Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine
Osaleb valimistel 50 % ehk 75000 hääletajat. I voor- isikumandaadi jagamine Isikumandaat on lihtkvoodi täis saanud isik. Lihtkvoot = kehtivad hääled : mandaatide arv Oru vallas oli mandaate 5. Lihtkvoot = 75000 : 5 = 15000 II voor-nimekirja mandaat Valituks osutub, kes on ületanud 5 % künnise. 5 % künnis tähendab seda, et erakonnale antud hääled peavad ületama viit protsenti hääletajate arvust. Näiteks on 2 parteid: Peakapsa partei ja Rooskapsa partei. Näiteks kui Oru vallas sai Peakapsa partei 45000 häält ja Rooskapsa partei 30000 häält. Mandaatide arv parteidele: Peakapsa partei sai 45000 (häält) : 15000 (lihtkvoot) = 3 mandaadi kohta. Rooskapsa partei sai 30000 (häält) : 15000 (lihtkvoot) = 2 mandaadi kohta. Avatud nimekiri-
- nuikapsas, - rooskapsas ehk brüsseli kapsas, - pekingi kapsas, - paksoi. 56.Maailma suurimad kapsakasvatajad. - Hiina, - Korea, - Indoneesia, - Jaapan, - USA, - Venemaa. 57.Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi - kaltsiumi - fosforit - magneesiumi - naatriumi Vitamiinidest sisaldab C- (30 – 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 58.Valge peakapsa sordid jagunevad. - varajasteks,- keskvalmivateks, - hilisteks. 59.Valge peakapsa kasutusviise. Toorelt, hapendada, kuumtöödelda, aurutada, - hautada, - pruunistada, - täita,- hapendada,- konserveerida,- töödelda mahlaks. 60.Valge peakapsa hapendamine. Kupatati, Pärast kupatamist laoti kapsapead kas aianurka vaiade vahele või aidatrepile tehtud lavale, kus nad kergelt hapnesid ja talvel külmunult seisid
● Metüüloranž on happesusindikaator, mis värvub happelises keskkonnas punakaks. Valem: C14H14N3NaO3S ● Fenoolftaleiin on happelises lahuses värvusetu. Valem: C20H14O4 ● Tümoolsinine värvub punasest kollaseks happelises keskkonnas. Valem: C27H30O5S ● Universaalindikaator on happesusindikaator, mille värvus muutub sujuvalt vastavalt pH-le. Looduslikud indikaatorid on taimemahlad või mitmed marjad. Nt muutuvad nii punase peakapsa mahl kui ka mustikamahl hapetes lillast punaseks. Kuna kõikide hapete lahused sisaldavad vesinikioone, siis iseloomustavad neid mitmed ühised omadused nt nagu ● indikaatorite värvuse muutmine ● hapukas maitse ● metallidega reageerimine
hulgas esikohal. Peakapsaid tarvitatakse väga mitmeti nii värske salati- kui keeduköögiviljana, hapendatuna, konserveerituna, mahlaks töödelduna jm kujul. Hapendamiseks sobib eelkõige valge peakapsas; punast peakapsast kasutatakse selle jaoks vähem. Punane peakapsas sarnaneb väliskujult ja bioloogilistelt iseärasustelt valge peakapsaga. Kõrge antotsüaani sisalduse tõttu on selle taime kõik maapealsed organid punakas- kuni sinivioletsed. Punase peakapsa pead on väga tihedad ega lõhene kasvamisel. Punane peakapsas erineb valgest peakapsast lehtede punase kuni sinakasvioletse värvuse poolest. Lehtede värvus on tingitud rakumahlas esinevast antotsüaanist. Pea on valge peakapsa omast väiksem, kuid tihedam ja kõvem, mille tõttu säilib talvel hästi. Kuna punane peakapsas on küllaltki hiline sort, siis ei ole vaja teda liiga vara koristada. Punane peakapsas talub öökülmi ilma kahjustusteta.
Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse,
Kasulikud mineraalained Mineraalaineid sisaldavad kapsad 0,6--1,3 %. Need osalevad kõikides füsioloogilistes protsessides ning aitavad korrastada ka organismi veemajandust. Eeskätt roos- ja nuikapsas, ka punases ja valges peakapsas on märkimisväärselt kaaliumi, mis vähendab koevalkude veelembust, soodustab sel teel vedeliku väljaviimist organismist. Naatriumi leidub kapsastes vähe, mistõttu nad sobivad hästi siis, kui on vaja piirata toidu keedusoolasisaldust. Peakapsa välimised lehed ja lillkapsas sisaldavad ligi 50 mg % kaltsiumi, mida organism hästi omastab. Vähemal määral leidub kapsastes magneesiumi, fosforit ja rauaühendeid. Viimaseid on lillkapsas rohkem. Mikroelementide poolest on kapsas suhteliselt vaene; võiks ehk nimetada koobaltit, mis võtab organismis osa vereloomest. Maanteeäärsetel peenardel koguneb kapsastesse autode heitgaasist kahjulikku pliid. Väike kalorsus
53. Mineraalainete ja vitamiinide sisaldus valges peakapsas. Mineraalainetest leidub: - kaaliumi (170 mg), - kaltsiumi (40 mg), - fosforit (26 mg), - magneesiumi (12 mg), - rauda (0,47 mg), - naatriumi (18 mg). Vitamiinidest sisaldab C- (30 50 mg), A-, B-rühma, P-, K-, E-, D- ja U-vitamiini. 100 grammi valget peakapsast annab 25 kcal energiat. 54. Valge peakapsa sordid jagunevad. varajasteks, - keskvalmivateks, - hilisteks. 55. Valge peakapsa kasutusviise. Kapsast võib süüa: - toorelt (salatina), - kuumtöödeldult. Hapendamine: - teeb kapsa kergemini seeditavaks, - muudab köögivilja tekstuuri ja maitset, - säilitab vitamiinid ja mineraalained Peakapsast võib töödelda mitmel erineval viisil:
Egiptuses kasvatati lillkapsast juba 4.saj eKr. Euroopas kasutati seda kõigepealt Itaalias. Alles 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale, kust edasi levis Euroopa põhjaossa ja Briti saartele. Morfoloogia Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on tavaliselt kreemikasvalge, mille värvi aitavad säilitada peakapsa lehti meenutavad, pikliku kujuga lehed, mis asuvad õisiku ümber selleks, et päikese eest varju pakkuda. Vars on silindrikujuline, 15-70 cm kõrge. Varrel asetsevad viltu üles suunduvad lehed, mis tihti on spiraalselt kõverdunud. Lehed on eri kujuga, keskmiselt 5-40cm pikad. Värvuselt hele- kuni sinakasrohelised. Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna ligidal. Paljunemine
Euroopas levis ta kõigepealt Itaalias. 16. sajandil jõudis lillkapsas Prantsusmaale ning sealt Euroopa põhjaossa ja Briti saartele. 2 Morfoloogia Lillkapsas moodustab klorofülli mitte sisaldava, väljaarenemata õiepungadest moodustunud tiheda õisiku, mis õiepungade kasvades hõreneb. Lillkapsa õisik on reeglina kreemikat või valget värvi. Värvi aitavad säilitada lopsakad peakapsa lehti meenutavad, kuid piklikuma kujuga lehed, mis moodustavad õisiku ümber päikesevalgust varjava katte. Välimised lehed on tumerohelised, seesmised kollakat värvi, väiksemad ja pehmemad ning söödavad. Vars on silindrikujuline, 1570 cm kõrge, rõhtsalt paiknevate või viltu üles suunduvate lehtedega. Kõige sagedamini on lehed spiraalselt kõverdunud. Leheroots on 540 cm pikk. Lehelaba on hele- kuni sinakasroheline. Lehed on kitsad, kujult ovaalsed, elliptilised, munajad
