voolutakistus. Ohjeldavat protsessi määratakse polarisatsioonikõverate katseliselt saadud diagrammidelt või statsionaarse potentsiaali mõõtmiste tulemuste põhjal eelnevate arvutuste abil. Passiveerumine Metalli passiivsus on metalli vastupidavus korrosioonile, mida põhjustab elektrokeemilise korrosiooni anoodiprotsessi suur pidurdus. Pidurdus tekib korrosiooni tulemusena. Metallipinnale tekkiv kile toimib kui korrosioonitõrje kaitsekiht, kui tal on omadused: väike lahustuvus ja tihedus hea nakkuvus metallipinnaga metalliioonidele, hapnikule ja elektronidele läbitungimatus Passiivsus sõltub anoodprotsessi polariseeritavusest kui ka katoodprotsessist. Passiivsus tekib nt Al, Cr, Fe, Mg. Tüüpiline passiivsuse näide Raua korrosioonikiiruse vk logaritmiline sõltuvus lämmastikhappelahuse kontsentratsioonist 20 kraadi juures Metalli massi kaotus ajas Kasutatud kirjandus V. Suurkask. Korrosioonitõrje E
Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e- =H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: · korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) · korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) · mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) · protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) · inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 )
Metallid (T) 1. Selgita mõisteid: metallide pingerida, leelismetallid, leelismuldmetallid, siirdemetallid, väärismetallid, oksüdeerumine, redutseerumine, oksüdeerija, redutseerija, maak, maagi rikastamine, särdamine, elektrolüüs, korrosioon, korrosioonitõrje, keemiline vooluallikas, amfoteerne ühend, sulam. 2. Metallide üldised keemilised omadused: · metallid käituvad keemilistes reaktsioonides alati redutseerijana; · metall on keemiliselt seda aktiivsem (seda tugevam redutseerija), mida kergemini tema aatomid loovutavad väliskihi elektrone; · pingerea kasutamine metallide reaktsioonivõime üle otsustamisel. 3. Vastavate reaktsioonivõrrandite koostamine : Metallide reageerimine · mittemetallidega,
Tekib vesinik. Vesinikioon oksüdeerujaks. · Korrosiooni kiirust mõjutavad tegrid Kiirus sõltub nii metalli iseloomust kui ka välistingimustest: temperatuurist, elektrolüüdi lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, metallis leiduvatest lisanditest jms. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid, korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni võivad soodustada ka lahuses esinevad lisandid. · Korrosioonitõrje võimalused: Metalli isloeerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. Saab ka kaitsta emaili-, värvi- või lakikihi abil. · Protektorkaitse kaitstav ese on ühendatud aktiivsema metalliga, mis annab kaitstavale esele elektrone, kui need otsa saavad, siis te ei kaitse enam seda eset.
Teras on malmiga võrreldes oluliselt paremini töödeldav ja mehhaaniliselt vastupidavam.Ka teras sisaldab süsinikku,kuid vähem kui malm kuni2%.12.särdamine ehk kuumutamine. Sulfiid oksudeerub, tekib vastava metalli oksiid ja eladub SO2- 2PbS+3O2--2PbO+2SO2.13.maagi tööt. Etapid: maak-rikastatud maak-metalli oksiid- metall.Rikastamine,säradmine(ülevalO2), redutseerimine ül redutseerija.14:Üks tähtsamid eeliseid on see, et metallid on kergesti töödeldavad, nad on plastilised.15.Korrosioonitõrje võimalused:a.metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga,b.metalli kaitsmine emaili-,värvi-või lakikihi abil,c.metallin kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga.16.metalli korrosiooni kiirus sõltub:temp, elektrolüüdilahuse koostisest,õhuhapniku juurdepääsust,metallist leiduvatest lisanditest jms.17.Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.Nt:metalli reageerimine kuivade gaaside(hapn.kloor,vääveldioksi
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau METALLIDE KORROSIOON JA KORROSIOONIKAITSE Referaat Juhendaja: Andres Kapp Väimela 2013 SISUKORD: 1. SISSEJUHATUS 3 2. TÄHTSAMAD KORROSIOONILIIGID 4 3. KORROSIOONIKAITSE 5 4. KORROSIOONITÕRJE 5 5. KORROSIOONI VÄHENDAMINE 6 6. KORROSIOONI EEMALDAMINE 6 7. KOKKUVÕTE 7 8. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1. SISSEJUHATUS Korrosiooni all mõistetakse metalli oksüdeerumist väliskeskkonna (õhu, gaaside, vee, lahuste, orgaaniliste vedelike jne.) toimel. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda tumenemine jne. Korrosiooni tulemusena metallid hävinevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. ...
(osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pindadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks on keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. 5)korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: Mida happelisem on lahus on kiirem ja mida paremini pääseb õhuhapnik metallini. Kui puhas metall, seda kiiremini Näiteks kloriidioonide esinemine elektrolüüdi lahuses Mida kõrgem temperatuur, seda kiiremini toimuvad reaktsioonid 6)Korrosioonitõrje võimalused: Osa metalle kaitseb end ise üsna hästi väliskeskkonna mõjutuste eest(Al, kroom, Zn). Õhus tekib neile oksiidikiht, mis taksitab õhuhapniku ja vee juurdepääsu. 1-autosi,masinaid, metallkonstruktsioone jpm. Kaitseb, kuni kiht on terve. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 2- näiteks rauapinda nikli või kroomikihiga, 3-laevakerede, suurte seadmete korral. (protektor- ja katoodkaitse) ühendatakse kaitset vajavale
Mida paremini pääseb hapnik metalli pinnale, seda intensiivsem on metalli korrosioon. Happelise lahuse puhul on põhiliseks oksüdeerujaks enamasti vesinikioonid. Metalli korrosiooni kiirus võib sõltuda iseloomust, lahuse koostisest, õhuhapniku juurdepääsust, lisaainetest jpm. Metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid metalle, korrodeerub kiiremini kui puhas metall, kuna siis jagunevad oksüdeerumis- ja redotseerumisreaktsioon erinevate pinnaosade vahel. Korrosioonitõrje võimalusteks on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tina, tsink), elektrokeemiline kaitse (reaktsioonide jaotamine juhtme abil erinevate metallide vahel protektori abiga; mõjub kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni) ning korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitorite lisamine metalli ümbritsevasse keskkonda). Sulamid
Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiiremini pääseb mettalini õhuhapnik, seda kiirem on korrosioon.Metall, milles on lisanditenna väheaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall;lahuses esinevadlisandid. Korrosioonitõrje võimalusi Metallic isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga. *metallic kaitsmine emaili,värvi või lakikihiga. Aktiivsed metallid on looduses vaid sooladena . Leelismetallid-kloriitidena Leelismuldmetallid karbonaatide ja sulfaartidena . Väheaktiivesd metallid-oksiidsed mineraalid(al,fe) Sulfiitidena-PbS,ZnS,FeS2. *Metalli võib saada metalliühendit redutseerides. Kõrgel temp.R on peamiselt Al,Mg,Na Redutseerimine C või CO-ga. karbotermia. *Redutseerimine Al-ga.- aluminotermia
7 Korrosioonitõrjevahendid Kas te olite teadlik alljärgnevast oma auto roostetamise kohta? Teie auto roostetamine hakkab pihta koheselt, kui pleki pinnatöötlus mingil põhjusel veab alt. Välispindade roostetamist takistab värvikiht ja sisepindade roostetamist kas originaalaluskrunt või plastikkiht ja korrosioonitõrjeained. Enamike autode korrosioonitõrje on siiski üpriski ebapiisav, kui arvestada Eesti tingimustega. Roostetamine saab alguse enamike autode alumistest osadest, nagu näiteks lävekarpidest, uste alläärtest, tiivaplekkidest ja ka kerekonstruktsioonidest nimetatud kohtade läheduses. Mida te võiksite teha roostetamise vältimiseks? Peske ja puhastage oma autot korrapäraselt. Samuti kandke hoolt oma auto
8. Keemiliste reaktsioonide seaduspärasused. Redoksreaktsioonid. 9. Elektrokeemia. Elektroodpotentsiaalid, galvaanielement. Metallide 3. Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine. pingerida. Nernsti võrrand. Keemilised vooluallikad. Elektrolüüs. 10. Korrosioon. Liigitus. Keemiline – ja elektrokeemiline korrosioon. 4. CO2 molaarmassi määramine. Biokeemiline korrosioon. Korrosiooni ohtlikkus. 11. Korrosioonitõrje meetodid, katted. Elektrokeemiline kaitse. Betooni 5. Metalli massi määramine happega reageerimisel korrosioon. eralduva vesiniku ruumala järgi. 12. Polümeersed materjalid. Plastid. Nende üldised omadused, keemiline koostis, liigitus, saamise viisid. Tähtsamad plastid: PE, PP, PVC, PS, 6
ülekulu jms, mis on otseselt põhjustatud seadmete korrosioonist. Tänapäeval on põhiprobleemiks metallist konstruktsioonide vastupidavuse tõstmine ja metallide säästlik kasutamine. 2) Otsesed korrosioonikaod on otseselt seotud seadmete kasutuskõlbmatuks muutumisega ning seadmete maksumusega. Samuti on tarvis ära märkima ka seadmete hoolduskulud ja korrosioonitõrje kulud. 1.1 Keemiline korrosioon Keemiline korrosioon tekib, kui metall puutub keskkonnas vahetult kokku mõne oksüdeeriva komponendiga. Raua keemilise korrosiooni reaktsioon (2Fe + O2 = 2FeO) saab toimuda, vaid temperatuuril üle 570 oC, seega toimub korrosioon kõrgtemperatuuril. Säärast korrosiooni liiki 3 nimetatakse ka gaaskorrosiooniks. Gaaskorrosioon toimub üldiselt metallurgilise töötluse käigus
vahelist reaktsiooni, milles metall hävineb. Korrosioon on seotud suurte kulutustega, mis aastatega aina suurenevad, sest 1) metallide kasutusalad laienevad ja 2) loodus saastub üha enam agressiivsete tööstusjäätmetega. Korrosioonikaod liigitatakse otsesteks ja kaudseteks. Otsesed kaod on korrosiooni läbi hävinud metalli ja metallist seadmete maksumus, kulutusedkorrodeerunud seadmete remondiks ja korrosioonitõrje töödeks. Kaudsed korrosioonikaod on seatud tööseisakute, toodangu kvaliteedi languse, energia ülekulu jms, mida põhjustab seadmete korrosioon. Viimased põhjustavad otseseid kadusid 1,5....2 korda. Tänapäeval on põhiprobleem metallkonstruktsioonide vastupidavuse tõstmine ning metalli säästlik kasutamine. Korrosiooni kemism ja kahjustuste liigid Korrosiooni toimumise kemismi järgi eristatakse keemilist ja elektrokeemilist korrosiooni.
