Psühhopatoloogia (3)

PSÜHHOPATOLOOGIA
Psüühikahäirete avaldumise tasemed :
1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon )
2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne),
3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne),
4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne).
Sümptomeid võib liigitada:
1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine , c) mõtlemine, d) emotsioonid , e) mälu, f) intellekt , muud sümptomid;
2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID;
3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED.
Teadvuse seisund
Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega seostub võime vastu võtta, analüüsida ja sünteesida ärritusi ning neile reageerida.
Muutused teadvuse seisundis põhjustavad hälbeid teistes psüühilistes protsessides nagu tajumine, mõtlemine, mälu ja intellekt.
Tulenevalt sellest on enamus teadvuse seisundi häiretele viitavaid tunnuseid seotud muutustega teistes psüühilistes funktsioonides nagu
- sensoorse ärritusläve kõrgenemine
- mõtlemise aeglustumine, katkemine
- mäluhäired,
- analüüsi- ja sünteesivõime puudulikkus jne.
Tulenevalt une-ärkveloleku tsüklist on füsioloogiliselt normaalsed kaks teadvuse seisundit :
1) ärkveloleku- e.virgeseisund: isik on täielikult orienteeritud oma isikus , ajas, ruumis ja situatsioonis.
2) uneseisund: teadvustatud tunnetus on välja lülitatud.
Teadvuse(seisundi)häired (disturbances of consciousness)
**Teadvuse hägunemise (clouding of consciousness) /sündroom/
Raskusastmed:
1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor , 4) kooma .
Teadvuse hägunemisel leiab selle raskusastmest sõltuvalt aset kognitiivsete funktsioonide süvenev halvenemine:
1. sensoorse ärritusläve kõrgenemine (võime ärritajaid vastu võtta on nõrgenenud või katkenud);
2. tulenevalt eelnevast halveneb või katkeb informatsiooni vastuvõtt;
3. analüüsi- ja sünteesivõime halvenemine või katkemine;
- - verbaalse kontakti halvenemine ja katkemine
- - desorientatsioon (disorientation)
1) allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis;
2) autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus;
/millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine
ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk/
- - nõutus, segasus
** Deliirium (delirium) -
teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega
(vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium)
** Hämarolekuseisund ( twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove)
** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia ). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina .
- orgaaniline stuupor
- katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia)
- depressiivne stuupor
- dissotsiatiivne stuupor
Tähelepanuhäired (disturbances of attention )
Tähelepanu (attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele.
1)Tähelepanematus (distractibility): võimetus koondada tähelepanu; tähelepanu osutatakse ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele.
2)Selektiivne tähelepanematus (näiteks selliste signaalide blokeerimine , mis põhjustavad ärevust ja hirmu.)
3)Hüpervigiilsus (hypervigilance): ülemäärane tähelepanu ja fokuseerumine kõikidele välistele ja sisemistele stiimulitele, tavaliselt sekundaarne luululiste seisundite või hallutsinatsioonide korral.
** Hüperkineetiline häired (RHK) ja tähelepanu puudulikkus (DSM) (attention-deficit disorder )
Transs ( trance ): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Transsi loetakse (dissotsiatiivseks) häireks juhul, kui see esineb inimese tegevust häirival viisil väljaspool religioosseid või muid kultuuris aktsepteeritud situatsioone.
Hüpnootiline seisund (hypnosis): kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega.
Tajumishäired ( disorders of perception)
Tajumine (perception) on tunnetusprotsess , mille käigus füüsilised ärritajad (valgus, heli, temperatuur jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil.
Apertseptsioon - emotsioonide ja mõtete poolt modifitseeritud taju.