kilesse ja panna külmkappi. 17.Mida pidada silmas porrulaugu kvaliteedi juures? Et oleks 3 cm läbimõõduga varreosa,need on eriti head. 18.Porru kasutamine kulinaarias? Kasutatakse lisandiks roogadele, salatina ja konserveerimisel. 19.Milline näeb välja savoia kapsas? On koheva peaga mis koosneb roheka värvusega kortsulise pinnaga lehtedest.Välimised lehed on kortsulised ning hallikasrohelised või kollakasrohelised. 20.Milline on nuikapsa maitse? Maitse meenutab valge peakapsa juurika maitset. 21.Milline näeb välja romanesco kapsas? Õisik on rohelise värvusega,teravatipuline ja püramiidi kujuga. 22.Milline kapsa on kõige suurema toiteväärtusega? Lehtkapsas. 23.Mida pidada silmas lehtköögiviljade säilitamisel? Tuleb hoida külmkapis aedviljasahtlis pakitult. 24.Millega võib maitsestada tomatitoite? Küüslaugu,salottsibul,basiilik,tüümian,oregano. 25.Millised on tomati kavaliteedi nõuded? Tomatid peavad olema erved puhtad ja värsked
Sparglite värvierinevused tulenevad sordist, pinnasest ja kasvatusviisist. Rooskapsaskapsaste kunginganna On tavakapsast tugevama ja pisut isegi mõrkja maitsega. Viimane omadus kaob, kui Click to edit Master text styles oleme teda keevas soolakas vees töödelnud. Second level Pika kasvuajaga, seetõttu on vaja istikud Third level nagu valge peakapsa puhulgi ette kasvatada. Fourth level Kasvuks vajab rooskapsas tublit annust Fifth level orgaanilist väetist, samuti mineraalväetist (lämmastikuga mitte liialdada!) ja niiskust, eriti juulikuust septembrini. Saagi valmimisest annab märku alumiste lehtede koltumine. Baklazaan
mangaani, fosforit. Porgandis sisalduv karotiin muudetakse organismis A-vitamiiniks. Veel on porgandis C-vitamiini ja ta on E-vitamiini allikas. Kõiki kasulikke aineid on rohkem toores porgandis. Järelikult on eriti kasulik närida porgandit toorelt või juua porgandimahla. Toore porgandi karotiinist omastab inimese organism umbes 10 %, kuid rasva lisamisel tõuseb karotiini omastatavus 85--90 protsendini. Koduses toiduvalmistamises on porgand Eestis koos kurgiga valge peakapsa järel teisel- kolmandal kohal; 11--13 % tarbitavast köögiviljast moodustab porgand. Porgandi seemneid kogutakse septembris-oktoobris. Seemnetee aitab imetavaid emasid, kui rinnapiima ei jätku, abi on sellest ka neerukivitõve ja hemorroidide korral. Porgandiseemnetega on lahustatud neeru- ja põiekive (mitte sapikivisid!). Ravitoimega on nii porgandi juur, pealsed kui ka seemned. Porgandil on põletikuvastane, higi- ja uriinieritust soodustav ning kergelt lahtistav toime
neid jätkub külluses ka reisikirjeldustesse. Tuglase stiliseeritud ideaalmaastikud ei tarvitse köita seda lugejat, kelle suhe loodusega on vahetu. Siiski tuleb au anda tema oskusele tuua sõnadega maalimise teel esile teatud paiga eripära. Tuglas on ka leidlik kujutlusmaastike looja. Näiteks superfantastiline mets hiiglaste saarte novellist "Maailma lõpus" on modelleeritud kapsa järgi. Kirjanik muutis parasvöötmes üldtuntud peakapsa tundmatuks eksootiliseks puuks kahe võttega: suurendas seda umber 20 korda ja irjeldas siis selle "puu" otsa roniva tavalist kasvu inimese vaatepunktist. Sünniaeg määras Tuglase kuuluvuse generatsiooni, kelle elu jooksul toimus mitu ühiskondlikku murrangut: reolutsioonid, maailmasõjad ja Vabadussõda, riigipöörded ja okupatsioonid. Nendega kaasnes kord rohkem, kord vähem vägivalda ja verevalamisi. Tuglas koges isiklikult, mida tähendab olla vang ja tagaaetu. Maapaoga,
