Fotoefekt elektronide ainest välja löömine valguse (suure sageduse ja väikse lainepikkuse, nt. ultraviolettkiirgus) toimel. Kui valgus vabstab elektronid ja annab neile võimaluse liikuda, kuid ei vii neid ainest välja on tegu sisefotoefektiga. Näiteks CCD sensorid erinevates kaamerates. Mikroosakeste dualism - osakest võib käsitleda nii kvandina kui ka lainena. Näiteks valgus. Mikromaailma täpsuspiirangud Mikroosakeste füüsikas esinevad piirangud, kus on osakest iseloomustavate suuruste paare, mida ei saa samaaegselt sama täpselt määrata ning ühe määramise täpsust suurendades, väheneb teise täpsus. See ei ole kõrvaldatav ei riistade ega meetodite täiendusega. Nt. asukoht ja impulss. Tunnelefekt Nähtus, kus mikroosake on võimeline läbima potensiaalibarjääri, mille mõõtmed on väiksemad osakese lainepikkusest. Nt. alfalaguminine või nt. samal põhimõttel töötab tunnelmikroskoop.
Kordamisküsimused 2 12. klass 1. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika? Kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid. 2. Kuidas saab kirjeldada laineliste mikroosakeste liikumist? Lähtuda tuleb Schröderinger´i teooriast.Differentsiaal võrrand,mille kaudu saab arvutada osakeste leiulaine sõltuvuse kordinaatidest ja ajast,kui on teada osakese mass ja talle möjuvad jõud 3. Millest tuleneb mikromaailma täpsuspiirang? Milles see seisneb? On osakest iseloomustavate suuruste paarid,millest kumbagi suurust ei saa korraga mööta suvalise täpsusega. Ühe minimaalne mööteviga on pöördvördeline teise suuruse mööteveaga. 4
St, nad käituvad sarnaselt valgusele- defrageeruvad, painudvad, interfereeruvad ja annavad interferentsile sarnase pildi. 21)Milles elektronide laineomadused avalduvad? Kui elektrone suunata läbi mingi kitsa pilu, siis nad asetuvad selle taha ekraanile nii, et nende jälgedest moodustub valguse interferentspildile sarnane pilt, st. nad käituvad sarnaselt valgusele, difrageeruvad(painduvad) ja interfereeruvad. 22)Mida esitab lainefunktsioon? Lainefunktsioon esitab laineliste omadustega mikroosakeste leiu tõenäosust antud punktis ja antud hetkel. 23)Mida nimetatakse leiulaineks? Lained mis määravad leiutõenäosuse 24)Kuidas arvutada leiulaine ehk Louise de Broglie lainepikkust? 25)Miks 0,1mg massiga ainetükikese korral, mis liigub kiirusega 8000m/s, eiilmne lainelisi omadusi? pii sarnane asi = (6,63 *10 astmel(-34) )/ (0,1*10astmel -6 *8*10astmel 3) = 2,7 *10astmel -31 meetrit. Siit peab vist midagi järeldama
........................ Antud gaasikoguse temperatuuri tõstmisel ühe kraadi võrra 1C konstantsel ruumalal kasvab tema rõhk p0 ..................... võrra Üldistus Mendelejev-Clapeyroni võrrand e universaalne gaasi seadus Valem: m- gaasi mass ... - molaarmass ... -moolide arv R= 8,31 J/(molK) gaasi universaalne konstant Soojus Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandumise mikroskoopiline moodus. Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korrapäratu liikumise energiaks Teiseks energia ülekandumise viisiks on töö, mille saab üle kanda mistahes energia vormi mistahes teiseks vormiks Soojuse ülekande viisid · Soojusjuhtivus vaja kontakti kehade vahel · Konvektsioon vaja keha osade liikumist · Soojuskiirgus toimub iga keha korral, mille temperatuur on kõrgem kui 0 K st reaalselt iga keha korral Soojusjuhtivuse järeldused Soojusvoog on seda suurem, mida:
mis on võrdeline nende laengute absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline q1 q 2 N m2 nende vahelise kauguse ruuduga F =k ; k = 9 10 9 ühik N r2 C2 Väli ja omadused-aine-vahendab kehade või mikroosakeste vahelisi jõudusid; om: üks väli ei sega teist, el. Väli ja gra- väli ei ole ruumis piiratud, elektrimagnetlaine kannab endas energiat. El.välja tugevus-antud välja punktis võrdub sellesse punkti asetatud laengule mõjuva F N jõu ja laengu suhtega. E= ;1 ; homogeenne el. Väli-on elektriväli, mille q q tugevus on igas ruumi punktis ühesugune. Jõujooned: on pidevad, kujuteldavad,
aatom ergastatud olekus. · Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. · Peakvantarvule n vastavas elektronkihis saab olla maksimaalselt 2n2 elektroni. Bohri aatomimudel (demo) · Energianivoo peakvantarvule n vastav energeetiline väärtus. · Ühelt energianivoolt teisele minekuga on seletatav ka joonspektrite teke. Vesiniku aatomi energianivood: Kvantmehaanika teke ja põhiideed · Kvantmehaanika e. lainemehaanika on laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumite käitumist käsitlev füüsika osa. Kvantmehaanika põhiideed · Kvantmehaanika teoreetiliseks aluseks on Schrödingeri võrrand diferentsiaalvõrrand, mille kaudu saab arvutada leiulaine (mikroosakese leiutõenaosust määravad lained) sõltuvuse koordinaatidest ja ajast, kui on teada osakese mass ja talle mõjuvad jõud. Erwin Schrödinger Kvantmehaanika põhiideed · Mikroosakeste laineomadustest tulenevad
- Keskel on positiivselt laetud tuum. Ümber tiirlevad negatiivselt laetud elektronid. Tuuma läbimõõt 10-13 cm ja aatomi läbimõõt on 10-8 cm 3. Mis kinnitab aatomite püsivust? - Elektron liigub kiirendusega ja seetõttu kaotab pidevalt energiat ning peaks kukkuma tuumale. Aga ei kuku, seega on aatomid püsivad kuitahes kaua. 4. Millise järelduse sai teha aatomite püsivusest planetaarmudeli vastuolu kohta? - Mikroosakeste maailmas, aatomimaailmas toimivad mingid uudsed seaduspärasused, mis on sootuks erinevad neist, mida tunneme makrofüüsikast. 5. Kuidas tekib joonspekter? Kirjelda seda spektrit? - Elektrivoolu juhtimisel gaasi, hakkab see kiirgama valgust, mille spekter on joonspekter. Joonspektrid on aatomite spektrid. Nende helendus ei sisalda iga lainepikkusega valgust, vaid liitub teatavate kindlate lainepikkustega valgusvoogudest. 6. Mida joonspektri tekkimine kinnitab aatomi kohta?
