hindamiseks Psüühilise seisundi hindamine Diagnostika Kuuajalise või pikema perioodi vältel peab enamiku aja jooksul avalduma: vähemalt 1 "esimese järgu" sümptom (nõrgemalt väljendunult kaks või rohkem) Vähemalt 2 "teise järgu" sümptomit < 1 kuu sümptomid äge skisofreeniasarnane psühhootiline häire Ei arvestata prodromaalperioodi sümptomite kestust "Esimese järgu" sümptomid (a) mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; (b) luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; (c) kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; (d) muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed "Teise järgu" sümptomid
ees 6. Aine tarvitamise jätkamine vaatamata ilmsetele kahjustavatele tagajärgedele. 1 a jooksul 3 või enam sümptomit 8. Alkoholist võõrutusseisundi diagnoosimine Delirium tremens - lühiajaline, kuid mõnikord eluohtlik toksiline segasusseisund koos somaatiliste häiretega. (pärast alkoholi kasutamise katkemist) Kaasnevad sümptomid: insomnia - unetus, treemor - värisemine, hirm, krambid, teadvuse hägunemine, elavad hallutsinatsioonid ja illusioonid. Sageli luulumõtted, agiteeritus - ärrituse/rahutuse seisund, vegetatiivse närvisüsteemi hüperaktiivsus Diagnoosimiseks peavad olema psüühilised sümptomid - ärevus, depressioon ja unehäired Somaatilised sümptomid sõltuvad kasutatavast ainest. (vt. ülespoole) Võõrutusseisund tuleb panna peadiagnoosiks juhul, kui see on arsti poole pöördumise peamine põhjus ja nõuab meditsiinilist tähelepanu. 9. Skisofreenia diagnoosimise kriteeriumid
talitlusnähud. 1 Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (st. et samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomi. Sümptomid ehk avaldumine Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks - mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid - mis on vähemal või rohkemal määral
Skisofreenia Maria Yakhonina · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) · Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada. · Skisofreenia on psühhooside hulka kuuluv psüühikahäire, millesse haigestumisel on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud Ülevaade · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud. Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale. · Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva ette. Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel. · Uurimused näitavad, et kahel neurotransmitteril -
o Käte värisemine o Tugev pearinglus o Põie ja soole talitushäired · Hiljem avaduvateks sümpomiteks on o Nõrkus o Peapööritus ja iiveldus o Spastilisus ehk lihasjäikus o Valu o Impotentsus o Kuulmiskaotus o Tundehäired o Kõnehäired o Dementsus Skisofreenia · Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebamäärased lõhna-, tunde- jm aistingud · Haigustutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naisel · Hallutsinatsioon häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsiooni skisofreenia korral · Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu
Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja senestopaatiad, mõtlemises luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired, tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus ning tahteelus tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid. Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks tahteaktiivsuse alanemist ja tundeelu tuimenemist. Käesoleval ajal ei ole ühtegi laboratoorse
parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida skisofreeniat, peab sedastama vähemalt kahte skisofreeniale tüüpilist sümptomi. Näiteks
tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted) meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus) isiksus- ja käitumishäired Orgaanilised psüühikahäired: dementsus, orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium, muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired DEMENTSUS
Teisel juhul ei muuda juhuslik skisoafektiivne episood kehtetuks bipolaarse afektiivse haiguse või rekurrentse depressiivse seisundi diagnoosi, kui kliiniline pilt on muus osas tüüpiline. Kirjanduses toodud sümptomid Kuigi spetsiifilisi sümptomeid ei ole, peetakse otstarbekaks jaotada ülalesitatud sümptomid rühmadesse, millel on eriline tähendus diagnoosi püstitamisel ja mis tihti esinevad koos: · mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine; · luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest, mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, mõtteid, tegevusi või aistinguid; luululine tajumine; · kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt patsiendi käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid; · muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti
Skisofreenia kontekstis tähendab positiivne, et need sümptomid on erakordsed või esinevad liialdatud kujul. Iseenesest võetuna on neid palju kergem märgata. Positiivsed sümptomid, mida kutsutakse ka ,,psühhootilisteks" sümptomiteks on: mõtlemise vormiline häire teemalt teemale hüppamine, seosetu mõtlemine, täielikult teemaväliselt või koguni seosetult rääkimine; luulumõtted inimene usub sageli, et teda jälgitakse, jälitatakse või sepitsetakse temavastast vandenõu, veidrad mõtteid, mõtted eelseisvast katastroofist jne; hallutsinatsioonid peamiselt häälte või mõtete kuulmine, mõnikord olematute asjade nägemine. Sageli kaasnevad skisofreenia sümptomitega: ärevus, depressioon, ülemäärane motoorne aktiivsus pidev ringiliikumine,
mitmenädalaste joominguteni. Alkoholi tarvitanud inimesel kaob kontroll oma käitumise üle. Tehakse tegusid mida ei tohiks teha, näiteks varastamine, peksmine, joobes sõiduki juhtimine. On suur võimalus sattuda politseisse. Psüühikahäire puhul hakkab haige nägema nägemusi ja võib kuulda hääli. Haige näeb, et ta viibib sõprade seltsis, need räägivad temaga ja pakuvad viina, haige võtab pitsi vastu ja joob selle ära, tundes, kuidas viin kurku kõrvetab. Tekivad luulumõtted. Raha probleemidega puutub haige varem või hiljem kokku. Tal ei jätku raha ei alkoholi ega muude vajalike ostude jaoks. Ta võib isegi varastama minna. Raha puudumisel juuakse kodukeemiat, odekolonni, puupiiritust. See on kõik organismile mürgine ja rikub tervist. Perekonna probleemides saavad kõige rohkem kannatada lapsed. Alkoholi liigtarvitamine võib põhjustada isegi perekonna lagunemise. Alkoholi tarbiv isik on halvaks eeskujuks lastele.
Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundub, nagu oleks võõra mõju all. Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus Eemaldumine perekonnast või sõpradest alavormid Paranoidne skisofreenia Hebefreenne vorm Katatoonne vorm Lihtne skisofreenia ravivõimalused Neuroleptikumid Psühhoteraapia Peresekkumine kokkuvõte Skisofreenia haiged ei ole inimeste ohtlikud Agressiivsust tuleb harva ette Ühel inimesel sajast Meestel tihemini kui naistel Ei lõpe surmaga Sümptomite puhul tunne, nagu sõidaks "ameerika mägedel"
muutusi inimese reaalsustajus. • Skisofreeniahaigete mõtted, emotsioonid ja käitumine on häiritud ning neil on raske reaalsuse üle otsustada • Skisofreeniat põhjustab ajus signaale edastavate kemikaalide tasakaalu häirumine, mistõttu inimene hakkab tajuma asju, mida ei ole päriselt olemas. Skisofreenia sümptomid • Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks ja negatiivseteks sümptomiteks • Positiivsed sümptomid + hallutsinatsioonid ja luulumõtted • Negatiivsed sümptomid Skisofreenia alavormid • Paranoidne skisofreenia • Hebefreenne vorm • Katatoonne vorm • Lihtne skisofreenia Levinumad müüdid skisofreenia kohta • Selle diagnoosiga inimesed käituvad vägivaldselt ja ettearvamatult • Skisofreenia diagnoos eeldab inimese pikaks ajaks haiglasse sulgemist • Vaimselt haiged inimesed on pahad ja õelad, neist peaks eemale hoidma • Skisofreenikud ei saa ise enda haigusest aru
lihtne skisofreenia aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid: Sümptomid jaotatakse positiivseteks sümptomiteks mis on inimese jaoks tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Positiivsed sümptomid Inimesele tundub, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Hallutsinatsioon millegi olematu kogemine; Luulumõtted valed, kasutud uskumused; Negatiivsed sümptomid: Mõjutavad inimese huvi, energiat, emotsioone ja algatusvõimet; Negatiivsete sümptomitega skisofreenik väldib kokkusaamisi; räägib vähe; ei ärritu ega näita entusiasmi; ei korrasta ennast, loobub pesemisest; Ravi: Tervendav ravi tuleb alles leida. Skisofreeniat pidurdavad antipsühhootilised ravimid, mis normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist suhtlemist ja aitavad sel viisil
See on hirmutav kogemus, mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon tähendab, et kuulmise, maitsmise, haistmise, puudutuse ja nägemise kaudu kogetakse midagi, mida ei ole tegelikult olemas. Häälte kuulmine on sagedasim hallutsinatsioon skisofreenia korral. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid skisofreenia korral räägitakse inimese kohta või inimesele. Luulumõtted on sageli valed ning kasutud uskumused, mida teised antud kultuuritaustaga seotud inimesed ei usu. Inimesel võib olla paranoiline luul - mõtted jälitamisest, tagakiusamisest jne.; võib esineda suurusluul - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!". Luulud võivad tekkida halva meeleolu ajendil, võivad alguse saada hallutsinatsioonide seletamisest iseendale või kogetud aistingu baasil.
