Köögiviljandus (0)

4 HEA

KT1
Köögiviljandus
On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala .
1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid , mida kasutatakse toiduks.
Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks.
Köögiviljad sisaldavad:

Valke (roheline hernes , sibul , lillkapsas )

Süsivesikud( kartul , kaalikas , peet , porgand )

Vitamiine

Mineraalaineid

Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas)
Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel.
Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid.
Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad.
Liilialised ja kõrrelised on idulehelised.
BOTAANILIN EKUULUVUS:

Ristõelised- kapsas , kaalikas, redis , mädarõigas
Sarikalised- till , petersell, porgand
Maavitsalised-kartul ja tomat
Maltsalised- kõik peedilised
Liilialised-sibul ja küüslauk
Korvõielised- kõik salatilised ja must juur
Liblikaõelised hernes, uba
Kõrvitsalised-kõrvits, kurk , melon , kabatšokk e. suvikõrvits, arbuus
Tatralised - Rabarber , hapu oblikas

Elukestvuse järgi jaotatakse
Üheaastaseks-mille elutsükkel seemnete külvist, kuni uute seemneteni, kestab üks vegetatsiooniperiood.

Kõrvitsalised, maavitsalised, salat , redis, liblikõielised

Kaheaastateks-mille seemnete külvist uute valmimiseni kulub kaks vegetatsiooniperioodi.

Kapsas, porgand, kaalikas, sibul

Mitmeaastased e. püsiköögiviljad- mis püsivad samal kasvukohal eluvõimelisena ja annavad saaki 5-10 aastat järjest.

Rabarber, piparmünt, talisibul , spargel , mädarõigas

Toiduks tarvitavate osade järgi jaotatakse:

Leht- ja varsköögiviljad (sibul, till, aedsalat )
Juurköögiviljad (porgand, peet, kaalikas)
Viliköögiviljad (tomat, kurk, paprika , kõrvits, melon)
Kaunviljad (hernes, uba)
Õisköögiviljad (Lillkapsas, spargelkapsas)
Mugulköögiviljad (kartul)
Sibulad
Maitsetaimed
Seened

Kasvukoha järgi jaotatakse:

Avamaaköögiviljad
Katmikköögiviljad e. katmikkultuurid

Kasvu mõjutavad välistegurid
Aubiootilised tegurid
Biootilised tegurid

Soojus :

Määrab peamiselt taimede kasvu ja arenemist
Seemnete idanemise faasis vajab kõige soojemat
Madala temp. Korral võivad tõusmed hukkuda.
Tärkavad tõusmed vajavad mõnevõrra jahedamat temperatuuri.
Kõrgema temperatuuri vajadus on taas varuainete talletamise faasis
Soojus sõltub suurest valguse olemasolust.

Soojuse nõudlikkuse järgi jaotatakse köögiviljad:
Külmakindlad- pärinevad peamiselt mõõduka kliimaga aladel. Nende seemned hakkavad idanema alla 10C korral. Optimaalne temp. On neil 18-20 C. Taluvad lühiajalisi öökülma. Mitmeaastased köögiviljad elavad lumekatte all üle talvepaka
(Porgand, hernes ,till, salat)
Soojanõudlikud-pärinevad troopiliselt aladelt. Nende seemnedhakkavad idanema 10-15 C juures, optimaalne temp on aga 25-30 C .Enamik ei talu temp alla 0 C. Mõned kultuurid võivad hävida juba +3C juures.
(tomat, paprikas, kõrvits, kurk)
Valgus

Elutegevus vajalik tegur
Fotosüntees saab toimuda ainult valguse abil kasvu mõjutavad valguse intensiivsus ja valguse kestvuse ööpäeva jooksul.

Valguse intensiivsuse suhtes on nõudlikumad viliköögiviljad

Vähenõudlikumad need mille saak moodustab vegetatiivorganist
Normaalseks elutegevuseks vajavad kv 20 000-40 000 luksi.
Seemnete idanemiseks faasis vajab taim kõige vähem valgust.

Tärkamisfaasis palju valgust .paljud ei vaja valgust ka saagi moodustamise ajal.

Pikapäevataimed e. parasvöötmetaimed. Valguse kestvus suvel üle 12 tunni.
Lühipäevataimed e. troopilised taimed. Õitsemise alustamiseks vajalik 10-12 valgust.
Fotoperioodiliselt neutraalsed –ei reageeri valguspäeva pikkusele.

