Inimese lihased, arstidele (2)

Lihaste süsteem.
Systema musculorum
seu Myologia.
Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks.
Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri.
Lihaskoed .
Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid , millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad.
Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule).
Lihasrakud.
Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hapniku kandja), glükoosi jne.
Lihaskoe liigid:
1. Silelihaskude : rakkude pikkus kuni 0,2 mm; iga raku keskel üks tuum; müofibrillid moodustavad võrgustiku. Silelihaskude esineb siseelundites (seede-, hingamis -, kuseelundid, veresooned jne.) ning ei allu otseselt meie tahtele.
2. Südamelihaskude: lihaskiud on pikad (liitrakud!), moodustavad võrgustiku; tuumad paiknevad keskel; nähtav vöödilisus - müofibrillid paiknevad kõrvuti. Südamelihaskude esineb südames ja ei allu meie tahtele.
3. Vöötlihaskude: lihaskiud (liitrakud) pikad - kuni 15 cm!, tuumad paiknevad ridadena kohe rakukesta e. sarkolemmi all; müofibrillid paiknevad kõrvuti - vöödid! Vöötlihaskude on reeglina meie tahtele alluv ja moodustab aktiivse osa meie liikumisaparaadist.
Mõistel “lihaste süsteem” on kaks tähendust: laias mõistes tähendab see kõiki lihaskudedest struktuure inimkehas, anatoomias kasutatakse aga rohkem kitsamat tähendust - siia loetakse vaid vöötlihaskoest skeleti- ( somaatilised ) lihased.
Skeletilihased .
Nimetus “skeletilihased” tähendab, et reeglina kinnituvad sellised lihased skeleti luudele (mõnikord võib kinnituskohaks olla ka sidekude – membraan , ligament, teise lihase kõõlus, fascia ).
Skeletilihaseid on eri autorite andmetel 300 kuni 600 (olenevalt sellest, kas lugeda suurte lihaste osad omaette lihasteks või mitte) ja nad moodustavad 30-40% keha massist.
Arengust:
Lihased (koos sidekudedega) arenevad mesodermist (loote keskmisest kihist). Mesodermi diferentseerumisel tekivad somiidid - paarilised rakumassid keha segmentides. Somiitide keskkihis tekivad müotoomid, kus algsetest mesenhümaalsetest rakkudest arenevad müoblastid - primitiivsed lihasrakud, ja neist omakorda lihaskiud.
Lihaseid, mis täiskasvanud organismis asuvad täpselt samal kohal, kus nad algusest peale arenesid, nimetatakse autohtoonseteks, neid lihaseid aga, mis on evolutsiooni käigus “rännanud” mujale, nimetatakse “heterohtoonseteks”.
Skeletilihaste ehitusest:
Lihaseid võib jaotada välisehituse järgi (nagu luidki): pikad (jäsemetel ja kaelal ), lühikesed (lülisamba ümber jne.) ja laiad (kõhupiirkonnas jne.).
Tüüpiliseks skeletilihaseks loetakse pikka lihast, mille ehitus on aluseks kõigi lihaste ehituse kirjeldamisel. Lihase ladinakeelne nimetus “ musculus ” tähendab “hiireke” ja sel eristatakse 3 osa: pea - caput (cephalon), kõht - venter (gaster) ja (lõpp)kõõlus - tendo.
Sageli on lihasel mitu pead või mitu kõhtu! Lihase pea ja kõht koosnevad peamiselt lihaskoest, kõõlused - sidekoest.
NB! Lihase pea alguses on ka kõõlus (see võib olla väga lühike!), sest lihaskiud ei kinnitu kunagi otse luule!
Laiu ja suhteliselt õhukesi kõõluseid (ning mitme kõõluse liitumisest tekkinud sidekoelisi plaate ) nimetatakse aponeuroosideks.
Iga lihast ümbritseb fastsia (lad. fascia - õhuke sidekoest kile), mis toetab lihast ja moodustab lihaste ja lihasrühmade vahele vaheseinu. NB! Kõik fastsiad ei ole seotud lihastega - pindmised fastsiad on vahetult naha all, rasvkoe kihtide vahel jne.
Lihase fastsia all (ja tavaliselt sellega läbi põimunud) on igal lihasel veel oma sidekoeline ümbris - epimüüseum.
Lihas koosneb lihaskiudude kimpudest, millel on igaühel omakorda sidekoest ümbris - perimüüseum.
Kimbud (fasciculus)koosnevad lihaskiududest, millel igaühel on jälle oma sidekoeline kest - endomüüseum rakumembraani peal.
Siseehituse, müofibrillide ja varuainete hulga ning läbimõõdu järgi eristatakse mitmeid lihaskiudude tüüpe. Lihtsaim võimalus on jaotada kõik vöötlihaskiud kahte äärmuslikku põhitüüpi: “punased” ja “valged” kiud.
“Punastes” (oksüdatiivsetes) kiududes on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega.
“ Valgetes “ (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem .
Skeletilihaste funktsionaalne anatoomia.
Igal skeletilihasel (ja suure lihase peal) eristatakse algust - origo (sealt algab proksimaalne kõõlus) ja kinnituskohta (või -kohti) -insertio (sinna kinnitub lõppkõõlus). Jäsemete lihastel on algus ja lõpp selgelt eristatavad (algus kehale lähemal, lõpp kaugemal), kehatüvel aga sageli kokkuleppelised. Tavaliselt on algus vähemliikuval kehaosal (siit nimetus “ punctum fixum”) ja lõpp rohkem liikuval osal (“punctum mobile ”), kuid liigutustegevuse käigus vaheldub kehaosade asend pidevalt ja seega vahetavad kohti ka fikseeritud ja liikuv punkt.
NB! Lihase algus ja kinnituskoht on alati erinevatel luudel ja lihas kulgeb üle (või möödub) vähemalt ühest luudevahelisest ühendusest - vaid nendel tingimustel saab lihas luid üksteise suhtes liikuma panna!