keskkonnas 2) mõõdukas iseseisev toimetulek ilma kõrvalabita osutub võimatuks; informatsiooni omandamine on väga juhusliku iseloomuga. Märgataval viisil on kadunud varem omandatud oskused ja kogemused. Varasemalt omandatud informatsiooni kadumine, sõnavara vaesumine. 3) Raske haigel puudub igasugune võime intellektuaalseks tegevuseks (nt puudub kõnest arusaamisvõime). Dementsusele kaasuvad ärevuse sümptomid, depressiooni sümptomid, luulumõtted, hallutsinatsioonid. Dementsuse sagedasemad põhjused: Neurodegeneratiivsed haigused (alzheimeri tõbi, lewy kehakeste haigus, parkinsoni tõbi jne); vaskulaarne ajuhaigus; infektsioonid; toitumisega seotud haigused; ainevahetushäired; ajukahjustused toksilistest ainetest; peaajutraumad; intrakraniaalsed põhjused(tuumor, abstsess, verevalumid). Deliiriumisündroom. Põhitunnused: 1)Teadvuse hägunemine koos alanenud võimega tähelepanu fokuseerida, säilitada või ümber lülitada
Arutlus Situatsioonist tuleb välja, et patsiendil on tekkinud sõltuvus amfetamiinist. Patsiendi sõnul on amfetamiin talle pigem abiks kui kahjuks. Samas on patsient kaotanud meelerahu ja on kogu aeg valvel. Ta kahtlustab, et inimesed tahavad talle halba ja ta ei suuda orienteeruda ka kohas. Kõige olulisem psüühikahäire sümptom antud situatsioonis on sõltuvus ehk tugev tung või sundmõte tarvitada ainet. Aine tarvitamisest aga tulenevad järgnevad sümptomid: ärevus, luulumõtted, rahutus ja desorientatsioon. Sellise patsiendiga töötades peab meeles pidama, et psühhotiliste ainete kuritarvitamine on krooniline paljudel patsientidel. Seega kuigi võib tunduda, et patsiendi jaoks on loobumine lihtne siis see pole nii. Nad ei suuda seda ilma toetuse ja mõistmiseta. Kuna patsiendil on desorientatsioon kohas, siis ei pruugi tema vastused olla ka tõesed. Võib-olla küsiks võimalusel küsimusi ka lähedastelt tuttavatelt ja sugulastelt. Oluline osa on siin vaatlusel
närvisüsteemi normaalseks töötamiseks, nimetatakse ka õnnehormooniks). Püromaania on vastupandamatu soov midagi põlema panna, psüühikahäire. Süütamise erinevused: 1.sihilik süütamine, pole väljunud psüühilisi häireid; 2. Käitumishäiretega noore inimese toimepandud süütamine-kaasneb ka varastamine, popitegemine; 3. Isiksushäirega täiskasvanu toimepandud süütamine;4.Skrisofeenia puhul, süütamise põhjuseks on luulumõtted;5. orgaaniliste psüühikahäirete puhul- juhuslik süütamine, segasusseisundi tõttu. Trihhotillomaania on juuksekiskumismaania Rapuntseli sündroom e trihhofaagia on haiglane kirg oma juukseid süüa. Besoaariks ehk pulstikuks nimetatakse lõhustumatutest ainetest moodustunud konkrementi, mis koosneb allaneelatud võõrast materjalist või mitteseeditavast orgaanilisest ainest, moodustades massi gastrointestinaaltraktis. Trihhobesoaar on juustest moodustunud karvapall maos
ebaadekvaatselt ja mõnikord ei vasta üldse. Patsiendi väitel ei tunne ta end selles palatis turvaliselt, sest ukse taga luuravad tema kunagised töökaaslased, kes soovivad teha tappa. Patsient on veendunud, et uksepiida vahelt püüavad need mehed teda pika noaga tabada. 1. Kuidas seostub situatsioon vastava psüühikahäire olemusega? Alkoholi võõrutusseisundile viitavad psüühikahäired antud situatsioonis on: katkendlik kontakt patsiendiga, luulumõtted ning hallutsinatsioonid, väljendunud ärevus ja hirmutunne, vaimne segasus. Somaatilistest sümptomitest on esindatud: treemor, higistamine ning südame- veresoonkonna häired. Kuna patsient kardab haiglas olles põhjendamatult, et teda üritatakse seal kahjustada inimeste poolt, keda tegelikult seal pole, arvame, et tegu on alkoholideliiriumiga. 2. Mille suhtes te vaadeldavat patsienti veel küsitleksite? Milline on patsiendi tavaline vererõhk ja pulsisagedus?
- Samas leitakse et skisofreenial on piisavalt spetsiifilised tunnused, mistõttu spektrina mõtestamine pole põhjendatud Sümptomid - Omased mitmed erinevat laadi sümptomid ühel patsiendil ei pruugi ja tavaliselt ei esine kõiki loetletud sümptomeid - Erinevate patsientide kliiniline pilt on väga heterogeenne Positiivsed sümptomid Midagi lisandub tavafunktsioonidele, funktsiooni liialdatud väljendus - Luulumõtted süstematiseeritud väärarusaamad või kujutlused mida on raske ümber lükata ja ei vasta teiste inimeste reaalsusele o Tihti keskendunud enda tähtsusele, nt suurushullustus (arvatakse et oled popstaar või jumal jne) o Tagakiusamise efekt keegi üritab teda taga kiusata, jälitada, talle halba teha o Kontrollihimu mõtlemist ja käitumist mõjutatakse väljaspoolt
II. Ülevaade psüühikahäiretest Psühhoteraapiavoolud III Skisofreenia Mõtlemise ja tajumise sügavad häired. Tuimenenud või inadekvaatne tundeelu. Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalsuse ja identiteedi. Eristatakse positiivsed ja negatiivseid sümptomeid. Sümptomite loendis 4 esimest rühma on eriti iseloomulikud. a) Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine. b) Luulumõtted kontrollist, mõjustused või hõivatusest. c) Kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad, vaidlevad omavahel patsiendi üle või tulevad mõnest kehaosast. d) Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted.