TAJUMISHÄIRED
Kvantitatiivsed
tajumishäired
Kvalitatiivsed
tajumishäired
Hüperesteesia
Hüpesteesia
Anesteesia
Meelepetted
Psühhosensoorsed häired
sensoorse ärrituslä-ve alanemine ärritajate vastuvõt- mise intensii vistumine (tugeva ärituse puhul)
sensoorse ärritusläve kõrgenemine ärritajate vastuvõtmise nõrgene- mine (kergemate häirete puhul)
sensoorse ärritusläve kõrgenemine ärritajate vastuvõtmise katkemisel (kooma e teadvusetuse
korral)
a) illusioon
b) hallutsinatsioon
a) agnoosia
b) derealisatsioon
c)depresonalisatsioon
Meelepetted – tajuelamus, mis ei vasta tegelikkusele (erinevalt kujutlustest ei teadvustata meelepetete puhul, et tegemist on subjektiivsete elamustega);
illusioon e. eksitaju ( illusion ) - on tegeliku objekti moonutatud tajumine; nt. vaasi varju seinal tajutakse ähvardava loomana;
hallutsinatsioon (hallucination) - tajuelamus, mis ei seostu väliste ärritajatega (objektidega). Hallutsinatsioonidele võib kaasuda luululisi tõlgendusi (nt tajutakse mürgilõhna, mida tõlgendatakse naabrite pahatahtliku kiusuna "lasevad mürgiauru läbi seina minu korterisse").
1) kuulmishallutsinatsioonid (auditory h.) - kuuldakse olematuid helisid , kõnet;
2) nägemishallutsinatsioonid (visual h.) - nähakse tegelikkuses olematuid
objekte); teadvusehäirete korral nagu deliirium domineerivad
nägemishallutsinatsioonid;
3) haistmishallutsinatsioonid (olfactory h.) - nt tuntakse "mürgilõhna"
4) maitsehallutsinatsioon (gustatory h.) - " toidul on mürgi maitse";
5) puute- e. taktiilsed hallutsinatsioonid (tactile h.) - nt. " ussid roomavad
seljal" või tunne, nagu suu oleks karvu täis;
6) vistseraalsed hallutsinatsioonid - keha sisemusest pärinevad hallutsina-
toorsed elamused .
*1) hüpnagoogsed hallutsinatsioonid (hypnagogic h.) - tekivad vahetult enne uinumist ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega, välja arvatud mõningad situatsioonid, nagu algav alkoholvõõrutusdeliirium;
2) hüpnopompiinsed hallutsinatsioonid (hypnopompic h.) - tekivad vahetult pärast une lõppu ja üldiselt ei ole haigusliku tähendusega). Hüpnagoogsed ja hüpnopomiinsed h-d on tihedalt seotud REM-unega.
*1) tõelised hallutsinatsioonid (meelepettelised elamused on sarnased tegelikkusega; nt kuuldakse inimesi kõnelevat ukse taga või nähakse tavalisi loomi),
2) pseudohallutsinatsioonid (meelepettelised elamused, mis millegipoolest erinevad tegelikkusest).
Psühhosensoorsed häirete korral on häiritud kas üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks või seostumine varasema kogemusega.
Agnoosia (agnosia) - tajutavaid objekte ei tunta ära
- visuaalne agnoosia - võimetus ära tunda vaadeldavaid objekte või isikuid;
- astereognoosia (astereognosis) - võimetus ära tunda katsutavaid objekte (taktiilne agnoosia);
- anosognoosia (anosognosia) - võimetus tajuda puuet, haigust;
- somatopagnoosia (somatopagnosia) - võimetus tajuda oma keha;
- kuulimsagnoosia - võimetus ära tunda mitteverbaalseid helisid ja muusikat
/agnoosia on enamasti seotud aju orgaanilise kahjustusega/
Derealisatsioon: (derealization) häiritud on väliskeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks. Derealisatsioonielamus võib esineda joobes (hallutsinogeenid, alkohol ), aju orgaaniliste kahjustuste ja mitmete psüühikahäirete korral (võõrutusdeliirium alkoholist).
1) luululine taju (delusional perception, delusional mood) - ümbritsev maailm või teatud objektid omandavad erilise sära, salapära või tungivad muul viisil subjektiivses tajuelamuses esile.
2) ruumitaju häire
- mikropsia (micropsia, lilliputian hallucination) - objekte tajutakse tegelikkusest väiksemana
- makropsia (macropsia) (objekte tajutakse tegelikkusest suuremana)
- värvitaju häirumine
3) ajataju häired (sündmused kulgevad kiiremini või aeglasemana; nt kõik toimub nagu aegluubis)
Depersonalisatsioon (depersonalization):
häiritud on organismi sisekeskkonnast pärit üksikaistingute süntees terviklikuks tajuelamuseks (kehaskeemi häired, senestopaatia , "mina"-terviklikkuse tunnetuse häire).
