Sissejuhatus Olen alati mõelnud, et kui tihedasti tuleb taimi kasta. Kogu aeg mu ema räägib, et ta kas kastis mingi taime üle või jättis jälle kuivale. Muidugi see oleneb taimest, kui tihedasti ta kastmist vajab. Näiteks kaktus. Ta ei tahagi eriti juua, aga riis vajab kohutavalt palju niiskust. Nii ma siis mõtlesin, et teen endale ja emale heateo ja uurin selle välja. Kui tihedasti tuleb taimi kasta? Esimese hooga mul ei tulnudki ideed, kuidas seda välja uurida. Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse. Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal. Hariliku mais Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2- 7 sentimeetrit. Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sent...
• Istutusskeem Reavahelaius sõltub 1) tehnoloogiast või reavahe hooldamise viisist 2) hooldamiseks kasutatavatest masinatest 2 Istutamine • Septembri teine pool ja oktoober • Väikestes istandustest käsitsi, suurtes istutusmasinatega (1) 3 Kastmine • Niisutussüsteem vajalik põuakartlikel pidadel Sprinklersüsteem Tilkastmissüsteem + + Odav rajada Suur veekulu Kastetakse ainult Ülelpidamine kallis
.........................................................lk 4 2. Kaktuseliste iseloomustus.....................................................................lk 5 3. Kaktuseliste hooldamine......................................................................lk 6 3.1. Valgus......................................................................................lk 7 3.2. Temperatuur...............................................................................lk 8 3.3. Kastmine...................................................................................lk 9 3.4. Mulla koostis ja väetamine...............................................................lk10 3.5. Puhkeperiood..............................................................................lk11 3.6. Kaktuste hooldamine eri aastaaegadel...................................................lk12 4. Kaktusteliste paljundamine....................................................................lk13 5
Suure lämmastikuvajadusega. Kõige paremini kasvab parasniiskel ja huuuserikkal mulall. Mulla pH 6...7,5. 1 v 2 korda mullata. 3..4 korda kasvuaegne mullaharimine. Külvisügavus 1...2 cm. Kasvuperioodi alguses on tähtis umbrohutõrje. Sammuti tähtis taimekahjurite tõrje. 2) Lillkapsas Lühikese kasvuperioodiga. Talub lühiaajalist öökülma. Mullaviljakuse ja niiskuse suhtes nõudlik. Külvisügavus 1..2 cm. Külviaeg märts... juunilõpp. Kastmine, umbrohutõrje, kahjuritõrje, vaheltharimine. Saagikus 15—35 t/ha 3) Spargelkapsas lühikese kasvuajaga. Talub öökülma -5...-7 kraadi. Sarnane lillkapsale. Sobib raskema lõimisega huumus ja toitainerikkasse neutraalsesse mulda. Saagikus 15...25 t/ha. 4) Porgand soojuse suhtes vähenõudlik. Talub vähest öökülma. Lämmastikuvajadus väike. Eelistab kergemaid huumusrikkaid liivsaiv muldasid. pH 6...7 vahel. Lämmastiku vajadus väike.Võimalikult umbrohu vana muld
....... ................... ............................................................................................................................ ................... ............................................................................................................................ ................... ............................................................................................................................ ................... 1. Probleemiks on kasvuhoone kastmine. Tellitud on projekt, et välja tuua erinevad võimalused automaatse kastmissüsteemi tegemiseks. Kasvuhooned on ehitusjärgus ning ehitamise ajal võeti vastu otsus et käsitsi kastmine on liiga aeganõudev, sellest lähtuvalt on vajadus automaatse kastmissüsteemi tegemiseks pooleliolevasse kasvuhoonesse.. Kasvuhoonete kogupindala on 600m2 2. Tehakse tööstusele, kes kasvatab puude istikuid. Põhjuseks on tootmise
vähesega, leppides vaid puukoorel leiduvate toitainete ja ülemistelt võradelt alla pudenevate vihmapiiskadega. Kahe saju vahel jõuab orhidee kasvukoht tuule ja soojuse mõjul enamasti läbi kuivada. Seepärast on puuoksal kasvavate orhideede juured ja lehed vetthoidvalt paksenenud. (Orhidee tuleb... 2011) Orhideed õitsevad erakordselt pikalt: üks õisik võib värskena püsida kogunisti mitu kuud. Teadagi on õitsemiseks tarvis vajalikul määral toitu ja sobilikke kasvutingimusi. Õige kastmine, regulaarne väetamine, sobilik toatemperatuur ja võimalikult valge kasvukoht kindlustavad orhidee hea tervise ning pikalt kestva õitsemise. (Kuidas kasvatada... 2011) Tänu kasvukohale on orhidee harjunud väga madala toitainete tasemega, saades süüa vaid puukoorel leiduvast ja ülemistelt võradelt alla pudenevates vihmapiiskades sisalduvast. Puuoksal kasvavad orhideed on rohkem harjunud lühema või pikema läbikuivamisega, kui teised orhidee liigid. 5 Joonis 1
*Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull- aretuses olev pull *ammlehm- lehm kes ei imeta vasikat *angli tõug- aretatud saksamaal, algmaterjal meie eesti punase tõu aretusele *AP- Sviits(lehmatõu märk) *AY- äärsir(lehmatou märk) *Ase- koht kus lehm magab B:
lõpuks ei kasta üldse. Sel ajal lehed kolletuvad ja toitained liiguvad sibulasse. Pärast lehtede täielikku kuivamist, tavaliselt oktoobris, need eemaldatakse ja sibul tõstetakse toatemperatuuril (15–20°C) ja pimedasse kohta. Puhkeperiood lõppeb tavaliselt jaanuaris. Hooldus Kastmine: korrapäraselt peale õiepunga ilmumist ja ümberistutamist. Kasuta toasooja vett, ühtlasi jälgi, et vesi ei satuks sibulale. Kastmine lõpeta hilissuvel-sügisel. Väetamine: kasvuperioodil 2 korda kuus vähese lämmastikusisaldusega väetisega. Ümberistutus: kord aastas peale puhkeperioodi kui õiepung on 4–5 cm pikk. Istutamise ajal eemalda lahtised kuivanud sibulasoomused ja täielikult kuivanud või pruuniks tõmbunud juured. Vana suure sibula küljest võib eemadalda ka väiksemad külgsibulad, need lähevad 2–3 aasta pärast õitsema. Meelsamini kasvavad nad väikses potis, sibul poolenisti mullast väljas.