1945) · Max Plancki Füüsikainstituudi direktor (19581970) Peamised saavutused · 1927.a - määramatuse printsiip, millest sai kvantmehaanika põhitõde · koos Max Borni ja Pascual Jordaniga rajas ta teoreetilise kvantmehaanika Kvantmehaanika · kvantmehaanika on füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid · aluseks paljudele füüsikaharudele · on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste omadusi · kirjeldatakse füüsikalisi objekte ja nende omadusi statistiliselt Määramatuse printsiip · Printsiip väidab, et teatud füüsikaliste suuruste paarid ei saa olla korraga täpselt määratud · võib leida kui palju on vaja energiat mingi osakese aatomis kinni hoidmiseks · Heisenbergi määramatuse relatsioon
Comptoni efekt tõestab Einsteini footonite teooriat. De Broglie hüpotees Fotoefekt ja Comptoni efekt tõestavad, et valgusel on osakeste iseloom. 1924 esitas De Brogbie hüpoteesi, et elektronid või ka teistel osakestel on lainelised omadused, mille lainepikkus avaldub valemiga: ΛB = h / (m * v) Katsetega tõestati, et elektronide aatomite ja ka molekulide jugades esineb difraktsiooni nähtus. Difraktsiooni pilt vastab lainepikkusele, mille avaldas De Brogbie. Mikroosakeste laineomaduste avastamine näitas, et klassikaline mehaanika ei saa niisuguste osakeste käitumist õigesti kirjeldada. Loodi uus teooria, mida nimetati kvantmehaanikaks. (E. Schrödinger, W. Heisenberg, P. Dirac) Kvantmehaanika seisukohalt ei saa mikroosakeste asukohta (koordinaate) ja impulssi (kiirust) samaaegselt täpselt määrata. Selle nimetus on Heisenbergi määramatuse printsiip. Kvantmehaanika abil võib vaid ennustada, millise tõenäosusega leiame osakese asukoha
Aatomi põhiolek kui tal on madalaim võimalik energia Ergastatud olek-kui elektronid on liikunud kõrgematele orbiitidele Spekter-värvuste skaala (pidevspekter, kiirgusspekter, neeldumispekter) Bohri postulaadid: 1)Statsionaarsete olekute postulaat: aatom võib viibida ainult erilistes statsionaarsetes olekutes, millele vastavad aatomi koguenergia diskreetsed väärtused 2)Lubatud orbiitite postulaat: aatomi püsivatele olekutele vastab elektroni tiirlemine kindlatel orbiitidel 3)kiirguse posulaat: üleminek ühest statsionaarsest olekust teise aatom kiirgab (või neelab) elektrimagnetilise energiakvandi Kirchhoffi reegel aatom kiirgab ja neelab valgust samadel lainepikkustel De Broglie hüpotees-elektronidel on laineomadused Pauli keeluprintsiip-ühes aatomis ei saa olla kahte ühesuguste kvantarvudega elektroni Vanakreeka aatomimudel-aatom on äärmiselt väike, silmale nähtamatu jagamatu osake Thompsoni aatomimudel-aatom on kerakujuline osake, m...
Neeldumise tulemusel viiakse osakesed tagasi ergastatud olekusse. Kiirgus saab võimenduda, kui stimuleeritud kiirguse teke ületab kiirguse neeldumise, mis on võimalik ainult juhul, kui ergastatud olekus on rohkem osakesi kui põhiolekus. Pöördhõive Füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid. Tavahõive Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid. Spontaanne kiirgus Vabakiirgus ehk kiirgus, mis kaasneb aatomi iseenesliku
seisund-aine olek ühes faasis selliste p ja T väärtuste juures, kus ta peaks olema teises faasis. Näiteks vesi üle 100*C normaalrõhul (ülekuumenenud vesi) või vesi alla 0*C normaalrõhul (allajahtunud vesi). Metastabiilne seisund ei säili lõpmata kaua. Tavahõive-Tavaolukorras moodustavad alati lõviosa energiavaesemad, footoneid neelavad aatomid Nm>>Nk Sellisesaatomkonnas on on ülekaalus footonite neeldumine. Pöördhõive ehk pööratud jaotus on füüsikaline nähtus ergastatud mikroosakeste süsteemis, näiteks aatomite kogumis, kus mikroosakesed saavad omandada teatud kindlaid energiatasemeid (neid kirjeldab kvantmehaanika). Soojustasakaalu tingimustes toimub tavahõive vastavalt Boltzmanni statistika jaotusfunktsioonile. Pöördhõive korral aga on mikroosakeste kogumis kõrgemal energiatasemel olevaid osakesi rohkem kui madalama energiatasemega osakesi, ehk täpsemalt: pöördhõive korral on kogumis vähemalt üks kõrgem energiatase osakestest hõivatum
