Paikuse Põhikool Carmen Liis Põder Referaat Peatrauma Juhendaja: Kaisa Jaakson 2015. aasta Sisukord Mis on peatrauma? Kuidas ära tunda peapõrutust? Peapõrutuse ohtlikud sümptomid. Mis on peatrauma? Peatrauma on see kui kukkud peaga vastu kõva pinda, samuti löögi korral pähe ja nende tagajärjel võib tekkida ajupõrutus. Kuidas ära tunda ajupõrutust? Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab Peapõrutuse ohtlikud sümptomid. Löögi korral pähe tekib ajus 2 vigastuskollet: üks löögikohal, teine vastaspool
silmalaugude turset. Sinusiidi muudeks sümptomiteks on palavik ning halb enesetunne. · Kõrgenenud vererõhust tingitud peavalu Mõõdukalt kõrgenenud vererõhk on üsna tavaline ega kutsu esile peavalu. Väga kõrge vererõhu puhul aga võib sageli tekkida ka peavalu. Vererõhust tingitud peavalu esineb tihti ärgates pea kuklaosas ning on loomult pulseeriv. Vererõhku langetav ravi on selliste patsientide puhul tavaliselt efektiivne ka peavalu vastu. · Peatrauma Enamik inimesi kaebab peavalu üle isegi pärast kerget peapõrutust. Valu algab sellisel puhul tavaliselt mõne tunni või päeva möödudes. Puhkus ning voodis lamamine leevendab peavalu. Samuti võib võtta aspiriini või paratsetamooli. Kui trauma on olnud aga tõsine ning patsient on kaotanud teadvuse isegi väga lühikeseks ajaks, on kindlasti soovitatav konsulteerida oma arstiga. Pulsi aeglustumine, unisus,
Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Karolin Karbus OP11 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tallinn 2013 Peatrauma olemus Turse kiire areng ja kahjustused USA ja Euroopa populatsioon Selles töös puudutan rohkem keskmise ajuarteri varustusala kahjustavaid traumasid. neuroloogilised sümptomid keskmise ajuarteri varustusalal on: hemipleegia, hemiparees, tundlikkusehäired, homonüümne hemianopsia, tajuhäired ja afaasia. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI........................................................................................................................7 3.1. Luumurdude ravi...............................................................................................7 3.2. Nikastuste ravi...................................................................................................7 3.3
• MÕNE TUNNIGA TEKIB TURSE, HILJEM TRAUMEERITUD KOHALE KA NAHAALUNE VEREVALUM. • VÄÄRASEND (NIHESTUSED, MURRUD ESMAABI PÕRUTUSE, VENITUSE, NIKASTUSE, NIHESTUSE KORRAL • NENDE VASTU AITAB 3K MEETOD: • KOMPRESSIOON - SURU TUGEVASTI VIGA SAANUD KOHALE. SEO KINNI ELASTIKSIDEMEGA • KÜLM – HOIA VIGA SAANUD KOHTA KÜLMA VEE ALL VÕI ASETA PEALE KÜLMKOTT • KÕRGEMALE – HOIA VIGASTATUD KOHTA SÜDAME TASANDIST KÕRGEMAL PEATRAUMA JA ESMAABI • PEATRAUMA TEKIB TAVALISELT KUKKUMISEL VÕI MINGI KÕVA ESEMEGA VASTU PEAD LÖÖMISEST • KUI KANNATANU EI TUNNE PEALE VALU MIDAGI, ANDA TALLE RAHU. • JÄLGI 24 TUNDI • KUI KUKKUMISE VÕI LÖÖGI TAGAJÄRJEL ON TEKKINUD HAAV, TULEB SEE SIDUDA • PANE KANNATANU LAMAMA STABIILSESSE KÜLILI ASENDISSE • OLE VAJADUSEL VALMIS ELUSTAMISEKS PEATRAUMA KORRAL KUTSU 112 • KUI TEKIVAD JÄRGNEVAD NÄHUD: • PEARINGLUS, TASAKAALUHÄIRED • TUGEV PEAVALU
limaskestade turse, hüpereemia, hattude nekroos, rakkude hävinemine. Anosmia all kannatavatel patsientidel on viirushaiguste järgselt täheldatud haistmisretseptorite märgatavat vähenemist. Sagedaseks nähtuseks on ka haistmisepiteeli asendumine hingamisepiteeliga. Paljud viirused võivad tungida edasi kesknärvisüsteemi ning tekitada ka seal funktsioonihäireid. Peatraumad Tugev peatrauma > düsosmia, hüposmia või anosmia tekkeks. Kui peatrauma mõjutab ninaõõnt ja kõrvalurkeid, võib haistmistaju häiruda limaskestale tekkinud hematoomist, tursest või haistmisepiteeli otsesest vigastumisest, samuti ninaluu murrust või traumajärgsest ninakõrvalurkepõletikust, Takistatud on õhuvool ninas ja sellega seoses lõhnamolekulide sattumine haistmisepiteelile. Haistmisrakkude aksonid võivad peatrauma korral kergesti rebeneda.
