KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) (0)

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)
Kiilluu keha ( corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad ( alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk ( fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores ) läbib nägemisnärvikanal ( canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior ). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku:
Ümarmulk ( foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind ( facies orbitalis). Tiibjätkeid ( processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus).
Põhiluu- urge (kiilluu sees)
OIMULUU (os temporale) (peas)
Soomusosa ( pars squamosa).
Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus)
Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesköbruke (tuberculum articulare). Trummiosa (pars tympanica ) piirab välimist kuulmekäiku (meatus acusticus externus ). Välimine kuulmekäik algab välimise kuulmeavausena (porus acusticus externus). Sisemine kuulmekäik (meatus acusticus internus) algab sisemise kuulmeavausena (porus acusticus internus). Kaljuosa (pars petrosa) ülemisel pinnal on kaarkõrgend (eminentia arcutata) ning kolmiknärvijäljend ( impressio trigeminalis). Kaljuosa alumisel pinnal on unearterikanali välimine avaus (apertura externa canalis carotici), kägiauk (fossa jugularis), tikkeljätkemulk (foramen stylomastoideum) ja tikkeljätke (processus styloideus). Nibujätkeosa (pars mastoidea) välisküljel on nibujätke (processus mastoideus). Nibujätkeosal on ka nibujätkelmulk (foramen mastoideum).
OTSMIKULUU (os frontale) (peas)
Otsmikuluusoomusel (squama frontalis ) asub otsmikuluuhari (crista frontalis), mis lõppeb umbmulguga (foramen caecum). Otsmikuluu välispinnalt lähtuvad sarnaluumised jätked (processus zygomaticus), mille välispinnalt algab oimujoon ( linea temporalis ). Silmakoopaülisel serval ( margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate ( tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk ( incisura ethmoidalis). Otsmikuluu- urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis).
KIIRULUU (os parietale) (peas)
Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale), sellest allpool on ülemine ja alumine oimujoon (linea temporalis superior et inferior ). Ülemise serva lähedal on kiirumulk (foramen parietale).
SÕELLUU (os ethmoidale) (peas)
Sõelleste ( lamina cribrosa). Püstleste (lamina perpendicularis), mille jätkuks on kukehari (crista galli ). Umbmulk (foramen caecum).
ÜLALÕUALUU (maxilla) (peas)
Ülalõualuukeha (corpus maxillae) sees on ülalõuaurge (sinus maxillaris). Eesmisel pinnal (facies anterior ) eraldab ninamisest pinnast ninamine sälk (incisura nasalis), silmakoobasmisest pinnast silmakoopaalune serv (margo infraorbitalis), millest allpool on silmahambaauk (fossa canina) ja silmakoopaalune mulk (foramen infraorbitale). Oimualuse pinna (facies infratemporalis) tagumist väljuvat osa nimetatakse ülalõuaköbruks (tuber maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse vaoga ( sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus). Alveolaarkaarel ( arcus alveolaris) on hambasombud ( alveooli dentales).
KUKLALUU (os occipitale) peas
Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis ). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt ( condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb keelealuse närvi kanal (canalis nervi hypoglossi). Kuklasoomus (squama occipitalis), mille sisepinnal on sisemine kuklamügar (protuberantia occipitalis interna), millest allapoole lähtub sisemine kuklahari (crista occipitalis interna) ning ülespoole ülemine noolurkevagu (sulcus sinus sagittalis superioris). Sisepinnalt lähtub risti mõlemale poole ristiurkevagu (sulcus sinus transversi). Kuklaluusoomuse välispinna keskel on välimine kuklamügar ( protuberantia occipitalis externa), millest allapoole lähtub välimine kuklahari (crista occipitalis externa). Välimise kuklamügara piirkonnast algab ülemine kuklatagusejoon (linea nuchalis superior), millest allpool on alumine kuklatagusejoon (linea nuchalis inferior). Kuklaluu ülemine serv on lambdaõmblusmine serv (margo lambdoideus), allpool nibujätkmine serv (margo mastoideus).