olekute energiate vahega hf=Em-Ek. Aatomispektrite unikaalsus: erinevate statsionaarsete olekute tõttu on iga keemilise elemendi aatomispektri kiirjus- ja neeldumisjoonte kogumik kordumatu. Aatomi põhiolek: väikseima võimaliku energiaga olek. Aatomi ergastatud olek: olek, mille energia on suurem kui aatomi põhioleku. Stat olek: olek, milles aatom ei kiirga.Energiatase: aatomi stat olekule vastav energia. De Broglie laine: mikroosakeste olekut iseloomustav laine. DB lainepikkust ja osakeste impulssi mv seob valem ^=h/mv. Kuna elaktronil on lainelised omadused, sellest ongi tingitud kindlad energiatasemed aatomis ehk aatomi kindlad statsionaarsed olekud. Aatomiorbitaal: ruumiosa, mille täidab elektronipilv. Spektroskoop: spektraalaparaat, milles on spektri vaatlemiseks ja registreerimise seadiseks pikksilm. Spektrograaf: spektraalaparaat, milles spekter jäädvustatakse fotoaparaadile või filmile. Spektromeeter:
Aatomifüüsika kontrolltöö kordamismaterjal Aatomimudelid- uusaegses keemias või füüsikas kasutatav aatomi mudel. NT: Kerapilvemudel, kihimudel Mikroosakeste dualism- Osakesi väljutav seade (valgusallikas, elektronkahur, radioaktiivne preparaat) tekitab osakese leiulaine Mikromaailma täpsuspiirangud- Sundsiire toimub väga lühikese ajavahemiku t jooksul. Energia määramatus E on siis väga suur, piltlikult öeldes, sellesse mahub ära ka "allatõukeks" vajalik mõjutamisenergia. Tunneliefekt- mikroosakese läbiminekut potentsiaalibarjäärist. NT: Elektronid on suutelised läbima lõpliku paksuse ja kõrgusega barjääri
9. Aine elementaarosakeste laineloomust näitavad nende tekitatud interferentsi ja difraktsiooni nähtused 10.Aatomi massi omaval osakesel on footoni impulss de Broglie`lainepikkus 11.Kui neutronid ja elektronid liiguvad ühesuguse kiirusega, on elektronidel suurem lainepikkus 12.Aineosakestega kaasnevaid laineid võib nimetada osakese leiulaineteks, sest sellise laine intensiivsus määrab leiutõenäosuse osakese leidmiseks antud kohas ja hetkel 13.Mikroosakeste liikumist kirjeldava mehaanika, .kvant mehaanika põhivõrrandi andis Schrödinger 14.Määramatuse printsiip näitas, et mida täpsemalt on määratud mikroosakese asukoht (koordinaat), seda halvema täpsusega on määratud tema kiirus 15.Elektronmikroskoobis näeb palju väiksemaid objekte kui valgusmikroskoobis, sest elektronilained on valguslainetest palju lühemad. 16
Bohri aatomimudel võimaldas arvutada spektrijoonte lainepikkusi ja ionisatsioonenergia väärtust, kuid selle põhjal ei õnnestunud ennustada keerulisemate aatomite spektreid ning ei osatud seletada, miks on mõni spektrijoon lõhenenud. Ionisatsioonenergia-elektronide eraldumine neutraalseist aatomeist või molekulidest. See teooria kestis 11. Aastat, enne kui tuli kvantmehaanika. W. Heisenberg Heisenberg koos E. Schrödingeriga 1925.a arvutasid välja mikroosakeste mehaanika, kus võtsid arvesse ka laineomadusi. Nende arvutamismeetod oli küll erinev, kuid lõpptulemused olid samad. Ja nii tuligi välja uus teooria, mis kandis nime kvantmehaanika. Selle põhiülesandeks on kirjeldada osakestele vastavaid laineid. Sinna alla kuulub ka nt lainefunktsioon ja lainepikkus. Probleem ei olnud mitte konstrueeritud mõõteriista täpsuses, vaid see tuleb mõõdetavast protsessist endast, et kui täpselt me suudame seda läbi viia. Lisaks
Reegli kohaselt määrab aatomite energianivoode täitumise madalamalt kõrgemale. Seega on vabas aatomis põhiolekus kõik madalamad energianivood täidetud peakvant nr:määrab ära energianivoo, kuhu elektron kuulub orbitaal:iseloomustab elektroni liikumishulga momendi absoluutväärtust, määrab kindlaks võimalikud orbiidid antud n korral on stabiilsed.Magnetnr: liikumishulga momendi vektori võimalikku suunda, määrab ruumis orbitaali suuna . Shördigun: arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. Võrrand võimaldab arvutada aatomi erinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi.
2r=n 2r=n*h/mv r=nh/mv2 = n/2 * h/mv 21.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon(sõnastus), millal see on kirja pandud? 1927 22.Millele pani aluse Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon? Ei ole võimalik piisava täpsusega mõõta elektroni hetkekiirust ja asukohta. 23.Bohri täienduvuprintsiip. E*t>h/2 24. Millele pani aluse Schrödingeri võrrand? Kvantmehaanika e lainemehaanika 25.Millistest osadest koosneb kvantmehaanika? 26. Seaduspärasused, millele alluvad mikroosakeste liikumine ja nende vastastikmõju. 27. Mis on elektronpilv? 28. Mitu kvantarvu määravad aatomis elektroni seisulaine?
