talitlusnähud. Epidemioloogia Skisofreenia on levinud geograafilisest asupaigast sõltumatult enamvähem sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta. Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane. Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus
psühhootiliste episoodidega krooniline haigus, kus episoode eraldavad koormavate sümptomitega perioodid. Kõigele vaatamata on ka kroonilise haigusega isikud võimelised ravi, rehabilitatsiooni ja toetusega rahuldavat ja aktiivset elu elama. 6.Diagnostika Kliiniline 5 Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Laboratoorne Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. 7. Ravi Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume
5.Defitsiit tekib enamasti alkoholismi, peensoole eemaldamise, paelussi, täieliku gastrektoomia, mao alahappesuse, pankrease funktsioonihäirete, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsiooni korral. Defitsiidi esmatunnused: neuriit ärritatavus mälulüngad menstruatsioonitsükli häired halb kehalõhn üldine nõrkus Sügava defitsiidi tunnused: megaloblastaneemia pernitsioosne aneemia valulised ja pragunenud huuled kuiv keel neuropaatia skisofreeniale sarnased tunnused subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon
igapäevaelus. Kahjuks on siiski ka teine liik patsiente need, kellel kujuneb välja pidevate psühhootiliste episoodidega krooniline haigus, kus episoodide vahel esinevad koormavate sümptomitega perioodid. Kõigele vaatamata on ka kroonilist skisofreeniat põdevatel inimestel võimalik peale ravi ja rehabilitatsiooni võimalik elada rahuldavat elu. Paranemises mängib väga kindlat rolli ka perekonna ja lähedaste-tuttavate-sõprade toetus. Kuigi skisofreeniale otsitakse jätkuvalt tõhusaid ravimeid, ning intensiivsed uuringud nende leidmiseks käivad, tuleb sellele haigusele tervendav ravi siiski alles leida. Sellegi poolest on ka praegu võimalik psühhootilisi sümptomeid üsna tõhusalt ravida ja patsiendil on tänu sellele võimalik elada üsna normaalset elu. Mariin Virolainen, 10D
Epidemioloogia · Skisofreenia on levinud erinevates maades enamvähem sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta. · Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane. · Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3
Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Skisofreenia tekke ja kulu seaduspärasused on hoolimata intensiivsetest teaduslikest uuringutest jäänud seni selgusetuks. Oluline roll skisofreenia levikus on geneetilisel faktoril. Seda on näidatud veenvalt kaksikute uuringutel. Millistes geenides peitub skisofreenne defekt, pole selge. Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Näiteks hallutsinatsioonid, luulemõtted jne. Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole. Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval osatakse üsna efektiivselt ravida
mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja senestopaatiad, mõtlemises luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired, tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus ning tahteelus tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid. Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse diagnoosimise meetodit, mis toetaks või välistaks skisofreenia diagnoosi. Skisofreeniat liigitatakse prevaleerivate tunnuste järgi: paranoidne, hebefreenne, katatoonne ja lihtne skisofreenia. Paranoidse skisofreenia puhul on juhtival kohal paranoilised luulumõtted tagakiusamisest, jälitamisest, erilisest suhtumisest. Võivad esineda
toiduvalik ja liikumine ei ole veresuhkru normaliseerimiseks sobilikud. Enamik diabeetikuid vajab suhkrutaseme tasakaalus hoidmiseks samaaegselt mitut ravimit või insuliini ja tabletti korraga. Skisofreenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halb on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sümptomid: Skisofreeniale kindlaid sümptomeid ei ole , samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid
Punaliblede tootmine. Kasv.. Aneemia Valulised ja pragunenud huul Kuiv keel Neuropaatia Skisofreeniale sarnased tun. Subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon. Vitamiin B7 Glükoosi e. veresuhkru süntees Isutus Ehk Biotiin. Rasvhapete süntees Lihaste valulikkus
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas
ehk immuunrakud on muutunud agressiivseks organismi enda rakkude vastu, mille tagajärjel need rakud hävitatakse. Autoagressioon toimub kas: 1. ajukoe vastu 2. tüümusekoe vastu 2. Dopamiinergilise süsteemi hüperaktiivsuse hüpotees - tõusnud on aktiivsus aju dopamiinergilises postsünaptilises retseptoris, mistõttu avalduvad enam selle süsteemi talitlusnähud. 1 Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (st. et samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3
