Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD
Kiirguse hulka mõjutab eelkõige kasvukoht. 4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6. Millised on temperatuuri reguleerimise võimalused? · Avamaal külvi ja istutusaja valik, · lõunapoolse kallakuga maad, · kergem lõimis = soojem, · tuulekaitse riba põllul tõstavad temperatuuri 1,5..
Rahvusköök Kasutatavad Toitude Too välja Joogid toorained maitsestamine vähemalt viis toiduvalmistami se eripära Prantsuse köök Teraviljad: Iseloomusta Alkoholivabad Köögiviljad:mug köögi joogid: ulsibul,Kartul,porg üldmaitset: and, kapsas, tomat, seller, Alkoholiga: kaunviljad,spargel Klassikalised ,artišokk ja vürtsid: porrulauk Puuviljad: Piim ja Ürdid: Piimasaadused: Piim, rõõsk koor,
vedelikus üleni veega või koguni keetmine. Selleks et ei keeks toiduaine võetakse vett mitu korda kokku. rohkem. 2. Keetmine Pott,pliit,vesi,sool või Siin vedelik Liha,köögiviljad väheses Toote valmistamiseks. maitseained. ulatubvähemalt poole toidu vedelikus aine kõrguseni(köögiviljad,liha) 3. Keetmine Toiduvalmistamiseks. Keedupott,elektriauruti,pliit Kasutatakse spetsiaalselt köögivilju ja kalu.
· Õli (tilk) märtsi kuust) 2. Keetmine Toote valmistamiseks · Pott Toiduained asetatakse · Liha väheses · Vesi keema vähesesse vedelikku · Köögiviljad vedelikus · Pliit ja keedetakse nõrgal · Kala kuumusel kaanega kaetud · Maitseained (mis keedunõus.
20. Millise maitsega on rõigas? Maitse on terav, meenutab mädarõigast. 21. Kuidas kasutatakse rõigast kulinaarselt? Lisatakse salatidesse ja kastmetesse, valmistatakse mahla. 22. Millised on seller liigid? Liigitus: leht-, vars- ja juurseller. 23. Millist värvi on tomati sort Mustlane? Koor on tumepunakas roheline, seest on küllastatud punane. 24. Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaug, oregano,šalottsibul,basiilik, petersell. 25. Millised köögiviljad on C-vitamiini rohked? 5 Paprika, tšilli, brüselli kapsas, brokkoli, lillkapsas, punane kapsas, spinat, petersell, rõigas, mädarõigas, roheline sibul. 26. Millist värvi võivad olla paprikad? On kollased, punased, rohelised, oranžid, valkjad ja mustjas-sinipunased paprikad. 27. Nimeta kõige väiksema kalorsusega (kõige veerikkamaid) köögivilju? Baklažaanid, paprika, porgand, kapsa liigid, spinat, till, porgand, kurk.
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad.
köögiviljade küpsetamiseks kasutatakse äärega küpsetusnõusid, küpsetiste jaoks ahjuplaate Vormiroogi ja-kooke küpsetatakse vormides Praeahi kuumutatakse vajaliku temperatuurini ja toiduaine asetakse ahju Liha küpsetamise ajal kastetakse seda kuivamise vältimiseks pidevalt küpsetusleemega Küpsetatakse liha, kala, köögivilju, puuvilju, pirukaid, kooke, saiu, vormiroogi jne Küpsetada võib ka tuhas. (nt kartulid, köögiviljad) Sellisel juhul asetakse pestud koorimata köögiviljad kuuma tuha sisse
Köögi ja puuviljad Köögi ja puuvilju tuleks süüavärskelt, kuna paljud toitained paiknevad koore all. Mahladele tuleks eelistada eestimaiseid puu ja Õköögivilju, kuna mahlade tootmisel kaob palju vajalikke toitaineid. Köögiviljad liigitatakse tarvitavate osade järgi: 1. Lehtköögiviljad (salat, peakapsas,spinat) 2. Õisikköögiviljad (lillkapsas, spargelkapsas ehk brokkoli) 3. Viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, paprika, avokaado, oliiv) 4. Varsköögiviljad (spargel, nuikapsas, varsseller) 5. Juurköögiviljad (kaalikas, naeris, porgand, peet, redis, juurseller, petersell) 6
TALLINNA TEENINDUSKOOL Annika Alemaa 011M Köögiviljad Iseseisevtöö Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 1.Nimeta maavitsalisi aedvilju? Kartul,tomat,paprika. 2.Mida peab sisaldama kartuli märgistus kaupluses? Märgistus peab sisaldama toote nimetust,sordi nimetust,kasutustüüpi,kvaliteediklassi,mugula suurusgruppi,netomassi,hoiutingimusi,päritolumaad,pakendaja ja/või saatja nimetust ja aadresi. 3.Milliseid kartulisorte leiad kaupluses müügil.Kas oskad iseloomustada?