vahega. viljade moodustu- mist. Biolani N 4% kevadväetamiseks Väetamine Väetiseveega Biolan Köögiviljaväetis P2O5 1% kui ka kasvuperioodil kastmine või K2O 6% lisaväetamiseks 2 korda. väetise suvel. mulda segamine YaraMila N 11% Kevadel Igakordse Väetis Kemira Sisaldab Cropcare P2O5 11% kasutamisel puistatakse Growhow kõiki
Lehtedes on vitamiine, eeterlikke õlisid, glükosiid apiini. Eriti oluline on lehtedes leiduv K-vitamiin, mis aitab kaasa vere hüübimisele. Kasvutabel kuude lõikes jaan veebr märts apr Mai juuni juuli aug sept okt nov dets Külv Külv Väeta- Väeta- Koristus mine, mine, lava- ava- kastmine kastmine maale maale Kasvutingimused Seller vajab niisket huumus- ja toitainerikast mulda, eriti tundlik on ta boorivaeguse suhtes (põhjustab südamiku mädanikku). Taime tuleb aega ajalt kasta ja väetada et ei tekiks niiskusepuudust ja toitaineid oleks piisavalt. Saagi koristus ja säilitamine Varsselleril kasutatakse taime mahlakaid varsi mis koristatakse regulaarselt enne puitumist. Varsi saab säilitada sügavkülmutatult, sest muidu need kuivavad.
MURU HOOLDAMINE A.KADAI Väetamine(Naatrium,Fosfor,Kaalium) Muru riisumine Umbrohutõrje Lisakülv Õhustamine Rullimine,mururulliga NIITMINE niitmine(2 korda nädalas)4 päeva tagant Niitmine Eestis kasvavate taimede jaoks 3-4 cm kõrguselt Mida madalamalt me muru niidame seda vähem on vaja anda toitaineid Esimese aasta murul tohib ära niita(lõigata)pool taime kõrgust KASTMINE Kastmisel on suur tähtsus,sest muidu põuastel aegadel võib muru laiguliseks kuivada Kasta tuleb siis kui vaja,mitte koguaeg, muidu taimed hukkuvad liigniiskuses AEDNIKUREEGEL Kasta harva ja korra tugevalt
Ventilatsioon Valgustus Kunstlik lisavalgustus: kõrgsurve Looduslik valgus. gaaslahenduslambid, madalrõhulambid, LED- valgustid, varjutuskardinate süsteemid. Tilksüsteem. Automatiseeritud. Käsitsi kastekannuga pealtkastmine Kastmine Pealtkastmine, imbvoolik Substraadid Kasvupind on peenras. Kompostmuld, mineraalmuld. Kasvuturvas
Tõusme ilmumisest kuni Ilusate ja soojade ilmadega niiskemaid Soovitatav on istikutest, Umbrohutõrje Säilitamiseks korista enne juurviljani 40päeva kasvanud vili on puine ja Head ka nõrgalt happelised võimalik vältida maakirpu Kastmine öökülmasid Juurvili kasvab mullast välja kibe Istiku istutamisel 4-5 Harvendamine (idu faasis, 4- Tõmba välja, raputa, lõika Sisu on kollane, kreemjas või Niiskuse suhtes nõudlik pärisjuurt, 1/3 juurest tagasi 5 pärislehe faasis) pealsed tagasi (1-2cm
päikesevalguseta. · Parimad on ida- ja läänepoolsed aknad. Lõunapoolsetel akendel on vajalik märtsist kuni septembrini varjutamine. Põhjaaknad on enamasti liiga pimedad. · Valguse testimiseks sobib aafrika kannike. Kui aafrika kannike õitseb sobib koht ka kuukingale. Kui valgust on liiast muutuvad aafrika kannikese lehed punaseks ning kuukinga tuleks varjutada. Õhuniiskus · kõik kuukingad vajavad kõrget õhuniiskust. Ainult kastmine pole piisav. · Vahetult taime ümber õhuniiskuse suurendamiseks on kõige õigem asetada nad mõeldud madalate kandikutele või alustele. Alus või kandik tuleb täita kergkruusa või kivikestega. See suurendab aurumispinda ning aurustuva vee hulk suureneb, kuid pottidel ei tohi olla veepinnaga vahetut kontakti. · Samuti võib taime ka pihustada, kuid vesi ei tohi lehekaenlasse jääda. · Nagu kõik orhideed, ei kasva ka liblikorhideed ehk kuukingad
kastmisreziim, sobiv niisutustehnika, kastmise efektiivsus. Köögiviljade vihmutaimine on eestis tasuv ettevõtmine, sest saagid on vähemalt 30% suuremad ja saak on kvaliteetsem. Vihmutada tuleks voolik- vihmutusseadmetega. Varajase kapsa kasvatamisel on vihmutamine vajalik. Kapsas on suure niiskusenõudlikkusega, kasvab hästi ka jahedate ilmadega Kastmisega hilinemisel hakkavad pead lõhenema. Rohke kastmine varajases kasvufaasis võib taimi nõrgendada, sest taime juurekava on pindmine. Hilisem rohke kastmine on kasulik. Kastmisnorm on 15.. 25mm. Kasvuperioodi alguses aitab isegi 10 mm suuruset kastmisnormist. Keskmine veetarve on 2,5 mm ööpäevas. Lillkapsas vajab kasvuks niisket õhku, siis on otstarbekas kasta väikeste normidega (5mm). Kurki külvatakse mai lõpul, seega tavaliselt satub seeme kuiva mulda, mistõttu idanemine on pikk ja ei pruugi kurk üles tõusta