Lihaskiud ei tööta ükshaaval - iga motoorse närvi kiud hargneb lõpus ja annab impulsi edasi paljudele lihaskiududele (3 -150). Sellist kompleksi - üks närvikiud ja tema poolt innerveeritavad lihaskiud kokku - nimetatakse vanemas kirjanduses “ neuromuskulaarne ühik”, uuemas kirjanduses “ motoorne ühik”. Kõik ühe motoorse ühiku kiud tõmbuvad kokku korraga, kuid alati on kokku tõmbunud vaid osa motoorseid ühikuid (raske töö korral kuni 10%, erijuhtudel max ca 20%). Elavas (ka väliselt täiesti lõdvestatud) lihases on alati mingi osa motoorseid ühikuid kokku tõmbunud - seda nimetatakse lihase toonuseks. Puhkuse ajal (vähe ühikuid kontraktsioonis) on lihase toonus madal, tööd tehes (rohkem ühikuid lülitub tööle) lihase toonus tõuseb.
Lihase kontraktsiooni jõud sõltub füsioloogilisest ristlõikest, mis on kõigi lihaskiudude ristlõigete summa. Lihase kontraktsiooni (lühenemise) pikkus on kuni pool lihaskiudude pikkusest.
Käävjatel ehk fusiformsetel lihastel paiknevad lihaskiud piki lihast peaaegu paralleelselt, seega sellised lihased võivad sooritada ulatuslikku liigutusi, kuid väikese jõuga (füsioloogiline ristlõik on võrdne lihase ristlõikega).
Sulgjatel, pennatus, lihastel kinnituvad lühikesed lihaskiud ühelt (unipennatus) või mitmelt (multipennatus) küljelt põiki pika kõõluse külge, seega sellised lihased on väga suure jõuga (füsioloogiline ristlõik tunduvalt suurem lihase ristlõikest), kuid väikese liikumisulatusega.
Lihased võivad kulgeda mööda ühest (uniartikulaarsed), kahest ( biartikulaarsed ) või mitmest (multiartikulaarsed) liigesest.
Lihaste tööd (funktsioone) kirjeldatakse kui toimet liigestele (ja muudele luudevahelistele ühenditele) s.t. lihas võib painutada või sirutada, eemaldada või lähendada, proneerida või supineerida liigeses, millest ta möödub.
NB! Lihas saab liigeses teostada vaid neid liikumisi , mis on antud liigeses võimalikud ja ainult ühele poole (st. näiteks kas ainult painutada või ainult sirutada!).
Lihase toime määrab tema lõppkõõluse suund ja asend liigesetelgede suhtes - näiteks kui üks lihas möödub liigese frontaalteljest eestpoolt , siis ta painutab selles liigeses ettepoole , kui aga teise lihase lõppkõõlus teeb väikese kaare ja möödub samast teljest tagantpoolt, siis see lihas painutab tahapoole, kuigi nende kõhud võivad olla täiesti kõrvuti.
Igat liigutust teostab tavaliselt terve grupp lihaseid, kusjuure erinevatel lihastel on antud liigutuse tegemisel erinevad ülesanded:
- agonist on lihas, mis teeb antud (uuritavat) liigutust;
- sünergist on lihas, mis aitab agonisti (töötab ka samas suunas või korrigeerib agonisti jõu mõju vajalikku suunda või neutraliseerib mõne muu lihase mittevajaliku toime);
- antagonist on lihas, mis teeb agonistile täpselt vastupidist liigutust (agonistile ”järele andes ” muudab liikumise sujuvaks!) ja
- fiksaator on lihas, mis loob agonistile tööks kindlad tugipunktid (tavaliselt fikseerib mõne liigese).
Väliselt nähtava lihase töö iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi mõisteid:
ületav töö - lihase jõust piisab vastumõjude ületamiseks, lihas lüheneb;
hoidev töö - lihas ei lühene, kuid võib olla suure pinge all (näiteks raskuse hoidmisel) ja taanduv töö - lihase jõust ei piisa vastumõjude ületamiseks - lihas on maksimaalse pinge all, kuid pikeneb.
Lihaste nimetused.
Igal lihasel on oma nimetus, mis püüab anda ka pisut informatsiooni selle lihase kohta. Lihaste nimetused võivad olla:

• kuju järgi - ümar ( teres ), romb- (rhomboideus)jne.,
  
• suuruse järgi - väike ( minimus ), suur ( maximus ) jne.,
  
• asukoha järgi - õlavarre (brachii), reie ( femoris ) jne.,
  
• osade arvu järgi - kakspea ( biceps ), kakskõht (digastricus) jne.,
  
• kinnituskohtade järgi - rinnaku -keeleluu (sternohyoideus) jne.,
  
• funktsiooni järgi - painutaja ( flexor ), sissepööraja ( pronator ) jne.
  

Lihaste abiaparaadid:
Lihastel, nagu liigestelgi, on abiaparaadid, mis nende tööd abistavad. Osa neist abiaparaatidest on ühised liigestega, osa kuulub vaid lihaste juurde:
- fastsiad - sidekoelised kiled, võimaldavad lihastel üksteise suhtes liikuda , eraldavad lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa) kinnituskohad lihastele ;
- sünoviaaltuped (kõõlustuped) - kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise ja seesmise kihi vahel on sünoviaalõõs (nagu liigesel), mis väldib kõõluse hõõrdumist ümbritsevate struktuuride vastu;
- sünoviaalpaunad (bursad) - ehitus ja ülesanded sarnased kõõlustupega, kuid ei ümbritse kõõlust tervenisti;
- seesamluud ja seesamkõhred - kõõluste sisse tekkinud luud ja kõhred, mis on kaetud liigespinnaga ja väldivad hõõrdumist lisaliigeste moodustamise teel;
- rasvkehad - lihaste vahel olevad (sageli küllalt kõvad) rasvakogumikud, mis aitavad lihaseid oma kohal püsida, väldivad hõõrdumist ja mõnikord kannavad lihase toimet üle sinna, kuhu lihas ise ei kinnitugi;
- plokid - väljaulatuvad luunukid, mis muudavad lihaste lõppkõõluste suunda (ja seega lihase toime suunda!)
Skeletilihased.
Ülevaade üksilihastest.
Pea piirkonna lihased.
Peapiirkonna lihaseid on 3 rühma:
- Suupõhja lihased
- Mälumislihased
- Miimilised lihased
1. Suupõhja lihased:
M. geniohyoideus: o.- spina mentalis mandibulae; i.- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles ( neelamine !); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada.