Kanafilee kg 0,089 10 0,080 0,178 0,160 46,58 Juust(riivitud) kg 0,020 0 0,020 0,040 0,040 83,33 Riis Riis kg 0,035 0 0,035 0,070 0,070 14,08 Vesi l 0,070 0 0,070 0,140 0,140 0,00 Köögiviljad Porgand kg 0,038 20 0,030 0,075 0,060 5,00 Aeduba kg 0,033 10 0,030 0,067 0,060 33,11 Besamellkaste Piim l 0,100 0 0,100 0,200 0,200 6,00 Nisujahu kg 0,005 0 0,005 0,010 0,010 5,38
insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks. Pärast piimasuhkrut
Sügavkülmutamine on kiire ja lihtne toiduainete säilitamise viis Et külmutamine on parim viis liha või kala säilitamiseks, teab igaüks. Kuid külmutada võib veel paljusid muidki toiduaineid ja roogi. Erandiks on toores lehtsalat, tomat, sibul, küüslauk, murulauk, redis, rõigas ja kartul. Ka majonees, salatikastmed, keedetud munavalge, glasuuriga tordid ning beseeküpsised ei sobi külmutamiseks. Toiduainete ettevalmistamine sügavkülmutamiseks Köögiviljad - Tuleb kõigepealt puhastada ja pesta ning seejärel blaneerida, et hävineksid pinnafermendid, mis võivad toiduaine maitset ja aroomi halvendada. Selleks aseta köögiviljad sõelal kõigepealt 2-5 minutiks keeva vette ja siis jäävette, et katkestada käärimisprotsess. Puuviljad - Võib külmutada toorelt. Enne seda tuleb puuviljad pesta, puhastada ning kuivatada. Õunad ja pirnid peab koorima, eemaldama südamed, lõikama tükkideks ja
ka rtulit BATAAT MANIOKK (Manihota esculenta) Päritolumaaks LõunaAmeerika Eristatakse mõru maniokki ja magusat maniokki Sisaldab sinihapet Kasvab ekvatoriaalses ja lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Kasutatakse ka loomasöödaks Kasvavad 34 kuud SUURIMAD TOOTJAD Nig e e ria Vie tna m Ind o ne e s ia Tai KAS TEADSID? O n s üs ive s ikute s is a ld us e lt ko lm a s to id ua ine m a a ilm a s MANIOKK KÖÖGIVILJAD Köögiviljad ehk aedviljad on taimed, mille osi kasutatakse söögiks. Köögiviljad jaotuvad: Juurviljad (näiteks: porgand, peet, redis) Lehtköögiviljad (näiteks: lehtkapsas, till, spinat) Viliköögiviljad (näiteks: tomat, kurk, kabatsokk) Õisköögiviljad (näiteks: brokkoli, lillkapsas, artisokk) Sibulköögiviljad (näiteks: sibul, murulauk, küüslauk) TOMAT (Solanum lycopersicum) Päritolumaa LõunaAmeerika Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased
KÖÖGIVILJATOIDUD - tükeldus olgu ühtlane - sobiva suurusega - toit ei tohi olla üle valminud - ÄRA TOITU ÜLE MAITSESTA! Maitseköögivili- mugulsibul, sellerjuur, petersellijuur, porgand, mustjuur Maitseroheline- roheline sibul, murulauk, porrulauk, till, sellerilehed, petersellilehed NB! Puhastan, pesen, koorin! Otse keevasse vette külmutatuna! Mitte kunagi ei sulatata (kaob värskus, välimus)! Hapendatud köögiviljad pestakse läbi enne valmistamist. - Serveeritakse 65kraadi juures (taldik ja toit soe) - Iseseisva toiduna 200-300g, lisandiks igale sööjale 50g-100g Köögiviljad asetatakse keema keevasse soolaga maitsestatud vette. Kartulitamp- tükid sees, klassikaline Kartulipuder- ühtlane mass, ei ole tükke sees, sitkem ja paksem Kartulipüree- mõnus, õhuliseks jäetud, klopitud, segatud NB! Punast peeti ja herneid keedetakse ilma soolata. Soola lisatakse toidule hiljem.