5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku Meteoriidijärv Kaali Looduslik paisjärv Ülemiste Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis) 9)Sood maismaa-ala, iseloomustab liigniiskus, turbakiht paksusega +30cm. Tekkepõhjused põhjaveetaseme tõus (savine pinnas, kopratammid), veekogude kinnikasvamine (olmereostus, tööstusreostus) Elutingimused öökülmad, vesi happeline, õhuvaene, taimed kinnituvad turbasse, saavad külma mineraalainevaest vett, rabavesi päris peamiselt sademetest. Madalsoo (elutingimused soodsamad, sookask ja pilliroog, turbakiht õhuke, keskelt nõgus)
Põhjavesi-maakoore ülemises osas kivimite vahel olev vesi.mineraalvesi-rohkelt lahustunud mineraalaineid sisaldav põhjavesi,ravitoimeline. Termaalvesi-põhjavesi,mis on kuumenenud tänu kuumadele kivimitele,vulkaanilises piirkonnas.Põhjavesi kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. Saab täiendust soodest, järvedest, jõgedest(imbub vesi pinnasesse).Vett läbilaskev kiht:laseb vett vabalt läbi(vertikaalsuunas). Koosneb: moreenist, kruusast, liivast, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vett kandev kiht: vesi saab vabalt liikuda(horisontaalsuunas) laseb läbi.seal kujuneb põhjavesi,on vettpidava kihi peal. Koosneb: liivast, kruusast, moreenist, liivakivist, lõhelisest lubjakivist. Vettpidavkiht laseb vett halvasti läbi ja takistab selle imbumist sügavamale maa sisse. koosneb savist ja savikast lubjakivist.Põhjavee kasutus: joogivesi (majapidamine),tööstused, põllumajandus(kastmine,niisutus),mineraalvesi joogiks oma tervistavate omadustega.Põhjav...
peaaegu iga tüüpi normaalterasid. Joonis 5.2.1 Teritus skeem http://masters.donntu.edu.ua/2006/mech/kulgavyy/diss/index.htm Terituskäial teritamine Terituskäial teritamine pole väga hõlpus, sest temal puudub rakis treitera ülesseadmiseks, mistõttu õigete nurkade ja tahkude saamine sõltub täiesti töölise oskusest ja vilumusest. Peale selle on käsitsi teritamisel raske tagada treitera pidevat jahutamist. Tugevasti kuumenenud treitera perioodiline vette kastmine (märgamine) toob treiterale ainult kahju; treitera pinnal tekivad praod, mis vähendavad tema tugevust ja püsivust. Seda kõike arvesse võttes tuleb terituskäiaga teritamisel täita rida nõudeid. 1. Lihvimisketas ei tohi «viskuda», tema pind peab olema ühetasane. 2. Tööriista teritamiseks tuleb kasutada teritustuge, mitte aga hoida rista vabalt käes. Teritustugi peab asetsema lihvimiskettale võimalikult lähemal, vastava nurga all ja andma riistale kindla toe. 3
Kündmised Hobuste õpetamine Sõnniku vedu Talutööd naistel Riiete õmblemine Karja eest hoolitsemine (lüps, toitmine jms) Lõnga ketramine Söögi tegemine Koristamine Kudumine (mütsid, sokid, kindad) Linatööd (lõugutamine) Talutööd lastel Töötamine algas juba varakult, 6-7 aastaselt Käidi karjas Tehtud töö eest rahalist tasu ei saadud Vanemate abistamine Peenarde rohimine ja kastmine Heinategu (tallamine) Puude lõhkumine ja riita ladumine Koristamine, vikatiga niitmine Tubased tööd Ahju ning pliidi kütmine Kui aega ja raha oli, siis ka ehitamine ning renoveerimine Laste õpetamine Tubade korrashoid, koristamine Korvide ja muude tööriistade ning töövahendite valmistamine Töövahendite parandamine ja korrashoid Talgud Talguid peeti enamasti pikkade ning raskete tööde käigus
kraadi, hariliku draakonipuu puhul isegi 10 kraadi. Vältida tõmbetuult. Valgus. Valgus aitab säilitada lehtede erksa värvi .Mida triibulisemad lehed, seda enam valgust vajab. Ääris-draakonipuu talub nii otsest päikesevalgust kui ka poolvarju; lõhnav draakonipuu kasvab ka poolvarjulises kohas; käänd-draakonipuu vajab hästi valgustatud kohta. Kastmine. Pehme veega mõõdukalt aasta ringi sama tihedalt, suvel siiski tihedamini (2 korda kuus). Vältida ülekastmist, sest on tundlik liigse niiskuse suhtes. Mulla liiga märjana hoidmine võib viia juurte vigastamiseni. Keskküttega ruumis tuleks taime aeg ajalt piserdada. Õitsemine. Kodustes tingimustes ei ole teda lihtne õitsema saada, kuna tihti jääb puudu õhuniiskusest.
