pügamisvõtteid. Vill tuleb pügada ühtlaselt nahapinna lähedalt. Pöetud villak peab jääma täielikult ühte ega tohi laguneda üksikuteks villatükkideks. Pärast lamba pügamist villak kaalutakse ja laotatakse, lõikepind allapoole, 2x1,5 m suurusele lauale või traatvõrgule. Laialilaotatud villakust korjatakse õled, heina- ja sõnnikutükid ning muu suurem praht välja. HARVENDAMINE Kell võis kaheksa ringis olla ja kella kaheksa ajal pidin mina uue lauda juures Sassi ja Pauliga kokku saama. Me käime seal teises brigaadis peete harvendamas. Saaks selle juba kaelast ära, siis võiks heinavedamise või silotegemise juures mõne põnevama tööotsa vaadata. Tee peal tuli mulle meelde, et pidin Sassile ju õngetina viima, mul parajasti kaablitina on. See on kõige parem sort, tonka jaoks kõlbab kõige rohkem. Aga ma ei viitsinud
Nimi: Laura Hunt Sünniaeg: 06.09.1975 Tartu Aadress: Lilleaia tee 1-6, 14324 Tartu Telefon: 156 56 55(kodu) 53 42 616(mobiil) E-post: [email protected] Hariduskäik: 2007-... Tartu Ülikool Harvendusjuht(õppevorm: kaugõpe) Magistritöö: Harvendamise tingimused Eestis 1994-1997 Tartu Tamme Gümnaasium 1982-1994 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Täiendkoolitus: Nov. 2005 Riigimetsas harvendamine, OÜ Riigimets, maht 24 tundi Töökogemus: Juuli 2004 September 2006 OÜ RMK harvesterijuhina Peamised tööülesanded: 12 töötajaga MRK aladel harvesterimine Juuni 2000 Juuni 2002 OÜ Riigiasutaja töötaja Peamised tööülesanded: õppimine harvesterida, harvesteriosakonna töö(7 töötajat) korraldamine. Keeled: Eesti keel- emakeel Inglise keel- kõnes hea, kirjas rahuldav Autojuhiload: B-kategooria alates 1998 Huvialad:
lõppraiesse jäävatele puudele paremad kasvutingimused. Harvendusraieid on tehakse kas alameetodil või ülameetodil, vastavalt raiutakse välja kas suuremad puud või väiksemad puud. Suuremate puude raiumisega raiutakse välja nende laiutavad võrad, mis takistavad teiste puude kasvu. Väiksemate puude raiumisega parandatakse nii valgustingimusi kui ka vähendatakse konkurentsi toitainetele. Hüpotees: Tihedalt kasvavate puude harvendamine soodustab puude kasvu. Hüpoteesi kontroll: Harvendusraie vaatame milliseid puid võtta, milliseid jätta. Tinglikult on puistus puud jagatud kolme rühma: tulevikupuud, kasulikud puud ning väljaraiumisele kuuluvad puud. Tulevikupuud on peapuuliigi või ka perspektiivse kaaspuuliigi terved, hästi arenenud võraga, sirge tüvega, korralikult laasunud, hargnemata ja vähese koondega puud, mis moodustavad tulevikus kõrgekvaliteedilise puiduga raieküpse puistu.
rebane, põder, arusisalik, rästik, nastik, vaskuss, kärnkonn Putukad- mosaiikliblikas, sõõrsilmik, vareskaera-aasasilmik, eremiitpõrnikas Limused- vasakkeermene pisitigu, luha pisitigu Linnustik-kiivitaja, tuuletallaja, metsvint, salulehe lind, käosulane, siniraag , väänkael , peoleo (Oriolus oriolus), punaselg-õgija, kaelus-kärbsenäpp, väike kirjurähn, must rähn, hallpea rähn Mullakooslus Puisniitude teke Metsa harvendamine, jättes sinna 10-30 protsenti puid ja põõsaid. Loomade karjatamine Heinategu Puisniidult orgaanilise aine väljaviimine Elutingimuste ruumiline mosaiiksus Lääne-Eesti ja saarte muldade lubjarikkus (aluseline pH) soosib üldist taimede liigirikkust. Suure liigifondi olemasolu ehk ümbruskonna elustiku suur liikide arv Puisniitude säilitamine Kestev niitmine Võsastumise piiramine Ei tohiks ülesse harida põllumaaks Karjatadda vähem
Puhkeperioodil Kasvuperioodil (märts-aprill) (juuni-juuli) Puit ei tohi olla Hea aeg okaste külmunud kasvusuuna muutmiseks (soojem kui -7C) Klassikaline kujundus, o Noorte puude harvendus- ja kujundamine noorenduslõikus o Pakasejärgne sanitaarlõikus o Vesivõsude harvendamine pärast noorenduslõikust Mida liigne lõikus kaasa toob o Noorte viljapuude liigne lõikamine põhjustab hilist saaki o Peale tugevat lõikust hoogustab pikkade võrsete kasv mis ei lase viljaokstel areneda o Viljad võivad kasvada liiga suureks ja kaotada sordile iseloomulikud värvi ja kuju o Viljapuu vanusest olenevalt võib oksi: Kärpida Tagasi lõigata Harvendada