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid.
Polda sageli võimeline ennast millekski sundima. Kui põetakse rasket depressiooni, võib meeleolu kirjeldada ,,mustemast mustemana", sealjuures mõõduka depressiooni puhul on see ,,hallimast hallim". Mõned inimesed nutavad depressiooni ajal palju, teised ei ole võimelised isegi nutma. 1 Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega Raske depressiivne episood, mille kohta kehtivad raske depressiooni kriteeriumid ja mille käigus esinevad luulumõtted, hallutsinatsioonid või depressiivne stuupor. Luulumõtted on seotud ränga süü, vaesuse või ähvardava õnnetusega, mille eest patsient võib end vastutavaks pidada. Kuulmis- või haistmishallutsinatsioonid esinevad laimu või süüdistuste kujul või riknenud liha või väljaheite haisu näol. Raske psühhomotoorne pidurdus võib süveneda stuuporiks. Vajadusel võib eristada, kas luulumõtted või hallutsinatsioonid ühtivad meeleoluga või mitte.
Amfetamiini toime : Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Mõned arstid on amfetamiine soovitanud kehakaalu vähendamiseks, kuid enamik seda ei tee, sest pikaajalisel kasutamisel nende ainete toime nõrgeneb kiiresti. Amfetamiinide kuritarvitamine ongi tavaliselt seostatud kaalust mahavõtmise sooviga. Kuid nad nõrgendavad algul küll söögiisu näljakeskuse pärssimise teel, kuid mõne aja möödudes minetavad selle toime. Amfetamiinid sobivad väheseks kaalu alandamiseks, mida võib
karakteristikud. Sümptomid Skisofreeniale spetsiifilisi sümptomeid ei ole (s.t samad sümptomid võivad esineda ka muude psüühikahäirete korral), samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümptomid: 1. Tajumises - hallutsinatsioonid 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Ainsana esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kaks või enam sümptomit. Diagnostika Kliiniline Skisofreeniale spetsiifilisi ehk ainuomaseid sümptomeid ei ole. Selleks, et diagnoosida
enesetapud. Amfetamiini toime Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodustab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Mõned arstid on amfetamiine soovitanud kehakaalu vähendamiseks, kuid enamik seda ei tee, sest pikaajalisel kasutamisel nende ainete toime nõrgeneb kiiresti. Amfetamiinide kuritarvitamine ongi tavaliselt seostatud kaalust mahavõtmise sooviga. Kuid nad nõrgendavad algul küll söögiisu näljakeskuse pärssimise teel, kuid mõne aja möödudes minetavad selle toime. Amfetamiinid sobivad väheseks kaalu alandamiseks, mida võib üsna ohutult teha 4-6 nädala jooksul
Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halb on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sümptomid: Skisofreeniale kindlaid sümptomeid ei ole , samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptomatoloogia skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Üks esinev sümptom ei anna alust skisofreenia diagnoosimiseks. Koos peaks esinema kas kaks või enam sümptomit. Ravi: Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume.
Negatiivsed sümptomid. Positiivsed sümptomid. Positiivsed sümptomid on nähud või mõttekäigud, mida tavaliselt terve inimese juures ei täheldata. Positiivseid sümptomeid kutsutakse mõnikord psühhootilisteks sümptomiteks ja nende olemasolu korral võib inimene kaotada sideme reaalsusega ja tajuda ümbritsevat moonutatult. Positiivse sümptomaatika all kirjeldatakse eelkõige luulusid ja meelepetteid(hääled, lõhnad). Luulud. Oma sisu järgi jaotatakse luulumõtted kolme gruppi: Depressiivne. Selle luuluga inimesed on veendunud, et nad ei saa millegagi hakkama, nad pole väärt elama või on teinud midagi sobimatut. Sageli esinevad enesesüüdistusmõtted. Depressiivsusega kaasnevad sageli enesetapumõtted. Suurusluul. Suurusluulu puhul ilmnevad häired on vastupidised eelkirjeldatule. Haiged hindavad oma võimeid ja väärtusi tegelikkusele mittevastavalt liiga kõrgeks. Suurusluuluga haiged on
(nt psühhoosid). · Orgaaniline häire aluseks on iseseisvalt degenereerinud peaajuhaigus või kahjustus. · Sümptomaatiline peaaju haaratus on sekundaarne · Skisofreensed häired mõtlemise ja taju sügavad häired, tuimenenud ja inadevaatne tundeelu. Teadvuse selgus ja intellekt on tavaliselt säilinud, teatav kognitiivne defitsiit võib aja jooksul kujuneda. · Psühhootiline esinevad hallutsinatsioonid, luulumõtted. Ajutine raske psüühikahäire · Välised tegurid! · Tunde kuni nädalaid kestev sügav psüühikahäire (algab sageli ägeda atakina, paraneb tavaliselt hästi) · Teadvuse kaotuse ajupõrutuse tagajärjel, deliirium intoksikatsioonist, äge stressreaktsioon, patoloogiline joove Äge stressreaktsioon · ..areneb isikul ilma ühegi muu eelneva märgatava psüühikahäireta vastusena erakordselt tugevale