sünnist kuni katsikuteni välja), siis avalikult ja ametlikult hakatakse last tema nimega kutsuma ja pannakse see temale just katsikutel. Nimi tähendab taime,looma, lindu vm olendit, nähtust, väge, eset. Ühesõnaga midagi, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu ja võib olla veel hiljemgi Lapse ema võtab allikavett ja piserdab okstega lapsele vett, ütleb lapsele, mis on tema nimi ja loitsib talle eluks, mida vaid soovib. Kastmine on oluline teistegi jaoks. Üksteist kastavad vaderid, aga ka teised varrulised. Varrud, ehk joodud kestsid kaks kuni kolm päeva. 4 Varrulised ehk katsikulised Nime valivad lapsele vanemad või vaderid. Nimi tähendab taime, looma, lindu, olendit, nähtust või eset, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu. Lapse ema võtab allikavett ja piserdab okstega lapsele vett, ütleb lapsele, mis on tema
RP 14 Praktikum Palun püüdke iga situatsiooni juurde leida viide TLS-ist + selgitus (ei piisa JAH / EI vastustest). 1. Praktikale tuleb sekretär. Kooli, praktikabaasi ja õpilase vahel sõlmitakse kolmepoolne praktikaleping. Kas „firma“ peab praktikandiga ka töölepingu sõlmima + selgitus? Ei, koostatakse praktika leping. Kooli, õpilase või tema seadusliku esindaja ja praktikakoha vahelised suhted praktika korraldamisel reguleeritakse enne praktika algust sõlmitava lepinguga, milles lepitakse kokku praktika toimumise täpsemas korralduses ning praktikalepingu poolte õigustes ja kohustustes. Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord §2 lg 4 2.Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) pere põllumajandusettevõttes? Ei tohi, 12-aastane noorukil on lubatud teha kerget tööd kultuuri-, kunsti-, spordi- või...
puud istutama. Enne haljastuse rajamistkontrollitakse kasvutingimusi, valitakse haljastatava piirkonna jaoks sobivad puud/taimed, tehakse plaan, mõõdetakse sügavust, kaugust, pikkust jpm. * Projekteerimist; enne, kui üldse millegi kallale asutakse, tehakse projekt/plaan. Ilma selleta on üsna raske midagi täpselt teha. * Rajamist * Hooldamist; taimede ja puude aastaringne hooldamine kuulub kogu projekti juurde. Selle alla kuulub kastmine, oksade ja kasvu piiramine, väetamineja palju muud. * Rahastamist; ilma rahata ei saa kahjuks midagi korda saata. Raha linna haljastamise jaoks tuleb linnavalitsuselt. Uuringult on näha, et kõige tihemini on Tallinna linnaosadest haljasamisel Nõmme linnaosa.Veel on näha, et kõige rohkem kasutatakse puudest Tallinna linnahaljastuses pärnasid. Haljastus ei tule iseenesest, selleks on vaja teha rasket tööd, maksta
Selles olevad ürdid ja vürtsid imbuvad lihasse ja annavad vajaliku maitsebuketi. Lisaks kaitseb mop liha intensiivse suitsu ja kuivamise eest. Mop peab olema kuum, et see liha ei jahutaks. Paella - tugevalt vürtsitatud Hispaania rahvustoit, mis on valmistatud safraniriisist, kanalihast ja koorikloomadest (mereandidest). Parfee - pooljäätis. Sügavkülmutatud, rohke vahukoore ja munakollasega magustoit. Võib lisada marju vms. Paneerimine - toiduaine kastmine enne küpsetamist riivsaia või jahu sisse. Paneerimise eesmärk on tagada toiduaine ühtlane kuju ning säilitada, vahel ka lisada mahlakust. Passeerimine - toiduaine läbi sõela pressimine. Passeerimine köögiviljadekerge läbikuumutamine kuumas õlis. Pikkimine - lisamaitsete ja mahlakuse lihale andmise meetod. Püreerimine - toore või keedetud toiduaine peenestamine püreetaoliseks massiks. Risoto - õlis pruunistatud riis, mis seejärel keedetakse ja segatakse näiteks peeneks
Niisutuspõllumajandus- põldude niisutamiseks kasutatakse nii põhja, kui ka pinnavett, põldude niisutamine põhjustab sooldumist. Puuviljapõldude niisutamine Kesk- Aasias on viinud Araali mere kuivamiseni. Miks rajatakse veehoidlaid? Veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Kuidas see mõjutab jõe vooluhulka? Vooluhulk väheneb Usbekistanis on 50% niisutavast pinnast sooldunud. Miks pinnas sooldub? Põhjavesi aurub läbi pinnase, kastmine. Obi vooluhulk Tomskis ja salehardis erinevused- Tomskis- kõrbe vee seis, salehardis- on lisajõed.
..............................................................................10 6. Betooni järelhooldus ja kahanemine...................................................................................................12 6.1. Algperioodi kahanemise vähendamine........................................................................................ 12 6.2. Pikaajalise kahanemise vähendamine.......................................................................................... 13 6.3. Kastmine järelhooldusena............................................................................................................ 14 6.4. Katmine järelhooldusena..............................................................................................................14 6.5. Järelhooldusained.........................................................................................................................14 6.6. Betooni vesitsemendisuhe ja kahanemine...............................