Fänne on alates hallipäistest kuni oma põlvkonna noorte keskkooli õpilased. Vaatamata oma vanusele, nad on ühed vähesed 1960 rock tegude suhtes, kes jätkavad domineerist muusika ärisse ja saada regulaarselt meedia tähelepanu. Bändist on tehtud ka dokumentaalfilm "Shine a Light" . Keith Richards osales filmis "Kariibi mere piraadid", kus talle õeldi et tal on Captain Jack Sparrowi iseloomu.Mängides maalilma jalgpalli sai Keith Richards peatrauma ja peaga põkk oli üks Itaalia mängijate saadud viimane mäng Cup finaali.1998. aastal esines bänd ka Eestis Tallinna Lauluväljakul Aastal 2008 läks Ron Wood alkoholi võõrutusravile. Endine Rolling Stones juht Allen Klein, suri 4.juuli 2009 olles 77 aastane. The rolling stones
CO2-i on palju Vesi tungib hingamisteedesse ja kopsualveoolidesse Inimene vajub vee alla Kuiv uppumine Põhjuseks on kramp e. spasm hingamisteedes Võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, taimed sattudes kõrri Psühholoogilise hirmu tagajärjel rohkem esineb naistel ja lastel Sekundaarne uppumine Südame seiskumine kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu,mille tagajäriel toimub uppumine Ülekuumenemine Saades peatrauma Kõhuka hüppamisel Surm vees Tekib tavaliselt südamehaige südame hapnikuvarustuse häirete tagajärjel, kus infarktile järgneb uppumine. Üleväsimus Esmaabi Lähene uppujale selja tagant, tema käte haardeulatusest kaugemalt Võta uppunul kaenla alt või juustest ja tema pead veest väljas hoides too ta kaldale Keerates külili,vabanedes suus olevast veest Eemaldada suust võõrkehas nt hambaproteesid
4. Pille kukkus kiigelt ja jäi liikumatult lamama. Sina nägid oma sõbra õnnetust pealt kuidas käitud? Vastus: lähen Pille juurde ning küsin kas ta saab liigutada ja kas ta üldse teadvusel on. Kui Pille ütleb, et ei saa liigutada, siis jätan ta sinna paika lamama ja vaatan et ta oleks samas positsioonis enne kui saabub kiirabi. 5. Kaarel sai ehitusel töötades raske peatrauma, sest unustas kaitsekiivrit kasutada. Pärast õnnetust olid tal tasakaaluhäired ja raskusi kõnelemisega ning tekstist aru saamisega. Milliste vigastustega ajus võib neid häireid põhjendada? Vastus: väikeaju vigastus ja kahjustunud on assotsiatsiatiivsed väljad. 6. Täienda skeemi: NÄRVISÜSTEEM SOMAATILINE NS AUTONOOMNE NS Kesk NS Piirde NS Sümpaatiline Parasümpaatiline
koolis. Kristiina 20 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus Tegemist on teo, teonärvi kui ka teotaguse e. retrokohleaarse juhtteede häirega Kaasneb teo tundlikuse vähenemine, helisageduste eristamise langus ning kuulmismehhanismi dünaamilisuse vähenemine Kristiina 21 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus Kahjustuse põhjusteks võivad olla: nakkus (bakteriaalne, viiruslik), peatrauma, sisekõrva verevarustuse häire, ototoksilised ravimid (nt. diureetikumid), kasvajad pärilikud ja kaasasündinud mõjurid. Kristiina 22 2) Heli vastuvõtu e. neurosensoorne kahjustus kuulmiselangus protsess on pikemaajaline, kahjustub ka kõne arusaadavus, neurosensoorne kuulmiskahjustus on pöördumatu. Kristiina 23 3) Segatüüpi kahjutus Helijuhte e.konduktiivselekahjustusele võib lisanduda heli vastuvõtu e.
optomeetria õppetool OP 11 Karolin Karbus Peaajutrauma järgne haige afaasia ja hemipareesiga keha juhtival poolel Referaat sise-ja närvihaigustes Juhendaja: Tõnu Kauba Tallinn 2013 1. PEAAJUTRAUMA OLEMUS Peatrauma on üks keerukamaid ja ühtlasi ohtlikemaid nii anatoomiliste iseärasuste kui ka elutähtsate talitluste seisukohast lähtudes. Kuna pea piirkond on ülihea verevarustusega, areneb traumaatiline turse selles piirkonnas eriti kiiresti. Tihti saavad kahjustatud tähtsad funktsioonid nagu tähelepanu, mälu ja keelelised oskused nii kirjutamisel kui ka kõnelemisel. Samuti võivad esineda sensoorsed probleemid seal hulgas nägemisteravuse, nägemisvälja või okulomotoorsete funktsioonidega
Katsumus olla kohtunik Kohtunik olla ei ole kerge, sest iga sinu tegu, mis võib isegi olla reeglitekohane, ei pruugi olla mängjatele või fännidele sobiv. Maailmas on olnud palju juhtumeid, kus kohtunikud vigastada saavad, sest hullunud fännid on neile kallale tulnud. Eriti hull on olukord Lõuna-Ameerikas, kus kuumaverelised fännid on mitmeid kordi kohtunikke vigastanud. Üheks näiteks võib tuua olukorra Tsiilis Santiagos, kus abikohtunik Jorge Calderon sai mängu ajal tõsise peatrauma. Nimelt olukorras, kus mäng hakkas peagi lõppema ja seis oli viigiline, otsustasid fännid kohtunikku kividega loopida, Kohtunik toimetati kiiresti haiglasse tugevate peahaavadega. Siinkohal tekib küsimus, kas kohtunikud peaksid alati reeglitekohaslet käituma, võib mõnikord tuleks ka enda tervise huvides natuke reegleid rikkuda. [4] Kas kohtunikud peaksid käituma leebemalt? 11.novembril 2011 aastal toimus Eesti jalgpallis tähtis kohtumine Eesti ja Põhja- Iirimaa vahel
2. Kuiv uppumine · uppumise algul saabub kramp- spasm- hingamisteedes · õhk ja vesi ei pääse läbi · võib ka olla mehaaniline sulgumine- liiv, rohud jne · rohkem esineb naistel ja lastel 3. Sekundaarne e. teisene uppumine · näiteks- süda seiskub kesknärvisüsteemi ärrituse tõttu- siis toimub alles uppumine · eriti ohtlik on ÜLEKAAL + ÜLEKUUMENEMINE (saunas) + ALKOHOL + UJUMA · uppumisele võib eelneda peatrauma ( lüües pea vastu põhja, teivast vm, ajupõrutus) · võib eelneda valusokk- näiteks ,,kõhuka" hüppamisel (eriti tundlik päiksepõimik) 4. Surm vees · tavaliselt südamehaige hapnikuga varustus südames häirub · INFARKTILE järgneb uppumine NB! Üleväsimuse korral võib saabuda sama juhtum. Tegutsemisjuhised: · kui uppuja on olnud vee all ega hinga, alusta kiiresti hingamiselustamist. Ainult