....................................................................................................4 Mustad metallid..........................................................................................................4 Sulamid..........................................................................................................................4 Korrosioon.....................................................................................................................4 Korrosioonitõrje.............................................................................................................5 2.POLÜMEERMATERJALID..........................................................................................6 Liigitus...........................................................................................................................6 Märgistus........................................................................................................................6
METALLID •Metallide iseloomulikud omadused(metalne läige, hea elektri- ja soojusjuhtivus, plastilisus) on tingitud metallides esinevast metallilisest sidemest. •Parimad elektrijuhid on hõbe, vask ja kuld. Suhteliselt hea elektrijuht on alumiinium. •Suhteliselt madala sulamistemperatuuriga on leelismetallid, neis esineb valdavalt metalliline side. Kõrgeima sulamistemperatuuriga on 5. ja 6.perioodi siirdemetallid(kovalentne side). •Metallide tihedus üldreeglina kasvab rühmas ülevalt alla. Praktikas olulised kergmetallid. Suurima tihedusega on 6.perioodi siirdemetallid. •Magnetilised omadused 1. Ferromagnetilised metallid - raud, koobalt, nikkel ja gadoliinium - magnetiseeruvad juba nõrgas magnetväljas. 2. Paramagnetilised metallid - alumiinium, kroom, titaan - magnetiseeruvad nõrgalt. 3. Diamagnetilised metallid - tina, vask, vismut - ei tõmbu magneti poole, vaid tõukuvad sellest eemale. ...
[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisandeid(süsinik) korrudeerub kiiremini kui puhas metall. · Lahuses esinevad lisandid(sool autodele) Korrosioonitõrje · Metalli kaitsmine emaili-,värvi- või lakikaihi abil · Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga · Elektrokeemiline kaitse · Inhibiitor Enamik metallilisi elemente esineb looduses ühenditena(mineraalidena)mitmesugustes maakides. Maagid sisaldavad tihtipeale peale vajaliku metalliühendi veel mitmesuguseid teisi aineid, nn kõrvalained.
saiatoodete valmist. ) Korrosioon on alati redoksreaktsioon. Korrosioon toimub õhus, looduslikes vetes ja pinnases. Elektrokeemiline korrosioon - 1) kokkupuutes peavad olema 2 metalli / metall ja mittemetall /metall ja keemiline ühend. 2) Keskkond peab olema elektrolüüt (nõrk) Elektrokeemiline korrosioon sõltub metallide keemilisest aktiivsusest ja keskkonna iseloomust. Korrosiooni soodustab : oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivsema metalliga või lisandiga . Korrosioonitõrje : 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast ( värvimine, õlitamine, lakkimine) 2) Metalli pinna passiveerimine oksüdeerimise teel. 3) Metallkonstruktsioonide ühendamine vooluallika negatiivse poolusega . (katoodkaitse) 4) Kaitstav seade ühendatakse juhtmega aktiivsemast metallist raudplaadiga , aktiivsem metall oksüdeerub ja mööda juhet liiguvad vabanenud elektronid kaitstavale seadmele , millel kulgeb redutseerumisreaktsioon. Kaitse mõjub kuni protektori täielikule oksüdeerumiseni
Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine molekulidega otseselt. Keemiline vooluallikas seade, milles keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse otseselt elektrienergiaks Korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel (alati redoksreaktsioon) Korrosioonitõrje metalli isoleerimine väliskeskkonnast (lakkimine, emailimine, võimalusi värvimine), metalli katmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, tsingiga ja tinaga katmine), elektrokeemiline kaitse (kaitstav seade ühendatakse juhtme abil aktiivsemast metallist plaadiga protektoriga), korrosiooniaeglustaja kasutamine (inhibiitor)
Gaasides reageerivad veega andes happeid: SO2 + H2O <-> H2SO3 Metall + hape: Fe + H2SO3 -> FeSO3 + H2(üles) Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. temperatuuri kasvamisel korrosioon kiireneb 2. mida happelisem lahus, seda kiirem korrosioon 3. mida paremini pääseb metallini õhuhapnik, seda kiirem korrosioon 4. metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrudeeruvad kiiremini kui puhas metall 5. korrosiooni võivad soodustada ka lahuses esinevad lisandid Korrosioonitõrje 1. Metalli enesekaitse (nt: alumiinium, kroom, tsink) osadele metallidele tekib oksiidikiht, mis takistab edasist õhuhapniku ja vee juurdepääsu metallile, aga ei kaitse hapete eest 2. Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: emaili-, värvi- või lakikiht. Kaitseb kuni kiht on terve. (autod, masinad, raudteesillad jms) 3. Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga (enamasti nikli- või kroomikihiga elektrolüüsi teel) 4