kuhjub org ainet, mida taimed ei kasut(ABCD) 5.poolkõrbe ja kõrbe hallmullad-aurumine ületab sademed, palju sooli, aluseline reakts, mullateke võimalik kõrgema põhjaveetasemega alal(ABCD) 6.Troopilised puna-ja kollam e ferraliitmullad-1-2mln a, 6-7m, soojas/niiskes kl keem murenemine, huumust ei ladestu mulda, kuhjub Fe ja Al oksiidid, mullal happeline reakts. Muldade degradeerumine-*sooldumine-ariidse kl alal. seda soodustab muldade kastmine. vesi maapinna sisse, lahustab soolasid, aurub maapinna peale, aurab, soolad jäävad järele. Toimub ka looduslikult *erosioon-toimub tänu põllumaj-le, metsandusele. Suurimad pk-vahemere rannik, vihmametsade alad, rohtlad *deflatsioon-ariidse kl alal, kus taimestikku pole. muldade füüs degradeerumine-tallumine. muld vaesub õhust/veest Keem degradeerumine-happevihmad muudavad mullad happeliseks. Liigne väetamine, monokult kasvatus, mürkkemikaalid,
MAAKERA KASVAV RAHVASTIK TEKITAB ÜHA KASVAVA VAJADUSE TOIDUAINETE JÄRELE JA MAA-RESSURSSIDE VÄHENEMISE. 1. VILJAKUSE TÕSTMINE SAAGIKUSE TÕSTMISEKS EI PIISA VAID SORDIARETUSEST TULEB TAGADA TASAKAALUSTATUD MAAHARIMINE a. VÄLJA-VAHELDUS VÄETAMINE ERINEVATE KULTUURIDE KASVATAMINE EI KURNA MULDA b. KÜNDMINE ÄESTAMINE TÕSTAB MULLA ÕHUSISALDUST c. KASTMINE KUIVENDA-MINE KUIVADEL ALADEL RAJATAKSE NIISUTUSKANA-LEID. LIIGNIISKEID ALASID KUIVENDATAKSE 2. MULLA VILJAKUSE VÄHENEMINE KOORMUS MULDADELE ÜHA KASVAB, OLULINE ON KESKENDUDA MULDADE KAITSELE a. MONO-KULTUURID ALEPÕLLUNDUS, ISTANDUSED KURNAVAD MULLA VÄLJA b. MULDADE TIHENEMINE RASKED PÕLLUTÖÖMASINAD, ÕHUSISALDUS VÄHENEB c. KEEMILINE REOSTUS ÜLEVÄETAMINE, TAIMEKAITSE-
Sisukord 2.Mida paneeritakse?.....................................................................5 3.Kuumtöötlus................................................................................ 6 4.Lasnamäe Prismas müügil olevad kuum- ja külmvõttega valmistatud tooted.........................................................................7 2 3 1. Paneerimine Toiduaine kastmine enne küpsetamist muna, riivsaia või jahu sisse, kalade või kalafileede praadimisel laialdaselt kasutatav kulinaariavõte. Paneerimiseks kasutatakse erinevaid jahusid (nisu, odra, rukki), riivsaia või –leiba ja nende segusid. Vahel kastetakse kalatükk enne jahuga paneerimist lahtiklopitud muna sisse, nii jääb talle peale paksem kiht paneeringut. Vahel praetakse kalu ainult munapaneeringuga, st kastetakse kalatükid enne pannile panemist vähese vee või piimaga lahtiklopitud muna sisse
kaupa Hiinast ja Indiast ning müüsid seda mujal, kaasaarvatud euroopas. See juhtus umbes 8. sajandil. Esimest paberi valmistamise töökoda Saksamaal mainitakse kirjalikult 1390.a. Peamiselt valmistati seda puuvillase ja linase materjali kaltsudest. 1. Meister sõelaga 2. Paberilehtede astamine vildi vahele 3. Lehtede kokkupressimine 4. Lehtede kuivatamine nööril 5. valmis paberilehtede kastmine liimisegusse Tänapäeval valmistatakse paberit nii: · Langetatakse puud, saetakse palkideks ja saadetakse paberivabrikusse · Eemaldatakse puukoor · Palgid purustatake väikesteks pilbasteks · Lisatakse vesi ja kemikaalid ning saepuru keedetakse paberimassiks · Paberimassi tambitakse, et lõhkuda jämedad koed · Lisatakse vanapaberimassi · Paberimass puhastatakse ja valgendadakse
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas. Ühiskond on orienteeritud aina enam suurenevale tarbimisele - ületarbimisele ja seda inimeste rumaluse ning naiivsuse arvelt. Tarbimisühiskond on ühiskond, kus inimeste vajaduste rahuldamise peamiseks võtmeks on kaupade ja teenuste ostmine ning kus tarbimise suurendamist peetakse õigeks. Kapitalismi ja tarbimisühiskonna saabudes ollakse pimestatud kõikidest nendest hüvedest, mida neile pakutakse ja mida muudkui tarbida saab. Samamoodi võib praeguse tarbimisühiskonna mõjude arvele panna ka inimeste väärtushinnangute muutumise ja mitmesuguse halva käitumise. Analüüsides enda tarbimisharjumusi, pean tõdema, et ma ei ole veel jõudnud kindlate muutusteni antud küsimuses. Kuid tundub, et roheline mõtlemine kasvab vanusega. Veel mõni aasta tagasi ei olnud mul sellelaadseid mõtteid. Nii ei olegi ma veel loobunud näiteks kilekottide kasutamisest ...
TÖÖÕIGUS 1. Kas 12-aastane nooruk võib vanema nõusolekul teha kergemaid töid (rohimine, kastmine) isale kuuluvas põllumajandusettevõttes? Ei. TLS alusel on 712-aastastel lastel lubatud teha tööd vaid kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamialal, kui töö sisuks on lihtsad kohustused, mis ei nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Näiteks võib 8-aastane noor astuda üles reklaamikampaanias, esineda rolliga teatrietenduses või osaleda erinevates kultuuriprojektides. Töölepingu sõlmimiseks tuleb 14 arvesse võtta lapse tahet, mis ei sõltu TLS alusel mitte üksnes lapsevanema arvamusest, vaid mille selgitamisel osaleb kahtluse korral tööinspektor, kes peab omakorda 712-aastase alaealise soovi väljaselgitamiseks vajadusel kaasama lapse elukohajärgse lastekaitsetöötaja. Töölepingu sõlmimiseks on seega vajalik lapse tahe, vanema nõusolek ja tööinspektori nõusolek, mille puhul võetakse arvesse töötamise kõik...