M. mylohyoideus: ( “diaphragma oris”- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem.
M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior ; o. - incisura mastoidea ossis temporalis ; i. - fossa digastrica mandibulae ( eesmise ja tagumise kõhu vaheline kõõlus kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega.
M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles.
2. Mälumislihased:
M. perygoideus medialis : o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla ; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.. - aitab suruda kokku tagumisi hambaid ja liigutada alalõuga küljele ja ette.
M. pterygoideus lateralis : 2 osa: caput superius ja caput inferius; o. - caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele.
M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!)
M. masseter : o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid (purihambaid!)
3. Miimilised lihased:
a) Suu ümbruse lihased:
Näiteks - m. orbicularis oris: paikneb ringi ümber suu (algus ja lõpp pole seega määratavad!), moodustab huulte põhimassi (“suudlemislihas”); f. -ahendab suuava (ahendaja e. konstriktor!)
- m. buccinator: o. - mandibula ja maxilla külgpinnad; i. - suunurga piirkond; f. - surub põske vastu hambaid, tekitab suus ”pumbaefekte” (pasunapuhumine, imemine jne.)
Veel kuuluvad siia rühma: m. zygomaticus major et minor , m. risorius, m. levator anguli oris, m. depressor anguli oris, m. depressor labii inferioris, m. mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid – üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks.
b) Nina lihased:
Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid.
Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi.
c) Silma ümbruse lihased:
Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge ; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!).
Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m. procerus.
d) Väliskõrva lihased:
Näiteks: m. auricularis superior: o. - fascia temporalis; i. - kõrvalest; f. - tõmbab kõrvalesta üles.
Veel selles rühmas: m. auricularis anterior ja m. auricularis posterior.
e) Koljulae lihased:
M. occipitofrontalis: koosneb kahest kõhust : venter occipitalis o. - kuklaluu tagapind, ja venter frontalis i. - kulmude nahk. Kahe kõhu vahel pealael on lai kilekõõlus - galea aponeurotica (selle moodustamisest võtavad osa ka pea külgedel asuvate lihaste kõõlused!) f. - peanaha liigutamine ette-taha.
Kere lihased.
1. Selja lihased.
A. Selja autohtoonsed lihased.
I. Mediaalne trakt .
Mm. interspinales (cervicis, thoracis , lumborum) - naaberlülide ogajätkete vahel
Ülemistest interspinaallihastest on arenenud nn. kuklaroseti lihased - m. rectus capitis minor et major ja m. obliquus capitis inferior (+ obliquus capitis superior lateraalsest traktist!), mis paiknevad atlas `e, axis `e ja os occipitale vahel ja mõjuvad kuklaliigestele!
M. spinalis (cervicis, thoracis, lumborum) - ogajätkete vahel üle mitme lüli.
Mm. rotatores (breves et longi) - ristijätketelt ogajätketele
M. multifidus - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli
M. semispinalis (thoracis, cervicis, capitis) - ristijätketelt ogajätketele üle mitme lüli, viimaks kuklaluule
II. Lateraalne trakt.
M. erector spinae:koosneb kahest suurest osast, millel on omakorda alaosad!
a) m. longissimus (lumborum, thoracis, cervicis, capitis) o. - facies dorsalis ossis sacri , fascia thoracolumbalis; i. - processus mastoideus ossis temporalis (vahepeal algavad ja kinnituvad eri osad lülisamba lülidele!)
b) m. iliocostalis (lumborum, thoracis, cervicis): o. - facies dorsalis ossis sacri, crista iliaca, fascia thoracolumbalis; i. - processus transversus vertebrae cervicales 4. - 6. (vahepeal eri osad algavad ja kinnituvad nii lülidele kui roietele).
F. - a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab m. erector spinae lülisammast (ja seega kogu keha!) samale poole taha-lateraalsele; b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab lülisammast otse taha (sirutab selga!)
(NB! Ingliskeelses kirjanduses on tihti kasutusel “m. erector spinae” laia mõistena - selle nime all mõeldakse kõiki selja autohtoonseid lihaseid kokku, sest kõigil neil on lisaks oma eripärastele funktsioonidele ka väike selgroo sirutamise efekt!)
Mm. intertransversarii - peamiselt kaela ja nimmeosas arenenud lihased naaberlülide processus transversus`te vahel.
III. Spino -transversaalne trakt.
M. splenius cervicis o. - 3. -6. rinnalüli processus spinosus `ed; i. - 2. - 3. kaelalüli processus transversus`ed
M. splenius capitis (katab osaliselt eelmist!) o. - 3 ülemise rinnalüli ja 3. - 7. kaelalüli processus spinosus`ed; i. - os occipitale.
B. Selja heterohtoonsed lihased.
M. serratus posterior superior: o. - 6. - 7. kaelalüli ja 1. - 2. rinnalüli processus spinosus`ed; i. - 2. -5. roide lateraalpinnad; f. - tõstab roideid ( hingab sisse!).
M. serratus posterior inferior: o. - 11. - 12. rinnalüli ja 1. - 2. lumbaallüli processus spinosus`ed; i. - 9. - 12. roide lateraalpinnad; f. - langetab roideid (hingab välja!).
M. rhomboideus: o. - 6. - 7. kaelalüli (m. rhomboideus minor!) ja 1. - 4. rinnalüli (m. rhomboideus major!) processus spinosus`ed; i. - margo medialis scapulae; f. - tõstab õlavöödet.
M. levator scapulae: o. - 1. - 4. kaelalüli processus transversus`ed; i. - angulus superior scapulae; f. - tõstab õlavöödet.
M. latissimus dorsi: o.- 8. - 12. rinnalüli processus spinosus`ed, fascia thoracolumbalis, crista iliaca ja 10. - 12 roie ; i. - crista tuberculi minoris; f. -a) õlaliigeses retroflektsioon-aduktsioon- pronatsioon (tõmbab ülajäseme taha keskele ja pöörab peopesa tahapoole!); b) langetab suure jõuga ülestõstetud kätt.
