-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikj...
või surma.Organismi kahjustavaid viirusi ja baktereid ning muid elusolendeid ei arvata mürkide hulka, vaid neid nimetatakse haigusetekitajateks. Samuti ei loeta mürkideks aineid ja esemeid, mis kahjustavad organismi mehhaaniliselt või kiirituse kaudu. Minu eesmärgiks on teha selgeks endale mis on mürgid ja kui kahjulikud nad on. HAPPED: · Väävelhape · Lämmastikhape · Perkloorhape · Vesinikjodiidhape · Vesinikbromiidhape · Soolhape Hape on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse vesinikioone. Protolüütilise teooria ehk Brønsted-Lowry teooria kohaselt on hape keemiline aine, mis keemilise reaktsiooni käigus loovutab prootoni, ehk hape on prootoni doonor. Lewis'i teooria ehk Elektronteooria kohaselt on hape osake, mis käitub elektronpaari aktseptorina. Seega happel peab olema vaba orbitaal.
HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCL vesinikkloriidhape Cl - kloriid HBr vesinikbromiidhape Br - bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S 2- sulfiid H2SO4 väävelhape SO 42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit
OKSIIDID-liitained,mis koosnevad kahest ALUSED e. HÜDROKSIIDID- ainest(neist 1 on hapnik.o-a. -2.) liitained, mis koosnevad Na2O-naatriumoksiid metallkatioonist ja ühest või mitmest MgO-magneesiumoksiid OH- anioonist CaO-kaltsiumoksiid Mg(OH)2-magneesiumhüdroksiid Fe2O3-raud(3)oksiid Fe(OH)3-raud(3)hüdroksiid Cu2O-vask(1)oksiid NaOH-naatriumhüdroksiid N2O5-dilämmastikpentaoksiid KOH-kaaliumhüdroksiid P2O5-difosforpentaoksiid Ba(OH)2-baariumhüdroksiid CO-süsinik(2)oksiid Ca(OH)3-kaltsiumhüdroksiid N2O3-dilämmastiktrioksiid LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid ...
olema mittelahustuv/lahustumatu. TUNTUMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED JA VALEMID Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem Vesinikflouriidhape HF Fluoriid F Vesinikkloriid hape e. HCl Kloriid Cl soolhape Vesinikbromiidhape HBr Bromiid Br Vesinikjodiidhape HI Jodiid I Hüpokloorishape HClO Hüpoklorit ClO Kloorhape HClO Kloraat ClO Perkloorhape HClO Perkloraat ClO Divesiniksulfiidhape HS Sulfiid S²
Happe valem. Happe nimetus . Aniooni valem Aniooni nimetus. HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat H2SiO4 Ränihape Silikaat
Happe nimetus Happe valem Aniooni Aniooni valem nimetus vesinikfluoriidhape HF fluoriid F- vesinikkloriidhape(sool HCl kloriid Cl- hape) vesinikbromiidhape HBr bromiid Br- vesinikjodiidhape HI jodiid I- divesiniksulfiidhape H 2S sulfiid S2- väävelhape H2SO4 sulfaat SO42- väävlishape H2SO3 sulfit SO32- süsihape H2CO3 karbonaat CO32- lämmastikhape HNO3 nitraat NO3- lämmastikushape HNO2 nitrit NO2- fosforhape H3PO4 fosfaat PO43- ränihape H2SiO3 (H4SiO4) silikaat SiO32- (SiO44-)
Happe HAPPE Happe nimetus Soola üldnimetus Happe valem ANIOON tugevus HCl Cl- VESINIKKLORIIDHAPE e. KLORIID TUGEV SOOLHAPE HBr Br- VESINIKBROMIIDHAPE BROMIID HI I- VESINIKJODIIDHAPE JODIID TUGEV HF F- VESINIKFLOURIIDHAPE FLOURIID TUGEV H2S S2- DIVESINIKSULFIIDHAPE SULFIID NÕRK HNO2 NO2- LÄMMASTIKUSHAPE NITRIT NÕRK HNO3 NO3- LÄMMASTIKHAPE NITRAAT TUGEV H2SO3 SO32- VÄÄVLISHAPE SULFIT NÕRK H2SO4 SO42- VÄÄVELHAPE SULFAAT TUGEV
HPO3 SÜSIHAPE -II karbonaat CaCO3 H2CO3 RÄNIHAPE -IV silikaat Ca2SiO4 H4SiO4 VESINIKBROMIIDHAPE -I bromiid KBr HBr VESINIKJODIIDHAPE -I jodiid AlI3 HI VESINIKFLUORIIDHAPE -I fluoriid MgF2 HF
HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit (N2O3) H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat (P4O10) H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat (SiO2) H2S divesiniksulfiidh. S-2 sulfiid HF vesinikflouriidh. F- flouriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidh. Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid Igal juhul Alus+hape Aluselineoksiid+hape Happelineoksiid+alus Aluselineoks+happelineoks Vist Sool+sool Sool+alus Sool+hape Metall +soolmetall aktiivsem, kui soolal Metall+hapemetall vaskul Hst Aluselineoks+vesiainult IA ja IIA alates Ca Happelineoks+vesiei reageeri
n=m n aine hulk (mol) M m ainekoguse mass (g) M molaarmass (g/mol), arvuliselt võrdne molekulmassiga TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid - HCl vesinikkloriidhape Cl kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiid e H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat 2- H2SO3 väävlishape SO3 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat
Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3 H2SO4 Väävelhape Sulfaat CuSO4
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Oksiidid Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on alati hapnik. Metalli oksiidid Mittemetalli oksiidid (aluseline oksiid) (happeline oksiid) ZnO CO2 Fe2O3 SO3 Na2O Eesliited: 2 di; 3 tri; 4 tetra; 5 penta; 6 heksa; 7 hepta; 8 okta; 9 nona; 10 deka SO3 vääveltrioksiid Ag2O dihõbeoksiid Nimetused: IV -II SO2 väävel(IV)oksiid III -II N2O3 lämmastik(III)oksiid Arseen(IV)oksiid IV -II Ar2O4 ArO2 Püsiva oksüdatsiooni astmega metallide oksiididel oksüdatsiooniastet ei märgita. (I-IIIA rühm) CaO kaltsiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid 2. Happed Happed on liitained, mis koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. 1) Liigitus tugevuse järgi; Tugevad happed; HCl vesinikkloriidhape e. soolhape; HBr vesinikbromiidhape; HI vesinikj...
arvsõna mittemetalli nim arvsõna oksiid NT: P4O10 tetrafosfordekaoksiid Arvsõnad 1 mono- 2 di- 3 tri- 4 tetra- 5 penta.- 6 heksa- 7 hepta- 8 okta- 9 nona- 10 deka- Hapete ja happejääkide nimetused Happe Happe nimetus Happejäägi Happejäägi valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HI vesinikjodiidhape I- jodiid H2S divesiniksulfiidhape S2- sulfiid H2SO3 väävlishape SO32- sulfit H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat Ülesanne: määra aineklass ning anna nimetus Li2O Oksiid-aluseline- liitiumoksiid CaS Sool-aluseline-kaltsiumsulfiid
TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe Aniooni Aniooni Happe nimetus valem valem nimetus HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid HI vesinikjodiidhape I- jodiid 2- H2S divesiniksulfiidhape S sulfiid H2SO4 väävelhape SO42- sulfaat H2SO3 väävlishape SO32- sulfit - HNO3 lämmastikhape NO 3 nitraat -
7. KAALIUMOKSIID + VESI K2O + H2O = 2KOH 8. RAUD(II)OKSIID + VESINIKKLORIIDHAPE FeO+2HCl = FeCl2 + H2O 9. VÄÄVELDIOKSIID + NAATRIUMHÜDROKSIID SO2 +NaOH = Na2CO3 + H2O 10. NAATRIUMOKSIID + SÜSINIKDIOKSIID Na2O + CO2 = Na2CO3 11. VÄÄVLISHAPE + ALUMIINIUM 3H2SO3 + 2Al = Al2(SO3)3 + H6 12. NAATRIUMOKSIID + LÄMMASTIKHAPE Na2O + 2HNO3 = Na2(NO3)2 + H2O 13. RÄNIHAPE + NAATRIUMHÜDROKSIID H2SiO3 + 2NaOH = Na2SiO2 + (OH)2 + H2 14. VESINIKJODIIDHAPE + KALTSIUMKARBONAAT 2HI + CaCO3 = CaI2 + H2CO3 15. LÄMMASTIKUSHAPE + KAALIUMKARBONAAT 2HNO + K2CO3 = K2NO2 + H2CO2 16. DIVESINIKSULFIIDHAPE + KAALIUMOKSIID H2S + K2O = K2S + H2O 17. VÄÄVELHAPE + KAALIUMHÜDROKSIID H2SO4 + Zn = ZnSO4 + H2 18. FOSFORHAPE + KAALIUMKARBONAAT H3PO4 + 3KOH = K3PO4 + 3H20 19. TSINK + RAUD(II)KLORIID Zn + FeSO4 =ZnSO4 + Fe 20. KALTSIUMFLUORIID + VÄÄVELHAPE CaF2 + 2SO4 =2CaSO4 + HF 21
HAPPEANIOONIDE JA HAPETE NIMETUSED TULEB ÕPPIDA PÄHE! HAPPEANIOON HAPE VALEM NIMETUS VALEM NIMETUS Cl- kloriid HCl vesinikkloriidhape F- flouriid HF vesinikflouriidhape Br- bromiid HBr vesinikbromiidhape I- jodiid HI vesinikjodiidhape S2- sulfiid H2S divesiniksulfiidhape
Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) prootonite arvu järgi (mitu H molekuli on [H; H2; H3]) 3) happe tugevuse järgi. Tugevad: väävelhape, lämmastikhape, soolhape, vesinikbromiidhape, vesinikjodiidhape Keskmised: fosforhape, väävlishape, vesinikfluoriidhape Nõrgad: süsihape, divesiniksulfiidhape, ränihape Alused aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. Neutralisatsioonireaktsioon happe ja aluse vaheline reaktsioon. Hüdroksiid mittmeolukaalne kristalne aine, -OH Leelis vees lahustuv tugev alus. I ja IIA rühm (Ca..) Vähemaktiivsete metallide hüdroksiidid nõrgad alused, lahustuvad vees halvasti.
Happ Happe nimetus Soola Soola valem ja nimetus e nimetus valem HCL Vesinikkloriidhape kloriid Ca2+Cl-2 -kaltsiumkloriid e. soolhaape HBr vesinikbromiidhape bromiid Mg2+Br-2 -magneesiumbromiid HI vesinikjodiidhape Jodiid Al3+I-3 -alumiiniumjodiid HNO3 Lämmastikhape nitraat K+NO3- kaaliumnitraat H2SO3 sulfit Na+2SO32- -naatriumsulfit H2SO4 Väävelhape sulfaat Fe3+2(SO42-)3 raud(III)sulfaat H2S divesiniksulfiidhap sulfiid Fe2+S2- e H2CO süsihape karbonaat NA+2CO32-
Valem Nimetus Soola Aniooni nimetus valem Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid Cl - vesinikkloriidhape Tugev* HBr Vesinikbromiidhape Bromiid Br - Tugev * HI Vesinikjodiidhape Jodiid I- Tugev * HF Vesinikfluoriidhape Fluoriid F- Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid
a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiinium h. ränihape + baariumhüdroksiid i. väälishape + alumiiniumoksiid j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid n. nikkel(II)sulfaat + magneesium o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine p. fosforhappe lagunemine q. magneesiumkarbonaadi lagunemine 11. Millised järgmised ained võivad omavahel (paarikaupa) vesilahuses reageerida: a. baariumnitraat, d. naatriumoksiid, b
valem nimetus soola valem (näide) vesinikfluoriidhape HF F- fluoriidioon CaF2 kaltsiumfluoriid vesinikkloriidhape HCl Cl- kloriidioon NaCl naatriumkloriid soolhape vesinikbromiidhape HBr Br- bromiidioon KBr kaaliumbromiid - vesinikjodiidhape HI I jodiidioon KI kaaliumjodiid lämmastikushape HNO2 NO2- nitritioon Ca(NO2)2 kaltsiumnitrit lämmastikhape HNO3 NO3- nitraatioon NaNO3 naatriumnitraat divesiniksulfiidhap H2S S2- sulfiidioon Na2S naatriumsulfiid e väävlishape H2SO3 SO32- sulfitioon CaSO3 kaltsiumsulfit
.. Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl Keskmise tugevusega happed: H3PO4 ja H2SO3 Nõrgad happed: H2S > H2CO3 (nõrgim anorgaaniline hape) Hapete nimetused: Elementide eestikeelsete nimetuste põhjal HCl vesinikkloriidhape H3PO4fosforhape HBr vesinikbromiidhape H2CO3süsihape HI vesinikjodiidhape H2SiO3ränihape H2S divesiniksulfiidhape HNO3lämmastikhape H2SO3väävlishape HNO2lämmastikushape H2SO4 väävelhape http://web.zone.ee/gagriigieksam/KeemiaRE_Aineklassidteooria.doc; õppematerjal täiendatud 2012, Ave Vitsut,Viljandi Gümnaasium Alused – hüdroksiidid koosnevad tavaliselt metalli katioonist ja ühest või mitmest hüdroksiidioonist; NaOH,
HAPPED RAUDVARA 1. MÕISTE Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone H+. Nende molekulid koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja ühest happe anioonist. Peamiste hapete ning anioonide valemid ja nimetused: Happe nimetus Happe valem Aniooni nimetus Aniooni valem vesinikfluoriidhape HF fluoriid F vesinikkloriidhape (soolhape) HCl kloriid Cl vesinikbromiidhape HBr bromiid Br vesinikjodiidhape HI jodiid I divesiniksulfiidhape H2S sulfiid S2 väävelhape H2SO4 sulfaat SO42 väävlishape H2SO3 sulfit SO32 süsihape H2CO3 ...