alkoholpsühoosini. Alkoholpsühhoos on kõige raskemal kujul avalduv psüühikahäire alkoholsõltuvuse korral. Alkohoolse psühhoosiga haigel esinevad sagedamini nägemishallutsinatsioonid, harvem kuulmishallutsinatsioonid. Võivad esineda hallutsinatsioonid kõigis tajumodaalsustes (haige näeb, et ta viibib sõprade seltsis, need räägivad temaga ja pakuvad viina, haige võtab pitsi vastu ja joob selle ära, tundes, kuidas viin kurku kõrvetab). Iseloomulikud on luulumõtted. Raskematel juhtudel kaasneb teadvuse hägunemine kuni tasemeni, mille puhul pole võimalik haigega kontakti saavutada. Alkohoolne psühhoos tekib tüüpilisel kujul alkoholi tarvitamise katkestamisel (48 tunni jooksul), millele on eelnenud pikemaajalisem (päevi, nädalaid) ja suurtes kogustes alkoholi tarvitamine. Ravida tänapäeval alkoholismi ei osata. Võimalik on küll mingil määral leevendada sümptomaatikat, kuid tervenemist alkoholismist ei tunta.
Slaid 11 - Downi tõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 12 - Downi tõbi - Tekke põhjus ning ravi. Slaid 13 - Downi tõbi - Pilt. Slaid 14 - Suhkurtõbi - Mis see on? Sümptomid. Nimi. Slaid 15 - Suhkurtõbi - Tekke põhjus ning ravi. Skisofreenia · Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. · Sümptomiteks on hallutsinatsioonid ning luulumõtted. Välimuses inimesel muutuseid märgata pole. · Esimene inimene, kes kirjeldas skisofreeniat oli Emil Kraepelin 1896. aastal. Ta hakkas seda nimetama seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k)
häiritud, ta näeb, kuuleb, ja tunneb midagi, mida tegelikult pole olemas ja see võib teised inimesed segadusse ning ärevusse ajada. Sümtomid jaotatakse tavaliselt kaheks põhisuunaks: positviiseteks ja negatiivseteks sümptomiteks. Positiivseteks sümptomiteks loetakse ,,psühhootilisteks" sümptomiteks . Haigel esineb mõtlemise vormiline häire, mis avaldub teemalt teemale hüppamisega. Ta mõtleb seosetult ja räägib täielikult teemaväliselt. Esinevad luulumõtted- inimene usub näiteks, et teda jälgitakse, jälitatakse või tema vastu sepitsetakse vandenõusid. Sageli on need väga veidrad mõtted, näiteks mooted eelseisvatest katastroofidest vms. Tihti esinevad suurusluulud - "Ma olen Jumala käsilane maa peal!" või "Ma olen maailma rikkaim inimene!" Veel kogeb skisofreenik hallutsinatsioone, mis on sageli häälte või mõtete kuulmine. Harvemini esineb olematute asjade nägemist. Hääli kuuldakse ka teiste psüühikahäirete korral, kuid
Alljärgnevalt on esitatud loetelu sündroomidest, mida võib kohata psühhootiliste häirete (F2) korral. psühhosensoorne sündroom (haiguspildis domineerivad psühhosensoorsed häired) derealisatsioonisündroom, instseneeringusündroom; Capgras' sündroom; depersonalisatsioonisündroom hallutsinoosisündroom (domineerivad meelepettelised elamused, sageli kuulmishallutsinatsioonid; selgelt väljendunud luulumõtted puuduvad) paranoiline sündroom (juhtivaks on süstematiseeritud paranoilised luulumõtted, meelepettelised elamused puuduvad) persekutoorne paranoiline sündroom; - kiivusluulu sündroom paranoidne sündroom (meelepetted koos paranoiliste luulumõtetega) psüühiliste automatismide sündroom e. Kandinsky-Clerambault' sündroom 14 (mõjustuselamused, pseudohallutsinatsioonid, paranoiline luul)
saada - Apraksia - võimetus eesmärgipärast ja varem osatud motoorset tegevust planeerida ning lõpule viia - Agnoosia - suutmatus ära tunda asju isikuid ja kohti - Otsustusvõimetus - Desorientatsioon ajas ja ruumis Dementsusega kaasnevad ilmingud 2. Käitumishäired - Passiivsus - Agiteeritus, mis väljendub vaenulikkusena, agressiivsusena, kärsitusena, ekslemisena jms Psüühikahäired - Tajumishäired: hallutsinatsioonid, väärkujutlused - Luulumõtted - Ärevus, depressioon - Hirmud Dementsusega kaasnevad ilmingud 3. Isiksuse muutus · Varem esinenud isiksuse joonte teravnemine või totaalne isiksuse muutumine · Isiksuse muutust kirjeldataks kuni 90 % dementsetest. · Dementsuse diagnoosimiseks peab häire olema kestnud vähemalt 6 kuud Dementsuste ravi Dementsuse puhul kasutatakse tablettravi, psühhoteraapiat ja käitumisravi.