M . trapezius: o. - os occipitale, lig. nuchae, kõigi rinnalülide processus spinosus`ed; i. - clavicula lateraalne pool, acromion , spina scapulae; f. - a) tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa), taha-keskele (keskmine osa) või taha-alla (alumine osa); b) fikseerib õlavöötme (võimaldades seega ülajäsemega efektiivselt töötada!)
Kõhu lihased.
I. Tagumine rühm.
M. quadratus lumborum: (koosneb kahest üksteise suhtes risti olevast kihist) o. - crista iliaca ja nimmelülide processus transversus`ed; i. - 12. roie; f. - langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata.
Mm. intertransversarii laterales lumborum: eelmise jätkuks nimmelülide processus transversus`te vahel.
(Mõnedes raamatutes lisatakse siia rühma ka m. psoas major!)
II. Eesmine rühm.
M. rectus abdominis : o. - 5. - 7. roide kõhred ja processus xiphoideus sterni; i. - ramus superior ossis pubis (tuberulum pubicum`i ja sümfüüsi vahel), lihase kõht on jagatud 4 - 5 segmendiks, nende vahel on intersectio tendinea`d; lihase ümber on vagina musculi recti abdominis;f. - a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette-lateraalsele, b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette (m. erector spinae antagonist!), c) aitab tekitada kõhupressi - prelum abdominale`t.
M. pyramidalis:väike rudimentaarne lihas os pubis`e ja kõhu keskjoone vahel.
III. Külgmine e. lateraalne rühm.
M. transversus abdominis: o. - 6 alumist roiet, fascia thoracolumbalis, crista iliaca ( labium internum) ja lig. inguinale lateraalosa; i. - vastaspoolse lihase aponeuroos (tekib linea alba!), aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; f. - a) aitab keha roteerida, ette ja küljele painutada; b) aitab tekitada prelum abdominale`t.
M. obliquus internus abdominis: o. - fascia thoracolumbalis, crista iliaca (linea intermedia) ja lig. inguinale lateraalosa; i. - vastaspoolse lihase aponeuroos (tekib linea alba!), aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; f. - umbes sarnased eelmise lihasega.
M. obliquus externus abdominis: o. - 5. - 12. roide välispind; i. - crista iliaca (labium externum), vastaspoolse lihase aponeuroos (linea alba) sümfüüsini, aitab moodustada vagina musculi recti abdominis`t; NB! m. obliquus externuse aponeuroosi alumist paksenenud serva spina iliaca anterior superior`i ja tuberculum pubicum` vahel nimetatakse lig. inguinale.; f. - umbes sarnased eelmistega.
Rinna lihased.
I. Rinna autohtoonsed lihased.
M. transversus thoracis: o. - sternum ; i. - 2. - 6. roie; f. - nõrk roiete langetaja (väljahingamine!)
Mm. intercostales interni: o. - alumiste roiete ülemiste servade sisepinnad ; i. - ülemiste roiete alumiste servade sisepinnad; f. - roiete langetamine (väljahingamine) (toime suhteliselt nõrk!)
Mm. subcostales: eelmiste jätk rindkere alaosas; o. - alumise roide kael; i. - ülejärgmise roide sisepind ; f. - sama, mis eelmistel.
Mm. intercostales externi: o. - ülemiste roiete alumised servad ; i. - alumiste roiete ülemised servad; f. - roiete tõstmine (sissehingamine!) (toime suhteliselt nõrk!)
Mm. levatores costarum: eelmiste jätk, o. - roiete ülemised servad; i. - lülide processus transversus`ed; f. - sama, mis eelmistel.
II. Rinna heterohtoonsed lihased.
M. serratus anterior: o. - 1. - 9. roide välispinnad; i. - scapula angulus superior, margo medialis ja angulus inferior; f. - tõmbab õlavöödet ette ja pöörab scapula alumist nurka lateraalsele (käe tõstmine!)
M. subclavius: o. - I roidekõhre ülapind; i. - clavicula extremitas acromialise alapind; f. - surub clavicula`t vastu sternum`it (stabiliseerib art. sternoclavicularis`t).
M. pectoralis minor: o. - 3. -5. roie; i. - processus coracoideus scapulae; f. - tõmbab scapula`t ette-alla (pöörab seega õlavöödet ette ja allasuunas).
M. pectoralis major: o. –pars clavicularis – clavicula, - pars sternocostalis – sternum ja roidekõhred, - pars abdominalis – vagina musculi recti abdominis; i. – crista tuberculi majoris; f. – a) õlaliigeses antefleksioon – aduktsioon – pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse); b) langetab jõuga ülestõstetud kätt; c) tähtis abihingamislihas!
Kaela lihased.
Kaela autohtoonsed lihased.
Prevertebraalne rühm – kulgevad kaelalülide eespinnal.
M. rectus capitis anterior: o. – atlas; i. – os occipitale; f. – kaela ettepainutus
M. longus colli : (3 osa) o. – 1. – 3. rinnalüli, kaelalülid; i. – atlas; f. – vt. eelmine lihas!
M. longus capitis: o. – 3. – 6. kaelalüli; i. – os occipitale; f. – vt. eelmised!
Külgmine (lateraalne) rühm.
Mm. intertransversarii anteriores: kaelalülide processus transversus`te vahel,
M. rectus capitis lateralis: atlas`e processus transversus`elt os occipitale`le
M. scalenus anterior: o. – 3. – 6. kaelalüli processus transversus; i. – I roide tuberculum musculi scaleni anterioris; f. – a) tõstab roideid (sissehingamine!); b) aitab kaela painutada
M. scalenus medius : o. – 1. – 7. kaelalüli processus transversus; i. – I roie (tagapool sulcus a. subclaviae`t); f. – vt. eelmine lihas!
M. scalenus posterior: o. – 5. – 7. kaelalüli processus transversus; i. – II roie; f. – vt. eelmised!
Eesmine rühm.