ÕHK

Eelkõige vajalikud hapnik ja süsihappegaas
Hapnik vajalik hingamiseks
Süsihappegaas vajalik fotosünteesiks. maapinna pealsed taimed osad ei jää hapniku puudusesse
Maasisesed osad aga pidevalt
Mida teha?

Äestada, juured õhutatakse.
Täiskasvanud taimed neelavad süsihappegaasi 500-550 kg/ha
Süsihappe kondensatsioon peab õhus olema piisavalt kõrged (0,1-0,3 % õhus)

Liiga kõrged on taimed kahjulik

Taimedele kahjulikud gaasid on ammoniaak ja väävelgaasid.
Vesi
Vesi on taimede kõikide organite peamine koostisosa
Vee abil toimudad taimes mitmesugused protsessid:

Vee abil tungivad toitained mullast vette
Toimub fotosüntees
Taimekudede temp reguleerimine
Transpiratsioon
Taimede veetarve: iseloomustab niiskust, mis on vajalik taime kasvuks ja saagi moodustamiseks
Veenõudlikkus: iseloomustatakse mulla optimaalselt niiskusega, mis enamikel köögiviljadel on 70-85% väliveemahutavusest.

Niiskuse suhtes nõudlikud köögiviljad on:

Kapsas
Kurk
Salat
Redis
Kaalikas
Need kultuurid ammutavad mullast vett võrdlemisi halvast aga ise kulutavad vett palju.

Niiskuse suhtes vähenõudlikud:

Söögipeet
Porgand
Tomat
Paprikas
Kõige vastupidavamad kuivusele on kõrvits, aedoad.

Kõik köögiviljad nõuavad niiskust seemnete idanemiseks faasis ja istikud juurdumise faasis
Õhuniiskust vajavad kõige enam kapsas ja kurk.

Köögiviljade paljundamine

Generatiivne paljundamine
Vegetatiivne paljundamine

Generatiivne paljundamine e. seemnetega paljundamine

Nii paljundatakse enamike köögivilju.

Seemnetega paljundamine on ökonoomsem ja paljundamiskoefitsient
Suurem.

Vegetatiivne paljundamine e. vegetatiivsete osadega (juurega, lehega…)

Mädarõigas, rabarber, talisibul, murulauk.
Enamus mitmeaastased köögiviljad paljundatakse vegetatiivselt.

Paljundatakse siis kui nii säilivad paremini taime morfoloogilised tunnused nt. rabarber saadakse suuremat ja varasemat saaki Nt. sibul, või taim ei anna seemneid nt. mädarõigas.

Sibulate abil

Juurikate ja puhmikute jagamise teel

Juure ja varre pistikutega
Külviaeg

Sõltub kevade saabumisel ja mullastikust

Võimalikult vara külvatakse külmakindlaid köögivilju
Kiirekasvulisi köögivilju külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul
Soojanõudlikud köögiviljad avamaale, kui mulla temp on +8 C
Külvisügavused

Kerge muld

Tomat 0,3-0,4 cm
Kapsas, kaalikas 1-1,5 cm
Sibul, till 1,5-2,5 cm
Peet 2,5-4 cm
Aedhernes kõrvits 4-5cm
Aeduba 4-5cm

Rasked mullad

Tomat
Kapsas, kaalikas 0,5-1 cm
Sibul, till 1-2 cm
Peet 2-3cm
Aedhernes, kõrvits 3-4
Aeduba 3-4cm
2 kt
Juurköögiviljad
Redis:

Kuulub ristõeliste sugukonda, rõika perekonda
On aedrõika teisend
1. A taim
Toiduks tarvitame juurikat (koorimata)
Seeme hakkab idanema 1-3 C
Kasvu temperatuur on 12-18 C
Tõusmed taluvad -3- -4 C külma
Vajab kobedaid muldi
Ei talu värsket sõnnikut
Külvatakse mitu korda veg. Perioodi jooksul (esimene kord aprilli lõppul)

Rõigas:

Kuulub ristõeliste sugukonda
Esineb ühe ja kahe a. taimi. Eestis kasvatatakse 1.a taime
Meil kasvatatakse musta koorega talirõigast
Toiteväärtus kõrgem kui redisel
Säilitatakse jahedas keldris
Vajab huumusrikkaid muldi

Porgand:

Kuulub sarikaliste sugukonda
Sööme juurt
2. A taim
Seeme hakkab idanema 4-5 C
Tõusmed on öökülmadele võrdlemisi vastupidavad -3…-4 C
Optimaalne kasvutemp. 18-21 C
Säilitatakse jahedas keldris. Või liiva sees
Parimad mullad liivakad