ALALÕUALUU (mandibula) peas
Alalõuakeha (corpus mandibulae) ja alalõualuuharu ( ramus mandibulae) ühendumiskohal on alalõuanurk ( angulus mandibulae). Alveolaarosa (pars alveolaris) ülemisel serval on alveolaarkaar (arcus alveolaris). Alalõua alumine serv on alalõuapõhimik ( basis mandibulae). Alalõua välimises külgmises osas on lõuatsimulk (foramen mentale ), keskses osas on lõuatsimügar (protuberantia mentalis ). Alalõuakeha sisepinnal on lõuatsioga ( spina mentalis). Välispinnal on mälurmine körpus (tuberositas masseterica) ning sisepinnal tiiblihasmine körpus (tuberositas pterygoidea). Sisepinnal asub alalõuamulk (foramen mandibulae), mis viib alalõuakanalisse (canalis mandibulae). Eespool paikneb nokkjätke (processus coronoideus) ning tagapool põntjätke (processus condylaris). Põntjätke ülemine pind on alalõuapea ( caput mandibulae) ning allpool on alalõuakael (collum mandibulae).
SUULAELUU (os palatinum) (peas)
Rõhtleste- lamina horizontalis
Püstleste- lamina perpendicularis
Suur suulaemulk- foramen palatinum majus
SARNALUU (vomer) (peas)
Otsimikuluumine jätke- processus frontalis Ülalõualuumine jätke- processus maxillae
Oimuluumine jätke- processus temporalis Silmakoobasmine pind- facies orbitalis
HÄBEMELUU (os pubis ) (peas)
Häbemeluu osad on ülemine häbemeluuharu (ramus superior ossis pubis) ja alumine häbemeluuharu (ramus inferior ossis pubis). Häbemeluu ja niudeluu ühendumiskohta tähistab ülalpinnal niude-häbeme kõrgend (eminentia iliopubica). Häbemeluuköbruke (tuberculum pubicum). Häbemeluuhari (crista pubica). Häbemeluu harude vahel paikneb sümfüüsmine pind (facies symphysialis).
ISTMIKULUU (os ischii) (peas)
Istmikuluu koosneb istmikuluukehast (corpus ossis ischii) ja istmikuluuharust (ramus ossis ischii). Istmikuluukeha- ja haru vahel on istmikuköber (tuber ischiadicum). Istmikuköbrust kõrgemal on istmikuluuoga (spina ischiadica). Väike istmikuluusälk (incisura ischiadica minor ).
NIUDELUU (os ilium) (peas)
Koosneb niudeluukehast (corpus ossis ilii) ja niudeluutiivast (ala ossis ilii), mille ülemine serv on niudeluuhari (crista ossis iliaca). Eespoolt piirab niudeluu harja ülemis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-superior), millest allpool on alumis-eesmine niudeluuoga (spina iliaca anterior-inferior). Tagantpoolt piirab niudeluuharja ülemis-tagumine niudeluuoga (spina iliaca posterior -superior), millest allpool on alumis-tagumine niudeluuoga (spina iliaca posterior-inferior). Niudeluutiiva alumine serv moodustab koos istmikuluuga suure istmikuluusälgu (incisura ischiadica major ). Niudeluu sisepinna eesmises ülemises osas on niudeluuauk (fossa iliaca), mille kõrval on kõrvalestjaspind (facies auricularis) ja niudeluukörpus (tuberositas iliaca). Niudeluutiiva välispinnal kulgevad alumine tuharajoon (linea glutea inferior), eesmine tuharajoon (linea glutea anterior) ja tagumine t uharajoon (linea glutea posterior).
PUUSALUU (os coxae ) (peas)
Istmiku- ja häbemeluu piiravad toppemulku (foramen obturatum). Liigesõõnsus ehk puusanapp (acetablum). Puusanapast allpool on puusanapa auk (fossa acetabuli). Puusanapa ülalpool on kuujaspind (facies lunata). Puusanapa august allpool on puusanapasälk (incisura acetabuli).