M. sternothyroideus: o. – manubrium sterni; i. – cartilago thyroidea (kilpkõhr); f. – langetab keeleluud ja kõri
M. thyreohyoideus: o. – cartilago thyroidea; i. – os hyoideum; f. – vt. eelmine lihas!
M. sternohyoideus: o. – manubrium sterni; i. – os hyoideum; f. – vt. eelmised!
M. omohyoideus: o. – margo superior scapulae; i. – os hyoideum (venter anterior`i ja venter posterior`i vahel olev intersectio tendinea kinnitub kaela veresoonte ja närvide tupele); f. – kaitseb v. jugularis interna`t m. sternocleidomastoideuse surve eest (seega soodustab vere äravoolu ajust !)
Kaela heterohtoonsed lihased.
M. sternocleidomastoideus: o. – manubrium sterni ja extremitas sternalis claviculae; i. – processus mastoideus (os temporale) ja linea nuchae superior (os occipitale); f. – a) ühepoolsel kokkutõmbel pöörab pead (nägu vastassuunas üles!), b) kahepoolsel tegevusel painutab kaela ette (nägu ette üles, kukal taha alla!)
Platysma: (tegelikult näo miimiline lihas!) o. – näo miimilised lihased ja näo fastsiad; i. – nahaalune fastsia m. pectoralis major`i ülaosa kohal; f. – kergitab nahka kaelal – aitab lahti hoida kaela nahaaluseid veene.
Diaphragma: o. – pars sternalis – processus xiphoideus sterni, pars costalis – 7. – 12. roide sisepinnalt, pars lumbalis – vertebrae lumbales; i. – centrum tendineum; f. – a) tähtsaim hingamislihas !, b) tekitab kõhupressi (prelum abdominale).
NB! Diaphragma on algselt (näiteks veel kaladel ) olnud kaela lihas, hiljem evolutsiooni käigus tekkisid aga hingamiselundid (kõri, trahhea ja kopsud ), mis on järjest suurenedes ”surunud” seda lihast aina allapoole tema praeguse asukohani inimkehas.
Lisaks sellele pole ka ühtset seisukohta, millise kehapiirkonna juurde diaphragma kuulub - erinevates õpikutes on diaphragmat käsitletud nii kõhu-, rinna – kui mõnikord ka kaelalihaste juures.
Perineumi lihased.
M. levator ani
M. coccygeus
M. transversus perinei profundus
M. sphincter urethrae
M. sphincter ani externus
M. transverses perinea superficialis
M. ischiocavernosus
M. bulbospongiosus
Ülajäseme lihased.
Õlavöötme lihased.
Eesmine rühm.
M. coracobrachialis: vt. õlavarre lihased!
M. pectoralis major: vt. rinna lihased!
Vahelmine rühm.
M. subscapularis: o. – fossa subscapularis scapulae; i. – tuberculum minus humeri; f. – õlaliigeses õlavarre retrofleksioon, aduktsioon ja siserotatsioon (tõmbab õlavart taha, lähendab ja pöörab sisse).
M. teres major: o. – angulus inferior scapulae; i. – crista tuberculi minoris; f. – ca sama, mis eelmisel lihasel.
M. latissimus dorsi: vt. selja lihased!
Tagumine rühm.
M. supraspinatus: o. – fossa supraspinata scapulae; i. – tuberculum majus humeri; f. – a) õlavarre abduktsioon (nõrk), b) õlaliigese stabiliseerimine .
M. infraspinatus: o. – fossa infraspinata scapulae; i. – tuberculum majus humeri; f. – a) õlavarre välisrotatsioon - retrofleksioon – aduktsioon (odaviske asend!), b) õlaliigese stabiliseerimine.
M. teres minor: o. – margo lateralis scapulae; i. – tuberculum majus humeri; f. – vt. eelmine lihas!
M. deltoideus: o. – eesmine osa – clavicula lateraalne kolmandik, keskmine osa – acromion, tagumine osa – spina scapulae; i. – tuberositas deltoidea humeri; f. – a) kogu lihas tervikuna (või keskmine osa üksi) – õlavarre abduktsioon (peamine abdutseerija!); b) eesmine osa üksi – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa üksi – õlavarre retroversion ja välisrotatsioon, eesmine ja tagumine osa kahekesi koos – aduktsioon.
Õlavarre lihased.
Eesmine rühm.
M. coracobrachialis: o. – processus coracoideus scapulae; i. – humerus `e eespind; f. – a) õlaliigese stabiliseerimine (eriti ülestõstetud käe langetamise ajal kui m. latissimus dorsi ja m. pectoralis major õlaliigest “lahti” püüavad suruda!) b) õlavarre anteversioon, aduktsioon ja siserotatsioon (viib õlavarre “vööpandla kinnitamise ” asendisse)
M. brachialis : o. – humerus`e eespinna alumina pool; i. – tuberositas ulnae ; f. – küünarvarre fleksioon (tugev painutaja!)
M. biceps brachii: o. – caput breve – processus coracoideus, caput longum – tuberculum supraglenoidale (pika pea kõõlus jookseb läbi liigeseõõne ja kulgeb edasi alla sulcus intertubercularises!); f. – a) küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon (tugevaim küünarvarre supinaator!), b) õlaliigeses vähene antefleksioon.
Tagumine rühm.
M. triceps brachii: o. – caput longum – tuberculum infraglenoidale, caput laterale – humerus`e tagapind ülalpool sulcus nervi radialis `t, caput mediale – humerus`e tagapind allpool sulcus nervi radialis`t; i. – olecranon; f. – a) küünarliigeses küünarvarre ekstensioon (ainus küünarvarre sirutaja !), b) õlaliigeses vähene retrofleksioon.
M . anconeus (väike lihas, m. triceps brachii caput mediale jätk, sageli puudub!): o. – humerus`e epicondylus lateralis + capsula art. cubiti; i. – olecranon; f. – küünarliigese kapsli pingutamine (et see sirutuse ajal olecranon`i ja fossa olecrani vahele ei jääks!).
Küünarvarre lihased.
Eesmine rühm.
M. pronator quadratus: o. – ulna alumise otsa eespind; i. – radius `e alumise otsa eespind; f. – küünarvarre pronatsioon.
M. flexor pollicis longus: o. – radius`e eespind; i. – pöidla phalanx distalis; f. – painutab pöidla distaalset lüli (ja rannet !)
M. flexor digitorum profundus: o. – ulna eesmine pind + membrana interossea; i. – 2. – 5. phalanx distalis (4 lõppkõõlust!); f. – painutab 2. kuni 5. sõrme distaalseid lülisid (ja rannet!)