Söögipeet:

Kuulub maltsaliste sugukonda
2.a köögivili
Sööme juurikaid
Seeme hakkab idanema 5-6 C
Optimaalne idanemistemp 20-25C
Kergelt leeliseline muld
Vajab palju niiskust
Keldris jahedas
Sööme keedetult või värskelt

Naeris :

Kuulub ristõeliste sugukonda
2.a taim
Toiduks tarvitame juurikat
Külma taluv . hakkab idanema 2-4 C
Kasvab viljakatel muldadel
Sõnnikut ei talu
On mahlakam kui kaalikas ja vitamiine rohkem

Kaalikas:

Kuulub ristõeliste sugukonda
2. A taim
Kasvab kõikidel muldadel kus niiskust jätkub
Valgusnõudlik ja külmakindel
Jahedas keldris
Toiduks tarvitame juurikat

Seller ja petersell:

Sarikaliste sugukonda
2.a kultuurid
Värsket sõnnikut ei talu
Säilivad ca. 1 kuu

Viliköögivili
Paprikas

Kuulub maavitsaliste sugukonda, üheaastane
Vitamiini rikkas
Kasvuhoonetes kasvab
Idanemise temp 10-12C
On valguse ja soojalembeline kultuur
Kasvuks optimaalne temp.20-25C
Eelistab keskmisi ja kergeid muldi
Istikud kasvatatakse ette

Baklažaan

Maavitsaliste sugukonna esindaja
Toiduks tarvitatakse 25-40 päevaseid vilju
Soojusnõudlikum kultuur kui tomat
Opt. Idanemistemp 20-30 C. Kasvuks 23C
Eelistab kergeid, viljakaid muldi
Istikud kasvatatakse ette

Kõrvits

Meil kasvatatakse harilikult kõrvitsat ja suvikõrvitsat e. kabatšokki
1.a
Kõrvits sisaldab kuivaineid 6-8%
On külmaõrn kultuur eelistab kasvuks rammusaid ja kergeid muldi
Kõrvitsa juur on tugevalt arenenud(2-5m)

Kurk

Kõrvitsaliste
1.a
Toiduks tarvitame noori kurki, samuti hapnenud, soolatud, marineeritud, konserveeritult

Tomat

Maavitsaliste sugukonda
Vilja süüjakse värskelt, soolatud, marineeritud ja mitmesuguste toitude lisandina
1.a
Opt. Temp seemne idanemiseks on keskmiselt vaja 20-25C

Melon ja Arbuus

Kõrvitsaliste sugukonda
Süüjakse vilja
Taime normaalseks kasvamiseks ja arenemiseks on 25-30C

Põlduba

Liblikõielised
1.a taim
Tõusmed taluvad kuni -4 C
Kasvutemp 20C
Külvatakse otse avamaale
Sobivad rasked ja niisked mullad

Aeduba e. türgi uba

1.a taim
Liblikõieliste sugukonda
Soojanõudlik kultuur
Külvatakse otse avamaale
Sobivad liivakad ja hästi väetatud mullad
Värsked kaunad mürgised

Aedhernes

Külmakindel köögivili
1.a
Liblikõielised
Suhkruhernes ja poetishernes
Ümarad terad ja kortsus terad
Kõrguse järgi. madalad mis ei vaja toestust kuni 70 cm ja pikad mis vajavad toestust.

Kapsad
Spargelkapsas

E. prokkoli kapsas on 1.a
Sarnaneb lillakapsale aga on vitamiinirikkam
Moodustab lillkapsast hõredamat õisiku
Vajab toitainete rikkast mulda ja komposti
Optimaalne kasvutemperatuur on 18-20C
Taimed kasvatatakse ette

Nuikapsas

On külakindel kultuur
Toiduks tarvitatakse varasvilja
Vajab palju niiskust
Taimed kasvatatakse ette
Mulla suhtes pole nõudlik
2.a

Rooskapsas

Noorim kapsa kultuurvorm
2.a
Ühel taimel 20-70 kaelapunga (kapsapeakest)
Toiduks tarvitame kaenlapungi
Väga nõudlik kultuur
Talub kuni -10 C

Hiinakapsas

1 või 2 a. taim
Ristõeliste sugukonda
Lehed kähardunud
Toiduks tarvitatakse lehti
Sobivam temp 18-20C
Eelistab Liivmuldseid, sügavalt haritud
Külmakartlik kultuur
Sisaldab palju nitraate

Valgepeakapsas

Ristõeline
2.a
Kasvatatakse istikutes (varajane ja hilis sordid )
Otse põllule (keskvarajane)
Süüjakse lehti

Valgepeakapsa puane teisend e. punane peakapsas

Kõrge toitväärtus
Kasvab hästi ainult raskema lõimisega, huumus ja toitaineterikastel muldadel.