** Hallutsinoos e. hallutsinatoorne sündroom
valdavalt kuulmishallutsinatsioonidega haigusseisund, millele sõltuvalt hallutsinatsioonide sisust lisandub ärevus, hirmutunne, psühhomotoorne rahutus ja muud sekundaarsed sümptomid. Teadvuse seisund ei ole hägunenud.
Deliiriumisündroomi korral (st teadvuse hägunemise) korral domineerivad nägemishallutsinatsioonid ja hallutsinoosi korral kuulmishallutsinatsioonid. Hallutsinatoorne sündroom võib esineda orgaanilise ajukahjustuse, psühhoaktiivsete aine kasutamise (nt alkoholhallutsinoos) ja ka skisofreenia korral.
Mõtlemine e. assotsiatiivne tegevus ( thinking )
Mõtlemine on eesmärgipärane ideede, sümbolite ja assotsiatsioonide vool, mis viib reaalsusele orienteeritud otsusteni.
Mõtlemise häired võib tinglikult jagada:
a) vormilisteks
b) sisulisteks häireteks.
Mõtlemise vormilised häired (disturbances in form of thought )
1) häired mõistete ja neid tähistavate sõnade kujunemises:
*mõistete väärastus e. sõna tähenduse moondumine - käibekeeles kasutatavad sõnad
omandavad haige jaoks uue, ainult temale arusaadava sisu;
*neologism - uute sõnade moodustamine näiteks suvalistest silpidest
2) tempohäired:
*tahhüpsühhism - mõtlemisprotsessi kiirenemine (nt mania korral), mõttemaru
*bradüpsühhism - mõtlemisprotsessi aeglustumine (nt depressiooni korral)
*tõkestus (thougth blocking) - ootamatud mõtlemisprotsessi katkemised
3) mõtlemise seoslikkuse häired:
*ataktiline e. seosetu mõtlemine (loosening of associations) - loogiliste seoste puudumine
üldises mõttekäigus; esineb skisofreenia korral, äärmuslikul viisil väljendub nn
"sõnasalatina"/(word salad")
*katkendlik e. inkoherentne mõtlemine (incoherence) - mõtlemine, mis ei ole teistele
arusaadav; täielikult desorganiseeritud mõtlemine; sõnadel puudub igasugune loogiline
seos
*sümbolistlik mõtlemine
*paraloogiline mõtlemine
*resoneerne mõtlemine - õõnes, tühi mõttetegevus
*autistlik mõtlemine (autistic thinking) - mõtlemine, mis on suunatud sisemaailma
elamustele
*dereistlik mõtlemine (dereism) - loogikale ja reaalsusele mittevastav vaimne tegevus
4) mõtlemise sihipärasuse häired:
*patoloogiline üksikasjalikkus (circumstantiality) - mõtlemine on muutunud tarbetult
detailseks
*laialivalguvus - mõttekäik kaldub pidevalt sujuvalt kõrvale ebaoluliste teemade juurde
*stereotüüpsus: ühetaoliste sõnade ja fraaside tarbetu kordumine mõtlemises; mõtlemise
stereotüüpsus võib avalduda ka korduvate ja mõttetute sümbolitena kirjades, joonistustes
ja mujal
- verbigeratsioon (verbigeration) - teatud sõnade, fraaside mõttetu kordamine;
- perseveratsioon (perseveration) - üldiselt edasiliikuvasse mõttekäiku lükkuvad
korduvalt ühetaolised fraasid, mis enamasti on seotud esmase stiimuliga
(küsimusega, vestlusteemaga)
Mõtlemise sisulised häired (disturbances in content of thought):
1) sund- e. obsessiivne mõte (obsession) (vt. kirjeldus obsessiiv - kompulsiivne häire)
2) foobia (phobia) - teatud väliste situatsioonide või objektide ülemäärane kartmine (e. ülemäärane ärevus, mis tekib teatud situatsioonide või objektide toimel, mis tegelikult ei ole ohtlikud):
*agorafoobia (agoraphobia);
*sotsiaalfoobia ( social phobia);
*liht- e. spetsiifiline foobia (specific phobia)(kõrgusekartus, välgukartus, loomade kartus jne
3) ülekaalukas mõte (idee) (overvalued idea ) - ekslik veendumus , mis on vähem püsivam ja
veidram kui luulumõte.