SÕRMEDE LÜLID ( digitorum phalanges ) (peas)
Sõrmede luud koosnevad kolmest lülist: lähimine lüli (phalanx proximalis ), keskmine lüli (phalanx media) ja kaugmine lüli (phalanx distalis). Igal lülil on lülipõhimik (basis phalangis), lülikeha (corpus phalangis) ja lülipea (caput phalangis). Pöial (pollex).
KÄMBLALUUD ( ossa metacarpi) (peas)
Kämblaluude hulka kuulub 5 toruluud. Igal kämblaluul on põhimik (basis ossis metacarpi), keha (corpus ossis metacarpi) ja pea (caput ossis metacarpi). Kämblaluude kehade vahele jääb kämblaluudevahemikud (spatia interossea metacarpi).
RANDMELUUD (ossa carpi) (peas)
Randmeluid on 8. Proksimaalse rea moodustavad (pöidla poolt lugema hakates) lodiluu (os scaphoideum), kuuluu (os lunatum), kolmkantluu (os triquentrum) ja hernesluu (os pisiforme). Distaalse rea moodustavad trapetsluu (os trapezium), trapetsoidluu (os trapetzoideum), päitluu (os capitatum) ja konksluu (os hamatum).
KODARLUU ( radius ) (peas)
Kodarluu ülemisel otsal on kodarluupea (caput radii), mille ülalpinnal on kodarluupea- lohk ( fovea capitis). Kodarluupea liigestub küünarluuga külgpinnal liigesringmikuga (circumferentia articularis). Kodarluupeast allpool on kodarluukael (collum radii) ning sellest allpool on kodarluuköber (tuberositas radii). Kodarluukehal (corpus radii) on luudevaheline serv (margo interosseus). Kodarluu alumises lateraalses otsas on tikkeljätke (processus styloideus) ning mediaalses otsas on küünarluumine sälk (incisura ulnaris ). Distaalsel küljel on randmine liigespind (facies articularis carpalis).
KÜÜNARLUU (ulna) (peas)
Küünarluu ülemisel osal on 2 jätket: ülespoole on suunatud küünarnukk (olecranon) ning ettepoole on suunatud nokkjätke (processus coronoideus), mille lateraalsel küljel on kodarluumine sälk (incisura radialis ) ning küünarluukörpus (tuberostias ulnae ). Mõlemad jätked piiravad plokisälku (incisura trochlearis). Küünarluukehal (corpus ulnae) on luudevaheline serv (margo interosseus). Küünarluu alumisel otsal on küünarluupea (caput ulnae), mille liigesringmik (circumferentia articularis) liigestub kodarluu vastava sälguga. Küünarluupea mediaalsel küljel on tikkeljätke (processus styloideus).
ÕLAVARRELUU ( humerus )
Õlavarreluupeale (caput humeri) järgneb anatoomiline kael (collum anatomicum). Anatoomilise kaela kõrval on suur köbruke (tuberculum majus) ja väike köbruke (tuberculum minus ). Köbrukesed lähevad õlavarreluukehal üle suure ja väikese köbrukese harjaks (crista tuberculi majoris et minoris), mida eraldab köbrukestevahevagu (sulcus intertubercularis). Õlavarreluukeha (corpus humeri) algab kirurgilise kaelaga (collum chirurgicum). Keha külgmisel osal on deltalihasmine köprus (tuberositas deltoidea) ning tagumisel küljel kodraluumise närvi vagu (sulcus nervi radialis). Õlavarreluu alumise otsa moodustab õlavarreluupõnt (condylus humeri), mis liigestub küünarvarre luudega. Põnda lateraalsem osa on õlavarreluupähik (capitulum humeri), mediaalne osa on õlavarreluuplokk (tochlea humeri). Õlavarreluupähiku kohal on kodarluumine auk (fossa radialis) ning õlavarreluuploki kohal nokkjätkmine auk (fossa coronoidea). Tagumisel pinnal õlavarreluuploki kohal on küünarnukmine auk (fossa olecrani). Õlavarreluupõnda küljelt lähtuvad keskmine põndapealis (epicondylus medalis) ja külgmine põndapealis (epicondylus lateralis).