Juurpetersell Kahe või mitmeaastane Külmakindel Mulla suhtes nõudlikum kui Külvatakse hästi Kobestamine, kõplamine Koristatakse pidevalt Sarikaline Tõusemd taluvad lühiajalist porgand ettevalmistatud peenrale Vajadusel harvendamine Juurvilju aga hilissügisel Esimesel aastal nii roheline, öökülma. Sügavalt haritud Külvatakse esimesel Põuaajal kasta Parim on teha seda kuiva kui ka juurvili. Juurvili kuni Täiskasvanud taimed võivad huumusrikkad keskmise võimalusel Pealseid saab kasutada ilmaga
kassett- taimi. Need istikud on võrsunud pistoksadest. Noortaimede kasvatus kuni müügikõlblikuks saamiseni: Väänas istutatakse osad Hollandist ja Saksamaalt toodud taimed potti ja osad mulda. Puukoolis kestab tootmistsükkel 5-7 aastat ja taimed võivad sirguda selle ajaga 4-5- meetristeks. Ma arvan, et antud puukoolis on kuude lõikes kõige suurema mahulisemaks tööks istutamine ja istikute harvendamine. Palju viiakse Vääna taimi Eestist välja. Näiteks Soome kliendid eelistavad Vääna Puukooli pakutavate suurte taimede pärast ning ka "põhjamaine" kvaliteet on üks määrav põhjus. Põhjanaabrid eelistavad puid, mille kõrgus algab 1 meetrist ning soosivad erinevaid elupuu, mägimänni ja ka kuuse sorte. Müümiskanalitena kasutab Vääna puukool facebooki ja oma kodulehte www.väänapuukool.ee
hilisem väetamine ei ole vajalik. Kuival ajal vajab porgand kastmist. Intensiivse kasvu perioodil võib aga liigne niiskus põhjustada juurikate lõhenemist. Erilist tähelepanu tuleb pöörata võitlusele porgandikärbsega. Kärbsekahjustusi saab vältida järgmiselt: 1)Külviaja valikuga: sügisel (oktoobris) või hiliskevadel (mai lõpp). 2)Katta tõusmed katteloori või perforeeritud kilega. 3)Kasutada seemneid lindi peal. Siis jääb ära harvendamine, mille juures võrsete kahjustusest tekkivad intensiivsed lõhnad meelitavad kärbseid ligi. 4)Kasutada keemilisi kaitsevahendeid. Porgandit liigitatakse varasteks, keskmisteks ja hilisteks sortideks. Varastel sortidel on juurikas reeglina lühem ja tömbi otsaga, sisaldab rohken suhkrut ja on meeldiva maitsega. Keskmistel ja hilistel sortidel on pikemad juurikad ja suurem saagikus. Porgandi seemned tärkavad aeglaselt, mida pikem protsess, seda kiiremini kasvavad kinni umbrohust
tüvepikendus viimasest võraharust kõrgemal asuvale rõhtsamale oksale tagasi. Õunapuude iga-aastane lõikamine peab jätkum aka pärast võrakujunduse lõpetamist. Nüüd on tegemist juba hoolduslõikusega harvendamise ja tagasilõikusega. Kärbitakse ainult üksikuid kasvus ettejõudnud oksi võra tasakaalustamiseks ning viljaokste moodustamiseks. Kui võra on õigesti kujundatud, ei ole vaja edaspidi suuremaid oksi üldjuhul ära võtta ning harvendamine võib piirduda mittesobivate kõrvalokste mahavõtmise või tagasilõikamisega. Harvendamisel kõrvaldatakse võrast murdunud, vigastatud ning haigestunud oksad, samuti ristuvad, liialt püstised ja võra sisse kasvanud, paralleelsed ning kahvelharusid moodustavad oksad. Oksa kasvusuuna muutmiseks lõigatakse see sobiva suunaga (enamasti väljapoole) kõrvaloksani tagasi. Mida hõredam on võra, seda paremini kasvavad oksad, sealhulgas ka
aastal 1992.Selle aja jooksul on nad osalenud kas konsultandina või kujundaja-ehitajana sadade koduaedade ning ühiskondlike haljasalade rajamise juures. Sooritatud tööd · Taimede istutamine · Taimede puhastamine/hooldamine · Kastide voltimine · Riisumine · Rohimine · Kauba komplekteerimine · Kaupade etiketitamine · Istikute istutamine · Harvendamine Põhiline töö meil oligi taimede istutamine.Potistusmasinal.Kuna meie praktika algas kevadel,enne hooaja algust ,tuli taimed kiirelt potistada.Istutasime suurtes kogustes taimi. Enamus aega me ainult potistasimegi.(kivikilbikud,tageetesed,tomatid,võõrasemad) Potistamise vahepeale puhastasime ka püsikuid.Eemaldasime neilt puukoore multsi ning lõikasime vanad õied,lehed ,varred maha ning eemaldasime sambla.