neelatakse alla makku, mis võib põhjustada okseärritust ning kannatanu hakkab oksendama allaneelatud veresegust maosisu. Suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal. Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades vähemalt 10 minutit. Samaaegselt võib ninajuurele ja kuklale asetada külma kompressi Kui sa ei suuda ninaverejooksu peatada poole tunni jooksul, kutsu 112 või transpordi kannatanu haiglasse Peatrauma Peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe või tekkida ajupõrutus. Ajupõrutuse tunnused Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on ajupõrutus. Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab Peatrauma ohtlikud sümptomid: Löögi korral pähe tekib ajus 2 vigastuskollet: üks löögikohal, teine vastaspool Ninast tuleb vesist, kergelt verist vedelikku
reguleerimine. Mis on desekvilibratsioon ja miks tekib Tugev tasakaaluhäire, mis tekib selle väikeaju osa kahjustuse tulemusel, mis on seotud pikliku aju vestibulaarsete tuumadega. Mis on ataksia ja miks ta tekib? Puudulik liigutuste koordinatsioon ja liigutuste suuna, kiiruse ja jõu häiretes (nt. ei suuda puudutada sõrmega nina) Ataksia võib olla mitu põhjust, sh sclerosis multiplex'i, peatrauma, alkoholi kuritarvitamise, insult, tserebraalparalüüsiga, Rikkis geen, või kasvaja. Ataksia võib ka sümptom koordinatsioonihäired seotud nakkuste. Mis on astaasia ja miks ta tekib? Lihased kaotavad võime sujuvateks tetaanilisteks kokkutõmmeteks (nt. Pea, kere ja jäsemed pidevalt värisevad). Tekib väikeaju kahjustusel. Mis on düstoonia ja miks ta tekib? Lihastoonuse langus. Mis on asteenia ja miks ta tekib?
21. Esmaste elustamisvõtete rakendamisel ei tohi kopsude kunstliku hingamise aeg ületada a) 2 sek b) 5 sek c) 8 sek d) 10 sek 22. Ninaverejooksu peatamiseks tuleb kallutada pead tahapoole a) Õige b) Vale 23. Raske sisemise verejooksu kahtlusel tuleb kõigepealt a) Soojendada kahjustatud piirkonda b) Kutsuda kiirabi c) Asetada kannatanu istuvasse asendisse d) Anda juua verekaotuse vähendamiseks 24. Peatrauma korral on alati näidustatud külili asend a) Õige b) Vale 25. Väikelapsel palpeeritakse pulssi a) Randme sisemisel pinnal …. kõrgemal b) Kaelal trahhea kõrval paremalt või vasakult c) Põlvekedra taga d) Õlavarre sisemisel pinnal ja keskmises osas 26. Mis põhjustab väikelapsel südameseiskumise kõige sagedamini? a) Allergia b) Trauma c) Hingamisprobleem d) Väikelapse äkksurma sündroom 27
lamavas asendis. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ei tohi: Eemaldada võõrkeha haavast Eemaldada eelmist sidet, vajadusel lisa sidemekihte Ara aseta zgutti, verejooksu saab kinni panna surve sidemega Ei tohi panna kannatanut pea alaspidi lamama, kui on tegemist liittraumaga( peatrauma ja haavad ja muud vigastused) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Verejooksud: Kapillaarne. Arteriaalne. Venoosne. Kapillaarne verejooks Haavast väljub segaveri (näiteks tavaline väike haav noaga näppu lõikamisel). Kogu pind veritseb ühtlaste punktidena.
Mis probleem võib esineda? Toitaine puudus või diabeet, panen istuma või lamama, annan midagi magusat. 10 Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Kutsun kiirabi, katsun inimest üle, otsin probleemi 11 Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Joobes või narko, peatrauma, päikesepiste, puugihammustus, insult, üritan arusaada mis juhtus, helistan esmaabisse 12 Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Krambid või epilepsia, mitte liigutada, kui lõpeb hingamisteed lahti ja helistan esmaabisse 13 Kuidas tuleks tegutseda situatsioonis, kus nahale satub söövitav aine, mis tekitab põletust ja valu?
rõhu tõus rindkeres, rindkere valu, hingamispuudulikus, vigastatud poolel hingamisel kahin nõrgem või puudub, vigastatud pool esilepaistev, trahhea nihkumine. 18. Patsiendi käsitlemise põhimõtted keemiarünnaku järgselt: -võimalusel ennem keemiarünnakut katan ta kaitsevahenditega -kokkupuude on ära olnud siis pesta teda puhta veega mitte ei hakka teda mingi vastu happega puhastama -kiirelt arstiabi 19.Peatrauma ajuvapuystus ajupõrutus koljusisene verevalum nägemis ja tasakaalu häired peavalu, pearinglus teadvusehäired suust, ninast või kõrvast jookseb verd või läbipaistvat vedelikku 20.Patsiendi ülevaatuse põhimõtted: AVPU, tiraaz et anda algset esmaabi mis võib päästa kannatanu elu 21.Taktikaline esmaabi: abistaja peab tagama ennekõike enda ohutuse! Kannatanu üldseisudnu hindamine AVPU kontrollin hingamist ja pulssi ennekõike eluohtliku haava
112 Küünarvarreluu murru korral aseta käsi kolmnurkrätikusse ja transpordi kannatanu lähimasse raviasutusse Ära kunagi lahasta suurte toruluude murdusid (õlavars, säär, reis) Lahtiste luumurdude korral kata haav puhta sideme või riidega. Aseta luumurru piirkonda külma. See aitab vähendada verejooksu ja valu. Luumurru korral võtab kannatanu ise enda jaoks kõige mugavama asendi. Kutsu 112 Ninavere jooks / peatrauma Pane kannatanu kergelt ettepoole kallutatult istuma. Kui kannatanu ei jaksa istuda, pane ta lamama külili. Ära pane haiget lamama selili – veri valgub ninaneelu ning neelatakse alla makku, mis võib põhjustada okseärritust ning kannatanu hakkab oksendama allaneelatud veresegust maosisu. Suru ninatiivad kokku just luulise osa alt ninaseljal. Hoia niimoodi tugevalt survet avaldades vähemalt 10 minutit.
Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea ja seljaaju. 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? Sensoorne, primaarne, sekundaarne, tertsiaalne. 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Pideva kordamise ja harjutamise teel. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia), lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia). Alkoholi tarvitamise tagajärjel mäletatakse sälguliselt. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid). Käbinääre reguleerib ööpäevaseid rütme.
vasta kõikidele küsimustele nii edastad täpse informatsiooni ja saad kõige kiiremini abi 1. MIS JUHTUS 2. KUS JUHTUS (täpne aadress või sündmuse asukoha kirjeldus) 3. KELLEGA JUHTUS (kannatanute arv) 4. OOTA VASTUKÜSIMUSI ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD Hädaabinumbrile helistamine Traumad Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Samuti saavad tihti peatraumat joobes inimesed. Vanemad inimesed talvisel ajal, libeduse tõttu. Kui kannatanu ei tunne peale valu midagi, tuleb anda talle lihtsalt rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. Kutsuda kiirabi kui: on tekkinud pearinglus, tasakaaluhäired, iiveldus, teadvuse häired, ninast või kõrvast tuleb verd. Esmaabi:
Hüpertentsiivse kriisi hulka kuuluvad ka intrakraniaalne hemorraagia, hüpertentsiivne entsefalopaatia, preeklampsia ja eklampsia, äge müokardinfarkt, kiiresti süvenev neerupuudulikkus, äge südamepuudulikkus koos kopsutursega ning verevalumid silma võrkkestal. (Ristimäe 2005.) Hüpertensiivse kriisi tekkepõhjused võivad olla erinevad. Seda võib esineda nii hüpertooniatõvega inimestel kui ka teiste haiguslike seisundite korral, milledeks võivad olla nii rasedustoksikoos, peatrauma, mitmesugused neeruhaigused, kasvajad, ravimimürgitus, aordi kihistuv aneurüsm, ajunisult, südameinfarkt ja süsteemsed sidekoehaigused. (Bare, B. Jt. 2008.) Hüpertentsiivse kriisi ravi põhiliseks eesmärgiks on piirata ning vältida lõpporganite kahjustust. Oluline on vererõhu kiire alandamine. (Ristimäe 2005.) Oma olemuselt jaguneb hüpertensiivne kriis kaheks: kiireloomuline hüpertensioon ja erakorraline hüpertensioon. Mõlemad vajavad kiiret meditsiinilist sekkumist. 1
Sagedasemad on sõrmeluude murrud (29%), käsivarreluude distaalse osa murrud (23%) ja kämblaluude murrud (13%) (Wood 2010). Laste luude elastsusest ja suuremast painduvusest ning paksemast ja tugevamast luuümbrisest ehk periostist tulenevalt erinevad laste luumurrud mõneti täiskasvanute omadest. Sageli esineb nn mittetäielikke murde (nt pajuvitsamurd). Lastel esinevate luumurdude eritüüpideks on kasvuplaatide vigastused ja täiskasvanutest tunduvalt enam on neil avulsioonmurde. Peatrauma Kesknärvisüsteemi traumad on lastel sagedased. Põhjuseks tavaliselt kukkumine, kokkupõrge või löök kõva esemega vastu pead. Arsti konsultatsioon on vajalik, kui esineb pearinglus, tasakaaluhäired, tekib iiveldus, oksendamine. Kindlasti kutsuda kiirabi, kui jutt on segane, teadvusehäired, silmapupillid on erineva suurusega, kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku. Vajadusel elustamise ABC. Kui hingamine ja südametöö on olemas, panna
hetkemälu; info sensoorse mälu ümber primaarsest mälust kordamise ja info, mis üldjuhul ei meeleelunditest -sõnastamine, sõnad ja sümbolid. harjutamise teel. unune nt nimi. 21) Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Lähimälus olevat informatsiooni saab kanda püsimällu harjutamise teel (pähe õppimine). 22) Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada- peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Mäluhäired - amneesia, hüperamneesia, hüpoamneesia jne. 23) Millised erinevad keskused paiknevad suurajukoores? Suuraju koores paiknevad keskused - liigutuskeskus, mõtlemiskeskus, naha- ja lihastundlikkuse keskus, kõnelemiskeskus, maitsmiskeskus, nägemiskeskus, haistmiskeskus ja kuulmiskeskus. 24) Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nende poolt toodetavad hormoonid).
Ei tunne mingit huvi sotsiaalsetele kontaktide vastu. Mõned nendest on väga targad. Atüüpiline autism sümptomite avaldumine väga hiline. Kõiki autismi tunnuseid ei ole. RET-i sündroom esineb ainult tüdrukutel. Väänlevad ja pigistavad liigutused tulevad normaalsete liigutuste asemel. Kui lapsel on tekkinud kõne, siis kõne ka kaob. Avaldb 7-8 kuul. Epilepsia krambihood. Hood korduvad. Põhjustatud ebanormaalsetest elektrilaengutest ajus. Hood toovad esile kõrge palavik, peatrauma, joobes seisund. Osadel juhtudel tekkivad krambihood krooniliselt mitte selge vallandava teguriga. Hood: kroonilised hood, apstsansid (teadvuse kaotus), parsaalsed hood, lihtsad hood. Diabeet on krooniline ainevahetuse häire. Organismis napib insuliini. Ravida ei saa aga kontrolli all on võimlalik hoida. Astma krooniline kopsuhaigus. Köha, hingamisraskused. Põhjustajad: välis ärrituja, kehaline koormus, emotsiooniline astress, ilmastiku järk muutus. Päriliku ja keskkonna koostööl.