-hertsog-lemmalts (I. schlechteri) Ideaalis vajaks sooja kasvukohta ja rammusat parasniisket mulda. Kannatab hommikust päikest ja kasvab kõige paremini pärastlõunases varjus. Päikese käes mahlased varred ja lehed lihtsalt närtsiks, kuid poolvarjus ja varjus õitsevad nad kogu suve. Ei talu tugevat põuda. Kasvatatakse tuulevaikses kohas. Vajalik regulaarne väetamine ja kastmine. Sobilik kontenertaim. Joonis 18. Hertsog-lemmalts (http://www.ceres.ee/files/ceresplant/1388.jpg) Lobeelia (Lobelia) -sini- e. aedlobeelia (L. erinus) Sooja- ja valguslembene. Muld toitainete- ja huumusrikas, niiskust hoidev. Ei talu põuda. Kestvamaks ja rikkalikumaks õitsemiseks on vaja äraõitsenud võrseid kärpida. Kasutatakse amplites, konteinerites-anumates, peenral. Joonis 19. Sinilobeelia (http://www.hansaplant
Saab paljundada Vegetatiivselt kui ka Generatiivselt . Vegetatiivselt paljundatakse peamiselt mitmeaastaseid taimi . Vegetatiivset paljundamist kasutamise põhjused : säilivad sordi morfoloogilised tunnused saadakse varajasem saak kultuur ei anna seemet. Generatiivse paljundamise viisid : sibulatega juurikate, puhmikute jagamisega pistikutega pookimisega meristeempaljundusega ehk koekultuuri meetodiga Kasvuaegne hooldamine Umbrohu kitkumine , taime kastmine liigsel põuaajal . Saagi koristamine ja säilitamine Naerist koristatakse siis kui vili on parajalt suur ja oma kõvaduse saavutanud. Pikaajaliseks säilituseks mõeldud naeris koristatakse enne tugevamate öökülmade saabumist, septembri lõpus - oktoobri alguses. Kaalikas säilib hästi kuni kevadeni. Säilitatakse kuhjas, keldris või hoidlas (puistes või konteinerites). Optimaalne säilitustemperatuur on 0°C, õhuniiskus 95-97%. Sordid
TartuKutsehariduskeskus Referaat Õhuniisutajad taimed. Juhendaja: Aina Rüütel Koostajad: Merilyn bergmann ja Monika Pallu 20.09.2010 1. Vesipalm : Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma. 2. Luuderohi : Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest. Kuid iluaedades on teda kasvatatud juba isegi antiikajal. Luuderohi on Antiik-Kreekas seotud ka religioossete tavadega - ta on pühendatud veinijumal Dionysosele. Sageli võib lõunamaiste vanade kõrtside ustel kohata sisseraiutud luuderohu kujutist. . Niivõrd harjunud ollakse sellega, et luuderohi on toataim või kasv...
Levikut soodustab kuiv ja soe ilm Niiskus -> taime idanemise ajal Rohke lämmastikuga väetamine soodustab Kahjustatud lehtede servad tõmbuvad krussi, alumine külg muutub punakaks Kahjustatud toored marjad jäävad väikeseks Küpsed marjad hallikad, halvamaitselised Kasvatada jahukastekindlaid sorte Pritsida õitsemise ajal Tõrje Agrotehniline tõrje : eesmärgiks luua soodsad kasvutingimused(taimed, külvikord, väetamine,mullaharimine, kastmine jne) Mehaaniline tõrje : eemaldatakse taimed või taimeosad kahjurite ja haiguste leviku tõkestamiseks, kahjurite peletamine või püüdmine Keemiline tõrje Bioloogiline tõrje : kahjurite tõrjumiseks kasut. looduslikke vaenlasi, ka haigusi on võimalik tõrjuda looduslike preparaatidega Allgrow®Bioplasma ·100%-liselt looduslik mikroorgaaniline lahus taimekasvu parandamiseks Keskkonnasõbralik ! Allgrow® on AINUS lubatud taimelahus
intensiivne tuulutamine. Nõrga õhu liikumise tõttu jääb lehtede pinnale hapnik, süsihappegaas ei pääse lehtedeni ja kõrge õhuniiskuse tõttu on võimalik viljade mädanemine otstest. Ilma tuulutamiseta kuumenevad taimed tugevasti üle. Ülekuumenemised avaldavad negatiivset mõju fotosünteesi intensiivsusele, geneetiliselt mõruvabad sordid lähevad kibedaks, eriti mittepiisava kastmise ja kuumuse koosmõjul. Kuna kurgi juured paiknevad mullapinna lähedal, on vajalik pidev kastmine. Süstemaatiline niiskuse puudumine väljendub lehtede närbumises ja kolletumises, kurgid muutuvad seest tühjaks ja kasvavad väärarenguga. Suurte kastmiskoguste puhul kasvuhoones toimub mulla soostumine, kuna drenaaþisüsteem enamasti puudub. Optimaalne on kastmine väikeste kogustega, kuid iga päev, isegi sombuse ja jaheda ilmaga. Kurk on tundlik pinnase tiheduse suhtes ja liig tiheda pinnase puhul arenevad taimed halvasti. Optimaalne tahke mulla, vedeliku ja gaasi suhe on 1:2:3.
Väärtushoiakutel põhinev juhtimine Ken Blanchard, Kersti Cilmer ja Michael O'Connor ,,Väärtushoiakutel põhinev juhtimine", Elmatar 2004 David Taylor ,,Läbipaistev juht ", Ilo 2003 ,,Firmas, mis tegutseb tõepoolest oma väärtushinnangute järgi, on ainult üks juhti-firma väärtushinnangud." Sel juhul: Kõik küsimused saavad lahenduse lähtudes ühistest väärtushinnangutest. Kui inimesed on need väärtushinnangud ise valinud ja näevad vajadust- saavad väärtushinnangud kogu kollektiivi aluseks. ,,Tõeline edu ei tule väärtushinnangute väljakuulutamisest, vaid nende sihikindlast rakendamisest igapäevastes toimingutes" Raamatus on ka: Väärtushinnangutel põhineva juhtimise tegevuskava, kus tuuakse suhtlemise ja edastamiseni välja. Firma üritused, materjalid, ametlikud mehhanismid nagu infolehed ja mitteametlikud tegevused. Ning niisamuti välja toodud tabelis igapäevaste tegevuste ühitamine väärtushinnangutega. Üldiselt raamatus tsitaadid ja nimetat...