kassett- taimi. Need istikud on võrsunud pistoksadest. 9. Kuidas on organiseeritud noortaimede kasvatus kuni müügikõlblikuks saamiseni? Väänas istutatakse osad Hollandist ja Saksamaalt toodud taimed potti ja osad mulda. Puukoolis kestab tootmistsükkel 5-7 aastat ja taimed võivad sirguda selle ajaga 4-5- meetristeks 10. Millised tööd võiksid Teie arvates antud puukoolides olla kuude lõikes kõige suurema mahulised? Istutamine ja istikute harvendamine. 11. Kes moodustavad puukooli poolt pakutavale toodangule suurima tarbijaskonna ning milliseid erinevaid müügikanaleid turustamiseks kasutatakse? Palju viiakse Vääna taimi Eestist välja. Näiteks Soome kliendid eelistavad Vääna Puukooli pakutavate suurte taimede pärast ning ka "põhjamaine" kvaliteet on üks määrav põhjus. Põhjanaabrid eelistavad puid, mille kõrgus algab 1 meetrist ning soosivad erinevaid elupuu, mägimänni ja ka kuuse sorte.Lisaks puude müügile
(Vikipedia Soome) 5 6 2. Metsakorraldus Soomes Soomes on metsade uuendamise kohustus pärast lageraiet kehtiv juba 1900. aastast ja see seadus kehtib tänaseni. Valitsus julgustab metsaomanikke kasutama häid metsakasutuse tavasid oma metsade majandamisel. Säästvale puidutootmisele, metsade bioloogilise mitmekesisuse parandamisele ja säilitamisele on olemas riiklikud toetused. (Metsaring) Joonis 2. Metsa harvendamine soomes (Metsatööstus) Metsa tööstuslik kasutamine saematerjaliks ja paberipuiduks algas 19. sajandi lõpus. Tänapäeval moodustab metsandus ja metsatööstus umbes 6% aasta SKP-st. Soome on oma metsast ja metsatööstusest suuremas sõltuvuses kui ükski teine riik maailmas. Selle tagajärjel on riigis teadmised metsanduse ja metsatoodete tööstuse kohta, mis on kogu Euroopas ainulaadsed. (Metsaring) 7 Joonis 3
Puit kasutatakse täielikult ja töödeltakse lõpptoodanguni välja. Paljud riigid, kelle metsavarud on kasinad ostavad puitu sisse, kuid seda teevad ka metsarikkad riigid nagu Soome ja Rootsi, et oma puiduvarusid säilitada. Kõige tulemuslikumalt töötavad Põhjamaade metsafirmad. Uustööstusmaade metsaklastrid on nõrgemini arenenud. Klastrid välja kujunenud : Rootsis, Soomes, Jaapanis, Kanadas, USAs Metsamajandus - metsade istutamine, hooldus (harvendamine, raviraie) sellega tagatakse, et mets saab raieküpseks 20 aastat varem. Riigid, kes ostavad ja müüvad puitu ja puidutooteid: maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USA-s, Kanadas, Soomes, Rootsis ning neile suudavad konkurentsi pakkuda vaid paar Jaapani firmat. Puidu hindamine : 1) väärispuit - punane puu, eebeni puu, mahagon 2) kõvad lehtpuud - kirss, tamm, pöök, saar 3) tarbepuu - mänd, kuusk, lehis, tsuuga, nulg
Turvast freesitakse ning sealt saadud turbapuru pressitakse briketiks. Eestis ei mängi nii suurt rolli roheline energia, kuna meie vee-energia varud on psikesed ja tuuleenergia omad samuti. Keemiatööstus Keemiatööstus kohaliku toorainena kasutab põlevkivi, millest toodetakse kütteõli, bituumen, uttegaas. Metsandus Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine a. metsa istutamine b. väetamine c. kuivendamine d. harvendamine e. jne Metsatööstus Metsatööstus on metsa mõtekas kasutamine. Metsatööstus toodab A. Tarbepuitu (saematerjal, paberipuit, vineeripakud) B. Küttepuit Mööblitööstus Mööblitööstus kasutab tänapäeval väga palju saepuru mis pressitakse saepuruplaadiks. Puidutööstus Sinna alla kuuluvad metsatööstus, mööblitööstus, tselluloosi- ja paberitööstus. Põllumajandus Sõltub väga palju looduslikest teguritest.