4) luulumõte ( delusion ) - tegelikkusega olulisel määral vastuoluline ekslik veendumus, mis
üldjuhul ei allu korrektsioonile:
*depressiivne luul - alaväärsusluul, väiksusluul, vaesusluul, hüpohondriline luul, füüsilise
puude luul, eitus - e. nihilistlik luul, huku- e. katastroofiluul, enesesüüdistusluul, patuluul)
* suurusluul (delusion of grandeur, grandiose) - võimekusluul, võimuluul, rikkusluul, missiooniluul, reformaatorlusluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, seksuaalse külgetõmbe luul)
*paranoiline luul (paranoid, persecutory) - tähendusluul, suhtumisluul, avatusluul, jälitusluul, süüdistusluul, hüljatusluul, tagakiusamisluul, kahjustusluul, mürgistusluul, mõjustusluul, instseneeringuluul, intermetamorfoosiluul, teisikuluul, kiivusluul, erootiline luul)
luulu ulatus:
1) olmeluul
2) laiahaardeline luul
3) kosmiline luul
luulu süstematiseeritus:
1) isoleeritud luulumõte
2) fragmentaarne luul
3) süstematiseeritud luul
Kõnehäired (disturbances of speech )
*düsartria (dysarthria)
*kogelemine (stuttering)
*düsprosoodia (dysprosody) - kõnele normaalselt omase meloodia kadumine;
* motoorne afaasia ( motor aphasia) - säilib sõnadest arusaamisvõime, kuid kõne on sügavalt häiritud (Broca afaasia, ekspressiivne afaasia)
*sensoorne afaasia (sensory aphasia) - aju orgaanilisest kahjustusest tingitud sõnadest arusaamise võime kadumine
*amnestiline afaasia (anomia; amnestic aphasia; nominal aphasia) - raskused objekti tähistava õige sõna leidmisel.
Emotsioonid e. tunded
Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega . Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed.
Sõltuvalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas
- positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või
- negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus , süütunne, viha, häbi).
Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena).
Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni).
Tundeeluhäired e. emotsionaalse funktsiooni häired
Muutused emotsionaalses reaktiivsuses
Afekt ( affect ) - väliselt nähtav ja hinnatav emotsioon; ei pruugi olla vastavuses isiku poolt antava emotsiooni kirjeldusega.
MUUTUSED EMOTSIONAALSES REAKTIIVSUSES
ALANEMINE
KÕRGENEMINE
VÄÄRASTUMINE
Emotsionaalne
Hüpopaatia
Apaatia
Afektlabiilsus
inadekvaatsus
Ambivalents
Tuimenenud emotsionaalsus. reaktiivsuse alanemine
Erapooletu, ükskõikne ja osavõtmatu.
Reaktiivsuse puudumine
Emotsioonide ootamatu ja kiire muutumine
Emotsioonide mitte-vastavus idee- de,mõtete või kõnega
Kahe vastastikuse emotsiooni esinemine ühel hetkel ühe kindla asja suhtes
(Äge psühhoos) (Siksofreenia)
(Skisofreenia)
Meeleolu (mood)
Meeleolu on püsiv emotsioon, mida isikud subjektiivselt kogevad ning avaldavad ja mis on täheldatav ka teiste poolt; näiteks kurvameelsus või viha. Kergemad muutused meeleolus ei pruugi väga selgelt avalduda lühiajalise vaatluse käigus (näiteks kerge depressiooni korral).
Eutüümne meeleolu (euthymic mood) - normaalne meelolu, s.t ülemääraselt kõrgenenud (maniakaalse) või alanenud meeleolu(depressiivse) puudumist.
Aleksitüümia - võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel.