Aafrika Puuviljad Banaan Dattel Viigimari Arbuus Liha Antiloop Sebra Pühvel Kits Lammas Kana Siga Süüakse nende liha, siseelundeid, verd ja piima Õlitaimed Seesam Palm Arahhiis Kakaopuud Teraviljad Paljud hirsiliigid Riis Nisu Mais Maitsestamine ja maitseained Maitsestatakse tugevasti Must-, valge-, punanepipar Koriander Loorber Safran Ingver Karri Küüslauk Tärkliserikkad köögiviljad Oad Läätsed Kõrvitsalised Mieli( sarnaneb maisijahuga) Juurviljad Bataat Maniokk Rohelised köögiviljad Jook Vein Õlu Kanaraguu mandlitega 1 kana Tehnoloogia: Soola Puhastatud kanale puistatakse veidi safranit soola ja hõõrutakse küüslauguga. Safran hautatakse õlis, lisades veidi 1 tükike küüslauku vett
ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet *Delikatessköögiviljad eriti maitsvad ja väärtuslikud KV. Siia kuuluvad varajased sordid ja kõik kasvuhoones kasvatatav 4) Edasise kasutamise alusel *värsked köögiviljad - müüakse värskelt ka peale säilitamist *tööstusköögiviljad – tööstusele konserviks, külmutamisesk, hapendamiseks, kuivatamiseks 5) eluea kestuse järgi
1 portsjon on 1 dl Eelistama peaks täisterajahust tooteid, sest need sisaldavad hulgaliselt vajalikke kiudaineid II põhikorrus Puuviljad ja marjad 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 puuvili (100 g) või 2 dl marju või 2 dl puuviljamahla või 15 g kuivatatud puuvilju ja marju. Puuviljades on rohkesti vitamiine ja need on ka puuviljasuhkru allikad. Värsked puuviljad annavad vähem energiat kui kuivatatud, sellepärast on nende soovitatavad kogused suuremad. Köögiviljad ja kaunviljad 35 portsjonit päevas 1 portsjon on 100 g köögivilju toorena või keedetult või 200 g köögiviljamahla või 30 g kuivatatud kaunvilja. Köögiviljad annavad vähe energiat, kuid nendest saab organism mineraalaineid, mikroelemente ja vitamiine ning rohkesti kiudaineid. Seetõttu sobivad köögiviljad iga toidukorra juurde. III põhikorrus Piim ja piimatooted 24 portsjonit päevas 1 portsjon on 1 klaas väherasvast piima, jogurtit või keefirit, ½ klaasi
· Toiduenergiast lähtuvalt on tarbimise pilt sootuks teistsugune. Esikohal on teraviljatooted 34%-ga, järgnevad piimatooted ja liha-kala-munad 16%, lisatavad toidurasvad 13%, puuvili ja kartul 10%, suhkur ja maiustused 8% ning köögivili 3%. · Hommikusöök on päeva olulisim toidukord see varustab organismi energiaga, et laps saaks hakata mängima või õppima. Vahepalad olgu võimalikult vähe töödeldud (nt. värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib, mahl). · Hea oleks jälgida, et söömine ja energia kulutamine oleks tasakaalus. Puu- ja köögivilju, leiba, piim, kala jne on tarvis eluks vajalike valkude, rasvhapete, vitamiinide ja mineraalainete saamiseks. · Parim janukustutaja on vesi. Morss ja mahlajoogid ei sobi pidevaks tarbimiseks ja janu kustutamiseks nii toitumise kui ka hammaste tervise seisukohalt.
Väga oluline on ilus serveerimine. Kõik toiduained on nii värsked kui võimalik. Ettevalmistatud toite hoitakse vähe aega enne serveerimist ja paljud küpsetatud toidud lõpetatakse alles lauas. Traditsioonilised toidud Iga põhiroa aluseks on miso supp, riis ja marineeritud köögiviljad e. tsukemono. Väga tähtis osa on kalal. Seda valmistatakse paljudel eri viisidel. Palju süüakse ka nuudleid. Tuntuimad on muna ja riisinuudlid. Populaarseimad nuudlid Jaapanis on soba, udon ja ramen. Liha ja kala Liha kasutakse toidus
hulgaga. Kindlasti peaks jälgima annustatava soola kogust. Sool sisaldab naatriumi ning tõstab vererõhku, südameinfarkti ohtu, põhjustab liigse vedeliku kogunemist organismi ja tursete teket. Ka loomsete rasvade liig pole organismile hea. Viimaste rohke tarbimine suurendab riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse, teatud vähivormidesse ja suhkruhaigusesse. Aedvilja tarbimine vähendab aga krooniliste haiguste riski 1/5 võrra. Puu-, köögiviljad ja marjad vähendavad riski haigestuda südamehaigustesse, lisaks mõjuvad hästi luude, hammaste, igemete, naha, silmade tervisele, soodustavad seedimist ning aitavad ka mälu toonuses hoida. Et olla terve, selleks tuleb päris palju teha: toituda tervislikult, liikuda aktiivselt, hoiduda suitsetamisest, alkoholist, ja narkootilistest ainetest. ühesõnaga elada tervislikult. Iga päev vajab inimene järgmisi toiduaineid: # Liha või kala # Rasva # Süsivesikute rikkaid toiduaineid