36.Rasvhape- hargnemata ahelaga atsüklilised monohapped, mille jääke sisaldavad rasvad 37.Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari 38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 39.Metalli korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel 40.Korrosioonitõrje- metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga (metalli kaitsmine email-, värvi või laki kihi abil; metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga; protektorkaitse) 41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43
36.Rasvhape- hargnemata ahelaga atsüklilised monohapped, mille jääke sisaldavad rasvad 37.Elektronegatiivsus- suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodustamisel tõmmata enda poole ühist elektronpaari 38.Metallide pingerida- metallide (ka H2) järjestus keemilise aktiivsuse (redutseerimisvõime) järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 39.Metalli korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel 40.Korrosioonitõrje- metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga (metalli kaitsmine email-, värvi või laki kihi abil; metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga; protektorkaitse) 41.Elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüütidest elektroodidel kulgev redoksreaktsioon 42.Keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks 43
Happelises lahuses on peamiseks oksüdeerijaks vesinikioonid. Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. Metalli iseloom 2. Välistingimused: temperatuur elektrolüüdilahuse koostis (mida happelisem, seda kiirem), õhuhapniku juurdepääs (mida suurem, seda kiirem), metallis leiduvad lisandid (metall, mis sisaldab lisandina vähemaktiivseid lisandeid korrodeerub kiiremini kui puhas metall). lahuses esinevad lisandid (sool talvel maas) Korrosioonitõrje võimalusi: Metalli isoleerimine väliskeskkonnast kaitsekihiga: Metalli kaitsmine emaili-,värvi-, või lakikihi abil. (autod, raudteesillad, mastid) Metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. Nt rauapinna katmist nikli- või kroomikihiga. (kellad, tööriistad, masinad) Elektrokeemiline kaitse (laevakered, maa-alused metalltorud Aeglustamine inhibiitoriga. Metallide saamine maagist
elektrokeemiline korrosioon: On seotud galvaaniaelementide tekkimisega (juhib elektrit), toimub kui kaks erinevat metalli on kontaktis elektrolüüdi lahusega bioloogiline korrosioon: Biokorrosioon tekib bakterite, seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) 4) Kaitse korrosiooni eest roostevabase terase kasutamine elektrokeemiline katmine (värv, õli, passiivne metall, lakk) iseeneslik kaitse (tekib oksiidikiht) 5) Korrosioonitõrje Korrosiooni tõrje roostevaba teras kroomimine katmine inhibiitor korrosiooni aeglustaja (nt NaNO3) 6) Kuidas esinevad looduses: a) aktiivsed metallid; b) vähemaktiivsed metallid; c) väärismetallid aktiivsed metallid looduses ühendite koostises (sooladena) vähemaktiivsed metallid looduses oksiidsed mineraalid väärismetall looduses mineraalidena, lihtainena ehedalt 7) Nimeta kõige levinuimaid metalle looduses levinuimad: Al, Fe, Ca, Na
Keemia ja materjaliõpetus 1. Elemendi ja lihtaine mõisted/nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate aatomite klass. Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Seega keemiline element on aine, mida ei saa keemiliste meetodite abil lihtsamateks aineteks lahutada. Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Näiteks puhtad metallid ja gaasid. Elementide ja nendest moodustunud
Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn 0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O 2+2H2O+4e-=4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5. korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) 6. mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) 7. protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) 8. inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO2, Na3PO4, Na2CrO4 ) Sulamid
Eriti kuivana näides sisaldab pori harilikult ikkagi niiskust ja aitab seega korrosiooni tekkele kaasa.Korrosiooni võib soodustada ka kõrge temperatuur nende osade puhul, mida ei tuulutata korralikult, nii et niiskus hajuda saaks. Seetõttu ongi eriti tähtis, et te hoiaksite oma auto puhtana ja vabana porist jms. See ei kehti ainult nähtavate pindade, vaid eriti autopõhja kohta. Korrosiooni ennetamiseks toimige järgmiselt: Hoidke oma auto puhtana.Parim korrosioonitõrje on hoida auto puhtana ning vabana korrodeerivatest ainetest. Eriti oluline on auto põhja ja külgede alumise osa korrashoid. Kui te elate roosteohtlikus piirkonnas kus soolatatakse teid, esineb tööstussaastet, happevihmu jms, meri on lähedal peaksite roostetõrjele pöörama erilist tähelepanu. Talvel peske autopõhja vähemalt üks kord kuus surveveega ning kindlasti puhastage seda põhjalikult siis, kui talv on läbi.