potentsiaalide vahet 1 volt. 8. 1)Elektronid annavad kogu aeg energiat ära lõpuks peaksid elektronid tuuma kukkuma, aga ei kuku. 2)Kuna elektron liigub oma orbitaalidel kiirendusega võiks ta kiirus minna nii suureks, et ta lendab sealt ära. 3)Massi defekt. 9. E=h*f 10. Kui elektron lainetab, siis see tähendab, et elektron liigub kihil veel eritasanditel lainena. 11. Elektroni lainelist iseloomu tõestas difraktsioon katse. 12. Leiulaineteks nimetatakse mikroosakeste leiutõenäosust määravaid laineid. 13. E- energia, f- sagedus, c valguskiirus, - lainepikkus, h- blancki constant, p- impulss. E=h*f; E=m*c2; =h/p; V=p/m; Ek= m*v2/2; E=h*f; c= *f. Kui teen J voltideks siis jagan, kui teen voldid J, siis korrutan= 1,6*10-19
· Magnetvälja jõujooned ühtivad B-vektoriga (juhtmega risti, jõusuunaga risti) · Magnetjõud on voolusuuna ja magnetväljaga risti · Kahe parelleelse juhtme korral on ühe juhtme magnetväli teise juhtmega risti Vasaku käe reegel Näpud näitavad voolusuunda, pöial jõusuunda, peopesa magnetvälja Parema käe rusikareegel Pöial näitab voolusuunda, kõverdatud sõrmed magnetvälja Vastastikmõju · Nõrk vastastikmõju esineb mikroosakeste vahel · Tugev vastasikmõju esineb tuumade vahel · Elektromagnetiline vastastikmõju esineb laetud kehade vahel · Gravitatsiooniline vastasikmõju esineb kõiki massi omavate kehade vahel
Planetaarmudel kjutab aatomit miniatuurse Päikesesüsteemina, milles elektronid tiirlevad ümber tuuma, nagu planeedid ümber Päikese. Planetaarmudel ei seleta aatomite püsivust ega sama elemendi aatomite täpset saranasust ning taastavatust: tiirlevad elektonid peakid makrofüüiska seaduste järgi pidevalt kiirgama elektromagnetlaineid ja niiviisi energiat kaotades angema 10(astmes-9) s jooksul tuumale. Aaatomite püsikindluse seletamiseks tuleb otsida mikroosakeste omadusi, mis eid järsult eristavad makrokehadest. 1 elektronvolt on enerig, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potensiaalide vahet 1 volt. 1 eV vürdub 1,60*10(astmes -19) Astmelt ASTMELE langev kuulike kaotab oma potensiaalset enerigiat Maa raskusväljas hüpete kaupa. Energia liigub portsojonite kaupa, kindlad portsjonid. Kindla energiaga footonit kiirates peab aatom kaotama footoni energiaga E võrdse energiaportsjoni. Ergastamine: kiiritades aatomeid sobiva
Kvantmehaanikas pole osakese asukoht ja kiirus samal ajahetkel täpselt määratud: mida täpsemalt on teada osakese asukoht, seda ebatäpsema tulemuse annavad kiiruse mõõtmised ja vastupidi. Elektroni oleks määrab üksnes tõenäosuse ühe või teise mõõtmistulemuse saamiseks. Heisenbergi määramatuse printsiip 1. Osakese ruumis paiknev koordinaat x; x, kus x - mõõtemääramatus. t, t. 2. Osakese impulss p=mv; p x*ph t*Eh Pauli keeluprintsiip Ühes mikroosakeste süsteemis ei saa olla kahte või enamat osakest, mille kvantarvus oleksid ühesugused. Kvantarvud, nende omavahelised seosed. Kui n=1, siis l=0 ja m=0. Kui n=2, siis l=1. Kui n=3, siis l=2. 1. Peakvantarv - n Määrab orbitaali kauguse tuumast. n=1; 2; 3... 2. Kõrvalkvantarv - l Määrab orbitaali kuju. l=0; 1; 2... (n-1) 3. Magnetkvantarv - m Seotud magnetiliste omadustega. m=0; ±1; ±2... ±l 4. Spinkvantarv - s
1 elektronvolt on energia, mille omandab elektron, läbides elektriväljas potentsiaalide vahet 1 volt. Millised nähtused näitavad elementaarosakeste laineloomust? Interferentsi- ja difraktsiooninähtused. Kuidas on omavahel seotud osakese mass ja de Broglie` lainepikkus? De Broglie tegi seose laine iseloomustamiseks lainepikkusega. Valem: = h/p = mv Kumb on raskem, kas neutron või elektron? Neutron on raskem. Mida kujutab endast leiulaine? Leiulaineks nim. mikroosakeste leiutõenäosust määravaid laineid. Mida tegi Schrödinger? Ta tegi laine- ehk kvantmehaanika põhivõrrandi, lihtsustatud kujul: F=ma Heisenbergi määramatuse printsiibid? 1) On osakest iseloomustavate suuruste paare, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega 2) ühe minimaalne mõõteviga on pöördvõrdeline teise suuruse mõteveaga. Ma ei ole kindel, aga saab vist ka valemitega: E t h ja p x h Elektronmikroskoobi ja valgusmikroskoobi võrdlus
täpsusega mõõta elektroni hetkekiirust ja asukohta. 23.Bohri täienduvuprintsiip. E*t>h/2 24. Millele pani aluse Schrödingeri võrrand? Schrödingeri võrrand pani aluse kvantmehaanikale ehk lainemehaanikale. 25.Millistest osadest koosneb kvantmehaanika? Kvantmehaanika koosneb impulsimomendist, elektronilainepikkusest, seisulainest, määaramatuse relatssioonidest. 26. Seaduspärasused, millele alluvad mikroosakeste liikumine ja nende vastastikmõju. Nendeks on näiteks molekuli mass ja molekuli kiirus. 27. Mis on elektronpilv? Elektronpilv on elektronide liikumise tõttu moodustuv negatiivse laengu pilv. 28. Mitu kvantarvu määravad aatomis elektroni seisulaine? Elektroni seisulaine määrab kvantarv 3.