raua defitsiit süvendab mangaanimürgitust. Tasub ka meeles pidada, et mangaani üleküllus suurendab organismis tsingi ja magneesiumi tarbimist (mõlemal kaitsefunktsioon), seega võiks mangaani üledoosi kahtluse korral tsink ja magneesium kelasiini pisteliselt juurde võtta. Toksilisust on täheldatud kaevuritel, kes on hinganud sisse mangaanirikast õhku ja joonud reostunud vett. Sümptomiteks on närvikahjustused, kalduvus skisofreeniale, Parkinsoni tõbi. Tavalise toitumise puhul mangaani toksilisust pole täheldatud. Mangaani liig võib talletuda maksas, kuid see ei ole tervisele ohtlik. Võib aga siiski välja viia mineraalainete omavahelise tasakaalu. 7.4 Allikad Parimateks mangaani allikateks on pähklid, ananass ja ananassimahl, kaeratoidud, oad, riis, spinat, kartulid, täisteraleib. Mangaani praktiliselt ei leidu lihas, kanalihas, kalas, piimas ja piimatoodetes, magustatud ja rafineeritud toiduainetes. (10) 8
Väljenduvad skisofreenia positiivsed Negatiivsed sümptomid. sümptomid. Neuroloogilised sümptomid. Sünnitrauma. Kolme aasta jooksul ei ole olnud paranemist. Palju haigushooge. Vägivaldsus. Skisofreeniale omased sümptomid. Grupeeritakse erinevalt sümptomeid, kuid laialdaselt kasutatakse järgmist jaotust: Positiivsed sümptomid. Käitumist, mõtlemist ja kõnet häirivad sümptomid. Negatiivsed sümptomid. Positiivsed sümptomid. Positiivsed sümptomid on nähud või mõttekäigud, mida tavaliselt terve inimese juures ei täheldata. Positiivseid sümptomeid kutsutakse mõnikord psühhootilisteks sümptomiteks ja nende
- luulumõtted on peamiseks või ainukeseks arvestatavaks kliiniliseks tunnuseks - luulumõtted on selgelt seotud isikuga: jälitus- hüpohondrilised või suurusluulu mõtted, protsessimis-või kiivusluul või luululine veendumus, et isiku keha on moondunud *tavaliselt püsiv, vahel kogu eluaja *algus tavaliselt keskeas *emotsioonid, kõne ja käitumine muus osas normid. Diagnoosi välistavad:häire seotus ajuhaiguse või kahjustusega ; selgelt väljendunud püsivad kuulmishallukad ; skisofreeniale iseloomulikud sümptomid ; sümptomite kestus alla 3 kuu. Äge ja mööduv psühhootiline häire Tüüpiliselt: -kiiresti tekkivad psühhootilised sümptomid(äge algus) - polümorfse iseloomuga st kiriesti muutuvate sümptomitega - sagedased skisofreeniale tüüpilised sümptomid Sageli ka: väljendunud nõutus, endassesulgumine, tähelepanu alanemine vahetus vestluses Tervistumine: - saabub tavaliselt 2-3 kuu vältel - sageli mõne nädala või isegi päeva jooksul
inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia diagnoosi välistavad kriteeriumid: 1)sümptomite kestus on alla 1 kuu 2)skisoafektiivne häire? = kui skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus. Skisofreenia diagnoosi välistavad: 1) sümptomite seotus ilmse orgaanilise ajukahjustusega 2)skisofreeniale iseloomulike sümptomite seotus psühhoaktiivsete ja muude psühhotroopsete ainetega. Skisofreeniavormid (paranoidne, hebefreenne, katatoonne, residuaalne) Paranoidne skisofreenia. Juhtival kohal püsivad paranoilised luulumõtted, millele tavaliselt kaasnevad hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed, ja muud tajumishäired; jälitamise, suhtumise, kõrge päritolu, missiooni, kehamuutuse või kiivuse luulumõtted; ähvardavad või käsklusi andvad kuulmishallutsinatsioonid, ka sellised
endokriinsüsteemi, hingamiselundkonda, gastrointestinaaltrakti, kuse- ja suguelundkonda ning neuroloogilised häired. Kehaliste ja neuroloogiliste häirete/haiguste sümptomeid ja nähtusid tuleb eristada antipsühhootilise ravi kõrvaltoimetest. Ravile halvasti reageerivate ja ebatavaliste haiguskuluga haigete puhul on vaja läbi viia meditsiiniline läbivaatus, et oleks võimalik avastada niisuguseid seni avastamata haigusi nagu näiteks ajukasvajad, mille sümptomid võivad sarnaneda skisofreeniale või piirata reageerimist ravile. Kuna kuni 80% skisofreeniahaigetest suitsetavad, tuleb võimalusel rakendada suitsetamisest loobumist soodustavaid ravistrateegiaid. Kõik kroonilise psüühikahäirega eakaga töötavad professionaalid peaksid jälgima, kas eakal pole lisaks psühhiaatrilistele sümptomitele ka mõnda kehalist haigust või tervisehäiret. Eakaid on vaja vähemalt üks kord aastas kehaliste funktsioonide suhtes küsitleda ning 1-2 aasta