Meeleolu muutused

Alanenud meeleolu

Kõrgenenud meeleolu

Muud emotsioonid
Meeleolu muutused
Lein või mure (mourning or grief) - reaalsele kaotusele kohane kurvameelsus (sadness)
** Depressioon (depression) - e. haiguslik kurvameelsus. Sündroom, mis ei piirdu ainult meeleolu alanemisega
(vt. **depressiooni tunnused)
Düsfooria (dysphoric mood) - pahur, rahulolematu meeleolu
Ärrituv meelolu (irritable mood) e. düsfooria - kergesti ärrituv ja vihastuv. Viha vallandumislävi on alanenud.
Labiilne meeleolu (mood swings, labile mood) - meeleolu kõikumine eufooria ja depressiooni või ärevuse vahel.
Anhedoonia - huvide ja rõõmutunde kadumine ning eemaldumine kõikidest regulaarsetest meeldivatest tegevustest.
Vähenenud võime positiivsete tunne saamiseks.
Üks sagedasemaid depressiooni tunnuseid on
huvide ja rõõmutunde kadumine (st nõrgenenud võime kogeda positiivseid emotsioone).
2) Kõrgenenud meeleolu (elevated mood) -
Hüpertüümia (mittehaiguslikult kõrgenenud meeleolu)
** Mania - sündroom, mis ei piirdu üksnes meeleolu ülemäärase kõrgenemisega.
- hüpomania, mania, psühhootiline mania
Eufooria - intensiivne ülev meeleolu koos kõrgenenud enesehinnanguga (nt. alkoholjoove)
Ekstaas - kõrgenenud meeleolu, mis võib esineda dissotsiatiivsete häirete või religioossete talituste ajal.
3) Muud emotsioonid
Ärevus (anxiety) - kartusetunne, mis on põhjustatud välise või sisemise ohu ootusest, s.t reaalne ja teadvustatud ohustiimul aktuaalselt puudub.
Hirm (fear) - ärevus, mis on põhjustatud identifitseeritud ja reaalse ohustiimuli poolt.
** Ärevussündroom
Pingetunne (tension): ebameeldivalt kõrgenenud motoorne ja psüühiline aktiivsus.
Vabalt lainetav ärevus (free- floating anxiety) - püsiv, fokuseerimata hirm, mida ei saa seostada ühe kindla idee, objekti või situatsiooniga.
Paanika ( panic ): äge, episoodiline, intensiivne ärevushoog koos väga tugeva kartuse ja vegetatiivsete sümptomitega (tugev ärevushoog).
Häbitunne (shame): emotsioon, mis tekib arusaamisega sellest, et on käitutud või ollakse sunnitud käituma rumalalt või ebaväärikalt või muul ennast alandaval viisil.
Süütunne (guilt): emotsioon soses äratundmisega, et midagi on tehtud valesti.
/isiku poolt tunnustatud ja omaksvõetud reeglite rikkumine tema enda poolt/
Viha (anger) - /emotsioon, mis tekib üldiselt tunnustatud või isiku poolt kehtestatud reeglite rikkumise puhul teiste poolt/
Kadedus
- armukadedus
Kehalised vaevused seoses emotsionaalsete häiretega
Somaatilised muutused sõltuvad emotsionaalse reaktsiooni või meeleolu muutuse intensiivsusest ja iseloomust.
Emotsioonidega seotud kehalised aktiivsuse muutused on normaalsed füsioloogilised nähtused, mille eesmärk on organismi mobiliseerimine näiteks emotsionaalse stressi situatsioonis.
Ülemääraste emotisoonidega kaasuvatel väljendunud vegetatiivsetel ja motoorika muutustel on ebakohastumuslik tähendus.
Äärmuslikud hälbed vegetatiivses regulatsioonis võivad muutuda inimest hirmutavateks stiimuliteks, nt südame kloppimine, õhupuudustunne, pigistustunne rindkeres jms. paanikahäire korral.