RANGLUU ( clavicula ) (peas)
Rinnakmine ots- extremitas sternalis
Õlanukmine ots- extremitas acromialis
ABALUU (scapula) (peas)
Abaluu keskmine serv (margo medalis) on kõige pikem. Külgmine serv (margo lateralis) on paksem . Ülemine serv (margo superior) on kõige lühem. Abaluu alumine nurk (angulus inferior) on nüri . Ülemine nurk (angulus superior) on terav . Külgmine nurk (angulus lateralis) on tugevalt paks, mille üleval on liigesõõnsus (cavitas glenoidaris). Liigesõõnsuse üles jääb kaarnajätke (processus coracoideus) ning ümber on abaluukael (collum scapulae). Ülemise serva ja kaarnajätke vahele jääb abaluusälk (incisura scapulae). Abaluu selgmisel poolel on abaluuhari (spina scapulae), mis läheb üle õlanukiks (acromion). Abaluuharjast üleval pool on harjaüline auk (fossa supraspinata) ja allpool on harjaalune auk (fossa infraspinata).
Roidmine pind (facies costalis) ja selgmine pind (facies dorsalis ).
RINNAK (sternum)
Ülemine osa on rinnakupide (manubrium sterni), mille ülemisel osal on kägisälk (incisura jugularis) ning sellest lateraalsemal rangluumine sälk (incisura clavicularis). Sellest allpool on roidmine sälk (incisura costalis). Keskmine osa on rinnakukeha (corpus sterni) moodustab rinnakupidemega rinnakunurga (angulus sterni). Alumine osa on mõõkjätke (processus xiphoideus).
ROIDED (costae) (peas)
Pärisroided - costae verae (1-7)
Kaareroided- costae arcuariae (8-10)
Vallasroided- costae fluctuantes (11-12)
Roidepea (caput costae) on roide alumine osa, millele järgneb roidekael (collum costae). Roidekaelast lateraalsemal on roideköbruke (tuberculum costae). Roidekeha (corpus costae) tagumises osas on roidenurk (angulus costae) ning sisepinnal on roidevagu (sulcus costae).
RISTLUU (os sacrum) peas
Ristluutipp (apex ossis sacri) on suunatud alla. Neem (promontorium). Vaagenmisel pinnal (facies pelvica) asuvad vaagenmised ristluumulgud (foramina sacralia pelvica). Nende mulkude vahel kulgevad ristijooned (linea transversae). Selgmisel pinnal (facies dorsalis) on selgmised ristluumulgud (foramina sacralia dorsalis). Keskpidine ristluuhari (crista sacralis mediana ) kulgeb ristluu keskel, mille kõrval on keskmine ristluuhari (crista sacralis medialis ) ning külgmine ristluuhari (crista sacralis lateralis). Ristluu külgmised osad (partes laterales) asuvad ristluumulkudest lateraalsemal. Külgmiste osade lateraalsel küljel asub kõrvalestjas pind (facies auricularis). Ristluud läbib ristluukanal (canalis sacralis), mis avaneb ristluukanali-lahiga (hiatus sacralis), mida omakorda piiravad ristluusarved (cornua sacralia). Ristluukanalt ühendava ristluumulkudega lülidevahemulgud (foramina intervertebralia).
KAELALÜLID (vertebrae cervicales)
KANDELÜLI - atlas (1.lüli)
Eesmine lülikaar (arcus vertebralis anterior) on eesmine osa. Selle tagumisel pinnal on hammasmine lohk (fovea dentis). Tagumine lülikaar (arcus vertebralis posterior) on tagumine osa. Ülemine liigeslohk (fovea articularis superior) ja alumine liigeslohk (fovea artucularis inferior).
TELGLÜLI- axsis (2.lüli)
Telglüli täidab telglülihammas ( dens axis).