Keemia kordamisküsimused KT:Happed ja alused 1.Tuleb pähe õppida hapate tabel. Kolm esimest tulpa. Happe valem Happe nimetus Aniooni valem HF vesinikfluoriidhape F- HCl vesinikkloriidhape Cl- HBr vesinikbromiidhape Br- HI vesinikjodiidhape I- H2S divesiniksulfiidhape S2- H2SO4 väävelhape SO42- H2SO3 väävlishape SO32- HNO3 lämmastikhape NO3- HNO2 lämmastikushape NO2- H3PO4 fosforhape PO43-
Keemia eksamiks. 1. Mis on oksiidid ? Liitained, mis koosnevad kahest elemendist , millest üks on hapnik . Aluselised oksiidid: Amfoteerne oksiid: NaO naatriumoksiid ZnO; Al2O3 Fe2O3 raud 3 oksiid Al2O3 alumiinimumoksiid MgO magneesiumoksiid Cu2O vask 1 oksiid Happelised oksiidid: Neutraalne oksiid: N2O5 dilämmastikpentaoksiid N2O; CO SO3 vääveltrioksiid Süsinikdioksiid CO2 tetrafosfordekaoksiid- P4O10 Mis on alused? Ained, mille vesi lahustes esinevad hudroksiidioonid. Mis on happed ? Liitained, mis koosnevad ühest või mitmest vesiniku aatomist ja happeanioonidest. Mis on soolad ? Liitained, milles metalli katioon on seotud happeaninoonidega Happed: Happenimetus - Happevalem Soolanimetus väävelhape H2SO4 sulfaat raud 2 oksiid - FeO Väävlishape - H2SO3 su...
a. vask + hapnik – 2Cu+O₂=> 2CuO b. väävel + hapnik S+O₂=> SO₂ c. naatrium + väävel 2Na+S=>Na₂S d. tseesiumoksiid + vesi Cs₂O+H₂O=> 2CsOH e. dilämmastikpentaoksiid + vesi N₂O₅+H₂O=> 2HNO₃ f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid SiO₂+CaO=> CaSiO₃ g. vesinikbromiidhape + alumiinium 6HBr+2Al=> 2AlBr₃+3H₂ h. ränihape + baariumhüdroksiid H₂SiO₃+Ba(OH)₂=> BaSiO₃+ 2H₂O i. väälishape + alumiiniumoksiid 3H₂SO₃+AlO=> Al₂(SO₃)₃+3H₂O j. vesinikjodiidhape + kaaliumkarbonaat 2HI+K₂CO₃=> H₂CO₃+ 2KI k. magneesiumhüdroksiid + süsinikdioksiid Mg(OH)₂+ CO₂=> MgCO₃+ H₂O l. liitiumhüdroksiid + raud(III)nitraat 3 LiOH + Fe(NO3)3 = Fe(OH)3 + 3 LiNO3 m. hõbenitraat + alumiiniumkloriid 3 AgNO3 + AlCl3 = 3 AgCl + Al(NO3)3 n. nikkel(II)sulfaat + magneesium NiSO₄+ Mg=> MgSO₄ + Ni o. vask(I)hüdroksiidi lagunemine 2CuOH=> Cu₂O+H₂O p. fosforhappe lagunemine 4H₃PO₄=> P₄O₁₀ + 6H₂O q
Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat) HNO2 lämmastikushape (nitrit) H2CO3 süsihape (karbonaat) H3PO4 fosforhape (fosfaat) HCl vesinikkloriidhape (kloriid) H2S divesiniksulfiidhape (sulfit) HF vesinikfluoriidhape (fluoriid) HI vesinikjodiidhape (jodiid) HBr vesinikbromiidhape (bromiid) Hapete saamine: 1) Miteemetallioksiidide reageerimisel veega SO3 + H2O = H2SO4 (ühinemisreaktsioon) SO2 + H2O = H2SO3 CO2 + H2O = H2CO3 P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 2) Ühinemisreaktsioonil H2 + Cl2 = 2HCl Keemilised omadused: 1) Lagunemine oksiidiks ja veeks H2SO3 SO2 + H2O (lagunemiseaktsioon) H2CO3 CO2 + H2O