1 . Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2)
E redokspotentsiaal, aoks/ared oksüdeeritud/redutseeritud vormi aktiivsus, E° standardpotentsiaal, x/y astendajad (reaktsioonivõrrandi kordajad). Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. -G = zFE , G Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis, E redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud
E – redokspotentsiaal, aoks/ared – oksüdeeritud/redutseeritud vormi aktiivsus, E° – standardpotentsiaal, x/y – astendajad (reaktsioonivõrrandi kordajad). Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. -∆G = zF∆E , ∆G – Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis, ∆E – redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1. Kvantmehhaanilise mudeli põhiseisukohad, kvantarvud
PÕHIMÕISTED AATOM - aineosake, koosneb tuumast ja elektronidest; molekuli koostisosa. TUUMALAENG võrdub arvuliselt elemendi järjenumbriga perioodilisussüsteemis. ELEKTRONKATE tuuma ümbritsevad elektronid. ELEKTRONIDE VÄLISKIHT elektronide arv väliskihil ehk elemendi rühmanumber, välisel elektronkihil võib olla kuni 8 elektroni. KEEMILINE ELEMENT kindla ühesuguse tuumalaenguga aatomite liik. IOON laenguga aatom või aatomite rühmitus. KATIOON positiivse laenguga ioon. ANIOON negatiivse laenguga ioon. MOLEKUL liht- või liitaine väikseim osake, millel on kõik selle aine põhilised keemilised omadused, koosneb aatomitest. AATOMMASS aatommassiühikutes väljendatud aatomi suhteline mass. MOOL aine hulk, mis sisaldab 6*1023 aineosakest. MOLAARMASS aine ühe mooli mass grammides. AVOGADRO ARV osakeste arv ühes moolis aines; NA=6,02*1023 dm3/mol. GAASI MOLAARRUUMALA kõikid...
lahuse pH < 7, aluselise lahuse pH > 7. Sool kristalne aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. Aktiivne metall Väheaktiivne metall Väärismetallid haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus: kuld, hõbe, plaatin, pallaadium ja nende sulamid. Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokku sulatamisel või paagutamisel saadud aine. Korrosioonitõrje Üksikside kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kaksikside keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Kolmikside keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Kuulub kovalentsete sidemete hulka. Polümeer keemiline ühend, mille molekul koosneb korduvatest ühesugustest aatomirühmadest
( Kui vees suureneb lahustunud ainete kontsentratsioon, siis tõuseb ka lahuse elektrijuhtivus.) 74) Aktiine metall - 1A ja 2A rühma metallid. 75) Väheaktiivne metall - 76) Väärismetall - on haruldased metallid, millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. 77) Sulam - mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. 78) Korrosioonitõrje - 79) Molekuli struktuur - 80) Üksikside - on kahe aatomi vaheline keemiline side, mille moodustab üks ühine elektronpaar. 81) Üksikside kuulub kovalentsete sidemete hulka. 82) Kaksikside - on keemiline side, kus sideme moodustamiseks on ühinenud kaks elektronpaari. 83) Kolmikside - on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. 84) Polümeer - ehk kõrgmolekulaarsed ühendid on ained, mille molekulid koosnevad kovalentsete
1.Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Element Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass.Teise definitsiooni järgi on keemiline element aine, milles esinevad ainult ainult ühe ja sama aatomnumbriga aatomid. Lihtaine - Lihtaine on keemiline aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Lihtaines võivad elemendi aatomid olla isoleeritud või moodustada mitmest ühesugusest aatomist koosnevad molekulid
74) Aktiivne metall tugevate redutseerivate omadustega metallid, mis reageerivad aktiivselt veega. Eelkõige leelis- ja leelismuldmetallid. Nt naatrium ja kaltsium 75) väheaktiivne metall metallid, mis on vastupidavad vee ja hapete suhtes. Nt vask ja hõbe. 76) Väärismetall keemiliselt väga püsivad metallid. Nt kuld, hõbe ja plaatina. 77) Sulam mitme metalli kokkusulatamisel saadud metalliline materjal/aine 78) Korrosioonitõrje metallide kaitsmine korrosiooni eest. 79) Üksikside kovalentne side ühe ühise lektronpaariga seotud aatomite vahel 80) Kaksikside kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 81) Kolmikside kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel. 82) Polümeer kõrgemolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktuurühikutest, mis on õhendatud kovalentsete sidemetega elementaarlülidest.