Kuna see sade või tromb on endolümfist alati raskem, siis igasugune väiksem liigutus paneb selle gravitatsioonijõul liikuma, kui pea asendit muudetakse ja seeläbi kisub see retseptori kaasa või ärritab seda ning vallandatakse ka peapöörituse tunne. See sade koosneb väikestest kristallilistest kaltsiumkarbonaadi derivaatidest ja see tekib väikses kotikeses, mis asub samuti sisekõrvas ja kuhu poolringkanalid avanevad. Sade võib hakata sealt lekkima seoses peatrauma või infektsioonidega või vanusega seotud degeneratsiooni käigus. Selline käsitlus on välja toodu 1994 aastal Brandt jt poolt ja see vastab vertigo kõikidele sümptomitele- sekundiline latentsiaeg, lühike kestvus, suuna mehhanism sõltub poolringkanalist, kus sade asub ja füsioteraapia on reeglina efektiivne. Olenevalt sellest, millises poolringkanalis see sade asub, seostub ka suund kuhu poole pead kallutades tekkib vertigo. Testimine
Ta tajus juba ukse lävepakul sisse astunud inimese haiguse tunnuse ära. Kuid ta lõhnataju halvenes nooruses läbipõetud ninakõrvalkoobaste põletiku. Kuid autori isa ei kaotanud lõhnataju täielikult, mille puhul tal vedas kuna lõhnataju puudumine ehk anosmia esineb ligikaudu viiel protsendil inimestes. Selle haiguse puhul ei suuda inimene tajuda gassi ega halvaks läinud toidu lõhna. Autor kirjutas ka ühest anosmikust oma raamatus. Patsient oli peatrauma tagajärjel kaotanud oma haistmismeele. Ta lootis, et ühel päeval ta hakkab neid lõhnu jälle tundma, kui üks päev hommikul ärgatses tundis ta hommikust kohvi lõhna. Selle hämmingus jooksis patsient teise tuppa, kus tundis ta oma lemmiku tubaka lõhna. Vaimustuses tõttas patsient neuroloogi juurde, mille järel teatas arst talle, et paranemist pole näha ja paranemise märke pole ollagi. Autoril ei jäänud muud üle kui lihtsalt ette kujutada, et patsiendi on võime lõhnu ette
Tingimatud: kaasasündinud nagu neelamis- ja imemisrefleks. (pupillide ahenemine) Tingitud: Omandatakse elu jooksul nagu kaitse- ja käitumisrefleksid. Peaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Suuraju, väikeaaju, vaheaju, keskaju, piklikaju. Mäluhäired: Mäluhäiretega on tegemist siis, kui nende tõttu inimene ei tule toime igapäeva tegemistes (ei mäleta äsja kuuldud vestluse temaatikat, ei suuda iseseisvalt toime tulla jm) Mäluhäireid võivad tekitada: peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoksikatsioon, hormoonid. Täielik mälukaotus (amneesia) Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia): See võib tekkida palaviku ajal. Vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia): See võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. · Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu! Mälu aitab säilitada: vaimne ja füüsiline aktiivsus; hea kopsu funktsioneerimine;
tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased); vegetatiivne tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed). 25. Oska joonistada närvirakku (rakukeha, tuum, dendriidid, neuriit, müeliinkest)! 26. Milliseid erinevaid mäluvorme eristatakse? 27. Kuidas saaks informatsiooni lühimälust püsimällu salvestada? Vaimne ja füüsiline aktiivsus, hea kopsu funktsioneerimine. 28. Mis võib põhjustada mäluhäireid? Nimeta erinevaid mäluhäireid. Mäluhäireid võivad tekitada peatrauma, vereringe häired, mitmesugused närvisüsteemi infektsioonid, intoskikatsioon, hormoonid. Mäluhäired: täielik mälukaotus (amneesia, lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia), vähenenud võime meeles pidada (hüpoamneesia)- see võib tekkida alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse sälguliselt. Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. 29. Organismi humoraalne regulatsioon (sisenõrenäärmed ja nedne poolt toodetavad hormoonid).
Nüüd hakati tõendeid näitama. Kõigile kohtusaalis viibijatele näidati videot, mis salvestati arvatavasti politseinike poolt sündmuskohale jõudes. Seal oli selgelt näha kaks laipa üksteise otsa asetatuna, Andrei oli all ja Sergei peal. Nüüd oli süüdistatava kord küsimustele vastata. Sergeid iseloomustas ta kui vaikset aga tasakaalutut. Kui ta oli kaine, siis oli vaikne, aga kui ta tarvitas alkoholi, siis ta muutus. Hiljuti oli Juri teada saanud, et Sergeil oli peatrauma ning sõltuvus narkootikumidest. Andrei kohta ei osanud ta eriti midagi öelda. Siis hakkas ta kirjeldama juhtunut. Sergei ja Andrei kutsusid Juri poodi ja meelitasid ta ka nende korterisse alkoholi tarvitama. Jookide eest maksis Sergei. Korteris oli alguses õhkkond üsna sõbralik, aga mingi salalikkus peitus seal. Juri meelest oli Andreil ja Sergeil mingisugune kavatsus Juri vastu. Kuskil tund aega pärast kohale jõudmist tekkis konflikt Sergei ja Juri vahel
Friedrich Haarmann · Liha müüs loomaliha pähe · Politsei nuhk, raudteejaamas · Pakkus öömaja ja süüa · Haarmann- surmanuhtlus · Grans- 12 a. sunnitööd · 15.04.1925 giljotineeriti · Pea tänapäevani Göttingenis, neli ajulõiku Münchenis · Ajukelme mitmes kohas kasvanud ajukapsli külge Andrei Chikatilo · Andrei sündis Yablochnoye külas 1936 aastal. · Tal oli kohe sündides raske peatrauma. · Lapsepõlv möödus Andreil väga raskelt, ema peksis teda pidevalt, kuna oli kombeks voodisse pissida Andrei Chikatilo · Oma esimese mõrva sooritas ta aastal 1978 vägistades ja tappes 9 aastase tüdruku. · Kuni aastani 1982 ta enam ei tapnud, kuid sellel aastal sattus hoogu ja tappis 7 inimest. Andrei Chikatilo · Enamuse oma mõrvadest
Inimese mäluprotsessid ·Lühimälu unustatakse kiiresti ·Püsimälu säilib pikemaajaliselt, kasutamisel mälujälg tugevneb sensoornesõnastamine primaarne mälu primaarne harjutamine sekundaarne mälu Sensoorne mitteverbaalne sekundaarne mälu Unustamine sekundaarses mälus on põhjustatud eelneva või järgneva info segavast mõjust. Tertsiaarne mälu püsiv, info kätte väga kiirelt, ei unune Kirjelda võimalikke mäluhäireid.· Mäluhäireid võivad tekitada · peatrauma, vereringe häired, · närvisüsteemi infektsioonid, · mürgid, hormoonid. Võimatus uut infot omastada häired info primaarsest sekundaarsesse mälusse ülekandel ·Mälukaotus kustub primaarse mälu sisu, kaob võime sekundaarsest infot välja tuua ·Täielik mälukaotus kaob tertsiaarne mälu, uut infot säilitatakse hästi Too näiteid inimese bioloogilistest rütmidest. Miks need on vajalikud?
