5. 2 processus xiphoideus mõõgataoline jätke 6. 2 vertebrae lumbls nimmelülid 7. 2 lumblis, e nimme-, lumbaal- , 8. 2 cubitus, , m. küünarnukk 9. 3 articulatio cubiti küünarliiges , 0. 3 crista, ae, f. hari 1. 3 iliacus, a, um niude- , . 2. 3 crista iliaca niudeluuhari 3. 3 os, ossis, n. luu 4. 3 lium, , n. niudeluu 5. 3 os lium niudeluu 6. 3 sacrum, , n. ristluu , 7. 3 coccyx, coccygis, m
Fascia lata 3 M. gluteus medius Keskne tuharalihas 9. 4 M. pectineus Kammilihas 0. 4 M. iliopsoas; Niude-nimme lihas; ; 1. M. psoas major; Suur nimmelihas; M. iliacus Niudelihas 4 M. gracilis õrnlihas 2. 4 M. adductor longus Pikk (reie) lahendaja 3. 4 M. biceps femoris Reie-kakspealihas 4. 4 M. semitendinosus Poolkõõluslihas 5. 4 M. semimembranosus Poolkilelihas 6. 4 M
flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris. Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis. Puusaliigeses toimuvad järgmised liigutused: fleksioon 120, ekstensioon 30, abduktsioon 45-50, adduktsioon 20-30 ning internaal-rotatsioon 35-45 ja eksternaal-rotatsioon 35-45 Fleksiooni teevad m. psoas major ja iliacus. Ekstensiooni teostavad m. gluteus maximus, biceps femoris, semitendinosus, ja semimembranosus. Abduktsiooni võimaldavad m. gluteus medius ja gluteus minus. Addukstsiooni teevad m. adductor magnus, adductor brevis, adductor longus, pectineus ja gracilis. Internaal-rotatsiooni teevad m. gluteus minimus, gluteus medius ja tensor fasciae latae. Eksternaal-rotatsiooni teevad m. obturatorus intenus ja extenus, gemellae superior ja gemellae
vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le funktsioon – ainus sääre sirutaja ! M. iliopsoas osad ja alguskoht – m. psoas major (processus costalis’est kõikide nimmelülidelt; viimase rinna- ja kõikide nimmelülide kehadelt ja lülivahediskidelt), m. iliacus(fossa iliaca->trochanter minor) kinnituskoht – trochanter minor ! M. biceps brachii a) kaks osa, nende alguskoht – caput longum – tuberculum supraglenoidale´lt, caput breve – processus coracoideuse´lt b) kinnitub – tuberositas radii c) Toime õlaliigesele M. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole d) Toime künnarliigesele m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! m. triceps brachii
kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole
kätt), 10. Niude-nimmelihas osad, kust algavad, millise sideme alt väljub, niude- nimmelihas kõhuõõnest reielem. iliopsoas niudluu tiiva sisepind, nimmelülidelt / mõlemad osad tulevad kubemesideme alt kõhuõõnest välja, ühinevad ja kinnituvad reieluule ( * painutab reit puusaliigesest ette * seismisel hoiab keha puusaliigesest taha vajumast) a) Suur nimmelihas m. psoas major, b) niudelihas m. iliacus, 1. Mis tüüpi luid esineb lameluud - abaluu, toruluud - reieluu, segaluud kaelalüli, lühikesed luud kuulmeluukesed 2. lülisamba osad ja mitmest koosneb : 7 kaela, 12 rinna, 5 nimme. 3. toruluu luu tihe pinnakiht periost, kärjetaoline siseosa käsnollus ; millegatäidetud õõnsused keskosas ja otstes kollane ja punane luuüdi. Mis katab luu liigesepindadel liigesekõhr. 4. Liigese põhiosad 2 liigese pinda, pilu, kapsel. 2 luuühenduse tüüpi, mis ei ole
o m. flexor hallucis longus (suur varvas) · Varvaste ekstensiooni interfalangeaalsetes liigestes teostavad lihased o M. extensor digitorum brevis (2.-4. varvas) o M. extensor hallucis longus (suur varvas) o M. extensor digitorum longus o Mm. Lumbricales pedis (2.-5. varvas) o m. flexor figitorum brevis ALAJÄSEMETE LIHASED M. ILIOPSOAS M. PSOAS MAJOR · ALGAB o T12-L5 anteromediaalselt · KINNITUB o Trochanter minor M. ILIACUS · ALGAB o Fossa iliaca · KINNITUB o Trochanter minor M. GLUTEUS MAXIMUS · ALGAB o Crista iliaca tagumine pind o Os sacrum o Os coccygis · KINNITUB o Tractus iliotibialiis o Tuberositas glutea M. GLUTEUS MEDIUS · ALGAB o Allpool crista iliaca'lt · KINNITUB o Trochanter major M. GLUTEUS MINIMUS · ALGAB o Os ilium'i tagumise pinna keskmiselt osalt · KINNITUB