aga seemnevaheaastaiks. Viljakandvus sõltub: a) Kliimast mida soodsam seda sagedasem ja rikkalikum viljakandvus b) Kasvukohatingimustest paremboniteedilistes puistutes on seemnesaak suurem c) Ilmastikust väga tähtis ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti d) Kahjurite ja haiguste esinemisest e) Kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Seemnesaagi parandamiseks puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumistingimusi. Metsa vegetatiivne uuenemine Toimub peamiselt kännu ja juurevõsuga. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: *puuliigist *vanusest *kasvukohast Juurevõsu: areneb juure lisapungadest (haab, lepp, harilik pärn). Vegetatiivselt tekkinud puudel on esimestel aastatel kasv kiirem, kui seemnetekkelistel, hiljem
kõrge. Kõige ulatuslikumaid ulukikahjustusi Eesti metsades võib põhjustada harilik põder. Noortel mändidel söövad nad ära puu ladvad ja võrsed, mille tulemusena puud enamasti hukkuvad või põõsastuvad. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatub puud erinevate tüvemädanikku põhjustavate seentega ja lõpuks nad hukkuvad. Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Metskitsed kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile okaspuud. Sokud nühivad sarvi vastu puutüve, selle tulemusena rikutakse väiksemate puude koor ja puu võib hukkuda. Koprad reguleerivad vooluveekogude veetaset paisudega ja selle tulemusena ujutavad üle veekogude kaldaaladel kasvavad metsad. Puud, mis on vee alla jäänud, hukkuvad suhteliselt lühikese aja jooksul. Heaks abinõuks on kobraste arvukuse reguleerimine (väljapüüdmine, küttimine). 2. Metsa uuenemine ja uuendamine 2
objektid. 2 2 12 Ruumiandmete generaliseerimine (üldistamine): o Kaardil kujutatavate objektidevalimine, kuju lihtsustamine, nihutamine, liitmine, silumine, harvendamine, võimendamine jmt lähtuvalt kaardi mõõtkavast, otstarbest jmt o Loominguline protseduur, aeganõudev o Automatiseerimiseks loodud mitmeid algoritme (tuntuim joonte lihtsustamise algoritm on Douglas-Peucker'ialgoritm), head tulemust raske saavutada. 13 Vaata slaide 52- 62 14
Põhjustajaks tehnoloogia kiire areng. · Maailmamere reostumine. Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. METSAVARUD JA METSATÜÜBID Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure levikuga okaspuude (kuusk, mänd, lehis) puitu
rakkkude lugemine, rakkude arvu arvutamine). Hematsütomeeter loed rakud ühes teatud ühikus (1mm3) ja arvutad tassi koht. Loed igas ruudus, arvutad keskmise. Siis arvutad lahjenduste järgi tassi kohta. 9. Rakkude kasvukõver ja selle koostamine. Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud) Suspensioonis kasvavad rakud: suspensioon tsentrifuugitakse, sööde pealt, lisada uus sööde ja jagada Substraadile kinnituvad rakud: saab jagada 2 viisil: 1)ensümaatiliselt (trüpsiin, kollagenaas või pronaas - rakud tulevad selle mõjul tassi küljest lahti) - sööde maha, +enz, oodata, +uus sööde, jagada 2)mehhaaniliselt - sööde maha, +natuke uut söödet, rakud tassilt 'maha pipeteerida'/scraperiga maha kraapida, jagada
. Põhjustajateks maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport, inimtegevus maismaal. 15 · Püügimäärad kaluritele, siis preemiad mittepüüdmise eest, piirangud, maksud. Eriti ulatuslikult kasutusel Lääne-Euroopas. · Avamere kasutamist reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega. Vabatahtlikud, karistusi pole. · · METSAVARUD JA METSATÜÜBID · · Taastuv loodusvara, nõuab aega. Lühendab: istutamine, harvendamine, väetamine. · · Metsavarud ja nende hindamine · Metsavaru suurust iseloom. metsamaa pindala (ha) või metsasusega (%). Arvestatakse ka noor mets, võsa, raiesmikud. · Puiduvaru mõõdetakse kuupmeetrites. Suurima varuga: Venemaa, Brasiilia, USA, Kanada. · Liigiline koosseis on oluline. Hinnatuimad: ilusa, vastupidava puiduga väärispuud (eebenipuu, sandlipuu); kõvad lehtpuud (tamm, pöök). Rohkem kasutatakse suure
Suurimad kalatoodete väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad Norra ja Taani, ka Hiina. Suurimad importijad on Jaapan, Taani, Hispaania, USA. Maailma kalavarud vähenevad. Kalavarude vähenemise põhjused: Ülepüük Maailmamere reostumine Alammõõduliste kalade väljapüük Metsavarud ja metsatüübid Mets on taastuv loodusvara, kuid uuenemine võtab palju aega. Kui metsi õigesti majandada (hooldamine, istutamine, harvendamine, väetamine), on võimalik metsade tootlikkust mitu korda tõsta. Eestis näiteks lühendada 80 100 aastalt 60 70 aastale. Kuidas hinnata metsavarusid? Metsade suurust võib iseloomustada kahel viisil: Metsamaa pindalaga (ha) Metsasusega (%) Metsavarude hulka arvestatakse ka noor mets, võsa ja ka raiesmikud. See aga tähendab, et metsamaa pindala ei anna meile tegelikku ülevaadet puidu hulgast. Näiteks
· Kaitse eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, piirangud võivad olla kas ajutised või püsivad. · Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja liigikoosseisu tagamiseks olla kohustuslik kaitsekorrast tulenev tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses · Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. · Sageli moodustab piiranguvöönd puhvri sihtkaitsevööndi ja ilma kaitsereziimita ala vahel. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. · Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud.