· Aju hapnikupuuduse tõttu 10-15 seki pärast südame seiskumist kaob teadvus · Kui aju jääb hapnikuta 4-6 minutiks, saabub surm. Kannatanu seisundi hindamine: · Hingamie uurimine · Vaata rindkere liikumist · Kuula hingamiskahinat · Tunneta õhu liikumist läeselhaga · Täiskasvanu hingab 12-16 korda minutis · Vereringe uurimine · Pulssi katsutakse unearteril · Täiskasvanu normaalne pulsisagedus 60-100 korda minutis Peatrauma : · löök pähe, · kukkumine, · vette hüppamine, · liiklusõnnetus, · füüsiline vägivald Tunnused: 1. Teadvusetus 2. Unisus 3. Peavalu 4. Iiveldus, oksendamine 5. Mäluhäired inimene ei mäleta juhtunut 6. Tasakaaluhäired 7. Pearinglus 8. Nägemishäired 9. Segasus 10. Koordinatsioonihäire 11. Agressiivsus 12. Krambid 13. Eri suurusega pupillid = pupilli diferents 14. Ühe kehapoole nõrkus
10. Inimene on muru peal teadvusetult pikali, silmaga nähtavaid vigastusi ei ole ja ta hingab, kuidas tegutsed? Kontrollida pulsi Stabiilne külili asend Helistan kiirabisse Ootan kiirabi 11. Kuidas tegutsed täheldades inimese juures järgnevaid tunnuseid: tasakaaluhäireid, iiveldust, peavalu? Mida kahtlustad? Millele võivad veel need sümptomid viidata? Kahtlustan, et see võiks olla ajuinfarkt ehk insult. Võib olla on peatrauma, puugihammastus. 12. Kuidas tegutsed situatsioonis, kus bussipeatuses, sinu kõrval olev inimene kaotab teadvuse ja hakkab üle kogu keha rappuma/tõmblema? Millega võib olla tegu? Tegu võib olla epilepsiaga. ● Kaitsta kannatanut vigastuste eest o Võimalusel kergenda kukkumist o Kui hoog on alanud, pole seda võimalik peatada! o Tee ümbritsev ruum vabaks, eemaldades kõik ohtlikud asjad (kuumad joogid, teravad esemed).
• otoskleroos • keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) • Neurosensoorne KL – Tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi (VIII) või aju juhteteede kahjustusest – Erinevad põhjused: • Kaasasündinud (sündroomsed ja mittesündroomsed) • Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik • Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd • Ototoksilised ravimid (aminoglükosiidid, lingudiureetikumid) • Mürakahjustus • Kasvajad (pontotserebellaarnurga kasvajad nt. vestibulaarne shwannoom) • Neuroloogilised põhjused (sclerosis multiplex, neurofibromatoos II tüüp) • Meniere tõbi • Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) • Vanaduskuulmisnõrkus
· Õige esmaabi korral on minestamine kiiresti mööduv teadvusekaotus, mis on põhjustatud veresoonte toonuse ajutisest vähenemisest. · Põhjused: peavalu, palavus, õhupuudus, pikaajaline seismine, negatiivsed emotsioonid jne. · Aseta kannatanu pikali · Tõsta ta jalad üles · Pritsi näole külma vett. · Ära hoida kannatanut istuvas asendis või püsti. · Kui kannatanu ei tule teadvusele, helista 112 Peavigastused · Peatrauma tekib tavaliselt kukkumisel või mingi kõva esemega vastu pead löömisest. Trauma tagajärjel võivad ilmneda ka järgmised (vahel ka hiljem9 päeval. · Kui kannatanu ei tunne pea valu (löögi või kukkumise kohal) midagi, anda talle rahu. Kui kukkumise või löögi tagajärjel on tekkinud haav, tuleb see siduda. · Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes , samuti löögi korral pähe. · Tunnused:
Osa papüürusest pajatab aga hoopis kosmeetiliselt vahenditest kuidas muuta nahavärvi, tugevdada juuste kasvu, värvida juukseid jne. (Edwin) Smithi papüürus on vanim teadaolev kirurgiline uurimus. Seal on kirjeldatud üksnes haigusjuhte, mitte aga retsepte. Kirjutis algab peakahjustustest ja kulgeb edasi kogu keha kahjustuste kirjeldamisele. 48 kirjeldatud haigusjuhu puhul soovitatakse vaid ühel kasutada ka maagiat. Smithi papüüruse 48 kirjeldatud haigusest on 27 peatrauma kohta, 6 puudutavad selgroo kahjustusi. Iga kirjeldatud haigusjuht on klassifitseeritud ühega kolmest arvamusest: a.) soovitatav b.)ebakindel c.)mittesoovitatav. Viimaseid peetakse ravimatuteks haigusteks, see tähendab, et ka muudes Vana-Egiptuse tekstides pole leida nende raviõpetust. Lisaks on iga haiguse kohta toodud välja selle nimi, (arstlik) läbivaatlus, diagnoos ja ravi. Vastavalt Breastedile on Smithi papüürus koopia iidsemast papüürusest, mis pandi kirja umbes
http://medlibrary.org/medwiki/Salter-Harris_fractures#Types http://healthguide.howstuffworks.com/fractures-across-a-growth-plate- picture.htm Avulsioonmurru (ärarebimismurru) puhul tekib järsu ja jõulise lihastõmbe korral apofüüsi (kõõluste ja sidemete kinnituskoht luul) vigastus. Side või kõõlus rebitakse koos apofüüsi osaga ülejäänud luu küljest lahti. Sagedasemad piirkonnad: vaagen, küünarliiges, hüppeliiges jm. http://en.wikipedia.org/wiki/Avulsion_fracture Peatrauma Põhjuseks tavaliselt kukkumine, kokkupõrge või löök kõva esemega vastu pead. Arsti konsultatsioon on vajalik, kui esineb pearinglus, tasakaaluhäired, tekib iiveldus, oksendamine. Kindlasti kutsuda kiirabi, kui jutt on segane, teadvusehäired, silmapupillid on erineva suurusega, kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku. Vajadusel elustamise ABC. Kui hingamine ja südametöö on olemas, panna teadvusehäirega kannatanu lamama küliliasendisse. Vältida
menetleja tuginema küsitletava episoodilisele mälule. Eksplitsiitsed mälunähtused inimene teadvustab endale seda, mis ta omandab ja mälust ammutab Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga.