kujunemisega. Häire kulg võib olla erinev ja pole sugugi paratamatult krooniline või pidevalt halvenev (kulgu iseloomustab viies koodinumber). Mõnikord (eri kultuurides ja populatsioonides erisugusel määral) on tulemuseks täielik või peaaegu täielik tervenemine. Mõlemad sugupooled on haigusest ligikaudu võrdselt ohustatud, naistel algab haigus tavaliselt hiljem. Skisofreenia levinumad vormid on a) paranoidne skisofreenia, mille puhul on valdavaks positiivsed sümptomid, st, luulumõtted ja hallutsinatsioonid b) hebefreenne skisofreenia, kus juhtivateks on emotsionaalsed häired, luulumõtted ja hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne) Skisofreenia raviks ei piisa vaid psühhoteraapiast, vaid toimetada tuleb tugevatoimeliste neuroleptikumidega. F3x Meeleoluhäired
Skisofreenia ajalugu 1674 Thomas Willis kirjeldab teismeliseeas ilmsikstulevat "nürimeelsust" (obtuseness), XIX sajandil samalaadsed vaatlused (Jean Esquirol etc) 1899 Kraepelin kirjeldab dementia praecox'i 1911 Bleuler võtab kasutusele skisofreenia mõiste 1915 Maailmasõja päevil teadvustakse ekstrapüramidaalnähtude olemasolu 1933 insuliinkooma ajastu algus 13 Skisofreenia Peamine sümptomaatika esineb tajumises (hallutsinatsioonid & senestopaatiad), mõtlemises (luulumõtted, mõtlemise sisulised & vormilised häired), tundeelus (tuimenemine & emotsionaalne inadekvaatsus) ning tahteelus - (aktiivsuse alanemine & psüühilised automatismid). Diagnoosimiseks peavad koeksisteerima kaks sümptomit. 1935 psühhokirurgia kasutuselevõtmine (Egas Moniz) Peamised tunnused · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad)
tekkimisele. NB! Sõltuvuse diagnoosimiseks on vajalik vähemalt kolme tunnuse esinemine aasta jooksul. Võõrutussündroom tekib aine tarvitamise katkestamisel ja väljendub mitmesuguste psüühikahäirete ilmnemises; mitmete uimastite puhul kaasnevad ka kehalised vaevused. Psüühilised häired: võivad esineda kergetest neurootilistest sümptomitest (ärevus, meeleoluhäire jt.) kuni raskete psühhootiliste seisunditeni (meelepetted, luulumõtted jt.) Märgatavad kehalised häired võivad olulisel määral esineda vaid mõnede psühhoaktiivsete ainete tarvitamise lõpetamisel/vähendamisel (opiaadid, uinutid, kokaiin). Häired võivad esineda kergete füüsiliste vaevustena (higistamine, värinad, oskendamine jne.), kuid raskematel juhtudel on organismi elutähtsad funktsioonid ohtlikult häiritud (südamepuudulikkus, hingamishäired jne.) Sõltuvust tekitanud aine uus manustamine üldjuhul leevendab võõrutusnähte.
Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus.
Kuressaare Gümnaasium Alkoholism noorte seas levinud sõltuvushaigus Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .....................................................