Keemia kordamine metallid Põhiklassid: Happed Soolad Alused e. Oksiidid metall+aniooni nim hüdroksiidid HCl- - + kloriid metall + OH- metall + O22- vesinikkloriidhape HBr- + bromiid -vesinikbromiidhape HI- - vesinikjodiidhape + jodiid Kui metall on B-rühmast, tuleb öelda nimetuses H2S2- - divesiniksulfiidhape + sulfiid tema o-a. Enamasti on see kas 2 või 3. Kui aine H2SO32- - väävlishape + sulfit on antud, tuleb leida metalli o-a ja siis anda H2SO42- - väävelhape + sulfaat nimetus. 3- H3PO4 - fosforhape + fosfaat Erand: Sn ja Pb on muidu A-rühmas, aga neil 2-
CO – vinngugaas, lõhnatu, värvitu, väga mürgine, neutaalne oksiid -> vees hapet ega alust ei moodusta CO2 – süsihappegaas, õhust raskem, värvitu, tekib täielikul põlemisel, õhus 0,03%, kuiv jää - tulekustutites SiO2 – kvarts, liiv, mittemolekulaarne aine, väga püsiv, reageerib leelisega 8. Hapete lühiülevaade HF – mürgine gaas, vesinikfluoriid, nõrk hape, söövitab kvartsi ja klaasi HCl – soolhape, tugev hape HI – vesinikjodiidhape, tugev hape H3PO4 – valge, tahke aine, keskmise tugevusega H2SO3 – väävlishape, ebapüsiv, hapniku käes muutub väävelhappeks, keskmise tugevusega, laguneb kergesti, soolad - sulfit H2SO4 – tugev hape, soolad – sulfaadid; konts.: pruun, õlijas, ei reageeri metallidega, söestab orgaanilist ainet, hügroskoopne – imab vett; lahj.: vedel, reageerib metallidega, söövitab, pole hügroskoopne
Kordamisküsimused kontrolltööks nr.2. Teema: Aineklassid 1. Mis on oksiidid, hüdroksiidid (alused), happed, soolad? Oksiidid-ained,mis koosnevad kahest elemendist,millest üks on hapnik.Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal( aluselised,happelised,amfoteersed,neutraalsed) Hüdroksiidid(alused)-on ained,mis annavad lahusesse hüdroksiidioone.Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Happed-on ained,mis annavad lahusesse vesinikioone.Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Soolad-on kristalsed ained,mis koosnevad katioonidest ja anioonidest. 2. Kuidas liigitatakse oksiide: a)koostise järgi (metalli- ja mittemetallioksiidid) b) keemilise käitumise järgi (happelised, aluselised, amfoteersed ja neutraalsed)? b)aluselised oksiidid on oksiidid,mis reageerivat hapetega nt: Cr(OH)2,Fe(OH)2,Ni(OH)2.Happelised oksiidid on oksiidid mis reageerivad alustega nt:CrO3,SiO2.Amfoteersed oksiidid on sellised oksiidid,millel võivad avalduda n...
Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikb...