mitmekesisema koostisega on hein ja seda väärtuslikum see on ! 2) heina mahajätmise mõju niidule majanduslikult rentaabel, kuid toimub varise kogunemine ja lagunemine mulla omaduste muutumine (rikastumine toitainetega) Tekib kulukiht, mis takistab: 1) seemnete jõudmist mulda 2) seemnete idanemist 3) noorte taimede valguse kätte jõudmist Puisniitude taastamine võsa raiumine ja põõsarinde harvendamine (jätta viirpuud, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, pihlakas) * puistu harvendamine (maastikupildi kujundamine, vanade puude jätmine, surnud puud, teatud sobivad puuliigid – tamm, pärn, jalakas) niitmise alustamine Ilma järgneva hooldamiseta pole taastamisel mõtet ! Pärisaruniitude hulka kuuluvad enamasti ka puiskarjamaad (ainult karjatatavad) •regulaarselt karjatatav hõre puistu •sarnane puisniiduga (botaaniline liigirikkus väiksem)
[4] Tähtis on luua ja kasutusele võtta ohutumaid puidutöötlemisvahendeid, näiteks permetriini[5]. Metsade majandamisel tuleks suuremat tähelepanu pöörata seal elavate liikide säilitamisele, mitte mõelda ainult majanduslikule kasule. Igale hektarile peaks jääma 7-10 raieküpseks saanud puud, mis sobivad tõmmulendlasele päevaseks varjepaigaks. Need puud võiks märgistada värviga ja vältida nende maha raiumist. Kasuks tuleks ka puuvõrade harvendamine, mis soodustaks alumise rinde kasvu ja seetõttu ka putukate arvukuse suurenemist. [1] Minu arvamusel võiks rohkem tegeleda inimeste teavitamisega, sest praegu ei tea inimesed, mida tuleks teha, kui leitakse talvituv nahkhiir kodusest keldrist või puukuurist. Halvimal juhul äratatakse loom talveunest, mis võib viia tema hukkumiseni. Tavaliselt jäetakse tõmmulendlane rahule, kuid ka see pole parim lahendus, sest talvituspaikade pideva hävimise tagajärjel jäävad mõned isendid
c) ilmastikust- ilmastik on väga tähtis õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline et seemnesaaks kõiguks erinevatel aastatel vähe, et seemne saak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks võimalusi seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremad valgus ja toitumistingimusi, kuid see ei tohi olla nii suur et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekanduvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivne uuenemine toimub peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raidumist. Kännuvõsu arenemise võime sõltub: puuliigist, vanusest ja kasukohast. Juurevõsu: areneb juure lisapungadest
Ekstensiivses kalakasvatuses võib hea ja soovitud saagi saamise takistuseks olla erinevate nn. prügikalade kohaolek tiigis. Sellised kalad võivad hävitada vääriskalade marja, elupaiku ning olla konkurendiks toidule. Nende sigivus on kiire aga kasv väike ja nad ei ole eelistatud ka toiduna. Prügikalade eemaldamiseks võib kasutada näiteks mürgistamist või valikpüüki. Tihti toovad need meetodid aga rohkem kahju kui kasu. Näiteks võib prügikala populatsiooni harvendamine ainult parendada allesjäänud liigikaaslaste elutingimusi. Üheks vahendiks prügikalade arvukuse piiramisel on röövkalade sissetoomine. Sellist viisi vähem väärtuslike kalade arvukuse piiramiseks kutsutaksegi biomelioratsiooniks. Röövkalade biomelioratiivne tegevus sõltub suurel määral liigi spetsiifikast ja veekogu ning selle kalastiku iseärasustest. Näiteks hakkavad haug ja koha kalamaime neelama juba mõne kuu vanuselt. Ahven ja luts lähevad
arvukuse reguleerimine; kalapüük.Kaitse – eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, piirangud võivad olla kas ajutised või püsivad.Kaitsevööndi poollooduslike koosluste esinemisaladel võib alade ilme ja liigikoosseisu tagamiseks olla kohustuslik kaitsekorrast tulenev tegevus, nagu niitmine, karjatamine, puu- ja põõsarinde harvendamine ja kujundamine kaitse-eeskirjaga sätestatud ulatuses Piiranguvöönd on kaitseala majanduslikult kasutatav osa, kus majandustegevuses tuleb arvestada kaitse alla võtja seatud tingimusi. Sageli moodustab piiranguvöönd puhvri sihtkaitsevööndi ja ilma kaitserežiimita ala vahel. Selles vööndis on lubatud kõik, mis pole seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Seaduses on loetletud tegevuse liigid, mis reeglina on piiranguvööndis keelatud.