balansheerida (lasta kuumas vees kiiresti keema tõusta), et eemaldada liigset oblikhapet. Supi valmistamisel võib kasutada ka pestud munakoort, mis seob oblikhapet (pärast välja võtta). Lihapuljongis keedetud supile lisatakse serveerimisel keedetud muna ja haput või rõõska koort. Oblika lehti võib lisada kohupiimale, rohelistele salatitele, kastmetele ja suppidele. Noortest lehtedest valmistatakse oblikasalatit ja -suppi, hautatakse koos valge peakapsa või spinatiga. Sobib hästi koos teiste varakevadiste maitsetaimede - murulaugu, tilli, peterselli, kurgirohu, estragoni, leesputke ja aedharaputkega. Oblikat võib lisada kõikidesse köögivilja hautistesse, mille maitsestamiseks sobib küüslauk ja till. Hapuoblikas on 30-100 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim tatarliste sugukonnast. Vars on ülaosast harunenud, lehed noolja alusega, veidi lihakad, sirgeservalised, hapu maitsega
ka põllukultuure. Kuna soos on teatavasti suured temperatuuri kõikumsed (-8 kuni 48 kraadi), siis tekkis vajadus temperatuuride vaatlusandmete järele. Nii loodi 1950. aastal Toomale ka esimene Eesti Vabariigi Soohüdrometeoroloogiajaam, mille vaatlusandmete tulemusi kasutati kuivendusvõrkude ja kultuurrohumaade rajamisel. Heintaimed taluvad temperatuurikõikumisi hästi. Põuagagi saab hea saagi, sest niiskust on piisavalt. Soos saadi põllukultuuridest näiteks peakapsa saagiks 700 tsentnerit hektarilt. Kui ei olnud tugevaid öökülmi, andis kartulgi 500 tsentnerit hektarilt. 1956. aastal moodustati Sakus Jõgeva Sordiaretusjaamast ja 1946. aastal rajatud Eesti NSV Teaduste Akadeemia süsteemis olevast Taimekasvatuse Instituudist ning Eesti Maaparanduse ja Sookultuuri Instituudist Eesti Maaviljeluse Instituut. See oli ENSV Põllumajandusministeeriumi uurimisasutus. Meie asutuse nimeks sai seega Eesti
Hele, tumeroheline; punakas niiskuse poolest ja valguse päeva vanad) lehed hakkavad kolletuma saabumiseni tuleb või violetne Nuhtlused suur ja väike mullapalliga välja kaevata ja Juurestik sarnaneb peakapsa kapsaliblikas keldrisse viia. Sealt saab siis omale võtta lehti
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liha kasutamine erinevates köökides Referaat Jane Õigus K-08b Pärnu 2009 Liha kasutamine erinevates köökides Liha kasutatakse väga erinevates köökides, nagu näiteks jaapani köök. Veiseliha enim levinud kasutusalad. · Antrekoot (veise turjaliha) on rasvaga läbikasvanud kondita tükiliha, seega mahlane suutäis (sarnaneb sea kaelakarbonaadiga). Antrekoot sobib üsna hästi Grillimiseks ja praadimiseks. · Veise abatükk kondiga sobib suurepäraselt supi tegemiseks, kondita aga ka guljasiks ja böfstrooganoviks. Abatüki lihased on ebakorrapärased, küllalt soonelised ja piisava rasvasisaldusega. · Veise tagaosa lihased (sise-, välis-, pähkli-, ristluutükk on parimad guljasiks ning böfstrooganiviks. Sobivad ka woki- ja pajarooga, lõikudena praadimiseks ninga grillimis...
pinnasega märgalasid ja Harilik jõhvikas mustikalised valgusküllast u. 15-30 cm sobib viljakas, turbasegune (hapu) muld, pigem niiske kui kuiv maapind, kasvab nii poolvarjus kui Kännasmustikas mustikalised ka päikese käes 1-1,5m Värvus Dekoratiivsus Valge peakapsa dekoratiivsuseks on tema valge ümar vorm Punase peakapsa punane kuni dekoratiivsuseks on tema sinakasvioletne ümar vorm ja värvus dekoratiivsuseks on rohekasvalge lillkapsa õisik dekoratiivsuseks on varrel spiraalselt asetsevad pikavarrelised lehed, mille