Mg + HCl→ MgCl2 + H2↑ 27) Kirjuta järgnevad reaktsioonivõrrandid kui reaktsioon toimub Näiteks: a. Fe + H2SO4→ b. K + H2O→ c. Cu + FeSO4 → d. Au + HCl → e. K + O2→ f. Ca + H2O→ g. CuSO4 + Zn h. Hg + H2O i. fosforhape + magneesium j. hõbe + kaaliumkloriid k. hõbe(I)nitraat +raud l. elavhõbe + divesiniksulfiidhape m. vesi +vask n. vesinikjodiidhape + alumiinium o. vask + raud(II)nitraat p. liitium + vesi q. vesi + plaatina r. vesinikbromiidhape + alumiinium s. vask + raud(II)nitraat t. kaalium + vesi u. fosforhape + magneesium v. hõbe + alumiiniumkloriid w. hõbe(I)nitraat + vask x. kuld + divesiniksulfiidhape
Jootetina ehk joodis Sn-Pb Jootmistöödeks, tinutamiseks Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikkluoriidhap F- fluoriid e HCl vesinikkloriidhape Cl- kloriid HBr vesinikbromiidhap Br- bromiid e HI vesinikjodiidhape J- jodiid -2 H2S divesiniksulfiidhap S sulfiid e H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat
Kool JOOD (I) Koostaja: Klass: Õppeaine: Keemia Juhendaja: aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 1.1. Aatomi ehitus....................................................................................................................................................4 1.2. Füüsikalised omadused....................................................................................................................................4 1.3. Keemilised omadused.......................................................................................................................................5 2. JOODI AJALUGU JA KASUTUS.............................................................................6 3. JOODI MÕJU INIMORGANISMILE..........................................
c) süsinikdioksiid f) fosforhape 3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. a) HCl + NaOH c) Li + H2O b) SO2 + H2O d) Ca(OH)2 + H3PO4 4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)? Kirjuta toimuvatele reaktsioonidele reaktsioonivõrrandid. Kui reaktsioon ei toimu, siis proovi seda põhjendada. Vääveldioksiid + vesi Vesinikjodiidhape + kaltsiumkarbonaat Vask(II)oksiid + väävelhape Baariumhüdroksiid + raud(II)kloriid Raud(II)oksiid + vesikkloriidhape Naatriumsulfiid + väävelhape Naatriumoksiid + süsinikdioksiid Vask + väävlishape Väävlishape + alumiinium Baariumkloriid + hõbenitraat Naatriumoksiid + lämmastikhape Kuld + lämmastikhape Tsink + raud(II)sulfaat Naatriumsulfiid + baariumkloriid
c) süsinikdioksiid f) fosforhape 3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. a) HCl + NaOH c) Li + H2O b) SO2 + H2O d) Ca(OH)2 + H3PO4 4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)? Kirjuta toimuvatele reaktsioonidele reaktsioonivõrrandid. Kui reaktsioon ei toimu, siis proovi seda põhjendada. Vääveldioksiid + vesi Vesinikjodiidhape + kaltsiumkarbonaat Vask(II)oksiid + väävelhape Baariumhüdroksiid + raud(II)kloriid Raud(II)oksiid + vesikkloriidhape Naatriumsulfiid + väävelhape Naatriumoksiid + süsinikdioksiid Vask + väävlishape Väävlishape + alumiinium Baariumkloriid + hõbenitraat Naatriumoksiid + lämmastikhape Kuld + lämmastikhape Tsink + raud(II)sulfaat Naatriumsulfiid + baariumkloriid
Joodi ülemäärane tarbimine põhjustab suuhaavandeid., palavikku, metallimaitset suus, süljenäärme paisumist. kõhulahtisust, tugev kipitustunne kätes ja jalgades, iiveldusokendamist, peavalu ja hingamisraskusi. tuntumate ühendite omadused, kasutusalad:Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape. Hõbejodiidi kiristallid sarnanevad jääkristallidega. Kui lennukilt pihustada pilvesse hõbejodiidi kristallikesi, siis muutuvad need kondensatsiooonikeskmeteks ja nende ümber hakkavad kasvama piisad. Nii saab esile kutsuda tellimise peale sademeid, näiteks metsatulekahjudekorral. HI omadused: Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Selgita mõisteid:
3. Lõpeta reaktsioonivõrrand. a) HCl + NaOH c) Li + H2O b) SO2 + H2O d) Ca(OH)2 + H3PO4 4. Mitu mooli on 56 grammi raud(III)hüdroksiidi (Fe(OH)3)? Kirjuta toimuvatele reaktsioonidele reaktsioonivõrrandid. Kui reaktsioon ei toimu, siis proovi seda põhjendada. Vääveldioksiid + vesi Vesinikjodiidhape + kaltsiumkarbonaat Vask(II)oksiid + väävelhape Baariumhüdroksiid + raud(II)kloriid Raud(II)oksiid + vesikkloriidhape Naatriumsulfiid + väävelhape Naatriumoksiid + süsinikdioksiid Vask + väävlishape Väävlishape + alumiinium Baariumkloriid + hõbenitraat Naatriumoksiid + lämmastikhape Kuld + lämmastikhape
toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi: H2 + I2 _ 2HI Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape. Hi laguneb samas valguse ja õhu toimel, mille tagajärjel hape tumeneb sinna sisse tekkiva puhta joodi tõttu. Kergesti reageerib jood kaaliumjodiid vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI + I2 _ KI3 Tõestamine Joodiga saab tõestada tärklist, selle tulemusel värvub kokkupuutepind siniseks. Kasutusalad · Orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks
· Halogeenid on tugevad oksüdeerijad. Fluor on kõige aktiivsem mittemetall, ta reageerib peaaegu kõigi liht ja liitainetega. Kloor on ka tugev oksüdeerija ja ta reageerib enamuse orgaaniliste ühendite ja mittemetallidega. · Halogeniidid on halogeenide ühendid o.a-s -I . Vesinikhalogeniidid on terava lõhnaga mürgised gaasid. Vesinikhalogeniid lahustuvad hästi vees andes vesinikhalgeniidhapped. Tuntuim on vesinik kloriid hape ehk soolhape. Vesinikbromiidhape ja vesinikjodiidhape on tugevaad happed kuid vesinikfluoriidhape on nõrk hape. Vesinikhalogeniidhapete sool näiteks natriumkloriid ehk keedusool. · Soolhape vajalik osa seedeprotsessis. Fluori ühendeid kasutaatakse hambapastades et välitada hambakaariase teket. Jood esineb kilpnäärmes ja kui seda piisavalt toidust ei saa võib tekkida kipnäärme haigus. Tuntumad argielus on klooriühendid(keedusool, soolhape ja kloorilubi)
Valem Nimetus Soola Aniooni nimetus valem Tugev * HCl Soolhape ehk Kloriid Cl - vesinikkloriidhape Tugev* HBr Vesinikbromiidhape Bromiid Br - Tugev * HI Vesinikjodiidhape Jodiid I- Tugev * HF Vesinikfluoriidhape Fluoriid F- Tugev HNO3 Lämmastikhape Nitraat NO3 - Tugev H2SO4 Väävelhape Sulfaat SO4 2- Nõrk H2CO3 Süsihape Karbonaad CO3 2- Nõrk H2SO3 Väävlishape Sulfit SO3 2- Nõrk H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid
vastupidi, kusjuures tärklise toimel värvub joodi lahus tumesiniseks. Jood on nõrk oksüdeerija. Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi: H2 + I2 à 2HI Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja tugev hape: Kergesti reageerib jood kaaliumjodiid vesilahusega, andes kaaliumtrijodiidi: KI + I2 à KI3 Kasutusalad: Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses, halogeenlampides, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärme diagnostikas.
1) lahustuvad 2) vähelahustuvad 3) praktiliselt mittelahustuvad Soolade lahustuvust vees iselooomustab soolade lahustuvuse tabel. 5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine (nomenklatuur). Hapete nimetused ja valemid peavad olema peas. Happe valem Happe nimetus Happeaniooni valem Happeaniooni nimetus HCl vesinikkloriidhape e. soolhape Cl- kloriid- HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid- HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid- HI vesinikjodiidhape I- jodiid- H2S divesiniksulfiidhape S-2 sulfiid- H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit- H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat- H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat- H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat- H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat- HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat- HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit- Mittemetallioksiidide nimetustes näidatakse elementide aatomite arvud eesliidetega: 2 di- 5 penta- 8 okta-
Paljude metallide ja mittemetallidega ta vahetult toatemperatuuril ei reageeri. Reageerimiseks on vajalikud kõrgem temperatuur ja katalüsaatorite juuresolek. Reageerides lihtainetega moodustab ta jodiide. Vesinikuga reageerib jood vaid soojendamisel, moodustades värvitu, terava lõhnaga niiskes õhus suitseva gaasi vesinikjodiidi. Vesinikjodiid on värvitu, terava lõhnaga, nuuskes õhus suitsev gaas, mis lahustub ülihästi vees. Vesinikjodiidi vees lahustamisel tekib vesinikjodiidhape, mis on värvitu, terava lõhnaga sööbiv ja niiskes õhus tugev hape. Hi laguneb samas valguse ja õhu toimel, mille tagajärjel hape tumeneb sinna sisse tekkiva puhta joodi tõttu. Kasutusalad Väikestes kogustes kasutatakse joodi erinevatel aladel nagu näiteks orgaaniliste ja anorgaaniliste joodiühendite saamiseks, katalüsaatoritena, looma- ja linnutoidu lisandites, värvainete ja pigmentide koostuses, halogeenlampides, meditsiinis antiseptikuna ja kilpnäärme diagnostikas.