1. Elemendi ja lihtaine mõisted ja nimetused ning nende mõistete õige kasutamine praktikas. Süsteemsuse olemus ja süsteemse töötamise vajalikkus inseneritöös. Näiteid praktikast. Milline on süsteemne materjalide korrosioonitõrje? Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reaktsioonis ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasutatakse vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, Cl2, Br2)
Raskendatud käitumistingimused (külmkäivitus, linnasõit, haagisevedu, sõit halbades teeoludes, kõrge õhusaastatus- lendliiv või tolmune õhk, sõit suurtel kõrgustel merepinnast, suured temperatuurikõikumised) Peale selle vajab ka täiendavat hooldust Autodel, millega on sõidetud maades, kus kasutatakse kütust, mis ei vasta Euroopa nõuetele (kütuse filtrid vahetada, vesi eemaldada) Lisatööd Kui avastatakse plaanilise tehnohoolduse käigus Korrosioonitõrje Teised hoolduse liigid "inteligentsest" hooldusest (ühes firmas) Telligent hooldussüsteem (võtab arvesse ka tööreziimi ja sõidustiili) õli andur mõõdab vee sisaldust, taset, kulumisproduktide konsentratsiooni Hooldusvälpa ja tööiga pikendavad tegurid Uued materjalid Uue tehnoloogia juurutamine Näit 100000 km, mis sõltub ..... Reaalselt pole eraautole aastaläbisõidust suuremat välpa vaja,
Lahuse pH skaala lahuse happelisust(pH<7), neutraalsust(pH=7)või aluselisust(pH>7) väljendav skaala. Sool keemiline ühend, kus metalliioonid on seotud happejääkioonidega. Aktiivne metall I ja IIA rühma metallid(KMg), mis reageerivad veega juba toatemperatuuril. Väheaktiivne metall (NiAu) ei reageeri veega Väärismetall keemiliselt väga püsiv metall (Ag, Pt, Au) Sulam kahe või enama metalli või metalli ja mittemetalli kokkusulatamisel saadud lahus. Korrosioonitõrje korrosiooni saab vältida, takistades hapniku juurdepääsu metallile või peatades sellest elektronide äravoolu.Rauda ja terast saab kaitsta rooste eest galvaniseerimisel tsingikihiga. Korrosioonikindlad sulamid, metallkatted, mittemetalsed kaitsekatted , protektorkaitse (s.t. et lisatakse põhimetalli hulka veidi aktiivsemat metalli, mis korrodeerub lisandina varem ja nii jääb põhimetall püsivamaks), värvikihid, jt. Molekuli struktuur
Niiskes õhus ja pinnases kattub raud raud(III) hüdroksiidi kihiga (roostega). Korrosiooni soodustab: - Oksüdeeruva metalli kokkupuude vähemaktiivsema metalliga või lisandiga - Siis jaotuvad oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid nii: aktiivsem metall taas oksüdeerub ehk loovutav elektrone on taas anoodiks; vähemaktiivsem metall taa katoodiks, selle pinnal, aga ei redutseeru ehk liida elektrone mitte vastavad ioonid, vaid redutseerub nüüd O 2 või H+. Korrosioonitõrje: - Metalli pind passiveeritakse oksüdeerimise teel. - Metall isoleeritaks väliskeskkonnast. - Katmine korrosioonikindla metalliga ( Cr, Ni, tsinkplekk). - Inhibiitorite kasutamine. - Korrosioonitõrje vahendid: polümeeri vesilahus; vahekiht ( kemikalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahel. Hüdrosfäär - katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi.