Depressiooni korral on sagedased:
anoreksia (anorexia) - isutus ;
hüperfaagia (hyperphagia) - söögiisu suurenemine;
insomnia (insomnia) - uinumisraskused, katkendlik pindmine öine uni ja/või eriti liigvarajane ärkamine hommikul ;
hüpersomnia (hypersomnia) - liigunisus ; une kestuse ja virgumisperioodi pikenemine ;
meeleolu ööpäevased muutused (diurnal variation) - enesetunne on regulaarselt halvem hommikul, vahetult pärast ärkamist ja paraneb päeva jooksul;
alanenud liibido (diminished libido );
kõhukinnisus (constipation);
Ülemäärase ärevusega seotud kehalised vaevused:
südame kloppimine
higistamine
värisemine, vappumine
suukuivus
hingamisraskused (lämbumistunne, õhupuudustunne)
valud või düskomforditunne rindkeres
iiveldustunne või ebameeldiv tunne kõhus (abdominaalne distress)
lihaspinge ja lihaspingega seotud valud
kuumad ja külmad hood
tuimusetunne või surinad
pearingluse-, ebakindlustunne
tükitunne kurgus , neelamisraskused
Afektiivsed sündroomid
** Ärevussündroom
[orgaaniline ärevushäire, ..., ärevushäired]
** Depressioonisündroom
** Maniasündroom
[orgaaniline mania, skisoafektiivne häire, bipolaarne häire]
Motoorne käitumine (motor behaviour; conation)
Siin vaadeldakse hälbeid, mida eestikeelses kirjanduses [J.Saarma, 1] on käsitletud tahteaktiivsuse- või tahteeluhäiretena.
Inimese psüühilise tegevuse osa, mis hõlmab impulsse, motivatsioone, tunge, instinkte, ihasid jne., mis väljenduvad käitumise ja motoorika vahendusel.
Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine.
Ekopraksia e. kajaliigutused (echopraxia) - haigusliku iseloomuga teise isiku käitumise jäljendamine
Ekolaalia e. ekofraasia e. kajakõnelemine
Ekomiimia e. kajamiimika
Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral (vastandina teadvusehäiretele ja motoorika muutustele, mis on sekundaarsed orgaanilisele patoloogiale).
katalepsia (catalepsy) - üldine termin liikumatu poosi kohta, mida kestvalt säilitatakse.
katatoonne rahutus (catatonic excitement ) - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus, mis ei ole mõjustatav väliste ärritajate poolt; võib avalduda väga varieeruva intensiivsusega üksikutest impulsiivsetest liigutustest juhitamatu agressiivse käitumiseni.
katatoonne stuupor (catatonic stupor) - märkimisväärselt aeglustunud motoorne aktiivsus kuni täieliku liikumatuseni, mis jätab mulje, nagu ei oldaks teadlikud ümbritsevast.
Katatoonne rigiidsus (catatonic rigidity) - 'vabatahtlik' rigiidne poos, mida säilitatakse, vaatamata teiste püüetele seda muuta.
Katatoonne poos (catatonic posturing) - 'vabatahtlik' ebakohane või veider kehaasend , mida säilitatakse pikema aja vältel.
Vahajas paindlikkus (waxy flexibility; cerea flexibilitas) - isikut võib panna asendisse, mida säilitatakse pikema aja vältel; uuritava jäseme liigutamisel jääb mulje, nagu see oleks valmistatud vahast.
Negativism (negativism)
- motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes (aktiivne, passiivne)
Katapleksia (cataplexy)
- ajutine lihastoonuse kadu või nõrkustunne, mida vallandavad väga erinevad emotsionaalsed seisundid (enamasti esineb koos narkolepsiaga)
Stereotüüpia (stereotypy)
- teatud tegevuste või ütluste pidev kordamine
Maneersus (mannerism) - eesmärgipäratud, harjumuslikud ja tahtmatud liigutused
Automatism (automatism) - **
Mutism (mutism)
- kõnetus ilma struktuursete (orgaaniliste) muutusteta ajus
Ambitendents - vastandlikud impulsid käitumises
Ülemäärane aktiivsus (overactivity) - (= hüperbuulia)
Psühhomotoorne rahutus (psychomotor agitation)
- ülemäärane motoorne (ja kognitiivne ) aktiivsus, tavaliselt mitte produktiivne ja väljendab tugevat sisemist pinget (ärevust).
maniakaalne
katatoonne
hebefreenne
hallutsinatoorne
luululine
Treemor, atetoos , tahhükineesia
Hüperaktiivsus (hüperkineesia) (hyperactivity; hyperkinesis) - **
Tikk (tic) - tahtmatu spastiline motoorne aktiivsus
Grimasseerimine
** Akatiisia(sündroom) (akathisia) - väljendub subjektiivsetes vaevustes nagu
- seesmine rahutus, ärevuse- ja pingetunne,
- võimetus relakseeruda,
- sund pidevalt liikuda ,
- kärsitus ja motoorne püsimatus (tammumine, võimetus rahulikult istuda, keha liigutamine ette-taha, korduvad liigutused kätes ja jalgades).