Ükski liialdus ei ole tervisele hea, isegi ,,tervislike" toiduainetega on võimalik liialdada. See võib samuti viia ühekülgse ja tasakaalustamata toitumiseni. Toidupüramiid näitab ette õiged proportsioonid, milliseid toite tuleb süüa rohkem, milliseid vähem. Toiduvaliku põhimõtted 4. Söö mitmekesiselt: Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad erinevaid ja eri koguses vitamiine ja mineraalaineid. Aeg-ajalt tuleks toidusedel üle vaadata, et sarnastest toitudest ei jääks toitumine ühekülgseks. Organism peaks saama kõik oma vajalikud ained toidust. Mitmekesise toitumise puhul ei ole vajadust võtta lisaks toidulisandeid. Ühekülgse toitumise puhul võib organism saada ka liigselt toidus sisalduda võivaid raskmetalle, saasteaineid ja lisaaineid (nt
Organismis on igal toitainel täita oma roll. Piim ja piimasaadused sisaldavad rohkelt kaltsiumi ja valke, kuid neis on vähe rauda. Rauarikkamad on kala- ja lihatooted, kuid samas pole neis C-vitamiine. Võib süüa kõike, kuid mitte piiramatult. Magusa ja rasvarohke toiduga ei tohi liialdada, tuleb süüa harva ja väikestes kogustes, soola ja alkoholiga tuleb olla eriti ettevaatlik. Ükski liialdus pole tervisele hea. Puu- ja köögiviljad on väga olulised vitamiinide ja mineraalainete allikad ning teraviljatoodete kõrval järgmisena parimateks kiudainete allikateks. Kõige rohkem sisaldavad puu- ja köögiviljad C-vitamiine. Samuti leidub neis ka B-grupi vitamiine ning vitamiini E. Puu- ja juurviljadest saab peaaegu kõiki vajalikke mineraalaineid. Erinevad puu- ja köögiviljad sisaldavad neid erinevates kogustes. Päevas peaks sööma vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju
o Ainult sobivad nõud o Kõik toiduaineid KÖÖGIVILJAD TOIDUVALMISTAMISE ALUSED · Kaod(kaalu,toitainetekaod) · Sorteerimine · Mittesöödavate osade eraldamine · Pesemine(vajadusel harjaga) · Puhastamine,koorimine · Pesemine · Tükeldamine-erinevad tükelduskujud · Külmutatud köögivili-ei vaja sulamist · Kuivatatud köögivili-leotamine Toorsalatid · Peaaegu kõik köögiviljad,puuviljad,marjad · Ei sobi toores kartul,aeduba,vanad põldoad ja herned o Tükeltatud o Riivitud o Rebitud o Salatikastmed Õli-äädikakastmed Piimatoodetest kastmed(hapukoor) Majoneeskastmed Mahlakastmed · Köögiviljavaagnad dipikastmega o Väikesed terved köögiviljad(redis,kirsstomat)
Täiskasvanutel soovitatakse liikuda iga päev vähemalt 30 minutit. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100–150 g), veerand kartulina (100–150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Puu- ja köögiviljad on teraviljatoodete kõrval kiudainete rikkuse poolest järgmised.
päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele. Parim hommikusöök on täisterahelvestest valmistatud puder, aga kui selle valmistamiseks napib aega, siis on hea süüa täisteraleivast valmistatud võileibu. 2. Söö regulaarselt Ürita päevarütm sättida selliseks, et leiad mahti einetamiseks vähemalt 3 korda päevas. Söögikordade vahele vali tervislikke vahepalu, nagu puu- ja köögiviljad, jogurt, mahl 3. Söö rohkem kiudaineterikast toitu Et sinu toidusedelis oleks rohkem kiudaineid, söö täisteraleiba. Aitab ka see, kui toidus on täisterajahu või tatart, tange-kruupe, täisterariisi või -makarone, kartuleid. Liharoogade juurde tuleks alati süüa köögivilju. 4. Söö vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju päevas Et organismi mitte ilma jätta vajalikest vitamiinidest ja mineraalainetest, söö põhitoidu juurde
KÖÖGIVILJATOIDUD Köögiviljade eeltöötlusvõtted on: sorteerimine, pesemine, puhastamine, pesemine, tükeldamine, säilitamine enne kuumtöötlemist.Eeltöötluseks kasutatakse roostevabast materjalist töövahendeid ja kiireid tükeldusseadmeid.Külmutatud köögiviljad asetatakse eelneva sulatamiseta soolaga maitsestatud keevasse vette.Nende keetmise aeg on lühem , sest neid on enne külmutamist blanseeritud.Konserveeritud köögiviljad kuumutatakse keeduvedelikus , kurnatud keeduleeme kasutatakse suppide ja kastmete valmistamiseks.Köögiviljade keetmisel on eelistatud keetmine väheses vees või veeaurus.Kööggivilju võib keeta ka kombiahjus. Rohkes vedelikus keetmisel arvestatakse tavaliselt 1 kg köögivilja kohta 0,6-0,7 1 vett. Soola võetakse 10 g 1 liitri vee kohta. Väheses vedelikus keetmiseks võetakse vedelikku nii palju, et see köögivilja vaevu kataks.