Psühhopatoloogiliste nähtude spekter on lai, moodustavad nende häirete põhilised avaldused kaks peamist rühma. Esiteks sündroomid, mille puhul on juhtivateks ja püsivateks nähtudeks kas kognitiivsete funktsioonide häired , näiteks mälu, intellekt ja omandamisvõime või teadvushäired näteks teadvus- ja tähelepanuhäired. Teiseks on sündroomid, mille puhul on juhtivateks tajumis- (hallutsinatsioonid), mõtlemise sisulised (luulumõtted), meeleolu- ja emotsioonide (depressioon, mania, ärevus) või isiksus- ja käitumishäired. Seejuures on mälu, intellekt, omandamisvõime ja teadvushäired minimaalsed või raskesti kindlaks tehtavad. (Tartu Ülikooli psühhiaatriakliinik 1993). 2 MIS ON VAIMUHAIGUS? Vaimuhaigus on üks võimalikke psüühikahäirete seletusi, meditsiiniline mudel. See on vaid üks võimalikest, omal ajal väga edasiviiv käsitlus. Mitmesuguste dementsuste seletuseks on meditsiinilist mudelt pakutud 18
Psüühikahäirete jaotuse teise rühma moodustavad psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired. Sellised ained tekitavad sõltuvust (alkohol, kokaiin, nikotiin jne) ning nende mittetarbimine põhjustab inimeses meeleolu või enesetunde muutust, ärevust, unehäireid jms. F2 rühma kuuluvad psühhootilised häired, milleks võib olla näiteks skisofreenia või püsivad luululised häired. Psühhootilistele häiretele on iseloomulik tegelikkuse tunnetamisvõime häirumine (luulumõtted, hallutsinatsioonid jms). Inimesel kaob võime eristada reaalsust kujuteldavast maailmast- hallutsinatsioonidest ning tema käitumine ei allu tahtele. Samuti on 5 tema käitumine ettearvamatu ning seetõttu võib ta teistele ja iseendale eluohtlik olla. (Kliinikum, 2011) Rühma F3 kuuluvad meeleoluhäired, mis väljenduvad meeleolu tõusus (mania) või alanemises (depressioon)
sümptomeid, enne kui diagnoos saab kinnitatud. Psühhiaatrilist diagnoosi ühel arstil otseselt õigust panna ei ole. Arst märgib oma tähelepanekud ja teeb lühikokkuvõtte.) Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioonid). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. (Kirjutavad arstidele oma ,,teisest" maailmast, kuidas öösel mehikesed käivad, neisse patareisid panevad, jne.) Esinevad luulumõtted, katatoonne rahutus (kindla mustri järgi käitumine vms, sundliigutused), stuupor (inimene kangestub kogu aeg, pilk v liigutused kangestuvad, ei saa liigutada end), illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus, jne). Skisofreenia alguses sageli on iseloomulikuks: aktiivsuse vähenemine, passiivsus, initsiatiivi
surmateate korral küll leinab, kuid leina kestvus ebaadekvaatne e. üle pole aasta) Tundlikkuse ja reaktiivsuse muutlikkus ( liigne sensitiivsus) Kriitikavõime säilimine Käitumise regulatsiooni võime olemas kuid piiratud Psühhootilised häired ilmnevad pärast pikaajalist manustamist ja / või üleannustamise järel ning on loomult mööduvad. Psühhoosidele on iseloomulik paranoilisus, mis ulatub kergetest hallutsinatsioonidest reaalsustaju täieliku kadumiseni. Kokaiinist tingitud luulumõtted kaovad tavaliselt siis, kui unerütm on normaliseerunud. Amfetamiiniluulud kestavad mõne päeva. Psühhoos võib prolongeeruda isikuil, kel on varem esinenud skisofreenilisi või maanilisi psühhoose. Kirjanduse andmeil ei kaasne stimulantide tekitatud psühhooside järelseisunditega mälupetteid ehk flashback-ilminguid. Psühhooside raviks kasut. lisaks anksiolüütikumidele ka tugeva antipsühhootilise toimega neuroleptikume.(ja see oligi kõik- kardan,et seda on väga vähe )
päeval. Tarvitamisel esineb erutusseisund, rahutus, ärrituvus, raevuhood, kõrgenenud meeleolu, unetus, ebaadekvaatne käitumine, laienenud pupillid, südamepekslemine, vererõhk tõusnud, higistamine, seepärast soodutab ka aknete teket, võimalik meelepete teke. Selle aine kasutaja tunneb suurenenud vaimset ja emotsionaalset toonust, kuulmis-, nägemis- ja teised aistingud teravnevad, suuremate annuste puhul võivad tekkida luulumõtted. Amfetamiinid vabastavad nad neerupealistest adrenaliini ja noradrenaliini. Selle tagajärjel kasvab südamejõudlus, tõuseb vererõhk ja glükoosi ning vabade rasvhapete sisaldus veres, millega kaasneb lihaste jõudluse suurenemine. Amfetamiinid kutsuvad esile kõrgendatud meeleolu, eufooriat ja ülioptimismi, mille tõttu preparaadi tarvitaja ei suuda alati oma võimeid objektiivselt hinnata. Ta võib mitte tajuda oma võimete piiri. See ilmneb eriti selgelt
perekonnast. On tõdetud, et suitsidaalselt käituvate noorukite puhul on sageli tegemist ka uimastite kuritarvitamisega (toksikomaania, narkomaania). Alkoholism ja depressioon ühel inimesel üheaegselt suurendavad märgatavalt suitsiidiriski. Skisofreenia Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isiklikus hügieenis ning sotsiaalses käitumises. Lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Skisofreeniahaige puhul on suitsiidirisk suurenenud, kui: • ta on noor töötu mees; • haigus on varajases staadiumis; • ta on depressiivne; • haigus ägeneb sageli; • ta on hea haridusega; • ta on paranoiline (kahtlustav).