pankrease funktsioonihäired, IF alaproduktsioon Tunnused: · Ärritatavus, neuriit, mälulüngad, menstruaaltsükli häired, halb kehalõhn, üldine nõrkus · Megaloblastaneemia (foolhappe ja B12 samaaegne defitsiit), pernitsioosne aneemia (pahaloomuline kehvveresus, tingitud peamiselt IF puududsest), valulised ja pragunenud huuled, kuiv keel, neuropaatia (müeliniseerumishäired), skisofreeniale sarnased sümptomid, subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon Funktsionaalset taset hinnatakse vereplasma kobalamiinide radioimmuunmääramise kaudu!!! Allikad: · Maks, liha, piimaproduktid, kala, munad, verivorst Kasutamine: · Vit B4, B6, B8, B10, B11(megaloblastaneemia ravi!!!), C, Ca, K, Mg · Alkoholism, peptilised haavandid, pellagra, gastriit, psoriaas, ateroskleroos, polüskleroos, aneemiad, osteoporoos, diabeet, lihaste düstroofilised muutused
Sagedased on hallutsinatsioonid, eriti akustilised, mis võivad kommenteerida isiku käitumist või mõtteid. Tajumine on sageli mitmeti häiritud: värvused või helid võivad tunduda teravana või kvaliteedilt muutununa, tavaliste sündmuste või esemete ebaolulised tunnused võivad omandada suurema tähenduse kui kogu objekt või olukord. Varakult tekib nõutus, mis viib sageli veendumusele, et igapäevased olukorrad on eranditult isikule suunatud erilise, sageli pahaendelise tähendusega. Skisofreeniale omase mõttekäiguhäire puhul tulevad esile asjade kõrvalised ja teisejärgulised tunnused, mis on normaalse sihipärase vaimse tegevuse käigus pidurdatud, ja neid kasutatakse situatsiooni aspektist põhiliste ja oluliste tunnuste asemel. Nii muutub mõtlemine ebamääraseks, veidraks ja segaseks ning selle sõnaline väljendus tihti arusaamatuks. Mõttekäigus on sagedased tõkestused ja seosetus ning võib tunduda, et mõtted võtab ära mingi väline jõud.
kasvupeetus, suurpunalibleline kehvveresus, harvem suunurkade haavandid ja keelepõletik. Kestval puudujäägil närvitalitlushäired. Leidub lehtköögiviljades( salat, till, petersell, spinat, roheline spargel), kaunviljades, lillkapsas, mustades sõstardes, tsitruselistes, pärmis, maksas, lihas ja neerudes.(ibid) B12- üldine nõrkus, ärrituvus, mälulüngad, naistel ka menstruaaltsükli häired. Sügava vaeguse sümptomid on skisofreeniale sarnased tunnused, seljaaju teatud liiki degeneratsioon, 23 pahaloomuline kehvveresus, huulte valulikkus ja pragunemine ja keele kuivus. Leidub maksas, neerudes, südames, kalas, piimatoodetes, munas ja veretoitudes nt. verivorstid. (ibid) 3.1.3 Vitamiin C Vitamiin C on kaitsevitamiin. See annab meile reipust ja aitab ära hoida nakkushaigusi.
eemaldamise, paelussi, täieliku gastrektoomia, mao alahappesuse, pankrease funktsioonihäirete, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsiooni korral. Defitsiidi esmatunnused: neuriit ärritatavus mälulüngad menstruatsioonitsükli häired halb kehalõhn üldine nõrkus Sügava defitsiidi tunnused: megaloblastaneemia pernitsioosne aneemia valulised ja pragunenud huuled kuiv keel neuropaatia skisofreeniale sarnased tunnused subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja talle
pankrease funktsioonihäirete, autoimmuunsest häirest tingitud IF alaproduktsiooni korral. Defitsiidi esmatunnused: neuriit ärritatavus mälulüngad menstruatsioonitsükli häired halb kehalõhn üldine nõrkus Sügava defitsiidi tunnused: megaloblastaneemia pernitsioosne aneemia valulised ja pragunenud huuled kuiv keel neuropaatia skisofreeniale sarnased tunnused subakuutne seljaaju kombineeritud degeneratsioon Megaloblastaneemia ehk tuumamoodustumise häiretest tingitud aneemia tuleneb sellest, et vitamiin B12 ja foolhapet on samaaegselt vaja erütrotsüütide arenguks. Nende samaaegne defitsiit tingib megaloblastide rohkuse luuüdis ning maakrofaagide ja erütrotsüütide noorvormide esinemise veres. Pernitsioosne aneemia ehk pahaloomuline kehvveresus on tingitud peamiselt IF puudusest ja
Neid keemilisi aineid on üle 50'e erineva ja nad kas panevad mingeid rakke tööle või teisi puhkama igale keemilisele ainele reageerib teine kindlat sorti närvirakk. -) ACh atsetüülkoliin aine, mis paneb meie lihaseid reageerima, liikuma. DA dopamiin põhilised funktsioonid on seotud motoorikaga, motivatsiooni ja naudingute kujunemisega (on ka üks põhjus vähesuse korral parkinsonile ja paljususe korral skisofreeniale). -) Sünaps toimib kui isolatsioon ja kui selles tekib tõrge, võivad tekkida valed reaktsioonid ja haigused. -) Närviimpulsis liiguvad keskmisel kõigest kiirusel 30-40 km/h, mistõttu meie toimingud ei ole kunagi liiga kiired. * Närvisüsteem jagatakse kaheks: kesknärvisüsteem (pea- ja seljaaju) ja perifeerne- e. piirnenärvisüsteem (pikad jätked kõik mis jääb pea- ja seljaajust üle).