vastavalt mõõtkavale. Üldistamine seisneb objektide põhiliste ja tüüpiliste omaduste ja nende seoste kujutamises, kusjuures jäetakse kõrvale ebatähtis info ja osa infot töödeldakse ringi, tõstes esile tähtsamad objektid ja iseloomustused. Üldistamise põhiteguriteks geograafilistel kaartidel on: *suunitlus (mille jaoks kaart tehtud on) ja temaatika, * mõõtkava (mõõtkava vähendamisel toimub harvendamine – ellimineeritakse väiksemad objektid - ja sõrendamine – jäetakse ära objektide erinevad elemendid), *piirkonna iseärasused (metsaonni asukoht metsas, kaevu asukoht Sahara kõrbes) *tundmaõpitus ning kaardi vormistus(mustvalge või värviline) Valiku tsensus – on piirväärtus, mis näitab objekti suurust või tähtsust, millist peaks kaardil veel kajastama (näiteks tuleb kujutada kõik metsad pindalaga üle 10 km2) Valiku norm – reguleerib kaardi koormust
p e a lt p o o lt L õ i k u s s õ r m e d e p e a lt p o o lt L õ i k u s s õ r m e d e s e e s t p o o lt L õ i k u s s õ r m e d e s e e s t p o o lt Ü la lt o o d u d sa ss o o n m ee to di jo o ni se d o n p är it ra a m at us t " " Fileerimismeetod - on juuste harvendamine ja õhendamine. Juuste fileerimin e habeme noaga. Juuste fileerimin e käärideg a Ülaltoodud fileerimismeetodi joonised on pärit raamatust " " Juukselõikustehnikad Tömplõikus - lõikustehnika, kus kääridega lõgatakse juukseid risti läbi. Libistamistehnika kääridega - kergelt avatud kääridega libistamine mööda juuksesalku, saavutades juuste lühenemise ja õhenemise.
c) ilmastikust - väga tähtis on ilmastik õitsemise ajal, mõjutades nii seemnesaaki kui kvaliteeti. Kevadised hiliskülmad võivad põhjustada õite kahjustusi, vihmane ja jahe ilm ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks. Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Metsa vegetatiivne uuenemine Vegetatiivselt toimub uuenemine peamiselt kännu- ja juurevõsudega. Kännuvõsu: areneb kändudel uinuvatest lisapungadest peale puu raiumist. Kännuvõsu arenemise võime
looduska itse seadus on jõustunud 10.05.2004. aastal. Seaduse rakendusasutusteks on Keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja keskkonna inspektsioon. Allpool on vä lja toodud paragrahvid, mille alusel reguleeritakse kaitset ja tegevust puisniitudel. §17 Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus (1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisalade l on vaja lik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karja tamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisa ladeks nimetatakse pikaajalise i nimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku e lustiku kooslustega a lasid, kus on niidetud he ina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad.