* Maitseained ja vesi arvutatakse köögi üldkuludesse. * Portsjonite kaal on saadud ülekaalumise teel. Tehnoloogiline kirjeldus 1. Lõika brokkoli õisikuteks. 4 2. Tükelda porgand, kartul ja sibul. 3. Pane keema 3,5dl vett. 4. Lisa veele 50g võid ja soola ning keeda 5 minutit. 5. Lisa köögviljad puljongile ja keeda 20 minutit. 6. Kui köögiviljad on keedetud, siis lisa 1 supilusikas toorjuustu, mõni näpu täis tilli ja basiilikut. 7. Lase tõmmata kaane all mõni minut. 8. Püreesta saumikseriga ühtlaseks. 9. Kaunistuseks lisa basiilikut ja tilli. 2. Kanafilee riisi ja aedviljadega. 5 KALKULATSIOONIKAART Roa nimetus Kanafileetükid riisi ja aedviljadega Ettevõtte
Roa vorm pirukas praad kotletid vormiroog ahjuroog hautis Pearoa nimetus Seenepirukas Praeliha Kotletid Makaronivorm Pikkpoiss Kanaraguu Lisandid puljong Keedukartul, hautatud porgandi- herne Muna-sibula sulavõi, praekaste, leib köögiviljad, leib segu, külm kaste puder, kurgisalat tomatisalat Järelroog magus sai piimakissell ananassi viilud pannkoogid kaneelirull mustsõstra keedisega vahukoorega keedisega kompott 4 nädal Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev
1925 pandi tööle Birdseye'i uusim leiutis: topeltrihmkülmuti, milles soolvesi jahutas roostevabast terasest rihmasid, mis kandsid pakitud kala, külmutades seda kiiresti Tööstuslik areng Seejärel ta leiutas masinaid, mis jahutasid veel kiiremini, et moodustuda saaksid ainult väikesed jääkristallid ja et rakuseinad ei kahjustuks 1927. aastal laiendas ta kiirkülmutamise protsessi kasutamist edasistele toodetele: lihale, linnulihale, puu- ja köögiviljadele Külmutamine liikide kaupa Köögiviljad Puuviljad Pähklid Liha Mereannid (kala, vähk, limused) Köögiviljade külmutamine Köögiviljad - peaksid olema enne külmutamist pestud, puhastatud, töödeldud. Osasid köögivilju tuleb enne külmutamist blanseerida, et nad säilitaksid värvi. Külmutatud köögiviljad säilivad üldiselt 3-6 kuud. Köögivilju ei tule enne kuumtöötlemist üles sulatada Puuviljade külmutamine Puuviljad Marjadele sobib hästi, kui nad sügavkülmutatakse kohe peale korjamist.
Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind hind Riis(sõmer) kg 0,040 0 0,040 2,400 2,400 0,610 0,024 Vesi l 0,110 0 0,110 6,600 6,600 0,000 Puljongikuubik(köögivilja) kg 0,002 0 0,002 0,120 0,120 8,300 0,017 Külmutatud köögiviljad (hernes,mais) kg 0,050 0 0,050 3,000 3,000 1,500 0,075 Sool Kokku: 0,202 12,120 Omahind 0,116 Hind km-ga: 0,139 Valmistamise tehnoloogia: Pese riis ja keeda riis puljongikuubikuga maitsestatud vees. Võta külmutatud juurviljad sulama.
viljatud kasvatuseks Parasvööde rukis, oder, kaer, köögiviljad, Okasmetsad s-jahe, t-külm aastaläbi mõõdukalt 3-4 kuud vähe vljakad, leetmullad Edmonton Jahe kartul
viljatud kasvatuseks rukis, oder, Parasvö aastaläbi vähe Okasm s-jahe, kaer, Edmonto öde mõõduka 3-4 kuud vljakad, etsad t-külm köögiviljad, n Jahe lt leetmullad kartul rukis, oder, Parasvö aastaläbi kaer, nisu, öde Segam s-soe, t- keskmise Bismarc mõõduka 4-5 kuud kartul,
Tugeva maitsega. 1 osa kohta 2-3 vett. Kui jääb hägune siis selitatakse. 5. kontsentreeritud puljongi keetmine- keedetakse naq lihapuljongit, keetmise aeg on pikem 8- 10 tundi. Tükeldatud, röstitud maitseköögiviljad lisatakse puljongile 3h enne keetmise lõppu. Puljong kurnatakse ja keedetakse seejärel kokku. Kokkukeedetud puljong jahutatakse kiiresti, pinnale kerkinud rasv riisutakse. Liha pruunistatakse ja kondid ahjus pannil 240kraadi juures 40 min. Sellel samal pannil röstitakse köögiviljad, lisatakse veidi tomatipastat. Kaaneta nõus. Kasutatakse suppides, kastmetes. FOND 6. kalapuljongi keetmine- toidukõlbulikest jääkidest-luud, pead, uimed... ei kasutata heeringaid, koger, linask. Sobivad: kiisk, ahven ja tuurlastest. KEETMINE: Kalad pestakse,väiksed kalad keedetakse tervel, suured tükeldatakse. Kalapeadest eemaldatakse lõpused ja silmad,keeema pannakse külma vette. Riisutakse vahtu, keetmine nõrgas