Kuid sama oluline on energia kvaliteet ja seda iseloomustabki termin entroopia. Kui energia kvaliteet langeb, siis entroopia kasvab. Energia kvaliteeti iseloomustab energiat kandvate üksuste (näit. aatomid, molekulid, veepiisad, jms) paigutuse korrapära, organiseeritus või struktuuri keerukus. Kiirgusenergia kõrgemale kvaliteedile (madalamale entroopiale) vastab suurem võnkesagedus (lühem lainepikkus, madalam temperatuur). Temperatuuri tõustes mikroosakeste (elektronid, aatomid, molekulid) soojusliikumine intensiivistub, mille tagajärjel nende paiknemise korrapäratus suureneb ehk sünergeetilises keeles entroopia kasvab. Carnot poolt kasutusele võetud termin entroopia on teatud mõttes ebaõnnestunud mõiste, kuna ta iseloomustab kvaliteedi langust, mittekvaliteetsust. Sellepärast võeti füüsikas kasutusele ka vastandmõiste negentroopia. See on kvaliteetsuse näitaja ja iseloomustab korrapära suurenemist. Energia jäävuse
(3) 4. Elektronmikroskoopia on a. liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks b. optilise mikroskoobile elektroonse sensori ja kuvari lisamine c. elektronide uurimine mikroskoobi all 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakese asukohta ja kiirust? a. Sest mikroosakese koordinaat ja impulss ei saa olla üheaegselt täpselt teada b. Korraga kaht füüsikalist suurust mõõta ei saa c. Mikroosakeste kiiruse mõõtmiseks pole veel mõõtevahendeid 6. Mida tähendab, et laserikiirgus on koherentne? a. Esineb vaid üks konkreetne sagedus b. Üksikute aatomite poolt kiiratud lained on samas faasis c. Laserkiirt saab koondada ülipeeneks 7. Milles seisneb aatomi planetaarmudelis peituv vastuolu? a. Tiirlev elektron kiirgab elektromagnetlaineid, seega kaotab energiat ja mõne aja pärast kukub tuumale b
1.Schrödingeri võrrand- kvantmehaanika põhivõrrand, kirjeldab mikroosakeste liikumist. 2.Mikromaailma täpsuspiirangud- osakese kirjeldamiseks kasutatavad suurused on paarikaupa täpsuslikus seoses. Kui ühe suuruse täpsust suurendada, kaotatakse teise suuruse täpsus. 3.Millal elektron satub potentsiaalbarjääriga kokku- 4.Elektroni isel kvantarvud- n-peakvantarv, l-orbitaalkvantarv, m1-magnetkvantarv ja s- spinnkvantarv 5.Kvantarvude sisu, mida näitavad- määravad elektroni olekud 6
vahel. Merkuur on kollast või tumehalli värvi. Atmosfäär Merkuuri atmosfäär äärmiselt hõre ning koosneb põhiliselt vesinikust, heeliumist, kaaliumist, naatriumist, hapnikust, süsinikdioksiidist, neoonist ja argoonist. Gaasimolekulid põrkuvad Merkuuri pinnaga sagedamini kui üksteisega. Võib öelda, et Merkuuril atmosfäär praktiliselt puudub. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult. Suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid. Temperatuur Atmosfääri hõreduse tõttu kõigub temperatuur suuresti , sest hõre atmosfäär ei talleta soojust. Merkuuri keskmine pinnatemperatuur on 452 kelvinit (179 °C) . Minimaalne pinnatemperatuur on 90 K (-173 °C) Maksimaalne pinnatemperatuur on 700 K (427 °C) , sellel temperatuuril on võimalik tina sulatada. Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623 K, öösel 193 K. Merkuurist
elektroni orbitaal-impulsimomendi L) ja Magnetkvantarv: ml (määrab orbitaallainete tiirlemistelje orientatsiooni ruumis) Spinn: s (vajalik kvantseisundi kirjeldamiseks) Elektroni kvantseisundi aatomis määravad kindlaks eelpool nimetatud neli kvantarvu. 4 Pauli keeluprintsiip (ehk tõrjutusprintsiip) Pauli keeluprintsiip Pauli keeluprintsiip ehk tõrjutusprintsiip on oluline printsiip kvantmehaanikas (arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid), mille sõnastas 1925. aastal Wolfgang Ernst Pauli. Oma lihtsaimal kujul väidab see, et kaks samas aatomis paiknevat elektroni ei saa olla samas kvantolekus. St kui erinevate elektronide kvantarvud n, l, ja ml on samad, siis omavad need elektronid vastupidist spinni. Veidrus mikromaailmast: Pauli printsiip kehtib ainult poolearvulise spinniga osakestele (fermionidele), nagu elektronid. Ta ei kehti aga täisarvulise spinniga osakestele (bosonitele).
1922. aastal oli määratud Natural Philosophy (s.o. füüsika Sotimaal) professor G. P. Thomson Sotimaale Aberdeeni ülikooli, kus ta töötas järgnevad kaheksa aastat. Aberdeenis leidis de Broglie teooria kinnitust kahes sõltumatus eksperimendis, mis tõendasid elektronide difraktsiooni. 1927. aastal avastas G. P. Thomson sõltumatult C. J. Davissonist ja L. H. Germerist kristallidel toimuva elektronide difraktsiooni, tõestades sellega L. de Broglie teooriat mikroosakeste lainelis- korpuskulaarse dualismi kohta. Briti füüsik Georg Paget Thomson juhtis elektronkiire läbi üliõhukese metalli ning vaatles de Broglie poolt ennustatud interferentsimustrit. Sarnases eksperimendis, mis juba 1919. aastal viidi läbi Western Electric Company's (praegu Bell Telephone Laboratorium), vaatlesid Clinton Davisson ja tema assistent Lester Germer niklikristallilt peegeldunud elektronkiire difraktsioonimustrit. Nähtust õnnestus seletada alles
d) Spiraalkvantarv- sisemine liikumine mkroosakestes,millega kaasneb kindel magnetväli. Tähis ms 5.Mis on kvantmehaanika peamised seisukohad? Kvantmehaanika – on füüsika haru, mis tegeleb aine ja välja vaheliste seoste, aatomi struktuuri, kvantosakeste liikumise ja sellega seotud nähtuset uurimisega. Energia võib kiirguda või neelduda vaid kindlate kvantide kaupa. a) Aineosakestel on laineomadused -osake võib käituda lainena b) Mikroosakeste käitumine on tõenäosuslik- ei ole täpselt ennustatav 6.Heisenbergi ebatäpsusrelatsioon (milles seisneb?) Hisenbergi ebatäpsusrelatsioon väidab, et pole võimalik ühteaegu osakeste impulsi ja asukoha määramine. 7.Milles seisneb fotoefekt ja kus seda kasutatakse? Fotoefektiks nim. elektronide väljalöömist ainest valguse toimel. Siis muutub aine laeng. Kõig kergemini loovutab elektrone tsink. Mitte igasugune valgus ei põhjusta fotoefekti. Enamikul