** Düstoonia(sündroom) - seisund, mille korral võivad esineda:
- lihasgruppide vastutahtelised kontraktsioonid ;
- ebatavalised poosid ;
- ebanormaalne kaela ja/või jäsemete asend;
- keele protrusioon , tortikollis, trism ;
- larüngeaalne ja farüngeaalne konstriktsioon;
** Parkinsonisündroom
1) bradükineesia 2) rigiidsus 3) treemor
liigutuste vähesus
pehme monotoonne hääl
vähenenud võime liigutuste alustamiseks
käte liigutuste vähenemine kõndimisel
vähenenud spontaanne aktiivsus
enamasti sümmeetriline käte ja jalgade rigiidsus
tüüpiline ja nähtav on küünarliigese rigiidsus
rütmiline
enam väljendunud puhkeseisundis ja väheneb tegutsemisel
harva esineb perioraalne treemor ("küülikusündroom")
+ Mõtlemise ja emotsionaal/kognitiivse väljenduslikkuse pidurdumine
--------------------------------------------------------------------------------
** Uneskäimine (somnambulism)/häire/ - une ajal ilmnev motoorne aktiivsus; tekib sügava e. deltaune perioodil.
Kompulsioon e. sundtegu (compulsion) - kontrollile mitte alluv impulss sooritada korduvalt mingit tegevust.
- rituaal (ritual) - automaatne , olemuselt kompulsiivne tegevus selleks, et vähendada ärevust
**Dipsomaania (dipsomania) - kompulsiivne alkoholi kasutamine
**Kleptomaania (kleptomania) - tung varastada ilma mingi kasu taotluseta
**Nümfomaania (nymphomania) - ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele naistel
**Satüriaas (satyriasis) - ülemäärane ja kompulsiivne vajadus seksuaalvahekorra järele meestel
**Trihhotillomaania (trichotillomania) - kompulsiivne juuste väljakitkumine
Ataksia (ataxia): võimetus koordineeritud lihastegevuseks
Apraksia (apraxia) - võimetus sooritada teatud tegevusi või liigutusi
Agressiivsus (aggression) - verbaalselt või füüsiliselt avalduv eesmärgipärane vägivaldne tegevus, mis on raevu (rage), viha (anger) või vaenulikkuse (hostility) motoorseks avalduseks.
Hüpoaktiivsus (hypoactivity; hypokinesis) - hüpobuulia
Psühhomotoorne pidurdus (psychomotor retardation) - alanenud motoorne ja kognitiivne aktiivsus.
Mõtlemise (assotsiatiivse tegevuse), kõne ja liigutuste nähtav aeglustumine ning vähesus.
Hüpomiimia, amiimia
Hüpokineesia, bradükineesia, akineesia
Abuulia (abulia) - nõrgenenud või peaaegu kadunud siseaje (impulse) tegutsemiseks ja mõtlemiseks.
Väljareageerimine ( acting out) -
teadvustamata soovide või impulsside otsene väljaelamine teatud tegevuse kaudu; teadvustamata fantaasiaid elatakse välja käitumise vahendusel.
Mälu ( memory )
Mälu on aju võime informatsiooni vastu võtta, säilitada ja reprodutseerida.
Normaalne intellektuaalne areng ja tegevus eeldab mälu normaalset funktsioneerimist.
- vahetu mälu (immediate m.) viimaste sekundite-minutite vältel toimunud sündmuste meelespidamine;
- hilismälu (recent m.) - viimaste päevade sündmuste suhtes;
- kaugmälu (remote m.) - sündmuste suhtes kaugemast minevikust.