lehtpuude võrsed, on männivõrsed neile väga atraktiivsed. Väga noori kuuski põdrad ei kahjusta, küll aga koorivad nad latiealisi (20-40 aasta vanuseid) puid. Tekkinud koorevigastuste kaudu nakatuvad puud erinevate tüvemädanikku tekitavate seentega ja reeglina kahjustatud puud mõne aja pärast (5-25 a) hukkuvad. Kuusikud on koorimisohtlikud kuni korba moodustumiseni tüvel (50-60. aastani). Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute harvendamine. Väga sageli söövad põdrad ära noored saare, tamme ja haavavõrsed, samuti koorivad nad neid puuliike kuni korba tekkimiseni. Põdrad on kahjustanud ka kasenoorendikke, kus kärbitakse külgoksi ja murtakse latvu, kahjustused on suuremad kultuurkaasikutes. Metskitsed (Capreolus capreolus) kärbivad nooremaid puid, eriti meeldivad neile mõningad introdutseeritud okaspuud (nulud, serbia kuusk). Kevadsuvisel perioodil
Kaudsed kahjud on: · raskendatud taasmetsastamine; · edasine tormioht kasvamajäänud puistus; · suurenev külma- ja kuumakahjustuste oht allesjäänud puistus; · suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad
7 järguline raiumise teel. Oluline, et metsakooslus ei vahetuks. Tehakse seal, kus on lageraie keelatud. Tagatakse valgus valgusnõudlikele liikidele nt. Eelised: esineb pidevalt mets, ei teki raiesmikke, metsale antakse võimalus ise uueneda. Puudused: raietöödel vigastatakse puid tahtmatult, keeruline (tehnika kasutamine raskendatud), raiekiirus aeglane, harvendamine võib muuta tormitundlikumaks ja mets võib hävida. Lageraie uuendusraieviis, mille tulemusena tekib metsa asemele raiesmik. Alles jäetakse seemnepuud, eeluuendus, säilikpuud. Eelised: odavaim, kerge tehnikat kasutada, ei vigastata teisi puid nagu turberaie puhul. Puudused: lageraie võib soodustada erosiooni tekkimist, mets taastub aeglasemalt, tekib ühevanuseline mets. Oht suktsessiooniks. Valikraie raieviis, mille tulemus sõltub funktsioonist. Nt esteetika
· Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised Väetamine Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad Kaalikas, naeris, porgand: külvisügavus 1-3 cm, külvisenorm 2-3 kg/ha Reaskülv Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: äestamine 2. taimed tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. harvendamine 5. Haiguste ja kahjurite tõrje Koristamine · Koristada tuleb enne püsivaid öökülmi · Esmalt söödapeet, seejärel koristatakse naerid, kaalikad, suhkrupeedid ja porgandid · Söödajuurvilju koristatakse enamasti kahes järgus: 1. pealsed 2.juurikad 31. Kanepi ja puuvilla bioloogilised iseärasused, liigid ja kasutamine Kanep Harilik,India ja metsik kanep Emas(õitseb 15-30päeva) ja isasõied(õitseb 1 päev) Kasutatakse varres olevat kiudu Seeme on vili Puuvill
05.2004. aastal. Seaduse rakendusasutusteks on Keskkonnaministeerium, keskkonnaamet ja keskkonna inspektsioon. Allpool on välja toodud paragrahvid, mille alusel reguleeritakse kaitset ja tegevust puisniitudel. §17 Kaitstaval loodusobjektil vajalik tegevus (1) Kaitstava loodusobjekti poollooduslike koosluste esinemisaladel on vajalik nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu niitmine, loomade karja tamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad.
viinapuude marjadest. Viinamarja aastane kasvutsükkel (Euroopa) Märts tekivad võrsepungad ja hakkavad kasvama võrsed ning lehed. Ohud öökülmad, närilised. Aprill võrsed seotakse tugitraatide külge, hallitustõrje. Ohud öökülmad. Mai tekivad õiepungad, jätkub võrsete sidumine. Ohud öökülmad. Juuni õitsemine (ca 10 päeva), võrsete piiramine, putukatõrje. Ohud vihm õitsemise ajal. Eestis õitsevad juuni lõpus/juuli alguses. Juuli lehtede harvendamine, esimene roheline lõige, pritsimine kahjurite vastu. Ohud liigne kuivus. August roheline lõige, korje algus soojemates piirkondades. Ohud liigne kuivus. September korje (sõltuvalt marjade küpsusastmest). Ohud vihm korje ajal. Oktoober korje jätkamine ja lõpetamine. November viinapuude lehed muutuvad kollasekspunaseks ja kukuvad öökülmade saabumises maha. Väetamine. Detsember veebruar võrsete mahalõikamine
Kaudsed kahjud on: · raskendatud taasmetsastamine; · edasine tormioht kasvamajäänud puistus; · suurenev külma- ja kuumakahjustuste oht allesjäänud puistus; · suured üraskirüüsted. Tormikahjustuste vältimiseks on vajalik metsade õige majandamine. Tormiohtlikes kohtades tuleb vältida puistu tugevat harvendamist. Lagedal kasvavad puud on tormikindlamad, tihedas liituses kasvavad puud aga mitte, seetõttu on ohtlik tihedalt kasvanud puistu tugev harvendamine. Metsaserva puud on tormikindlamad. Tormikahjustuste vähendamisel on oluline lageraiete planeerimisel õige raiesuund. Lageraiet tuleb alustada tuulealusest metsaservast, iga järgneva raielangiga liigutakse tuule suunale vastu. Eestis on enamus tuule läänest, seega liigutakse raielankidega idast läände, kagust loodesse või kirdest edelasse. Tormiohtlikel kohtadel tuleks kasvatada segapuistuid, sest need on tormikindlamad
proportsionaalselt. Enamusel okaspuudel väheneb tihedus aastarõngaste laiuse suurenedes. Antud väide seletab asjaolu, miks aastarõngaste laiust loetakse üheks oluliseks parameetriks puidu tugevuse visuaalsel hindamisel. Aastarõngaste laius igal konkreetsel puutüvel oleneb väga palju mullatüübist ning kliimatingimustest, kus puu on kasvanud. Suurt tähtsust aastarõngaste moodustumisele omavad ka metsakasvatuslikud võtted (näiteks harvendamine, väetamine), mida puistus rakendatud on, sest nende tulemusena muutub ümbritsev kasvukeskkond ning selle kvaliteet. Kuna I kasvuklassi puud saavad kõige enam valgust, siis on ka nendel kõige laiemad aastarõngad. III kasvuklassi puudel on küllaltki kitsad aastarõngad, kuid selle eest on nende aastarõngastes võrreldes esimese kasvuklassi puudega aga rohkem sügispuitu. Okaspuude puhul suureneb aastarõnga sügispuidu osa suurenedes puidu tihedus märgatavalt.