1. Mitu päeva peab töötaja ette teatama, kui soovib töölepingut üles öelda katseajal ning kas töötajal on katseajal töölepingu ülesütlemise korral õigus lisaks töötasule saada lõpparvena ka kompensatsiooni kasutamata puhkusepäevade eest? Millistele töölepinguseaduse paragrahvidele Te oma vastustes tuginete? 15 päeva töölepinguseadus paragrahv 28 ja 96. 2. Töötaja asus tööle 25.06.2010. Millal oli tema katseaja viimane päev? Katseaeg kestab neli kuud, seega tema viimane katseaja päev on 24.10.2010 3. Töötaja asus tööle 22.11.2010. Töötaja esitas lahkumisavalduse 21.03.2011. Millal on tema viimane tööpäev? Põhjendage oma vastust. Tal on õigus ette teatada lahkumisest 15 kalendripäeva. Hakkame lugema päevi 22st. 5.aprill on viimane tööpäev. 4. Töötaja on rase ja viibib regulaarselt tööajal arsti juures. Millised Töölepinguseadusest tulenevad kohustused on tööandjal antud ...
väetiselahuse mõju kress-salati kasvule võrreldes kraaniveega kastes. Valisin katse läbiviimiseks kress-salati, kuna see idaneb kiiresti ja peale katse sooritamist saan salati oma tarbeks ära kasutada ning taim ei lähe raisku. Sooritan katse ja vaatlen seda 7 päeva jooksul ning teen sellest järeldused. Uurimisküsimus: kuidas mõjutab väetiselahus kress-salati kasvu? Hüpotees: tugeva väetiselahusega kastmine kiirendab kress-salati kasvu. 1. Mõjutegurid ja uurimisõbjekt 2. Vesi Vett vajavad kõik elusorganismid. Nad koosnevad suures osas veest. Vesi on üks levinumaid ja parimaid lahusteid, selles lahustuvad hästi väga paljud gaasilised, vedelad ja tahked ained. Enamik protsesse eluslooduses kulgeb vesikeskkonnas lahustunud ainete osavõtul. Vesilahused osalevad näiteks ainevahetuslikes protsessides, vesilahustena omastavad ka taimed mullast toitaineid
5. Kes on Ristija Johannes? Ristija Johannes oli Juudi prohvet. Ta sündis 24. juunil - jaanipäeval. Johannes oli Jeesusest kuus kuud vanem ja nende emad olid nõod. Tema sündimine oli suur ime, kuna ta vanemad olid eakad inimesed ja arvati, et nad ei saa enam lapsi. Oma lapsepõlve veetis ta kõrbes. Arvati, et ta on sõnumitooja, kes kuulutab messiase saabumist. Ristija Johannes hakkas inimesi ristima Jordani jões. Ristitavate vette kastmine sümboliseeris inimeste uuestisündi. Ta ristis ka Jeesuse ära. Tal oli tähtis eesmärk, kuna ristiusu õpetuse järgi oli ta Kristuse eelkäija, kelle ülesandeks oli rahvast ette valmistada Kristuse tulekuks. Annika Valving
.........................................................................................................6 2.3. Niiskus.........................................................................................................................6 2.4. Paljundamine...............................................................................................................7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE...................................................................................8 3.1. Kastmine ja piserdamine.............................................................................................8 3.2. Väetamine....................................................................................................................8 3.3. Ümberistutamine.........................................................................................................9 3.4. Kahjurid ja haigused.............................................................................................
Seeneliigi valik · asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus Kultuurtüübi valik · koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus Mütseeli areng · Substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilitamisel Mütseeli kasv · Väljumine(seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temp, valgus,õhustatus, ph ja niiskus) katmine, kastmine ja hooldustööd Komposti valmistamine · Komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus 6. Üldine töökäik (austerservik , siitake jt. ): Tooraine- peenestamine- substraadi valmissegamine ja niisutamine- substraadi autoklaavimine- substraadi jahutamine- subst.nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine-
Seeneliigi valik ! asukoht, kliima, toormaterjal, sobivus. Kultuuritüübi valik ! koekultuur, eoskultuur, segakultuur, tunnuste püsivus. Mütseeli areng ! substraat, jõuline kasv, saastevaba, väldi närbunud degreerunud mütseeli kasutamist, kvaliteet säilimisel. Mütseeli kasv ! väljumine (seente areng), substraadi hõivamine mütseeli poolt, seene nõuded kasvukeskkonna suhtes (temperatuur, valgus, õhustatud, pH ja niiskus), katmine, kastmine ja hooldustööd. Komposti valmistamine ! komposti retsept, mikroobne aktiivsus, substraadi pinna kobestamine, füüsikalised tunnused, keemilised komponendid, õhustatus, niiskusesisaldus. 6. ÜLDINE TÖÖKÄIK (austerservik, siitake jt.) Tooraine peenestamine - substraadi valmissegamine ja niisutamine - substraadi autoklaavimine - substraadi jahutamine substraadi nakatamine ja kasvunõude/anumate täitmine - kasvunõu