Lillkapsas

1.a taim
Toiduks kasutatakse õisikut,
Täiskasvanul lillkapsal on tavaliselt 15-20 korralikult väljaarenenud lehte
Niiskuse nõudlik kultuur

Kähar peakapsas

E. savoia kapsas
Süüjakse lehti
Mullasuhtes pole nõudlik
Säilib jahutusseadmetega hoidlates kuni 4 kuud
Lühiajaliselt talub kuni-8 C

Lehtkapsas

Toiduks kasutame lehti
Väga kõrge toiteväärtus poole rohke kui peakapsal
Külmakindel
Võivad üle elada talve lumeall
Sisaldab rikkalikult C- vitamiini

Harilik sibul

Kuulub liilialiste sugukonda
Kasvatatakse kibedaid ja poolkibedaid sorte
Magusad e. salatisibulad on halva säilimisega
Toiduks tarvitatakse nii rohelisi lehti kui sibulat
Kasvatatakse harilikult tippsibulat, harvem seemnest
Eelistab päikeselisi kasvukohta
Ei taha värsket sõnnikut
Talub 1-2 C külma ja pealsed kuni -7 C
Jaheda suvekorral ennakõidub
Eelistab kergemaid muldi
Kasvuks optimaalne temp 20

Talisibul ja murulauk

On mitmeaastased köögiviljad ja hakkavad kasvama kohe peale lume sulamist
Kasvab samal kohal 4-5 a
Talisibula lehed on lopsakamad kui harilikul sibulal
Paljundatakse peamiselt seemnega
Murulaugu saagikus väiksem kui talisibulal
Murulauk on vitamiinirikkam kui teised sibulad
Paljundatakse puhmiku jagamise teel
Kasvab ka varjulises kohas
Sobib ka ajatamiseks

Küüslauk

Kasutatakse toiduks nii sibulat kui lehti
Kasvavad õievartega(putkuvaid) kui ka ilma Putkumatud)
Paljundatakse varresibula ja tütarsibulate e. küünte kaudu
Vajavad liivakaid muldi
Küüslauk on hea maasikalesta ja hahkhallituse tõrjeks

Porrulauk

Liilialiste sugukonda
Toiduks tarvitame noori lehti ja ebavart
2.a taim
Paljundatakse seemnega

Aedsalat

Lehtsalat (punane, roheline)
Peasalat (punane, roheline)
Jääsalat
Rooma salat
Kress -salat
Spargelsalat

Pärit vahemeremaadest

Korvõeliste sugukonda

Laialt levinud oma teisendite ja sortide rohkuse tõttu

Kiirekasvuline

Nii avamaal kui ka kasvuhoones

Toituks tarvitatakse lehti
Liigi piires on esindatud palju värve ja varjundeid ning lehe kujusid
Meil kasvatatakse peamiselt leht ja peasalatit
Soojuse suhtes nõudlik kultuur
Seemned hakkavad idanema +5 C
Optimaalne kasvutemp 15-20C
Valguse suhtes nõudlik
Varakevadine saak on kõigesuurem
Vajab väga rammust mulda ja niiskust

Maitsetaimed jaotatakse 1 ja 2 .a
1.a on basiilik , koriander, majoraan jne
2.a aedliivatee, köömen, meliss , jne
Üheaastased

Majoran- maitsestamiseks kasutatakse noori võsusid ja lehti, paljundatakse seemnetega (külv märtsis), õitsema hakanud taimi kuivatada ja kasutada talvisel perioodil

Lihatoidud , joogid, verivorsti põhi maitseaine

Aedtill- maitsestamiseks kasutatakse lehti ja noori võrseid, võib kasutada ka kuivatatult , paljundatakse seemnetega, külvata mitu korda veg. Perioodi jooksul, kasvatatakse ka põõsastilli mis on saagikam

Kasutatakse paljudes soolastes toitudest ja marineerimisel

Basiilik- tarvitatakse nii värskelt kui kuivatatult lehti, paljundatakse seemnetega, külv märtsis külvikasti , juuni algul istutatakse avamaale

Kala-, liha-, köögiviljatoidud, toorsalatid, marineerimine .