Mäluhäired
amneesia e. mälulünk (amnesia)
osaline (partial)
täielik ( total )
anterograadne e. edasihaarav mälulünk (anterograde)
retrograadne e. tagasihaarav mälulünk (retrograde)
hüpermneesia e. liigmälu (hypermnesia)
Paramneesia (paramnesia) -
pseudoreminestsents - sündmustiku reprodutseerimisel täiendatakse seda detailidega, mis tegelikult on seotud mingite teiste sündmustega
krüptomneesia
võõrandav k. - oma isiklik kogemus muutub reprodutseerimisel võõraks (loetuks või teiste poolt öelduks);
assotsieeruv k.- võõras kogemus muutub inimese arvates tema enese kogemuseks või loomingu tulemuseks.
konfabulatsioon ( asendav ja fantastiline) - terve sündmustiku reprodutseerimine ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes.
Intellekt (intelligence)
Intellekt on võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja konstruktiivselt integreerida varem õpitut uutes situatsioonides [2].
- inimese intellekt on mitmedimensionaalne tulenevalt vaimse tegevuse mitmepalgelisusest;
- intellekti iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime.
- intellektuaalsed võimed realiseeruvad oskusteks läbi õppimise sünnijärgse arengu käigus.
Intellektihäired
Eristatakse (1) dementsust , mis tähendab tagasilangust ja (2) vaimset alaarengut, mis viitab juba sünnipäraselt madalale intellektuaalsele võimekusele.
Tegelikkuses on nende kahe häire vaheline vanuseline piir tinglik . Kui ajukahjustus ja sellest tulenev intellekti langus on pärast 3. eluaastat , hinnatakse seda dementsusena ning sellest varasemat vaimse alaarenguna.
Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil.
Intellekti ja mäluhäirete sündroomid ja spetsiifilised arenguhäired:
1) Dementsus e. nõdrameelsus
vt dementsusesündroom
2) Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus
- dementsusest kergem kognitiivsete funktsioonide kahjustus
3) Vaimne alaareng e. oligofreenia e. nõrgamõistuslikkus
Kui intellekt üldiselt vastab normile, kuid tegemist on üksikfunktsioonide häirega, eristatakse:
4) Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired:
- spetsiifiline artikulatsioonihäire
- ekspressiivne kõnehäire
- retseptiivne kõnehäire
- afaasia koos epilepsiaga (Landau-Kleffneri sündroom)
5) Õpivilumuste spetsiifilised häired:
- spetsiifiline lugemishäire
- spetsiifiline õigekirjahäire
- spetsiifiline arvutamisvilumuste häire
- spetsiifilised segatüüpi häired
6) Motoorika spetsiifiline arenguhäire
Psühhootilistele häiretele iseloomulikud sündroomid
Alljärgnevalt on esitatud loetelu sündroomidest, mida võib kohata psühhootiliste häirete (F2) korral.
psühhosensoorne sündroom (haiguspildis domineerivad psühhosensoorsed häired)
derealisatsioonisündroom, instseneeringusündroom; Capgras' sündroom; depersonalisatsioonisündroom
hallutsinoosisündroom (domineerivad meelepettelised elamused, sageli kuulmishallutsinatsioonid; selgelt väljendunud luulumõtted puuduvad)
paranoiline sündroom (juhtivaks on süstematiseeritud paranoilised luulumõtted, meelepettelised elamused puuduvad)
persekutoorne paranoiline sündroom; - kiivusluulu sündroom
paranoidne sündroom (meelepetted koos paranoiliste luulumõtetega)
psüühiliste automatismide sündroom e. Kandinsky-Clerambault' sündroom
(mõjustuselamused, pseudohallutsinatsioonid, paranoiline luul)
parafreenne sündroom (iseloomulikuks on suurusluulumõtted, mis ei ole seotud primaarse meeleolu ja aktiivsue muutusega mania suunas)
katatoonse stuupori sündroom (vt. katatoonne skisofreenia)
substuupor; efektoorne e. luitsiidne stuupor; retseptoorne e. oneiroidne stuupor
katatoonse rahutuse sündroom (vt. katatoonne skisofreenia)
oneiroidne rahutus; luitsiidne rahutus
hebefreeniasündroom (vt. hebefreenne skisofreenia)
apaatilis-abuuliline sündroom (vt. residuaalne skisofreenia)
15