M. flexor digitorum superficialis: o. – caput humeroulnare – humerus`e epicondylus medialis + ulna processus coronoideus, caput radiale – radius`e eespind; i. – 2. – 5. phalanx media (4 lõppkõõlust, igaüks hargneb kinnitumisel 2-ks sääreks ümber m. flexor digitorum profunduse kõõluse!); f. – painutab sõrmede keskmisi lülisid (aitab painutada küünarvart ja rannet!).
M. pronator teres: o. – humerus`e epicondylus medialis + tuberositas ulnae; i. – radius`e keskosa; f. – proneerib küünarvart (aitab painutada küünarvart)
M. flexor carpi radialis: o. – epicondylus medialis humeri; i. – os metacarpalis 2. ; f. – painutab ja abdutseerib rannet.
M. palmaris longus: o. – epicondylus medialis humeri; i. – aponeurosis palmaris; f. – pingutab pihuaponeuroosi (ja aitab veidi rannet painutada).
M. flexor carpi ulnaris: o. – epicondylus medialis humeri + margo posterior ulnae; i. – os hamatum + os metacarpalis 5. (selle lihase kõõluse sees on seesamluu - os pisiforme!); f. – painutab ja adutseerib rannet.
Külgmine (lateraalne) rühm .
M. supinator: o. – epicondylus lateralis humeri + crista musculi supinatoris ulnae; i. – radius`e ülaosa; f. – supineerib küünarvart.
M. extensor carpi radialis brevis : o. – epicondylus lateralis humeri; i. – os metacarpalis 3.; f. – sirutab ja abdutseerib rannet.
M. extensor carpi radialis longus: o. – epicondylus lateralis humeri (eelmisest kõrgemal!); i. – os metacarpalis 2.; f. – a) sirutab ja abdutseerib rannet, b) aitab painutada ja supineerida küünarvart.
M. brachioradialis: o. – humerus`e lateraalserv; i. – radius processus styloideus`est veidi ülalpool; f. – a) proneeritud küünarvart supineerib, supineeritud küünarvart proneerib, b) aitab painutada küünarvart
Tagumine rühm.
M. abductor pollicis longus: o. – facies posterior radii et ulnae; i. – os metacarpalis 1.; f. – abdutseerib pöialt
M. extensor pollicis brevis: o. – facies posterior radii; i. – pöidla phalanx proximalis ; f. – sirutab pöidla proksimaalset lüli.
M. extensor pollicis longus: o. – facies posterior ulnae; i. – pöidla phalanx distalis; f. – sirutab pöidla distaalset lüli
M. extensor indicis: o. – facies posterior ulnae; i. – aponeurosis dorsalis indicis (digiti 2.); f. – sirutab nimetissõrme (ja aitab kätt sirutada – st. teha randmest dorsaalfleksiooni)
M. extensor digitorum: o. – epicondylus lateralis humeri; i. – aponeurosis dorsalis digiti 2. – 5. (4 lõppkõõlust, metakarpaalluude kohal omavahel ühendatud – selle tõttu on eriti 3. ja 4. sõrme eraldi sirutamine takistatud! ); f. – sirutab sõrmi (ja rannet)
M. extensor digiti minimi: o. – epicondylus lateralis humeri; i. – aponeurosis dorsalis digiti minimi (digiti 5.); f. – aitab sirutada väikest sõrme (ja rannet)
M. extensor carpi ulnaris: o. – epicondylus lateralis humeri; i. – os metacarpalis 5.; f. – sirutab ja adutseerib rannet
Käe lihased.
Keskne rühm
Mm. interossei dorsales (4)
Mm. interossei palmares (3)
Mm. lumbricales (4)
Külgmine e. lateraalne rühm (ka thenar`i e. pöidlapäka lihased)
M. adductor pollicis
M. opponens pollicis
M. flexor pollicis brevis
M. abductor pollicis brevis
Keskmine e. mediaalne rühm (ka hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased)
M. opponens digiti minimi
M. flexor digiti minimi
M. abductor digiti minimi
M. palmaris brevis
Alajäseme lihased.
Vaagnavöötme lihased.
Vahelmine rühm.
M. iliopsoas:2osa (algavad eraldi, ühinevad lig. inguinale all lacuna musculorumis):
M. psoas major: o. – vertebrae lumbales;
M. iliacus : o. – fossa iliaca;
i. – trochanter minor; f. – a) reie antefleksioon (kiire ja tugev – “sprinterilihas”!), b) seismisel hoiab keha puusaliigesest tahapoole kaldumast.
M. psoas minor: inimesel vähetähtis, sageli puudub! (o. – vertebrae Th12 – L1; i. – fascia iliaca; f. – fastsia pingutamine).
Tagumine rühm.
M. gluteus minimus: o. – ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja inferior`i vahel); i. – trochanter major; f. – reie abduktsioon
M. gluteus medius: o. – ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja posterior`i vahel); i. – trochanter major; f. – reie abduktsioon (+ osad kiud aitavad teha siserotatsiooni ja anteversiooni, osad kiud – välisrotatsiooni ja retroversiooni)
M. piriformis: o. – os sacrum`i facies anterior (pelvina); i. – trochanter major (läbib foramen isciadicum majus`e!); f. – reie välisrotatsioon ja abduktsioon
M. rotator triceps - mitteametlik nimetus!, koosneb 3-st algul suhteliselt iseseisvast lihasest:
M. gemellus superior: o. – spina ischiadica;
M. obturatorius internus: o. – membrana obturatoria sisepind;
M. gemellus inferior: o. – tuber ischiadicum;
i.(kõik koos!) – fossa trochanterica; f. – reie välisrotatsioon
M. quadratus femoris: o. – tuber ischiadicum; i. – crista intertrochanterica; f. – reie välisrotatsioon
M. gluteus maximus: o. – ala ossis ilii (tagapool linea glutea posterior`i), fascia thoracolumbalis, os sacrum; i. – a) tuberositas glutea (alumised kimbud) + b) tractus iliotibialis (ülemised kimbud); f. – a) reie retrofleksioon ja välisrotatsioon; b) reie abduktsioon (ülemised kimbud) ja aduktsioon (alumised kimbud), c) seismisel hoiab keha puusaliigesest ette kaldumast.