1.2. Bataat · Kasvatatakse enam Põhja ja Taga-Kaukaasias · Kujult piklik ja raskem kui kartul · Sisaldab rohkesti süsivesikuid, eriti suhkruid 1.3. Maapirn · Kasvatatakse kaukaasiamaades · Mugulad on piklikud, silindrilised, värtnataolised ja ümmargused · Maapirn ei sisalda tärklist, kuid on insuliinirikkad (12-20%) · Kasutatakse toiduks nii keedetult kui praetult 2. Juurviljad · köögiviljad, milledel toiduks kasutatakse juurt · sisaldavad rohkelt süsivesikuid, mineraalsooli, vitamiine, maitse- ja lõhnaaineid 2.1. porgand · Sisaldab rohkelt kiudaineid (soodustavad seedimist) · Sisaldab C-vitamiini, B-rühma vitamiine, foolhapet ja suhkruid · Mineraalainetest P, Se, Mg, Ca, Na, Mn Kasutamine: · Toorsalatina · Suppides · Putrudes · Prae lisandina · Pajaroogades · Pirukate täidistes · Wokiroogades · Marinaadides
ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana (100150 g), veerand kartulina (100150 g) ning veerand teiste teraviljatoodetena, nagu teraviljapuder, riis, makaronid, tatar jms. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga oluline. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega on tõenäoline, et organism saab kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid, samuti vajalikke fütotoitaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna
Päritolu: Ameerika. Kasvutingimused: troopiline kliima, kasvad temperatuuril 20°C, vegetatiivsusperiood 9- 12 kuud. Suuremad kasvatajad: Brasiilia, Nigeeria. Muud huvitavat Paljundatakse pistikutega. Mugulate pikkus 15-50 cm. Võib kasvada kuni 15 kg raskuseks. Taim kasvab üle 3 m kõrguseks. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Köögiviljad Kurk Päritolu: Ida-Aasia. Soojanõudlik taim (25-28°C). Kuulub kõrvitsaliste sugukonda. Avamaal kasvab 120-150 cm pikkuseks. Sisaldab umbes 95% vett. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tomat Päritolu: Lõuna-Ameerika. Avamaal kasvab 0,5-1,5 m kõrguseks. On olemas punase-,roosa-,kollase-, oranziviljalisi sorte.
7-päev: praetud kanatiivad ja keedetud kartul, sokoladi-küpsise batoonike, 2 tassi kohvi, 4 tassi teed, leib, hakkliha pirukas, praetud muna. Nii, vaadates seda, mida ma siis tegelikult söön, võib välja tuua et: ma ei söö puuvilju, kala, ubasid, ei joo tavalist puhtat vett, söön palju magustoitu. Kava Järgmise 2 nädala jooksul üritan ma süüa ainult tervislikku toitu. Need oleksid: kala, piimatooted, köögiviljad, salatiköögiviljad, puuviljad ning ka rohkem vett juua. Hakkan sööma kuus korda päevas, et hoida oma ainevahetus kiirel käigul. Sättin oma söögikorrad nii, et ma poleks söömata rohkem kui kaks ja pool tundi järjest. Joon kindlasti ka vähemalt liitri vett päevas. Dieediga alustamine Alustan siis oma dieediga esmaspäevast. Kokku 14 päeva. Peale seda saan siis näha kas minu eesmärk on täidetud või mitte. Minu menüü 14 päevaks Esimene päev
kulutata ja tekib ülekaal. Tervisliku kehakaalu tagabki mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine ning piisav liikumine. Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul See korrus on päevases toidus kõige suuremat portsjonite hulka märkiv tärkliserikaste toitude grupp. Sellest grupist umbes pool tuleks tarbida rukkileivana, veerand kartulina ning veerand teiste teraviljatoodetena. Viimaseid võiks tarbida keedetult kokku umbes 2 dl päevas. Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Puu- ja köögiviljade söömine on väga tähtis. Soovitatav on päevas süüa vähemalt 5 portsjonit puu- ja köögivilju: kaks puuvilja- ja kolm köögiviljaportsjonit. Sellise kogusega saab organism kätte vajaliku koguse vitamiine ja mineraalaineid. Mida erinevamad ja värvilisemad on puu- ja köögiviljad, seda parem. Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala- kana-muna
Silmad Kasulikud vitamiinid Väga tähtis tingimus silmade tervise säilitamisel on õige toitumine. Silmade jaoks on kõige tähtsam Avitamiin, mida sisaldavad rohkesti porgandid, tomatid, kõik lehtköögiviljad, petersell, mereannid, kalamaksaõli, päevalilleseemned, õllepärm. Cvitamiin seob rakke, selle vajakajäämisel kaotavad lihased (ka silmalihased) oma toonuse. Vitamiini põhilised allikad on kapsas, tsitruselised, kõik marjad, lehelised köögiviljad, sibul, tomat, spinat, õunad, ananassid. B1vitamiini (tiamiini) suur puudujääk kutsub esile närvihäireid. Seda vitamiini leidub pähklites, täisteratoodetes, õllepärmis, poleeritud riisis ning mees. B2vitamiin (riboflaviin) aitab rakkudel kasutada hapnikku, mille abil tärklis ja suhkur muutuvad lihaste tööks vajalikuks energiaks. Parimad allikad on rohelised lehelised köögiviljad, õunad, õllepärm, lihvitud riis, nisuterad. B6vitamiin on looduslik rahusti