valentsustsoonist juhtivutsooni. Kuidas saadakse erineva juhtivustüübiga pooljuhte?n- pooljuht-kristallvõresse viidud nn. doonorlisand nt. fosfori aatomil on üks elektron rohkem, see ülekanne elektron jääbki kristalliga vabalt liikuma. p-pooljuht- lisandi nt. boori aatomil on üks elektron vähem, kui ränil alumises täidetud tsoonis tekib vaba koht(nn . auk), kuhu võib sattuda elektron naaberaatomi juurest. Millega tegeleb kvantmehaanika? tegeleb laineomadustega mikroosakeste ja nende kogumike käitumist käsitleva füüsikaga. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? on osakest iseloomustavaks suuruste paari, milles kumbagi suurust ei saa korraga mõõta suvalise täpsusega; ühe minimaalne mõõte viga on pöördvõrdeline teise suurima mõõteveaga. nt impulss ja koordinaat, energia ja aeg. Miks metallid on head elektrijuhid?-metallidel puudub keelutsoon, valents ja juhtivustsoon kattuvad osaliselt
Soojusenergia olemus, muutumise viisid ja soojuslikud nähtused Soojusenergia on soojus, mida kasutatakse energeetilistel eesmärkidel. Soojusenergiat on võimalik muundada elektrienergiaks, seda tehakse näiteks soojuselektrijaamas. Soojusenergiat võib kasutada ka otse, näiteks ruumide kütmiseks. Soojusjuhtivuse olemus Soojusjuhtivuseks nimetatakse soojus levikut kehade või nende mikroosakeste vahel. Mida tihedam on kontakt keha aineosakeste vahel, seda suurem on antud keha soojajuhtivus. Sellest tulenevalt on tahketes osades ainetes soojajuhtivus parem, kui vedelikes, samas vedelikes on jällegi parem, kui gaasides. Kasutatavates hoonestes on tavaliselt oluline energiatarbimise piiramine. Selle oluliseks teguriks on välispiirete soojusjuhtivuse vähendamine. Et energiakasutus oleks võimalikult optimaalne pööratakse tähelepanu soojustusele, külmasildade
ühesugune. Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine (vedeliku soojuspaisumise määr sõltub temperatuurist). Samas soojuspaisumistegur ise sõltub ka temperatuurist, mistõttu sellist temperatuuriskaalat ei saa pidada universaalseks. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter
ja energia miinimumi printsiibiga Louis de Broglie 1924. aastal esitas prantsuse teadlane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. =h:mv De Broglie lähtus ideest, et kui valgus kvant käitub teatud juhtudel kui osake, siis teatud tingimustel võib ka mingi aineosake esineda lainena. Erwin Schrödinger Saksa füüsik Erwin Schrödinger arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. Teooria sai nimeks kvantmehaanika Schrödingeri võrrand on klassikalise füüsika lainevõrrandi ja de Broglie´ lainete sulam. Võrrand võimaldab arvutada aatomi erinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi. Heisenbergi määramatuse printsiip Liikuva osa koordinaadi ja liikumishulga määramisel eksisteerib alati teatud ebatäpsus ning nende füüsikaliste suuruste vigade korrutis ei saa kunagi olla väiksem kui Plancki
Rõhuks nimetatakse suurust mida pinnale mõjuva ja pinna osa suuruse suhtes.Kõihe lihtsam näide näitseks rõhu kohta on see, et ma võ´tan gaasilise joogi pudeli loksutan seda tekitases rõhu sinna pudelisse ja kõigelihtsam näha seda rõhku eraldumas on see kui ma võtan selle pudeli ja keeran sellel pudelil korgi maha. 7.Soojus Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korpäratu liikumise energiaks. Üksnäide veel miks pannakse soojus radikad akna alla. Selle pärast ,et aknast tuleb külm õhk mis langeb alla aga radikas tekitab sooja mis tõuseb ülese. Tänu sellele omadusele tekidab radikas toas õhu ringluse ja tuba saab soojaks. Kui radikat poleks akna all siis oleks toas ainult radika ees soe ja mujal jahe. 8.Sulamine Sulamine on aine muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelaks.
Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Lihtsaima võimaluse temperatuuri kvantitatiivseks iseloomustamiseks annab mitmesuguste vedeliktermomeetrite kasutamine (vedeliku soojuspaisumise määr sõltub temperatuurist). Samas soojuspaisumistegur ise sõltub ka temperatuurist, mistõttu sellist temperatuuriskaalat ei saa pidada universaalseks. Parema temperatuuriskaala annab gaasitermomeeter (põhineb gaasi paisumisel), sest
kindlatel orbiitidel. LOUIS DE BROGLIE · 1924. Aastal esitas prantsuse teadlane Louis de Broglie hüpoteesi, mille kohaselt peaksid kõikidel osakestel olema ka lainelised omadused nagu footonitelgi. · h:mv. · De Broglie lähtus ideest, et kui valguskvant käitub teatud juhtudel kui osake teatud tingimustel võib ka mingi aineosake esineda lainena. SCHRÖDINGER · Erwin Schrödiger arendas välja mikroosakeste mehaanika, mis võttis arvesse ka osakeste laineomadust. · Teooria sai nimeks kvantmehaanika. · Schrödigeri võrrand on klassikalise füüsika lainevõrrandi ja de Broglie` lainete sulam. · Võrrand võimaldab arvutada aatomierinevaid olekuid ja nende vaheldumise tingimusi. KAASAEGNE AATOMIMUDEL · Tuuma ümber liikuvad elektronid moodustavad elektronpilved, mille erinevates osades on elektroni leiutõenäosus erinev.