mustavärvilisi. Eestis kasvatatakse oranzi- ja oranzpunasevärvilisi sorte.Eestisse tõid porgandikasvatamise kogemuse sakslastest mõisnikud. 19. sajandi lõpuks oli porgand mõisaaedade kaudu jõudnud juba paljudesse taluaedadesse ja muutunud kiiresti rahva lemmikuks. Porgandit kasvatatakse peaaegu igas köögiviljaaias, eriti aga siis, kui peres on lapsed. Kasvatamise õnnestumisele on viimasel ajal kaasa aidanud katteloori kasutuselevõtt. (1) Eestis on porgand kasvupinnalt peakapsa järel teisel kohal. Eesti Statistikaameti andmetel oli porgandi kasvupind 2006. aastal 567 ha ning kogutoodang 13 357 tonni. Olenevalt saagiaastast on osutunud vajalikuks kohaliku tarbimise rahuldamiseks importida porgandit teistest riikidest 300-2000 tonni. Peamiselt on porgandit meile sisse toodud Hollandist ja Poolast. Porgandi eksport on olnud meil väike, tavaliselt 30-60 tonni aastas ning peamiselt on porgandit müüdud Lätti. (3) Botaaniline iseloomustus
rohelist köögivilja suure hulga veega kaaneta nõus intensiivsel tulel. Kartuli ja sibula kollase värvuse tugevnemine nende keetmisel on tingitud neis leiduvate flavooni derivaatide hüdrolüüsumisest. Punapeedis ja punases peakapsas sisalduvad antotsüaniidid (violetse värvuse põhjustajad) hüdrolüüsuvad nende keetmisel. Peedi värvuse säilitamiseks kuumutatakse tükeldatud peeti rasvas ja keedetakse väheses hapustatud (äädika, tomatiga) vees. Punase peakapsa värvust kuumtöötlemisel säilitada ei saa. Munakollases, tomatis, porgandis leiduvad fermendid - karotinoidid - on kuumtöötlemisele väga vastupidavad ning neid toiduaineid kasutatakse toitude värvuse parandamiseks. Lihas leiduv müoglobiin annab toorele lihale punase värvuse. Kuumtöötlemisel tekib müoglobiini ühend rauaga, mis on hallika värvusega. Lihtsamad eelroad Et tänapäeval rosoljest õiget pilti saada, tasub seda
Külmumine ainult parandab maitset. Päid on ühel taimel 50-70, läbimõõduga 2-5 cm ja kogukaaluga 0,5 kg. Seda on muidugi vähe, seepärast on ta üsna kallis, ka kogumine on töömahukas, sest peakesed 44 valmivad nö järgemööda, mitte korraga. Sisaldab väga palju C vitamiini. Kasutatakse suppides, ühepajaroogades, praelisandina, palju külmut köögiviljade segudes. Rooskapsa peakesed on traditsiooniline lambaliha lisand Inglismaal. Lillkapsas Lillkapsas on Eestis valge peakapsa järel kasutamise kogustelt II kohal. Toiduks kasutatakse puhkemata õisikut. On väga kergesti seeduv, ei sisalda sinepiõlisid ning sobib seega ka mao- ja soolestikuhaigetele, samuti lastele ja vanuritele. 100 g on 70 mg C vitam, seega peaaegu poole rohkem, kui valges peakapsas. Säilib väga lühikest aega, seepärast tuleb kasutada võimalikult kiiresti toiduks. Rohkem võiks süüa toorelt või keeta ainult 2-3 min
Igapäevaelus puutume kokku äädikhappega (toitude maitsestamisel või marineerimisel), sidrunhappega (jookides, küpsetuspulbris), piimhappega (piima hapnemisel, hapukurgis, hapukapsas), sidrunhappega (sidrunis, apelsinis jt. puuviljades), õunhappega (õuntes, pirnides), oblikhappega (hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete
Head naabrid: porgand sibulaga; küüslauk kurgi, salati ja tomatiga; piparrohi aedoaga; till kurgiga; kapsas selleri, tomati ja oaga Halvad naabrid: hernes oa, tomati ja porruga; peasalat selleri ja punapeediga; sibul oa ja kapsaga; seller kartuli ja maisiga; kurgid tomati, redise ja kartuliga www. biozac.de/biozac/biogart/mischkultur.htm Kas on allelopaatiline mõju või siis liiga erinevad kasvutingimused! Väikeaedades on sobiv kasutada vahekultuure. Hilise peakapsa reavahedes varast ja nuikapsast. Kurgi ridade vahel salatit. Porgandi reavahedes kapsast. Porgand ja till tegelikult omavahel ei sobi kuid samas parandab till porgandi idanevust ja maitset. Sibula ja salati vahel on samuti allelopaatiline mõju, kuid teatud tingimustes võivad nad olla teineteisele kasulikud. Mahepõllumajanduslik tootmine püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