Toituda tuleb vastavalt vajadustele – toidust saadav energiahulk peab vastama organismi poolt kulutatud energiale (põhiainevahetus, füüsiline ja vaimne tegevus). Energiavajadus sõltub inimese soost, vanusest, kehamassist, ainevahetuse eripärast, kliimast ja muudest tingimustest; kõige rohkem mõjutab energiavajadust kehaline koormus. Toiduvalik peab olema mitmekesine ja tasakaalustatud - tarbida toite erinevatest toidugruppidest – teraviljatooted ja kartul, puu- ja köögiviljad, piimatooted, toidugrupp liha- kana-kala-muna ning lisatavad toidurasvad. Iga päev tuleks neid varieerida ka grupisiseselt, kuid samal ajal meeles pidades toidupüramiidi põhimõtet. Menüü tasakaalustatus tähendab optimaalset toitainete vahekorda toidus. See eeldab toitude tarbimist erinevatest rühmadest nii, et tarbitavad toiduvalgud annaksid päevaenergiast 10– 15%, toidurasvad 25–30% ja süsivesikud 55–60%. Soovitatav päevane toiduga saadav kiudainete hulk on 25–35 g
Castilla la Mancha ja La Rioja viinamarjakasvatus. Castilla y Leon - teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatus. Andaluusia, Murcia ja Valencia - puu- ja köögiviljakasvatus. Andaluusia - oliivi- ja puuvillakasvatus. Oliivid, tsitrusviljad ja tubakas(Andaluusia, Castilla-La Mancha, Estremadura) Kasvatatakse nisu (umbes 20% alast), oder, mais.(Kesk-ja lõunaosas riik) Riis(maad Vahemere rannikul;) kartul, suhkrupeet, oad, tomat, sibul, paprika, baklazaan ja muud köögiviljad (köögiviljad moodustavad 60% haritava maa) Loomakasvatus Hispaanias arenenud üsna nõrk. Peamiselt tegeleb loomakasvatuse põhja-lääne riigis. Karjamaad ja niidud on leitud Baskimaa, Kantaabria ja Lugo. Kiiresti arenevad siga ja linnukasvatus. sarnasusi ja erinevusi Holland Hispaania Sageli põllukultuuri on nii hea, Põllumajandusministeerium et tasud jõuda maailma riik ei vasta tema vajadustele
· Mitmekesisus tähendab, et mida laiem ja mitmekesisem on toiduainete valik, seda tõenäolisem on vajalike toitainete saamine. 2. Funktsionaalne toit. toit, mille puhul on üheselt tõestatud, et lisaks toitelistele põhifunktsioonidele on tal mingit füsioloogilist funktsiooni parandav toime ja/või mingi haiguse riski vähendav toime. 3. Toidupüramiid. Püramiidi alus: liikumine Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid. 4. Toitained, toiduained. Toiduained on toiduks kasutatavad ained või ainesegud, kas loomse (liha, munad, piim), taimse (köögiviljad, puuviljad, pähklid) või mineraalse päritoluga (näiteks keedusool).
Toidukaupade uurimus (Köögi-, puuviljad ja pähklid) Mirjam Heinsaar Brigita Piller Kerli Süda Maria Mironova Kust on pärit toidukaubad, mida sina või sinu pere iga päev tarbib? Enamik tarbivatest igapäeva kaupadest on kodumaine, näiteks leib, sai, kartul, piim, vorst, liha jne Välisriikidest on pärit mitmed puu- ja köögiviljad, näiteks banaan (Equador), õun (Poola, Belgia), tomat ja kurk (Hispaania) jne. Hooajaliselt saame ka isekasvatatud puu- ja köögivilju Maitseaineid imporditakse samuti välisriikidest, näiteks suhkur Taanist, sool Rootsist jne Igapäevaselt tarbitud kohv on pärit Columbiast ning tee Inglismaalt Miks me ostame sisse nii palju erinevaid toidukaupu? Kuna paljusi toidukaupu pole võimalik Eestis toota ega kasvatada, tuleb neid teistest
· Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust ja/või füüsilisest koormusest ja/või vanusest) 2. Kirjuta 5 magusat süsivesikute allikat, mis ei kahjusta tervist · eelkõige puuviljad, mille puhul on saadavate suhkrute kogus ja maht on heas tasakaalus · mesi · marjad · teraviljatooted · köögiviljad · mahlad (samas on sealt valdavalt kadunud kiudained) 3. Mille poolest erinevad füüsiline ja emotsionaalne stress? Erinevad ilmingud: · füüsilised: väsimus, peavalu, lihaspinged, seedimisprobleemid · vaimsed/emotsionaalsed: masendus, ärevus, tundetus, ükskõiksus, madal enesehinnang, mäluhäired 4. Miks on paremad täisteratooted (pudrud, leivad jt.) võrreldes kõrgema sordi jahust valmistatud toitudega?
Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks. Vitamiine on vaja küll väga väikestes kogustes, mikrogrammidest kuni milligrammideni, kuid see eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu. Vitamiinid jaotatakse kaheks: · Rasvlahustuvad · Vesilahustuvad Vitamiinide hulk toidus sõltub ka toidu valmistamisviisist. Et vähendada vitamiinide kadu: väldi liiga pikka keetmisaega, pane köögiviljad keema keevasse vette, kasuta ära ka köögiviljade keeduleem, nt. valmista sellest kastet või suppi, ja väldi toidu mitmekordset soojendamist. Mineraalained on meie organismile olulised luustiku, kehavedelike ja ensüümide koostises ning aitavad edastada närviimpulsse. Inimese organismis on tuvastatud üle 70 keemilise elemendi. Kindlaks on määratud neist üle 20 bioelemendi vajadus. Nende elementide piisava koguse tagamiseks on väga oluline toituda mitmekesiselt.
00 0.001 0.004 0.004 18. kuivatatud tüümian kg 0.00 0.000 0.001 0.001 Kokku: 1 prts omahind km-ta 1 prts omahind km-ga Tehnoloogia: Pikitud veiseliha: 1. Mugulsibul, kaalikas ja porgand pesta, koorida. 2. Köögiviljad ja suitsuliha tükeldada suuremateks kangideks, mugulsibul väiksemateks lohkudeks. 3. Lõigata fileerimisnoaga veiseliha pikki kiudu lõiked nii, et köögivilja ja suitsuliha kangid mahuvad liha kiudude vahele. 4. Pikitud liha maitsestada, pakkida fooliumisse ning lasta külmikus ,,tõmmata'' ½ - 1 tund. 5. Küpsetada eelsoojendatud ahjus 180°C juures 1-1 ½ tundi. Kartuli-kaalikavorm: 1. Kartulid ja kaalikad pesta, koorida ja viilustada 2
....................................................................................4 2.TOIDUPÜRAMIID..................................................................................................................5 2.1.Püramiidi alus on liikumine..............................................................................................5 2.2.Esimene korrus: teraviljasaadused ja kartul......................................................................5 2.3.Teine korrus: puu- ja köögiviljad ning marjad..................................................................5 2.4.Kolmas korrus: piim ja piimatooted ning liha-kala-kana-muna........................................5 2.5.Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned.................................................5 2.6.Püramiidi tipp: mesi, moos, maiustused ning magusad karastus- ja mahlajoogid............6 3.TALDRIKUREEGEL...................................................................................
-blanseerin porgandi -valmistan tarelette taigna -tükeldan porgandi, paprika ja sibula julienne ribadeks -valmistan kaaviari ja küpsetan tartelette 7.Töölaua koristamine 8. Nõude pesemine Teine tund 1.Pesen käed 2.Kliendile laua katmine -laua kujundamine -lauanõude poleerimine -eelkatte tegemine 3.Pearoa ettevalmistamine -puhastan liha kelmetest ja pesen spinati -vasardan liha -täidan liha -kiletan ja panen külmkappi 4.Pearoa lisandi ettevalmistamine -pesen köögiviljad, koorin -tükeldan mirepoix kuubikuteks -keedan köögiviljad pehmeks 5.Töökoha korrastamine ja nõude pesemine Kolmas tund 1.Pesen käed 2.Pearoa lisandi valmistamine -püreerin köögiviljad ,asetan püreed vormi ja küpsetan ahjus 3.Pearoa valmistamine -passeerin sibula -lisan vee ja lasen keema -pruunistan liha ja asetan potti hauduma 7 4.Kastme valmistamine -kurnan hautamisleeme
toiduained ja jälgid, et menüüs oleks toiduvalik 7'st toidugrupist. Siinjuures on piim ja liha toiduained, mida võid menüüst ka välja jätta. Kindlasti joo iga päev 8-12 klaasi vett ja tarbi palju rohelist. Kui teed valikuid, siis tervislikum on tarbida mahetoitu ja võimalikult vähe lisaaineid sisaldavaid toite. Soovitan alati lugeda pakendi märgistust Soovitatav toiduvalik portsjonites oleks järgmine: 1.aedviljad/köögiviljad 5-7 portsionit 2.puuviljad 3-4 portsionit 3.leivad, teraviljad, tärkliserikkad aedviljad 3-5 portsionit 4.kaunviljad 2-3 portsionit 5.rasvad, taimsed õlid, pähklid, seemned 4-7 portsionit 6.piimatooted, piim 1-2 portsionit 7.kala, linnuliha, munad, liha 1-2 portsionit Menüü peab sisaldama palju rohelist ja kindlasti vett.
annaabi.ee 