· sekreet (mäda, lima) või granulatsioonid keskkõrvaruumis · kuulmeluude ahela katkemine trauma, kolesteatoomi või kroonilise põletiku tagajärjel · otoskleroos · keskkõrvaruumi kasvajad (n. facialise neurinoom) 2) Neurosensoorne KL Tingitud sisekõrva, kuulmisnärvi (VIII) või aju juhteteede kahjustusega Erinevad põhjused: · Kaasasündinud (sündroomsed ja mittesündroomsed) · Infektsioonid: meningiit, mumps, leetrid, punetised, CMV, HIV, keskkõrvapõletik · Peatrauma, barotrauma, oimuluu murd · Ototoksilised ravimid (aminoglükosiidid, lingudiureetikumid) · Mürakahjustus · Kasvajad (pontotserebellaarnurga kasvajad nt. vestibulaarne shwannoom) · Neuroloogilised põhjused (sclerosis multiplex, neurofibromatoos II tüüp) · Meniere tõbi · Vaskulaarsed haigused (insult, äkk-kurtus) · Vanaduskuulmisnõrkus · Enneaegsus, hüperbilirubineemia · Iatrogeenne (kõrvakirurgia tüsistusena) · Segatüüpi KL
progresseerumine nädalate või mõne kuu jooksul viitab tavaliselt ajukasvaja arenemisele. Tuleks otsida tegureid, mis põhjustasid või soodustasid haiguse teket või ka haigusnähtude taandarengut. Kas haigel on kokkupuuteid toksiliste ainetega, nagu alkohol, raskmetallid, süsinikmonooksiid (CO); kas toitumine - muu hulgas vitamiinide hulk - on olnud adekvaatne; kas on olnud eelnevaid infektsioone ning kuidas neid on ravitud; kas haigel on olnud trauma -- näiteks epilepsiahaigel peatrauma või seljavaludega ja närvijuure kahjustusnähtudega haigel seljatrauma, kas haiguse algus on seostatav psühhotraumaga. Ajuarteri aneurüsm võib lõhkeda füüsilise pingutuse või emotsionaalse pinge korral, kuid sageli täieliku rahuoleku või ka une ajal. Lülivaheketta prolaps võib tekkida pärast füüsilist koormust. Süvenev teadvushäire ajukasvajaga haigel viitab suure tõenäosusega ajutüve pitsumisele kas kaasuvast tursest või verevalumist kasvajasse. Tugevate näovalude
teguriteks. Alzheimeri tõve patogeneesiga otseselt seotud keskkonnast tulenevaid faktoreid, nagu viiruseid või toksiine, pole siiani suudetud leida. Kuid on spekuleeritud, et hilise algusega Alzheimeri tõvi võib tekkida teadmata keskkonna faktori toimel, kui on olemas eelnev soodustav geneetiline taust haiguse tekeks. Samuti on seostatud dementsuse puhul liigsete neurofibrillaarsete tängude teket korduva peatrauma esinemisega. Alzheimeri tõve pärilikke põhjuste puhul eristatakse üksiku geeni häireid ja kromosomaalseid häireid. Kromosomaalsed häired Kromosomaalsed häired on seotud eelkõige amüloid hüpoteesiga, täpsemalt liigse beeta- amüloidi tekega ajus. Liigne beeta-amüloid tekib amüloid prekursor proteiini (APP) geeni üleekspresiooni tõttu. APP geen paikneb 21. kromosoomis ning kodeerib amüloid prekursor proteiini, mille töötlemisel saadakse beeta-amüloid
Kaasuvad : fragmenteeritud ööuni, halvenenud kontsetratsioon ja mälu, hägune nägemine Levimus: Euroopas 0,02-0,05% populatsioonist, sagedasem meestel, 10% patsientidest kõik sümptomid nelikust. Koosesineb ka teiste unehäiretega. Geneetilise taustaga neuroloogiline häire: narkolepsia risk patsiendi lähisugulastel 10- 40 korda kõrgem Keskkonna mõju: konkordantsusmäär ainult 25%–31% monosügootsete kaksikute puhul Keskkonnast tulenev mõju on teadmata: eelneda võib peatrauma, insult, muutunud ööpäevatsükkel; hiljutised uurimused on näidanud seost streptokokkinfektsiooni, H1N1 vaktsinatsiooni või infektsiooni vahel; kokkupuude raskemetallide, putuka‐ ja taimemürkidega Hüpokretiini defitsiit inimesel: oreksiini/hüpokretiini vabastavate neuronite vähenemine dorsolateraalses hüpotaalamuses Uinakud võivad olla kasulikud võitlemaks pideva unisusega, kuid on harva piisavad kui primaarne ravi
haruldaste metallidega. Neid grupiviisilises röövis kus ta röövi toimumise ajal Toimikust selgub, et koerad, kasutavad maailmas vaid viis süüdistatud retsidivisti. Enne viibis. Enda sõnul on ta läbi kellele politseiekspertiis tehast. seda oli röövi ohvriks teinud tugeva peatrauma. Sedovi lõhnu nuusutada andis, Aasta eest, möödunud kevadel langenud autojuht oma Sedov väidab, et röövel ta igal ei leidnud seda metallikoormat kindlustas Silmet varasemast tunnistusest juhul pole. Ta lisas uurijale, et vedanud autos. Samas autos metallikoorma Eesti loobunud