Fotoefekti uurimine tegi ta maailmakuulsaks. Ta näitas ka fotoefekti praktilise kasutamise võimalust. Doktoridissertatsioonis "Pehme raua magneetumisfunktsiooni uurimine" töötas ta välja ferromagneetikute uurimismeetodi ja tegi kindlaks magneetumiskõvera kuju. Stoletovi doktoritöö järeldusi kasutati praktikas elektrimasinate konstrueerimisel. Palju energiat kulutas ta füüsika edendamisele Venemaal. Max Planck (1858 1947) Suur saksa füüsikteoreetik, kvantteooria mikroosakeste liikumise, vastastikmõju ja vastastikuste muundumiste teooria rajaja. Oma 1900. a. ilmunud töös, mis oli pühendatud tasakaalulisele soojuskiirgusele, oletas Planck esimesena, et ostsillaatori energia omab diskreetseid väärtusi, mis on võrdelised ostsillaatori võnkesagedusega. Ostsillaator kiirgab elektromagnetenergiat üksikute portsjonite kaupa. Wilhelm Röntgen (1845 1923) Kuulus saksa füüsik, kes avastas 1295. a. lühilainelise elektromagnetkiirguse röntgenkiirguse
- kõigi elektronkatte moodustavate elektronide energia peak solema minimaalne 16. Mida mõeldakse mikromaailma täpsuspiirangute-, tõrjutusprintsiibi all? Mida väidab vastavusprintsiip? - Mikromaailma täpsuspiirangud asukohta ja impulssi ei saa samaaegselt määrata, ( ühte punkti koondunud lainel on lõpmata väike lainepikkus ja seega lõpmata suur impulss). Mingile ajahetkele vastavat mikroosakese energiat ei saa täpselt määrata; mikroosakeste energiat saab määrata kui kiirgus kestab lõpmata kaua - Tõrjutusprintsiip aatomis ei tohi olla täpselt ühesuguse kvantarvuga nelikuid. - Vastavusprintsiip kvantmeh ja klassikaline füüsika annavad neil piirjutudel, mil nad on üheaegselt rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid
- kõigi elektronkatte moodustavate elektronide energia peak solema minimaalne 16. Mida mõeldakse mikromaailma täpsuspiirangute-, tõrjutusprintsiibi all? Mida väidab vastavusprintsiip? - Mikromaailma täpsuspiirangud asukohta ja impulssi ei saa samaaegselt määrata, ( ühte punkti koondunud lainel on lõpmata väike lainepikkus ja seega lõpmata suur impulss). Mingile ajahetkele vastavat mikroosakese energiat ei saa täpselt määrata; mikroosakeste energiat saab määrata kui kiirgus kestab lõpmata kaua - Tõrjutusprintsiip aatomis ei tohi olla täpselt ühesuguse kvantarvuga nelikuid. - Vastavusprintsiip kvantmeh ja klassikaline füüsika annavad neil piirjutudel, mil nad on üheaegselt rakendatud ühesuguseid tulemusi. 17. Mida iseloomustab peakvantarv? Orbitaalkvantarv? - Peakvantarv määrab elektronide kõige tõenäosema kauguse tuumast, eristab radiaalselt levivaid
1. Mõisted Relatiivsusteooria - Albert Einsteini poolt loodud ajalisi ja ruumilisi suhteid käsitlev füüsikateooria, mis revideerib Newtoni mehaanikat ja Maxwelli elektrodünaamikat, rajades ühtlasi neid ühendava, seesmiste vastuoludeta teooria; koosneb eri- ja üldrelatiivsusteooriast Üldrelatiivsusteooria relatiivsusteooria üks osa, mis käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu (gravitatsiooni) seoseid Kvantmehaanika - füüsikateooria, mis arvestab mikroosakeste käitumise eripärasid; tänapäeva füüsika üks alussambaid ja aluseks mitmetele füüsikaharudele; kvantmehaanika abil on võimalik täpselt arvutada aatomite, molekulide, tahkiste ja lihtsate bioloogiliste süsteemide omadusi Spekter - Mingeid objekte iseloomustava füüsikalise suuruse väärtuste kogum ja nende väärtuste jaotus paljudest sellistest objektidest koosnevas süsteemis Tsooniteooria - teooria, mille kohaselt võivad aatomi (molekuli, kristalli)
C14 lagunemine, mille korvad C14 omastamine väliskeskkonnast – organismi eluajal püsib c14 kontsentratsiooni muutumatuna. Kui elusorganism sureb, hakkab C kogus jäänustes vähenema. Teades säilinud C 14 kontsentratsiooni ja C14 poolestusaega, saab arvutada ajavahemiku, mis on möödunud organismi surmast. 10) Mis on ioniseeriv kiirgus, milline on selle kahjulik toime, kuidas selle eest end kaitsta? – ioniseeriv kiirgus on kiirete mikroosakeste (alfa ja beeta osakeste voog ja lühilaineline (suure sagedusega) elektromagnetkiirgus (ultravalgus, röntgeni- ja gamma- kiirgus), mis moonutab, lõhub elusorganismide aatomeid ja molekule ning muudab nende keemilist aktiivsust. Sellel tulemusel tekivad organismile kahjulikud rakud (vähirakud) ja hukkuvad organismi oma rakud. Lihtsaim kaitse on eemalduda kiirgusallikatest või kasutada sobivaid kaitsevahendeid, mis neelavad kahjulikku kiirgust.