Seega kui ühendada raua külge mõni temast pingereas eespool oleva metalli tükk (Mg, Zn), saab anoodiks viimane. Katoodkaitse- Veel üks võimalus on ühendada kaitstav ese alalisvooluallika negatiivse poolusega - tekitada temast katood. Anoodiks aga kasutada suvalist vanametallitükki. Anoodkaitse- Kaitstav objekt ühendatakse alalisvooluallika posit. poolusega; neg. poolusega ühendatakse sobivast materjalist nn. abielektrood. 128. Korrosioonitõrje kuiva õhuga- Õhu suhtelise niiskuse vähendamine- tõsta temperatuuri, õhu kuivatamine silikageeliga, 129. Biokeemilise korrosiooni tõrje- Mikroorganismid tuleb hävitada; Kõrvaldada mikroorganismide eluks vajalikud ained; Isoleeritakse metall täielikult ümbritsevast keskkonnast; Ümbritsevasse keskkonda lisatakse mürke. 130. Betooni korrosioon- tsementkivi korrosioon (Võib toimuda väljakanne veega st
Rakenduskeemia Tähtsamate metallide keemia. Metallisulamid. Metallide füüsikalised ja keemilised omadused. VL.0334 Metsandus Metsandus-- ja maaehitusinstituut Metallide reageerimine hapetega, leelistega ja veega. (MI) Redoksreaktsioonid. 2 AP Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje. VL.0558 Tehnikainstituut (TE) Elektrokeemia alused: Keemilised vooluallikad, galvaanielement, elektrolüüs. 1.5 AP Puidukeemia. Ehitusmaterjalid. Sergei Jurts Jurtsenko ([email protected] [email protected])) ([email protected] [email protected])) Analüütiline keemia
Nähtus tekib, kui värve toonides kasutatakse erinevaid pigmente Mullistumine liiga kiire kuivamise tagajärjel võib värvi- või lakikihi sisse tekkida mullikesi. Mullide teket võib põhjustada ka aluspinnast tulev niiskus, aluspinna pehmenemine või metallpinna korrosioon Pigment peenikestest osadest koosnev värvipulber, mis annab värvile tooni ja kattevõime ning kaitseb aluspinda ja värvikelmet päikese UV-kiirguse eest. Korrosioonitõrjevärvides on pigmendil ka korrosioonitõrje ülesanne. Pigmendid võivad olla nii orgaanilised kui ka anorgaanilised ühendid Pleekimine värvi heledamaks muutumine päikesevalguse või kemikaalide mõjul Puutekuiv pind on puutekuiv, kui nt sõrmega vajutades ei jää värv või lakk sõrme külge kinni ja pinnale ei jää sõrmejälge, testimisel saab raskuse alla asetatud paberi testitavalt pinnalt ära võtta ja pinnale ega paberile ei jää mingeid jälgi
neutraalne pH=7, happeline pH<7, aluseline pH>7 78.Aktiivne metall - metallide aktiivsus kasvab perioodilises tabelis alt üles ja paremalt vasakule. Nt liitium 79.väheaktiivne metall - metallide mitteaktiivsus kasvab perioodilises tabelis ülevalt alla ja vasakult paremale. Nt kuld 80.väärismetall - keemiliselt väga püsiv metall. Nt kuld, hõbe, plaatina 81.sulam - mitme metalli (või metalli ja mittemetalli) kokkusulatamisel saadud metalliline materjal 82.korrosioonitõrje - metallide kaitsmine korrosiooni (oksüdeerimise) eest 83.Molekuli struktuur - molekuli osakeste ja nendevaheliste keemiliste sidemete paiknemine ruumis 84.üksikside - kovalentne side ühe ühise elektronpaariga seotud aatomite vahel 85.kaksikside - kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 86.kolmikside - kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 87
vetes. Alguses tekib aeglaselt tume vaskoksiid, hiljem tekib sellest omakorda roheline vaskhüdroksiid. Vase pinnalt ei tohi vesi liikuda ei alumiinium-, teras- ega tsingitud plekile. Mida puhtam on tina, seda vastupidavam ta korrosioonile on, vase pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. Lisandid suurendavad plii vastupidavust atmosfääris. Pliiplekki kasutati keskajal mitmetes sakraalehitistes, puuduseks on külm voolavus. Praegu kasutatakse terasele pressitud pliid. Metallide korrosioonitõrje 1. Metallide isoleerimine ümbritsevast või teistest materjalides a. Värvid b. Polümeerid c. Galvaaniliselt peale kantud teised metallid d. Pihustatakse peale metallid atmosfääri rõhul või vaakumis e. Emailid f. Keraamilised katted 2. Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht a. Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c
Alumiiniumisulamid.............................................................................................. 6 Magneesiumisulamid............................................................................................ 6 Titaani sulamid..................................................................................................... 6 Laagriliuasulamid................................................................................................. 6 Korrosioon ja korrosioonitõrje..................................................................................6 Keemiline korrosioon............................................................................................ 7 Elektrokeemiline korrosioon.................................................................................7 Biokorrosioon........................................................................................................ 7 Polümeermaterjalid.....................................