LÜLI (vertebrae)
Lülikeha (coprus vertebrae) on eesmine osa. Lülikaar (arcus vertebrae) on tagumine osa, mis piirab lülikehaga lülimulku (foramen vertebrae). Kõikide lülide mulgud moodustava lülisambakanali (canalis vertebralis). Ülemine lülisälk (incisura vertebralis superior) ja alumine lülisälk (incisura vertebralis inferior). Lülikaarelt tahapoole lähtub ogajätke (processus spinosus), küljele lähtub ristijätke (processus transversus). Ülespoole lähtub ülemine liigesjätke (processus artucularis superior) ja allapoole lähtub alumine liigesjätke (processus articularis inferior).
7 KAELALÜLI ( aukudega )
12 RINNALÜLI (aukudeta, alumine jätke on peenem)
5 NIMMELÜLI (kõige suuremad)
REIELUU ( femur ) (peas)
Reieluupea (caput femoris ). Reieluu kaela (collum femoris) kõrval on suur pöörel (trochanter major), mille tagaküljel on pöörlaauk (fossa trochanterica) ja väike pöörel (trochanter minor). Pöörlaid ühendab ees pöörlatevahejoon (linea intertrochanterica), taga pöörlatevahehari (crista intertrochanterica). Reieluu keha (corpus femoris) pinnal kulgeb karejoon (linea aspera). Suure pöörla all asub tuharalihasmine körpus (tuberositas glutea). Õnnalmine pind (facies poplitea). Reieluu alumisel osal on keskmine ja külgmine põnt (condylus medalis et lateralis), mille all asub põlvekedermine pind (facies patellaris). Põntade vahel asub põntadevaheline auk (fossa intercondylaris). Põntade külgosad väljuvad keskmise ja külgmise põndapealisena (epicondylus medalis et lateralis).
PÕLVEKEDER ( patella ) (peas)
Põlvekedrapõhimik (basis patellae) on suunatud üles, põlvekedra tipp (apex patellae).
Eesmine pind (facies anterior) on ebatasane. Tagumisel küljel on liigespind (facies articularis).
SÄÄRELUU (tibia) peas
Sääreluu ülemisel pinnal on keskmine ja külgmine põnt (condylus medialis et lateralis), mille vahel on põntadevaheline kõrgend (eminentia intercondylaris). Külgmisel põndal asub pindluumine liigespind (facies articularis fibularis). Sääreluu kehal ( corpus tibiae) asub luudevaheline serv (margo interosseus). Sääreluu alumise osa mediaanselt küljelt lähtub allapoole keskmine pekse (malleolus medialis), lateraalsel küljel paikneb pindluumine sälk (incisura fibularis). Keskmise pekse lateraalsel küljel on pekseliigespind (facies articularis malleoli).
PINDLUU ( fibula ) peas
Pindluu pea (caput fibulae) kannab pindluupea-liigespinda (facies articularis capitis fibulae). Pindluukeha (corpus fibulae) tagumisel küljel on luudevaheline serv (margo interosseus). Pindluu alumine ots moodustab külgmise pekse ( malleolus lateralis).
KANNALUUD (ossa tarsi) (peas)
Kontsluu - talus Keskmine talbluu - cuneiforme mediale
Kandluu - calcaneus Vahepealne talbluu- cuneiforme intermedium
Lodiluu- os naviculare Külgmine talbluu- cuneiforme laterale
Kuupluu- os cuboideum
KONTSLUU (talus) (peas)
Kontsluupea (caput tali ) kannab lodiluumist liigespinda (facies articularis navicularis). Kontsluukael (collum tali). Kontsluu keha (corpus tali) ülemine osa moodustab kontsluuploki (trochlea tali).
KANDLUU (calcaneus) (peas)
Kandluuköber (tuber calcanei) paikneb kandluu tagumis-alumises osas.
PÖIALUUD (ossa metatarsali) (peas)
I, II, II IV, V os metatarsale.
Põhimik- basis Keha- corpus Pea- caput
VARVASTE LUUD (ossa digitorum pedis) (peas)
Suur varvas - hallux
Lähimine lüli- phalangis proximalis Keskmine lüli- phalangis medalis
Kaugmine lüli- phalangis distalis
Lülipõhimik- basis phalanges
Lülikeha- corpus phalanges
Lülipea- caput phalanges