- Käsuautomatism ja sõnade ja fraaside preservatsioon F20.6 Lihtne skisofreenia - Aeglaselt süvenevad käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda. Süvenevast sotsiaalsest isoleerumisest võib tuleneda hulkumine ning isik võib muutuda enesesse sulgunuks, tegevusetuks ja eesmärgituks - Luulumõtted ja hallud ei ole silmnähtavad F21 Skisotüüpne häire - Veider käitumine ning mõtlemise ja tundeelu häired, mis sarnanevad skisofreeniale kuid ei ole tüüpilisi skisofreenia häireid esinenud ühelgi haiguse etapil - Kohatu, veider käitumine - Vähene kontakt teiste inimestega - Veidrad veendumused või maagiline mõtlemine - Kahtlustamine või paranoilised mõtted aga ei võta üle F25 Skisoafektiivne häire - Episoodilised seisundid, kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi
pärast, mille lõhkusin täna hommikul, püüdes akent sulgeda. Kujutage ette kui ehmunud olin ma neist sõnadest, sest olin ainus, kes seda teadis! 2 Nii anti mulle kinnitus, et kõik, mida see poiss koges, oli tõsi. Justkui tume loor kisti mu silmadelt. Siis sain aru, kui alusetud olid kõik mu ettekujutused neile kuuldavatest häältest kui rikka kujutlusvõime vili, esoteerilise elulaadi tulemus, kalduvus skisofreeniale, või siis lood, mille allikas pidi olema tahtmine teistest üle olla, olla üle keskmise. Nii sattusingi oma praegusesse ametisse kirjaniku staatusesse. Tema juhtimisel püüdsin koguda ja esitada kõik kõige olulisemast teabest. Esitlen teile tema sõnumid kujul, nagu need tulid minuni, muudatusteta, ehedalt ja täpselt. Tänan Teid Teie aja eest, mille eraldate sellele raamatule. Mõned inimesed peavad seda fantaasiaks, teised saavad sellest aru
• patiendid DFK kahjustusega – mäluhäired – võivad olla apaatsed – premeerimissüsteem – isiksuse muutused • sõltuvushäired – abulia-puudub tegutsemissoov (skisofreeniale sarnane) • Ventromediaalne osa (B 25,32): hinnang emotsioonidele ja aistingutele PFK piirkonnad 2: • Eesmine tsingula piirkond: tähelepanu fokusseerimine (ka oma mõtetele) Orbito-frontaalne (B11-14)
Jagas kogu ajaloo neisse perioodidesse: M meeleline IT ideatsiooniline ID - idealistlik 1950a raamat "Võim ja kõlblus" siin esitab oma nägemuse riigivalitsejate kohta. Ta märgib, et kuna võimu juurde pääsevad eriliste isiksuse omadustega inimesed, on üsna loomulik, aga samas ka hirmutav, et võimul olijate hulgas on teiste inimestega võrreldes rohkem kurjategijaid, moraali ja eetika normide rikkujaid. Võimulolijate seas on ka enam vaimsele skisofreeniale kalduvaid inimesi, enam täielikke geeniusi aga ka lolle. Sellest tulenevalt on loomulik, et nende otsused on kantud nendest omadustest. THEODORE GREIGER (1891-1952) Üks tuntumaid teoseid on 1947. a ,,Õiguse sotsioloogia algus"- kirjutab õigusnormist, õiguse ja moraali erinevusest, õiguse ja võimu erinevusest. Alustas oma käsitlust Uppsala koolkonna põhimõtete vaatlemisest. Lundstedt õiguse uurija. Oli
annaabi.ee 