Rehabilitatsioonis kasutatatakse arvutipõhist programmi COGPACK. Programm treenib tähelepanu, kognitiivseid oskusi, konsentratsiooni, reaktsiooni ja mälu. Kasutatakse keele, intellektuaalsete ja professionaalsete oskuste parenadamiseks. Käitumis- ja motivatsoonihäired, psühhootilised häired ja orgaanilise aju sündroomid. Rehabilitatsioonis: prognoosid ja treening, ajutöö ja vaimse toimetuleku parandamiseks. (ka peale puukentsefaliiti), insult, peatrauma. (http://www.markersoftware.com/USA/frames.htm). Ülesannete lõpuni viimise tagamiseks on harjutused koostatud nii, et raskustase suureneb aja jooksul järk-järgult, samuti saab raskusastet määrata igale lapsele individuaalselt. kes on kasutatava/te meetodi/te loojad/ koostajad (lisada viited); Kognitiivse remediatsiooni teraapia (CRT) on välja töötatud 1993 a. Delahunty ja Morrise poolt. Algselt koosnes teraapia kolmest moodulist, mis mõjutasid kognitiivset paindlikkust,
- Moscovitchi interferentsi ülesanne – nimekirjad ja peavad uuesti lugema, alguses sarnased sõnad, pärast erinevad Ajupiirkonnad: Temporaalsagara posterioorne osa (järeldatud juhtumi KF põhjal kellel puudus võime järele korrata); Frontaalsagarad – raskused lühimälu testides. Milliste neuroloogiliste haiguste puhul võivad ilmneda pikaajalise mälu häired? - Transientne globaalne amneesia – vanad mälestused kadunud, uusi ei teki. Algab ja lõpeb kiiresti. Põhjuseks peatrauma, migreenihood, epilepsiahood, madal veresuhkur. - Herpesentsefaliit – ajupõletik, temporaalsagara kahjustus. Segasus, hallutsinatsioonid, kõnehäired, epileptilised hood. Anterograadne amneesia ja võib kaasneda ka retrograadne. - Alzheimer – progresseeruv ajurakkude hävimine, kortikaalsed muutused. Algul anterograadne, hiljem retrograadne amneesia. Muutused mediaalses temporaalkoores.
tingitud põletik; Sünnituskomplikatsioonid: vastsündinu ajuverevalum, hapnikuvaegus või – puudus sünnituse ajal, pikaleveninud sünnitus; Vastsündinuperiiodi häired: vastsündinu ikterus (hüperbilirubineemia); vastsündinu madal veresuhkru tase; vastsündinu respiratoorse düstressi sündroom (RDS). 5. Sünnijärgsed tegurid Põletikud: meningiit, ensefaliit; Muud aju kahjustavad tegurid: ajukasvaja, peatrauma, uppumine; Psühhoosid, millel puudub pärilik taust: autism, skisofreenia, muu. 6. Klassifitseerimata tegurid Mittefamiliaarne vaimne alaareng ilma tselebraalse süptomita; Mittespetsiifiline vaimne alaareng koos tselebraalse sümptomiga; Muud, tudmatud põhjused. Teadmiste, oskuste ja tehnika arenedes on leitud palju varem tundmatuid haigusi või seisundeid, mis põhjustavad vaimset alaarengut. Samuti on õpitud häire põhjusi paremini
Kui viie minuti pärast ikka valutab, siis anda järgmine nitroglütseriin. Kui kannatanu kaotab teadvuse, hingamise või pulsi, tuleb teda kiirabi tulekuni elustada. SÜDAMESEISKUMINE Või vererõhu äkiline kadumine. Kui toimub südame äkkseiskumine või vererõhu üli suur ja kiire alanemine, siis põhjuseid võib olla mitmeid. Sõltumata põhjusest kaotab inimene ootamatult teadvuse ja kukub inimene nii-öelda jalapealt ning enamasti lisandub kukkumisest ka peatrauma. Vahel on südameseiskus ajutine ja süda hakkab iseeneslkult uuesti tööle või tagab osalise vere pumpamise. Sellisel juhul on teadvusetul inimesel siiski hingamine säilinud. Kuid üksikud hingetõmbed, mis toimuvad näiteks üks kord minutis või üks kord kolmekümne sekundi jooksul, ei ole siiski samastatavad hingamisega. Abi andmist tuleb alustada sellega, et kontrollitakse pulsi olemasolu ja ka hingamise sagedust. Abi
Primaarne: häire aluseks on peaajuhaigus või kahjustus Sekundaarne: sümptomaatiline, põhjuseks on süsteemne ajuväline haigus või kahjustus, peaaju haaratus on sekundaarne. Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus Ajaline seos põhihaiguse ja psühhosündroomi alguse vahel Põhjustava haiguse taandumine psüühikahäire paranemine Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress) Põhjused: Epilepsia, entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma, peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime Juhtivaks on I grupp kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt, omandamisvõime) teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired) II grupp tajumise(hallutsinatsioonid) mõtlemise sisulised (luulumõtted)
annaabi.ee 