M. tensor fasciae latae: o. – spina iliaca anterior superior; i. – tractus iliotibialis; f. – a) koos m. gluteus maximus`ega – reie abduktsioon, b) reie antefleksioon ja siserotatsioon.
Reie lihased.
Tagumine rühm.
M. semimembranosus: o. – tuber ishiadicum; i. – condylus medialis tibiae (hargneb kolmeks – tekib pes anserinus profundus); f. – a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon.
M. popliteus: o. – epicondylus lateralis femoris + capsula art. genus ; i. – facies posterior tibiae; f. – põlveliigese kapsli pingutamine (+ veidi ka sääre painutamine ja siserotatsioon)
M. semitendinosus: o. tuber ischiadicum; i. – tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest!); f. – a) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon.
M. biceps femoris: o. – caput longum – tuber ischiadicum, caput breve – linea aspera labium laterale; i. – caput fibulae; f. – a) põlveliigeses fleksioon ja välisrotatsioon, b) puusaliigeses vähene retrofleksioon.
Keskmine (mediaalne) rühm (ka: adduktorite e. lähendajate rühm).
M. obturatorius externus: o. – membrana obturatoria välispind; i. – fossa trochanterica; f. – reie aduktsioon ja välisrotatsioon.
M. adductor magnus : o. – tuber ischiadicum; i. – linea aspera labium mediale + epicondylus medialis femoris; f. - reie aduktsioon ja välisrotatsioon.
(M. adductor minimus – väike lihas, eraldunud magnuse ülemisest osast, sageli puudub.)
M. adductor brevis: o. – ramus inferior ossis pubis; i. – linea aspera labium mediale ülaosa; f. - reie aduktsioon ja välisrotatsioon
M. pectineus: o. – pecten ossis pubis; i. – linea pectinea femoris; f. – reie aduktsioon
M. adductor longus: o. – os pubis (sümfüüsi kõrval); i. – linea aspera labium mediale keskosa; f. - reie aduktsioon ja välisrotatsioon.
M. gracilis: o. – ramus inferior ossis pubis; i. – tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest); f. – a) puusaliigeses reie aduktsioon; b) põlveliigeses sääre fleksioon ja siserotatsioon.
Eesmine rühm.
M. quadriceps femoris – 4 osa:
M. vastus intermedius: o. – facies anterior femoris;
M. vastus lateralis: o. – linea aspera labium laterale;
M. vastus medialis: o, - linea aspera labium mediale;
M, rectus femoris: o. – spina iliaca anterior inferior;
i. – (patella – lig. patellae) – tuberositas tibiae; f. – a) põlveliigeses extensioon (ainus sääre sirutaja – ”jalgpallurilihas”!), b) puusaliigeses antefleksioon (m. rectus femoris!).
M. sartorius : o. - spina iliaca anterior superior; i. – tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest); f. – a) põlveliigesses fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses antefleksioon ja välisrotatsioon (viib jala “rätsepaiste” asendisse!).
Sääre lihased.
Tagumine rühm.
M. tibialis posterior: o. – membrana interossea + facies posterior tibiae; i. – os naviculare + os cuneiforme mediale; f. – a) ülemises hüppeliigeses plantaarfleksioon, b) alumises hüppeliigeses jalalaba mediaalse serva tõstmine, c) väga tähtis jalavõlvi hoidmisel
M. flexor hallucis longus: o. – facies posterior fibulae; i. – phalanx distalis digiti I; f. – suure varba fleksioon (+ jala plantaarfleksioon)
M. flexor digitorum longus: o. – facies posterior tibiae; i. – 2. – 5. varba phalanx distalis (4 kõõlust!); f. – varvaste painutamine (+ jala plantaarfleksioon)
M. triceps surae - 2 suurt osa:
M. soleus: o. – linea musculi solei, membrana interossea, facies posterior fibulae;
M. gastrocnemius:
caput mediale: o. – condylus medialis femoris;
caput laterale: o. – condylus lateralis femoris;
i. - tuber calcanei – kõigi osade ühine lõppkõõlus on tendo calcaneus (ka: tendo Achillis e. Ahhilleuse kõõlus!); f. – a) jala plantaarfleksioon (kõige tugevam talla poole painutaja – peamine äratõukelihas hüpetel, jooksmisel jne.!), b) põlveliigeses fleksioon (gastrocnemius!), c) seismisel hoiab keha hüppeliigesest ette vajumast (soleus!).
M. plantaris: (inimesel vähetähtis, vahel puudub, hästi arenenud närilistel – näiteks laborirottidel!) o. – condylus lateralis femoris + capsula art. genus; i. – tendo calcaneus; f. – pingutab põlveliigese kapslit
Külgmine (lateraalne) rühm.
M. peroneus (fibularis) brevis: o. – facies lateralis fibulae; i. – os metatarsalis 5.; f. – jala plantaarfleksioon + jala lateraalse serva tõstmine
M. peroneus (fibularis) longus: o. – caput fibulae + condylus lateralis tibiae; i. – os cuneiforme mediale + os metatarsalis I (kulgeb talla alt läbi!); f. – a) jala plantaarfleksioon ja jala lateraalse serva tõstmine, b) jalavõlvi hoidmine
Eesmine rühm.
M. extensor hallucis longus: o. – facies medialis fibulae; i. – aponeurosis dorsalis digiti I; f. – suure varba ekstensioon + jala dorsaalfleksioon
M. extensor digitorum longus: o. – caput et facies anterior fibulae, condylus lateralis tibiae; i. – aponeurosis dorsalis digitorum 2. – 5.; f. – 2. – 5. varba ekstensioon + jala dorsaalfleksioon
M. peroneus (fibularis) tertius: eraldunud m. extensor digitorum longus`est – vahel pole selgelt eristatav ; i. – os metatarsalis 5.; f. – jala dorsaalfleksioon
M. tibialis anterior: o. – facies lateralis tibiae; i. – os cuneiformemediale + os metatarsalis 1.; f. – a) jala dorsaalfleksioon ja jala mediaalse serva tõstmine, b) jalavõlvi hoidmine.