7 Hapete valemid Happe valem Happe nimetus Näiteid sooladest ja nende nimetustest HF vesinikfluoriidhape Fluoriid CaF2 HCl Vesinikkloriidhape e. Kloriid NaCl soolhape HBr Vesinikbromiidhape Bromiid KBr HI Vesinikjodiidhape Jodiid KI HNO2 Lämmastikushape Nitrit Ca(NO2)2 HNO3 lämmastikhape Nitraat NaNO3 HClO Hüpokloorishape Hüpoklorit NaClO HClO3 Kloorhape Kloraat KClO3 H2S Divesiniksulfiidhape Sulfiid Na2S H2SO3 Väävlishape Sulfit CaSO3
Keemia 28.08.08 Sissejuhatus 1. Nimetada igapäevases elus kasutatavaid keemiatööstuse tooteid. 2. Keemilise reaktsiooni olemus, näide loodusest. 3. Mille alusel liigitatakse aineid klassidesse? 4. Lihtainete mõiste, jagunemine. 5. Liitainete mõiste, jagunemine. 1. Sool, suhkur, äädikas, jood, seep, piiritus, lõhnaõli, kodukeemia. 2. Keemilise reaktsiooni käigus toimub ühe aine muundumine teiseks. Näiteks looduses muundub vesi veeauruks, raud roostetab jne. 3. Nende koostise ja keemiliste omaduste järgi. 4. Lihtained koosnevad ainult ühe aine elementidest, jagunevad metallideks ja mittemetallideks. 5. Liitained koosnevad mitme erineva aine elementidest, jagunevad oksiidideks, hapeteks, alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO...
MITTEMETALLID Mittemetallide üldiseloomustus. Mittemetalle on 22. Lihtainetena esinevad nad gaaside (H2, O2, N2, F2, Cl2, väärisgaasid), vedeliku (Br2) või tahketena (B, Si, C, P, S, I2 jt.). Perioodilisuse süsteemis paiknevad mittemetallid perioodide lõpus. Mittemetallide aatomite väliselektronkihil on enamikul juhtudesl üle kolme elektroni. Mittemetalli aatomitele on iseloomulik liita keemiliste reaktsioonide käigus elektrone. Seejuures aktiivsemad mittemetallid moodustavad negatiivselt laetud ioone (halogeniidioonid). Neil juhtudel esinevad mittemetallid oksüdeerijatena. Elementide aatomite omadus liita elektrone suureneb perioodis väärisgaasi suunas; rühmas suureneb alt ülespoole (aatomiraadiuse vähenemise suunas). Kõige aktiivsem mittemetall on fluor. Mittemetallide elektronnegatiivsus ning keemiline aktiivsus väheneb reas: F, O, Cl, N, Br, I, S, C, H, P, Si, Xe Tüüpiliste mittemetall...
Roo=m/V W Lah. aine % m1 Lah. aine mass m2 Lahusti mass m1+m2 Lahuse mass m Mass Roo Tihedus (g/cm³) V Ruumala SOOLAD: Aniooni valem Aniooni nimetus. Happe valem. Happe nimetus . HF Vesinikfluoriidhape F Fluoriid HCl Vesinikkloriidhape Cl Kloriidid HBr Vesinikbromiidhape Br Bromiid HI Vesinikjodiidhape I Jodiid H2S Divesinikfulfiidhape S Sulfiid H2SO4 Väävelhape SO4 Sulfaat H2SO3 Väävlishape SO3 Sulfit HNO3 Lämmastikhape NO3 Nitraat HNO2 Lämmastikushape NO2 Nitrit H3PO4 Fosforhape PO4 Fosfaat H2CO3 Süsihape CO3 Karbonaat
arvu molekule. Katioon ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng. Anioon ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on negatiivne laeng. Peroksiid rühma O-O sisaldav oksiid (HO vesinikperoksiid) HCl* Vesinikkloriidhape -kloriid HBr Vesinikbromiidhape -bromiid HF Vesinikfluoriidhape -fluoriid HI Vesinikjodiidhape -jodiid HS Divesiniksulfiidhape -sulfiid HSO* Väävelhape -sulfaat HSO Väävlishape -sulfit HCO Süsihape -karbonaat HSiO Ränihape -silikaat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