vetes. Alguses tekib aeglaselt tume vaskoksiid, hiljem tekib sellest omakorda roheline vaskhüdroksiid. Vase pinnalt ei tohi vesi liikuda ei alumiinium-, teras- ega tsingitud plekile. Mida puhtam on tina, seda vastupidavam ta korrosioonile on, vase pinnale tekib kaitsev oksiidikiht. Lisandid suurendavad plii vastupidavust atmosfääris. Pliiplekki kasutati keskajal mitmetes sakraalehitistes, puuduseks on külm voolavus. Praegu kasutatakse terasele pressitud pliid. Metallide korrosioonitõrje 1. Metallide isoleerimine ümbritsevast või teistest materjalides a. Värvid b. Polümeerid c. Galvaaniliselt peale kantud teised metallid d. Pihustatakse peale metallid atmosfääri rõhul või vaakumis e. Emailid f. Keraamilised katted 2. Metalli pinnale tekitatakse mõne ühendi kiht a. Oksiidid b. Kromaadid 3. Elektrokeemiline kaitse a. Katoodkaitse b. Protektorkaitse c
71) a)Sool on kristalliline aine, mis koosneb aluse katioonidest ja happe anioonidest. b)Sool on aine, mis koosneb metallioonist ja happeanioonist.. 72) Kopolümeer- erinevate elementaarlülidega polümeer 73) Küllasumata ühend- ühend, milles süsiniku aatomite vahel on üks või mitu mitmiksidet 74)Väärismetall on keemiliselt püsiv ja hinnalt kallis metall. 75)Sulam koosneb mitmest metallist , võib sisaldada ka mittemetalle (pronks, malm) 76)Korrosioonitõrje on meetod metalli korrosiooni vältimiseks või selle aeglustamiseks. 77)Molekuli struktuur näitab, milliste keemiliste sidemetega on elemendi aatomid omavahel seotud. 78)Üksikside on kahe aatomi vahel ühe ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side. 79) Kaksikside on kahe aatomi vahel kahe ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side. 80)Kolmikside on kahe aatomi vahel kolme ühise elektronpaari abil moodustunud kovalentne side
Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H + . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn02e=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e=4OH Korrosioonitõrje: korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) korrosioonikindlamate metallkatete kasutamine (kroomimine) mittemetalsete kaitsekatete kasut. (värvimine, lakkimine, õlitamine) protektorkaitse (aktiivsema metalli plaat ühendatakse kaitstava metallesemega) inhibiitori ehk korrosiooniaeglustaja kasutamine (NaNO 2, Na3PO4, Na2CrO4 ) 13. Erinevate metallide sulamid, nende koostis ja kasutamine Rauasulamid:
Viru Keemia Grupp pakub erinevaid tooteid ehitustegevuseks. Esimeseks on mastiks ,,Esmol", mida toodetakse põlevkiviõli destilleerimisjäägi alusel ning millele on lisatud plastifikaator ja orgaaniline lahusti. Seda kasutatakse bituumen-rullmaterjalide liimimiseks katusekatte alusele ja valatud katuse paigaldamiseks. Lisaks saab seda kasutada vundamendi, raud-betoontarindite ja liivtsemendist põrandate hüdroisoleerimiseks. Kolmandaks kasutusalaks on torustike korrosioonitõrje. [] Ehituskrunt ,,Esmol"-it kasutatakse pehmekatuse remondiks ja paigaldamiseks ning vundamentide hüdroisoleerimiseks. Tegemist on tootega, mis põhineb põlevkiviõli atmosfäärijäägi alusel, millele on lisatud plastifikaator ja orgaaniline lahusti. [] Õlivärv põhineb põlevkividestillatsiooni kondenseerimisjääkidel ning sisaldab lisaks formaldehüüdi ja urotropiini. Tegemist on tumepruuni õlise vedelikuga, mida kasutatakse välitöödel
Kaitse: viiakse torude elektrijuhtivus minimaalseks; elektrodrenaaž- uitvoolude ärajuhtimine uue metalltorustikuga mille potentsiaal on suurem. 98. Metallide ja nende sulamite reageerimine korrosioonile. Lubatud ja mittelubatud kontaktid. 99. Konstruktsioonielementide õige paigutus korrosiooni vältimiseks. Ei tohi olla sõlmi, taskuid, süvendeid kuhu võiks koguneda niiskus; Vältida järske üleminekuid ja teravaid nurki, kõige paremad ümarmaterjalid 100. Korrosioonitõrje üldised meetodid. ➢ legeerimise puhul lisatakse metalli koostisse korrosioonikindlust suurendavaid aineid, terasele võib lisada niklit, kroomi või vaske. ➢ oksüdeerimise puhul tekitatakse metalli pinnale sama metalli oksüüdi kiht; ➢ fosfaatimise puhul tekitatakse metalli pinnale fosforhappesoolade kiht (must kiht). ➢ kuumkatmise puhul kaetakse metall mõne teise sulametalliga.
aga katoodreakts (Me loovutab oma elektrone anoodile, muutudes ise seejuures pos). Anoodipiirkonnaks on korr-nud metalli pind ja katoodipiirkonnaks on korr.st puutumata met pind. 35. Milliste meetoditega kaitstakse metalle korrosiooni vastu (loetlege ja kirjeldage)? Kaasaegsed värvimise meetodid (madalsurve, kõrgsurve, pulber), nende eeliste ja puuduste võrdlev analüüs. Kus leiab aset pilukorrosioon? Milline on kemism ja tõrje meetodid? Korrosioonitõrje printsiibid: 1)pinna isoleerimine katetega a)värvid b)polümeerid (PVC, kumm) c)metallid kantud peale kastmisega sulasse met-i (Zn, Sn, Ag); d) metallid kantud peale galvaaniliselt (Cu, Ni, Au, Co, Sn, Pb, Cr, Zn, Au-Ni); e) metallid kantud peale pihustamisega kõrgel temp-l normaalrõhul, f) metallid, kantud peale elektriväljas vaakumis, galvaaniliselt, pihust. g)emailid h)keraamilised katted (TiC, TiN, Al2O3, Cr7C3); 2)protektorkaitse - anoodi
annaabi.ee 