niudeluukehal painutamine Niude-nimme lihas - m. Niudelihas - m. Niudeluutiib ja -keha, (Ru, eq Reieluu väikepöörel Nimme ja puusaliigese painutamine ilipspoas iliacus ka:) ristluutiib Suur nimmelihas Viimased nimelülid, viimane Puusaliigese painutamine ja - m. psoas major roie, nimmelülide kehad ja väljapööramine roiejätked Nimmeruutlihas - m
2) Musculus gemellus inferior tuber ischiadicum 3) Musculus obturatorius internus membrana obturatoria Musculus quadratus femoris o: tuber ischiadicum i: crista intertrochanterica f: reie välisrotatsioon Musculus piriformis o: os sacrum facies anterior i: trochanter major reie välisrotatsioon ja abduktsioon Vahelmine rühm Musculi iliopsoas (laguna masculorum) 1) Musculius psoas major o: vertebrae lumbales 2) Musculus iliacus fossa iliaca Musculus psoas minor o: vertebrae T12 – L1 i: fascia iliaca f: fastsia pingutamine REIE LIHASED Tagumine rühm Musculus semimebranosus o: tuber ischiadicum i: condylus medialis tibiae f: põlveliigese sääre fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese vähene retrofleksioon Musculus popliteus o: epicondylus lateralis femoris + capsula articulares genus i: facies posterior tibiae
Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. iliopsoas: -lülisam- trochanter -reie fleksioon -puusaliiges ja plexus -m. psoas major mas (T12-L5) minor -vaagna ette kallutus lülidevahe- lumbalis -m. iliacus -fossa iliaca liigesed (SPRINTERI- -kere lat.fleksioon - puusaliiges LIHAS) -ülemine osa lülisamba ekstensioon ja alumine osa fleksioon -kere kontalateraalne
(vertebra prominens) → 79.Kudas nimetatakse alltoodud pildil kujutatud koljuluud ladina keeles? Õige vastus on: os sphenoidale 80.Millised alltoodud väidetest on tõesed? *Inimese keha suurima pindalaga lihas on seljalailihas. *Diafragma on organismi peamine hingamislihas., Musculus trapezius paikneb selja ülemises osas. 81.Mis on alltoodud lihaste ladinakeelsed nimetused? a) Niudelihas → musculus iliacus, b) Suur tuharalihas → musculus gluteus maximus, c) Lühike lähendaja → musculus adductor brevis, d) Õrnlihas → musculus gracilis, e) Lühike varvastepainutaja → musculus flexor digitorum brevis 82.Mis on alltoodud pildil numbritega tähistatud lihaste nimetused? Õige vastus on: Numbriga 1 tähistatud lihas on... → rätsepalihas, Numbriga 2 tähistatud lihas on... → reiesirglihas, Numbriga 3 tähistatud lihas on... → eesmine
M. opponens pollicis M. flexor pollicis brevis M. abductor pollicis brevis Keskmine e. mediaalne rühm (ka hypothenar`i e. väikesõrme päka lihased) M. opponens digiti minimi M. flexor digiti minimi M. abductor digiti minimi M. palmaris brevis Alajäseme lihased. Vaagnavöötme lihased. Vahelmine rühm. M. iliopsoas:2osa (algavad eraldi, ühinevad lig. inguinale all lacuna musculorumis): M. psoas major: o. vertebrae lumbales; M. iliacus: o. fossa iliaca; i. trochanter minor; f. a) reie antefleksioon (kiire ja tugev "sprinterilihas"!), b) seismisel hoiab keha puusaliigesest tahapoole kaldumast. M. psoas minor: inimesel vähetähtis, sageli puudub! (o. vertebrae Th12 L1; i. fascia iliaca; f. fastsia pingutamine). Tagumine rühm. M. gluteus minimus: o. ala ossis ilii (linea glutea anterior`i ja inferior`i vahel); i. trochanter major; f. reie abduktsioon M. gluteus medius: o
okaspuudel, harvem puupindudel, oksahunnikul. Valdavalt 1...3 meetri kõrgusel. Pesa ehitab kuuseokstest, heinast, samblast ja samblikust, kasutades lähiümbruses leiduvaid taimi, sisemus nagu puitmassist välja treitud: kaussümmargune, tihe ja sile, tehtud kõdupuust. Pesa läbimõõt 8...30 cm. Ehitamine algab 10...15 päeva pärast saabumist, kestab paar päeva. Mune esimeses kurnas 5...6, teises 4...5, inkubatsiooniaeg 11...14 päeva. Harilikult kaks kurna. 16Vainurästas Turdus iliacus Vainurästas on Eesti rästastest kõige väiksem, aga see-eest ilmselt kõige sagedam ja arvukam. Ta elab kõikvõimalikes metsades, aga sama hästi ka linnaparkides, kalmistutel ja aedades. Tema poolt on eelistatud küll lehtpuud, aga tegelikult kohtame teda sageli ka okaspuudel tegutsemas. Nii nagu rästastele ikka, meeldib ka vainurästale laulda mõnel kõrgemal oksal, et tema muusika kõigile hästi kuulda oleks. Vainurästas mängib algul maha pika
annaabi.ee 