Jala lihased.
Jalatalla lihased.
Keskne rühm.
Mm. interossei dorsales
Mm. interossei plantares
Mm. Lumbricales
M. quadratus plantae
M. flexor digitorum brevis
Keskmine (mediaalne) rühm.
M. adductor hallucis
M. flexor hallucis brevis
M. abductor hallucis
Külgmine (lateraalne) rühm.
M. opponens digiti minimi
M. flexor digiti minimi brevis
M. abductor digiti minimi
Jalaselja lihased.
M. extensor hallucis brevis
M. extensor digitorum brevis
Lühidalt mõnedest topograafilistest piirkondadest.
Vagina musculi recti abdominis.
Kõhu sirglihase tupe moodustavad kõhu külgmise rühma lihaste aponeuroosid.
Tupe ülemises 2/3 osas jaotuvad aponeuroosid enam-vähem võrdselt ette ja tahapoole m. rectus abdominis`t: eespool on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos ja m. obliquus internus abdominis`e aponeroosi eesmine leste ; tagapool kõhu sirglihast paiknevad m. obliquus internus abdominis`e aponeuroosi tagumine leste ja m. transversus abdominis`e aponeuroos.
Alumises 1/3 osas (allpool kaarjoont!) on kõigi nende lihaste aponeuroosid paigutunud m. rectus abdominis`e ette ja tagantpoolt teda vaid fascia transversalis (ja edasi kõhukelme).
Kõhu keskjoonel moodustavad omavahel põimuvad vasaku ja parema poole kõhu külgmise rühma lihaste aponeurooside kiud kõhu valgejoone – linea alba.
Cavitas axillaris ( cavum axillare).
Cavitas axillaris – kaenlaõõs – on tüvipüramiidi kujuline ruum rindkere ja õlavarre vahel.
Seda piiravad:
eestpoolt - m. pectoralis major ja m. pectoralis minor;
tagantpoolt – m. latissimus dorsi, m. subscapularis ja m. teres minor.
lateraalselt – õlavars (humerus, m. coracobrachialis, m. biceps et triceps brachii);
mediaalselt - rindkere sein (m. serratus anterior, mm. intercostales);
ülalt – õlaliiges.
Cavitas axillaris`es paiknevad a. ja v. axillaris oma harudega ja plexus brachialis`est lähtuvad ülajäseme närvid; samuti on siin palju lümfisõlmi ning kogu ülejäänud ruum on täidetud koheva sidekoega.
Foramen quadrilaterum.
See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagaseina lateraalosas.
Seda piiravad: lateraalselt - collum chirurgicum humeri,
ülalt – m. teres minor,
alt – m. ters major,
mediaalselt – m. triceps brachii caput longum
Foramen trilaterum.
See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagasena mediaalses osas.
Seda piiravad: lateraalselt – m. triceps brachii caput longum,
ülalt – m. teres minor,
alt – m. teres major.
Canalis inguinalis.
Canalis inguinalis – kubemekanal – on suguelundite arenguga seotud läbipääs kõhuseinas. Ta paikneb ligamentum inguinale peal ning tal on kaks ava ja neli seina.
Avad:
- sisemine – anulus inguinalis profundus, on kaetud peritoneumiga, tema kohal on kõhuseina sisepinnal näha fossa inguinalis lateralis;
- välimine – anulus inguinalis superficialis, paikneb naha ja nahaaluskoe all tuberculum pubicum`ist lateraalsemal.
Seinad:
- alumine sein – lig. inguinale (see on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroosi paksenenud alumine serv!),
- eesmine sein – m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos,
- ülemine sein – m. obliquus internus abdominis`e ja m. transversus abdominis`e alumised servad
- tagumine sein – fascia transversalis.
Mehel kulgeb läbi kubemekanali seemneväät (funiculus spermaticus); naisel – emaka ümarside (ligamentum teres uteri).
Lacuna vasorum.
Lacuna vasorum – soontelaugas, on lig. inguinale all mediaalsel paiknev ava, mille kaudu a. ja v. femoralis väljuvad vaagnaõõnest reiele.
Seda piiravad:
- ülalt – lig. inguinale,
- alt – os pubis,
- lateraalselt - arcus iliopectineus.
Arcus iliopectineus on fascia iliaca paksend lig. inguinale ja eminentia iliopubica vahel.
Lacuna musculorum.
Lacuna musculorum – lihastelaugas, on soontelaukast lateraalsemal olev ava, mille kaudu väljuvad vaagnaõõnest reiele m. iliopsoas ja n. femoralis.
Seda piiravad:

• ülalt – lig. inguinale,
  
• alt – os ilium ,
  
• mediaalselt – arcus iliopectineus.
  

Foramen suprapiriforme et foramen infrapiriforme.
Vaagna luude ja sidemete (os ischii, os ilii, lig. sacrotuberale ja lig. sacrospinale) vahele jääb foramen ischiadicus majus, mille kaudu väljub vaagnaõõnest m. piriformis. M. piriformis ei täida kogu foramen ischiadicus majus`t: temast ülespoole tekib foramen suprapiriforme, allapoole – foramen infrapiriforme. Nende avade kaudu väljuvad vaagnaõõnest tuharapiirkonda närvid ja veresooned.
NB! Foramen infrapiriforme kaudu väljub reiele inimkeha jämedaim närv – n. ischiadicus!
Canalis adductorius.
Adduktorite kanal on spiraalselt kulgev süvend reie eesmise rühma lihaste (m. vastus medialis ja m. sartorius) ning mediaalse rühma lihaste (adduktorid!) vahel.
Canalis adductorius`e kaudu kulgevad a. ja v. femoralis`e peatüved fossa poplitea`sse.
Fossa politea.
Fossa poplitea – õndlaauk, on rombikujuline piirkond põlve taga.
Fossa poplitea põhjaks on facies poplitea femoris ja capsula art. genus;
ülemise nurga moodustavad: lateraalselt - m. biceps femoris, mediaalselt – m. semitendinosus ja m. semimembranosus;
alumist nurka piiravad: lateraalselt – m. gastrocnemius`e caput laterale, mediaalselt – m. gastrocnemius`e caput mediale.