Koriander- kasutatakse lehti värskelt ja seemneid kuivatatult, paljundatakse seemnetega, külvatakse mai algul otse avamaale

Aedvilja-, kala- ja lihatoidud

Köömen- seemnetega maitsestatakse, paljundatakse seemnetega, peajuur võib kasutada nagu peterselli, seemne idanemisvõime säilib 2-3 aastat.

Liha ja köögiviljatoidud

Meliss- kasutatakse värskeid lehti, sidrunimaitselised, paljundatakse puhmiku jagamise teel, on külmaõrn ja vajab talvekatet

Jookide ja toitude maitsestamiseks
Kaheaastased

Piparmünt- nii värskelt kui ka kuivatatud lehti, paljundatakse juurevõsunditega, on veidi külmaõrn ja soovitav oleks katta .

Mitmesuguste toitude ja jookide maitsestamiseks, tee valmistamiseks
Maitsetaimi kasutatakse erinevatel viisidel toitude maitsestamiseks, ravi omadused, kõrgvererõhu tõve puhul, kõhuhädade puhul (köömnetee), ilutaimed( iisop , lavendel, mungalille), kosmeetika, kreemid , šampoonid, lõhnad, meetaimedena, haiguste ja kahjurite tõrjeks.
Püsiköögiviljad
e. mitmeaastased. Mis kasvavad ühekohapeal 4-5 a. enam levinud on rabarber, mädarõigas, hapu obikas, spargel.
Rabarber-

Kuulub tatraliset sugukonda, kõigetuntum meil püsiköögivili, sööme leht vart süüjakse ka noori lehti
Paljundatakse seemnega kui ka vegetatiivselt
Kuivatatakse ja külmutatakse

3kt
Kartul

Maavitsaliste sugukonda
Mullapealset osa nim vars ja õied
Mullaalumiseks osaks mugul e. stoolon
Kartuli viljaks on mari
Paaritusulgjas lihtleht
Viietini õis valge kuni lillalni
Narmas juurestik
Mullasiseseks osaks mugul
Pinnapealne juurestik
Periterm korgistanud koor: kaitsta mugulat
Pruun, kollane, punane , must koore värv
Valge, kollane, punane kartuli sisu värv
Söögikartul jaguneb lauakartul, friikartul, krõpsukartul
Lauakartulil peab olema hea maitse, hea keeduomadused, üldiselt eelistatakse suuri mugulaid ja kollase sisuga. Peab keema ühtlaselt. Ei tohi olla sügavaid silmi, kärnane ja krobe koor.
Friikartul sobivad sordid mis kasvavad ühtlaselt suureks pikliku või ovaalse kujuga. Tihe vili mis võtab sisse vähe rasva. Samuti on tähtis, et mugul ei läheks koorituna mustaks.
Krõpsukarul mugula suurus 40-65mm. Kuivainesisaldus 21-25%.
Liigitatakse kasvuaja pikkuse järgi.
Mugulakuju järgi ümarad, piklikud, ovaalsed.
Kartuli kasvatamiseks sobivad tasased ja mitte madalad põllud.
Kartulit tuleb äestada
Kartuli normaalne ph 6.
Eelidantamine- idud tulevad enne kartulimahapanekut. ei tohiks olla üle 1cm.
Eelidaldamine toob saagi alguse ettepoole ja kuskil 25% rohkem saaki.

Kartuli kahjurid/kahjustajad
Kartuli mardikas , lehetäid, kidu uss
Kartuli lehe mädanik, varre põletik, kuiv ja märg laiksus .

.DOCX Laadi alla originaalfail 16 lk · .docx · 111 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

111 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

V1k1 Õppematerjali autor

köögiviljandus aiandus

Sarnased õppematerjalid

pdf

Köögiviljad

Mulla ja seemnete Koristamine, Nimi Iseloomustus Kasvunõuded Külv Hooldus ettevalmistamine säilitamine, töötlemine Peakapsas 2-aastane Külmakindel (eriti käharpea Ei ole väga nõudlik Tuleb ettekasvatada Mullata soodustab Esimene saak juuni algul Esimsel aastal kapsapea ja kapsas) Kõige nõudlikum on punane Tugevad ja väljavenimata lisajuurte teket

Bioloogia

docx

Köögiviljanduse eksami kordamine

Köögiviljanduse eksam. 1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konservik