ei soodusta edukat tolmlemist. Ka kuiv ja põuane suvi ei soodusta seemnete valmimist. d) kahjurite ja haiguste esinemisest e) kahekojaliste taimede (näit. haab) puhul on oluline mõlemast soost isendite olemasolu. Metsakasvatuse seisukohalt on oluline, et seemnesaak kõiguks erinevatel aastatel vähe, st. et seemnesaak oleks võimalikult ühtlane ja saadav seemnekogus võimalikult suur. Üks olulisemaid võtteid seemnesaagi parandamiseks on puistute harvendamine, et luua puudele paremaid valgus ja toitumustingimusi, aga see ei tohiks olla nii tugev, et 38 väljaraiutavate puude arvelt üldine seemnesaak langeks (parim täius 0,5 - 0,6). Puude seemnekandvust saab parandada ka puude väetamise teel. Kasutatakse mineraalväetisi (praegu on väetised kallid ja praktikas seda ei kasutata, ka on Metsaseaduses otseselt keelatud mineraalväetistega metsa väetamine
kasutada. Mis on selle plaani probleemid? Lugemist Elu alvaritele Looniitude võsastumine ◦ Väheneb elurikkus (putukad, taimed) ◦ Toidubaasi vähenemine (linnud, loomad) ◦ Teenuste vähenemine (tolmendamine, toitainete ringe) ◦ Elupaikade vähenemine Loopealsete eripärad: ◦ Õhuke mullakiht ◦ Sõltuvus sademetest, suvine põud ◦ Mulla kõrge pH ◦ Liigiline koosseis eripärane ◦ Niidu säilimiseks vajalik sekkumine Taastamine: ◦ Mändide ja kadakate harvendamine ◦ Raskemasinad ◦ Veised vs lambad ◦ Puhastatud alade suurus ◦ Rohttaimede liigid ◦ Lammaste roll seemnete levitamisel ◦ Hooajalised piirangud? ◦ Sõnniku haldamine? ◦ Trampimine? Saagi populatsioonid Kuigi saagiks olemine on halb indiviidile, võib see olla hea ülejäänud populatsioonile ◦ Vabanevad ressursid ◦ Liigisisese konkurentsi vähenemine ◦ Stressi vähenemine Kaelustuvi katse ◦ Intensiivne küttimine ei suurendanud üldist ületalvist suremust ◦ Küttimise
rõhtsamale oksale tagasi. 64 Õunapuude iga-aastane lõikamine peab jätkum aka pärast võrakujunduse lõpetamist. Nüüd on tegemist juba hoolduslõikusega harvendamise ja tagasilõikusega. Kärbitakse ainult üksikuid kasvus ettejõudnud oksi võra tasakaalustamiseks ning viljaokste moodustamiseks. Kui võra on õigesti kujundatud, ei ole vaja edaspidi suuremaid oksi üldjuhul ära võtta ning harvendamine võib piirduda mittesobivate kõrvalokste mahavõtmise või tagasilõikamisega. Harvendamisel kõrvaldatakse võrast murdunud, vigastatud ning haigestunud oksad, samuti ristuvad, liialt püstised ja võra sisse kasvanud, paralleelsed ning kahvelharusid moodustavad oksad. Oksa kasvusuuna muutmiseks lõigatakse see sobiva suunaga (enamasti väljapoole) kõrvaloksani tagasi. Mida hõredam on võra, seda paremini kasvavad oksad, sealhulgas ka viljaoksad, ja viljad ning
aastani). Peamised kriteeriumid, millest lähtutakse puistus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole puude väljaraiumisel on: Soodustavalt mõjub põdrakahjustustele kuusikute säilikpuud või elustiku säilitamiseks jäetud * iga puu individuaalsed omadused (võra, harvendamine. okslikkus, tüvi), puud. raiekraad e. harvendamise aste näitab, Raiete liigitus - Kasvavat metsa raiutakse kas * asukohast puistus, kui palju puid korraga välja raiutakse (mitu % raieküpse puidu õigeaegseks * raievanuste erinevusest, tagavarast). Rakendatav raiekraad sõltub
annaabi.ee 