Temperatuuride erinevuse korral siirdub soojus kõrgema temperatuuriga osadelt madalama temperatuuriga osadele, kuni temperatuuride ühtlustumiseni. Molekulaarkineetilise teooria kohaselt iseloomustab tasakaalustatud süsteemi temperatuur aatomite, molekulide ja teiste süsteemi moodustavate osakeste soojusliikumise intensiivsust. Seda statistilises füüsika seadustega kirjeldades on temperatuur süsteemi (keha) mikroosakeste soojusliikumise keskmise kineetilise energia mõõt. Temperatuuri kui füüsikalise suuruse täpne defineerimine osutub üllatavalt keeruliseks. Üks lihtsamaid teid absoluutse temperatuuriskaala defineerimiseks on soojusjõumasina kasuteguri kaudu (termodünaamikas näidatakse, et mistahes ideaalse soojusjõumasina kasutegur on määratud ainult soojendaja ning jahutaja temperatuuride vahega ega sõltu töötava substantsi loomusest). Sellisel
Beetakiirgus- elektronide voog, mis tekib radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks. Gammakiirgus- elektromagnetvälja kvantide voog, mmis tekib tuuma siirdel ergastatud olekust põhiolekusse. Poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul langeb pool antud rasioaktiivse elemendi tuumadest. Tuumareaktsioon- aatomituumade muundumine vastastikmõju käigus mingi mikroosakese või teise tuumaga. Ioniseeriv kiirgus- kiirete mikroosakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus, mis ioniseerib aatomeid ja molekule. Kiirguse neeldumisdoos- füüsikalin suurus, mis võrdub neeldunud ioniseeriva kiirguse ja kiiritatava aine massi suhtega. Ekvivalentne kiirgusdoos- suvalise kiirguse doos, mis avaldab samasugust bioloogilist toimet nagu üks grei neeldunud röntgeni- või gammakiirgust. Annihilatsioon- osakese ja antiosakese kadumine nende kohtumisel ning nende asemele uute osakeste ja antiosakeste paari tekkimine.
Samuti mõõdetakse ka päikesepurjele mõjuvat jõudu ja päikesepurje ühte kasutusvõimalust, milleks on väikeste satelliitide orbiidilt atmosfääri taassisenemine või teisisõnu plasmapidur. Hoytether Nanojuhe (inglise keeles Hoytether) on erikujuline, tavaliselt peenikesest metalljuhtmest kokkukeevitatud struktuur. Spetsiaalne kuju on tingitud vajadusest suurendada juhtme vastupidavust kosmoses leiduvate mikroosakeste ülikiiretele tabamustele. Nanojuhtmete valmistamisel kasutatakse tavaliselt alumiiniumi. Juhtmete läbimõõdud varieeruvad vahemikus 10-200 mikromeetrit. Nanojuhtme struktuur väldib olukorda, kus juba paarikümne mikromeetrise läbimõõduga tolmuosakese ülikiire tabamus purustaks kogu juhtme. Probleem on eriti tõsine missioonidel, kus on vajalik kilomeetripikkuste juhtmete kasutamine, sest kokkupõrke tõenäosus on võrdeline juhtme pikkusega
3->4 Drosselis (tagastamatu prots) osa vedelast agensist aurustub, rõhk ja temperatuur langevad.4->1 Külmaagens juhitakse aurustisse, kus toimub külmutusagensi täielik aurustumine( kuini kuiva olekuni) (aurustumiseks vajalik soojus võetakse ära külmkambrilt ja tema temperatuur langeb) 38. Soojusülekande liigid ja nende lühike iseloomustus. a) Soojusjuhtivuse teel kandub soojus edasi üldjuhul kõikides ainetes ja kehades ning see toimub aine või keha mikroosakeste kaudu (aatomid, molekulid, elektronid jne)Ja nagu teada need mikroosakesed liiguvad kindla kiirusega mis on võrdeline temperatuuriga ning mikroosakeste põrkumiste tõttu annavad kuumemad osakesed soojust üle madalama temp osakestele.(soojusjuhtivus puhtalkujul esineb põhiliselt tahketes kehades) b) Konvektsioon Soojusülekanne konvektsiooni teel toimub ainult gaasides ja vedelikes. Kusjuures vedelikes
tehtud eksperimendid, on Merkuuri atmosfääri kogurõhk umbes 2×10-9 millibaari ehk Maa omast 500 miljardit korda väiksem, mis Maal tähendab laboris tekitatud vaakumi rõhku. Atmosfääri molekulid eralduvad pidevalt kosmosesse. Näiteks kaaliumi- või naatriumi aatomite keskmine "eluiga" on Merkuuri päeva ajal umbes 3 tundi (ja periheelis pool sellest). Haihtuvat atmosfääri täiendab pidevalt mitu mehhanismi: Merkuuri magnetväli hoiab kinni päikesetuult; suuremate kehade ja mikroosakeste kokkupõrked Merkuuri pinnaga tekitavad auru; auru eraldub ka temperatuurist tingitud aurumise tõttu. On ka võimalik, et gaasi eraldub sügavalt planeedi seest. Heelium võib tulla nii päikesetuulest kui ka radioaktiivsest uraanist ja tooriumist pinnasekivimites. Merkuuril puuduvad tuule poolt tekitatud pinnavormid, nagu liivaluited ja liiva- või tolmujutid. Seetõttu arvatakse, et Merkuuril ei ole ka varem olnud märkimisväärset atmosfääri. Temperatuur
Elektrostaatika Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus-on mõningate mikroosakeste omadus tõmbuda või tõukuda.elementaarlaeng 1e=1,6*10(-19)C. Columbi seadus-2 punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende lengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga ehk F=k(q1*q2)/r². k=9,0*10(9) Nm²/C². ja kuna see k on suur arv, siis võib väita et elektromagnetiline vastastikmõju on väikeste kehade puhul suurem gravitatsioonilisest vastastikmõjust. Elektriväli-elektriliselt laetud keha poolt tekitatav jõuväli
Difraktsioon on tõkete taha paindunud lainete interferents. 11. Mis on lainetamine? Lainetamine on millegi perioodiline muutumine ajas ja ruumis. Näiteks veelaines lainetab veepind, helikeskkonnas keskkonna tihendus jne. 12. Mis on tõenäosuslained? Tõenäosuslained on elektroni tõenäolised tabamused tajurplaadi pinna mingil osal. Need lained ei levi mingis materiaalses keskkonnas. 13. Mis on leiulained? Leiulained on mikroosakeste leiutõenäosust määravad lained, mis leitakse psii- funktsiooni välja arvutamisel. 14. Elektroni lainepikkuse valem, tähis ja ühik. = h/p = h/mv (leiu)laine pikkus, meeter (m) h Plancki konstant, dzaul-sekund (J-s) p elektroni impulss, kilogramm/sekund (kg/s) mv = p seisumassiga osakeste impulss 15. Mida käsitleb kvantmehaanika ehk lainemehaanika?
annaabi.ee 