hormonaalsüsteem. Nt nõrk südalöögijõudlus põhjustab vähese hapniku ajus, mille tõttu inimene jõuetu, asteetiline, mis põhjutab ärevuse kasvu. - Psühhilised põhjused: krooniline stressiseisund, söömishäired, unehäired, pshüühotrauma Põhilised psüühikahäirete grupid: - Skisofreenia: noores täiskasvanueas algav raske psühhikahäire, mille tüüpilised haigusnähud on (kuulmis-)hallutsinatsioonid, paranoilisus, luulumõtted, sihipäratu kõne ja käitumine, emotsioonide tuimenemine, kõne vaesumine, tahteaktiivsuse lagnus. Tundeelu kõikuv ja ebaadekvaatne, mõttekäikudes tõkestused ja seosetus. Mõlemad sugupooled võrdselt ohustatud. Võib paraneda, kuid võib kujuneda ka krooniliseks. Psühhoteraapiaga saab alustada, kui haigusnähud ravimitega maha võetud. Haiguse kulg on erinev ja raskest prognoositav. ¼ ägeda skiso patisientidest
ideed on sisestatud pähe - Inadekvaatsed – pärinevad mitte sensoorsetest organitest e nt isik väidab et kuuleb muusikat hammaste abil ja tunneb toidu maitset näppudega - Hüpnagoogsed ja hüpnopompiidsed Mõtlemise häired - Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed Kvantitatiivsed – mõtteid palju, vähe, blokeerimine, laialivalguvus, preservatsioon, seoslikkuse kadumine, sõnasalad, neologismid, verbigeratsioon Kvalitatiivsed – sundmõtted, ülekaalukad mõtted, luulumõtted Luulumõtete jaotus: - Vastavalt ilmnemisele – primaarsed, sekundaarsed, jagatud - Vastavalt luulumõtete sisule – paranoidne, suurusluul, depressiivne luul, seoses mõtete omamise/päritoluga Luulumõtted Jaotus vastavalt ilmnemisele: - Primaarsed - Sekundaarsed - Jagatud luulumõted Vastavalt sisule - Paranoidne - Suurusluul - Depressiivne luul - Seoses mõtete omamise/päritoluga - Sageli seotud tagakiusamise ja jälitamisega
sarnase sagedusega - 1 juht 100 inimese kohta. Kuigi on mõningaid kliinilisi erisusi meeste ja naiste vahel, haigestumus skisofreeniasse on meestel ja naistel sarnane. Pole täheldatud ka olulist seost skisofreeniasse haigestumise ja isiksust/inimest kirjeldavate parameetrite vahel, nagu temperamendi tüüp, haridus, kehalised karakteristikud. 1. Tajumises - hallutsinatsioonid ja senestopaatiad 2. Mõtlemises - luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired 3. Tundeelus - tundeelu tuimenemine ja emotsionaalne inadekvaatsus 4. Tahteelus - tahteaktiivsuse alanemine ja psüühilised automatismid Meeleoluhäire - on psüühikahäire, mida iseloomustab põhiliselt inimese meeleolu või afekti muutus, tavaliselt alanemise e. depressiooni või tõusu e. maania suunas. Sellega kaasneb tavaliselt ka aktiivsuse muutus.
maailmas valitsevaid pingeid, ebakindlust ja hirmu homse ees. Autori suhtumine Jaanisse on mitmetähenduslik. Teose esimene pool kujutab tegelase meeleheidet, surma läheduse traagikat. Ent mida enam Jaan oma käitumise ja olemise seesmist mehhanismi avab, seda enam sugeneb teosesse autoripoolset irooniat, mis finaalis kulmineerub irvhambalikus sündmustesse sekkumises, Jaani kannatuste tühjaks luuluks tunnistamises. Küsimus ei ole ainult Jaanis kui ebahaiges, kelle surmamõtted on «luulumõtted meditsiinilise kirjanduse baasil», vaid tema elukäsituses, filosoofias ja eetikas. Jaani näol tuleb jällegi ilmsiks see moraali ja intellekti vastuolu, mida nägime juba Sven Voore puhul. Surmaga silmitsi seistes püüab Jaan õigustada mis tahes käitumisviisi, paljastab oma moraalituse ja egoismi. Teadlikult heidab ta kõrvale moraali, kultiveerides niiviisi eetikavaba isiksust. Romaani lõpus juhitakse traagiliselt alanud lugu satiiri
skisofreenia-aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid. Sümptomid: positiivsed sümptomid: inimesele võib tunduda, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Kehale võib tunduda justkui ta alluks välisele kontrollile, nagu mingi nukk või robot. Kogu isiksusele tundub justkui ta oleks võõra jõu ja mõju all. Skisofreenia on hirmutav kogemus , mida inimene püüab tõlgendada vastavalt oma teadmistele ja haridusele. Hallutsinatsioon, luulumõtted. Negatiivsed sümptomid: mõjutavad inimese huvi, energiataset, emotsioone ja algatusvõimet. Inimene ei näe enam vaeva, et välja minna, loobub pesemisest, hakkab vältima teiste inimestega kokkusaamisi, räägib vähe või üldse mitte. DGN:aju KT või MR. Sümptomite kohta peetakse päevikut, et märgata muutusi ja haiguse muutumist. Ravi: esmakordselt haigestudes, siis ravitakse haiglas, et oleks võimalus täpselt hinnata seisundit ja olla kindel diagnoosis
annaabi.ee 