Köögiviljandus

doc

Puu-ja köögiviljad

VÄRSKED PUU JA KÖÖGIVILJAD Tähtsal kohal inimese igapäevatoitumises. Suurepärased suhkrute, vitamiinide ja mineraalainete allikad. Keemiline koostis: Vesi sõltuvalt liigist 72-95% ( erandiks pähklid, 5-8%). Annab mahlakuse, kuid põhjustab ka kiiret riknemist, Mineraalained üheks tähtsamaks komponendiks, tähtsamad P, Ca, Mg,K, Fe. Vähesel hulgal mikroelemente Cu, Zn, B, J, Pb Süsivesikud puuviljades suhkruid 2-25%, köögiviljades 1-12%. Puuviljadest kõige suhkrurikkamad on viinamarjad, köögiviljadest arbuusid ja melonid. Tärklist leidub kõige rohkem kartulis, pähklites, hernes, puuviljad. teised sisaldavad vähe. Tselluloosi sisaldavad rakkude seinad. pektiinained - lähedased süsivesikutele. Protepektiin leidub valmimata viljades, pektiin valminud viljades ja annab mahlakuse. Koos hapete ja suhkruga moodustab tarretise. Orgaanilised happed omavad tähtsustmaitseomaduste kujundamisel. köögiviljadest happerikkamad tomat,

Toitumisõpetus

pdf

Köögiviljataimede paljundamine

RÄPINA AIANDUSKOOL Maastikuehituse eriala Tea Heinaste ÕPIMAPP KÖÖGIVILJATAIMEDE PALJUNDAMINE Õpimapp Tarbetaimede aines Juhendaja Tiina Paasik Räpina 2010 SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................. 2 SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 3 1. LOODUSLIK PALJUNEMINE .................................................................................................... 4 2. SEEMNETEGA EHK GENERATIIVNE PALJUNDAMINE ................................................... 6 2.1. SEEMNETEGA PALJUNDAMISEKS VAJALIKUD TÖÖVAHENDID ............................ 6 2.2. SEEMNETE IDANEMISEKS VAJALIKUD KASVUTEGURID............

Põllumajandus

ppt

Köögiviljad

KÖÖGIVILJAD Köögiviljad on rohttaimed, mida kasvatatakse toiduks Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS

Toiduained

xlsx

Aiakultuuride võrdlustabel

Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B

Aiandus

docx

Köögiviljad ja seened

2. Köögiviljad ja seened Köögivilju on väga palju ja aktiivse riikidevahelise kaubanduse arenguga tekkib neid meie toidulauale järjest juurde. Käesolevas konspektis räägime põhilistest ja levinumatest. Seente puhul räägime ainult kultuurseentest. Just köögi- ja puuviljadest on eestlaste toidulaual suur puudus. Tänapäeval kui aastaringi on saada igasuguseid köögivilju ja puuvilju ning ka nende hind on suhteliselt odav, peaks neid siiski iga päev sööma. Toitumisteadlaste arvates vähemalt 500 g ööpäevas. Toitlustamisel on tähtis just nende vitamiinide, mineraalainete ja kiudainete sisaldus. Oluline on meeles pidada, et eeltöötlemisel ja kuumtöötlemisel on vitamiinide ja mineraalainete kadu suur! Eriti tähtis on jälgida, et tekkiks võimalikult vähe kadusid. Vitamiinid ja mineraalained asuvad põhiliselt koores ja vahetult selle all, järelikult peaks võimalikult palju kasutama ilma koorimata. Koorimisel tuleks koorida võimalikult õhukeselt. Valguse ja s

Kokandus

docx

Köögiviljad

Köögiviljad · Mugulköögiviljad · Kapsasköögiviljad · Sibulköögiviljad · Lehtköögiviljad · Maitseköögiviljad · Dessertköögiviljad · Viliköögiviljad: - Tomatköögiviljad - Kõrvitsköögiviljad - Kaunviljad - Teraköögiviljad (suhkrumais) 1. Mugulköögiviljad taimed, mille maa-aluste võsude külge kujunevad lühenenud ja paksenenud varreosad ehk mugulad Nt: kartul, maa-pirn, bataat (magus kartul) 1.1. Kartul · On kõige tähtsam köögivili · On ükstähtsamaid C-vitamiini allikaid · Sügisene kartul sisaldab ~25mg % C-vitamiini, kevadine aga 5-6% · Sisaldab täisväärtuslikku valku tuberiini Liigitus: · Söögikartul peab olema heade maitseomadustega ja hästi pehmeks keema · Tehniline kartul kõrge tärklisesisaldusega · Universaalne kartul peab vastama nii s?

Toiduaine õpetus

Rohkem sarnaseid