Püsisoojastel loomadel on kaitsekohastumused(nt talveuni, taliuinak, karvavahetus). Taimed on lume all ja säilitusorganid ehk juured-varred mulla all. Inimene kogub talvel nahaalust rasvkudet. 3. Tuli: antropogeenselt ehk inimtegevusel tekkinud. 4. Vesi: vajalik rakkude alutegevuseks.Taimed ei talu veeta olemist,lehtedel on paks vahakile, mis aitab vett säilitada, et see ei auruks liiga kiiresti; taime juurestik harjub saama pindmist vett - kastmine. Juured tulevad pinnale, kui ei saa piisavalt vett. 5. Hapnik: hädavajalik hingamiseks, energia saamiseks. Veekogudes on hapniku sisaldus määrav. Külmas vees lahustub hapnik paremini. Jää korral jääb hapnik veekogu sisse. Surnud organismid vajuvad põhja ja tarvitavad hapniku ära. 6. PH ehk happelisus: normaalne sademete happesus on 5,6. Õhusaaste põhjustab sademete happesust. Looma- või taimeliigi elu sõltub teiste tema läheduses elavate organismide tegevusest
taimehaiguste tekitajaid kahjustada saab juba põldu külviks ette valmistades-õigeaegne koorimine, mulla hekseldamine?, väetamine ja toitainete lisamine, ka sobivaima põllukultuuride kasvatamisjärjekorra järgimisega. Kahjurite ja taimehaigustega võitlemiseks pritsitakse taimi vajadusel vastavate lahustega, aitab ka seemnete puhtimine. Taimede kasvuaegne hooldamine on ka väga tähtis hea saagi saamisel -liigvete ärajuhtimine, lume tihendamine või sulamisele kaasa aitamine, taimede kastmine, väetamine-kevadel pärast lume sulamist kindlasti jne. Mullasisesed e.juurestiku kaudu mõjuvad kasvufaktorid. Enne taimede kasvatama hakkamist peab teadma igale liigile sobivat mullatüüpi. Väiksema juurestikuga taimed (suvinisu, -oder) tahavad kasvuks viljakamat, õhurikkamat mulda. Kaerale sobivad erinevad mullatüübid, niiskuse piisav olemasolu on olulisem. Kuiv muld parem nisule, odrale, happeline- kaerale. Taliteraviljadest on rukis mulla
Õitseb juunist kuni külmadeni. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ``pelagros``-toonekure nokk ja on tingitud vilja kujust,mis meenutab toonekurenokka. Sugukonnas ligi 250 liiki , mis pärit peamiselt Lõuna-Aafrikast. Kasvutingimused: Pelargoon on valgustarmastav, vähenõudlik, talub hästi niiskuse puudust. Parim kasvukoht on päikseline ida või läänepoolne aken. Soojal ajal vajab tugevat, tihedat kastmist. Talvel, olenevalt temperatuurist, on kastmine mõõdukas. Väetatakse mineraalväetisega. Suve alguseks õitsva taime saamiseks tehakse külv detsembrist -veebruarini. Substraadiks kasutada puhast turvast või turba liiva segu. Toas kasvatamiseks külvatakse märtsis -aprillis. Tõusmed ilmuvad 2-3 nädalat peale külvi. 2-3 pärislehe faasis pikeeritakse seemikud pottidesse. Paremaks hargnemiseks näpitatakse taime tipp peale kuuendat seitsmendat lehte ära. Suveks on soovitav taim viia õue ja
Aasta Andmed võetud Eesti statistika andmebaasist Seadused mis on kehtestatud noorte (7-16 aastaste) tööle asumisega: § 1. Kerged tööd (7-16 aastaste kohta) (1) 1314-aastasel alaealisel või 1516-aastasel koolikohustuslikul alaealisel on lubatud teha eelkõige järgmisi kergeid töid: 1) põllumajandustööd, näiteks aia- või põllukultuuride istutamine, rohimine, kastmine või muldamine, saagi koristamine, marjade või puuviljade korjamine, köögivilja puhastamine või müügiks ettevalmistamine; 2) kaubandus- või teenindusettevõttes tehtavad abitööd, näiteks kauba lahtipakkimine või asetamine riiulitele, hinnasiltide või etikettide kleepimine, pakkematerjalide või pakendite ettevalmistamine, väikesemõõduliste esemete pakkimine, reklaamnäidiste või reklaamtrükiste jagamine;
Vasakukäelisus Olemus, kujunemine Elis Nõu 2015 Kes on vasakukäeline? Vasakukäeliseks saab nimetada inimest, kes eelistab kasutada vasakut kehapoolt toimingutes, mis vajavad jõudu, koordinatsiooni ja täpsust. Nende sooritused on vasaku käega tehes edukamad kui parema käega tegutsemisel. • Vasakukäelistel on raske meie ühiskonnas toime tulla. • Üha rohkem hakatakse vasakukäelistele pöörama tähelepanu (tööriistad) • Meie kõnepruuk, kus sõna „vasak“ on peaaegu alati negatiivse tooniga • Saksa keeles: „linkisch“ – kohmetu, „links liegen lassen“ – sinna paika jätma, „linker Vogel“ – kahtlane tüüp, „linken“ – kedagi alt vedama Fakte Iga kümnes inimene on vasakukäeline. Kanadas, Suurbritannias, Soomes ja Eestis läbiviidus uuringutest selgub, et vasakukäelisi poisse on 2-3 korda rohkem kui vasakukäelisi tüdrukuid. (Kula 2007, 66) Kiviajal olid olemas tööri...
inimesi on pool miljonit. 2. Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid. Selgita ka Eesti näitel. Looduslikud tegurid Kliima: temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad 3. Vegetatsiooniperiood. Parimad mullad. Parimad mustmullad rohtlates ja pruunmullad leht- ja segametsavööndis Inimtegevuse tagajärg- erosioon, sooldumine (Liigne kastmine, suurte põldude rajamine, ühe kultuuri kasvatamine ) 4. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid. . Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 5. Tööjõu hõivatus põllumajanduses. Riigi arengutase ja põllumajanduse osatähtsus. põllumajanduses on hõivatud ligi 42% maailma tööealisest elanikkonnast, kuid põllumajandus annab vähem kui 5% maailma SKP- st; 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
