cochlearisnucl. Cohlearis post/ant 2. N. Vestibularis Karvarakud tasakaaluelundi neuroepiteelis crista ampullaris ja macula (ruumis orienteerumiseks)(ganglion vestibulare) nucleus vestibularis sup,inf, med, lat ja osalt ka cerebellum Somiidilihaste närvid: peamiselt somaatilis-eferentsed, innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. 1. N. Oculomotorius 3 Nucl nervi oculomotroii: 1. Ramus sup m levator palpebrae sup, m rectus sup 2. Ramus inf m rectus inf, m rectus medius, m obliquus inf Nucl oculomotorius accessoriusradix parasymphaticaümberlülitus ganglion ciliaresnervus ciliare brevesm sphincter pupillae, m ciliaris 2. N. trochelearis 4 Nucl trochlearism obliquus sup 3. N. Abducens 6 Nucl abducentism rectus lateralis 4. N. Hypoglossus 12 Nucl n hypoglossi: · Hüpoglossusekiududeta harud
keelealune närv – n. sublingualis keel, suupõhja limaskest, neel alumine sombunärv – n. alveolaris suupõhja lihased, alumised hambad ja inferior igemed lõuatsinärv – n. mentalis lõuats, alamokk eemaldaja närv – n. abducens silmalihaseid Näonärv: * kaudaalne kõrvalestanärv – n. * kõrvalest auricularis caudalis * kakskõhtlihas * kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius
facies lunata - foramen obturatum - facies auricularis - ????????? LIIGENDUB RISTLUUGA linea arcuata - KAARJOON ala ossis ilii - tuberositas iliaca - corpus ossis ilii - crista iliaca NIUDELUU HARI fossa iliaca - spina iliaca ant. inf. NIUDELUU OGA EESMINE ALUMINE spina iliaca ant. sup. - NIUDELUU OGA EESMINE ÜLEMINE spina iliaca post. sup. et post. Inf NIUDELUU OGA incisura ischiadica major SUUR ISTMIKU OGA ? os ischii -- ISTMIKULUU corpus et ramus ossis ischii - tuber ischiadicum - incisura ischiadica minor - VÄIKE ISTMIKU OGA ? spina ischiadica - os pubis - HÄBEMELUU pecten ossis pubis - facies symphysialis - tuberculum pubicum -- HÄBEMELUU KÖBRUKE ramus sup et inf ossis pubis - femur REIELUU -kõige suurem toruluu caput femoris - REIELUU PEA collum femoris REIELUU KAEL trocheanter major et minor - PÖÖREL SUUR, VÄIKE linea et crista intertrochanterica PÖÖRLATE VAHELINE HARI
hepatica communis), a. gastroepiploica sinistra (a. lienalis) 7) a. femoralis’e harud (3) reie piirkonda 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 8) aju verevarustuse allikad (2) a. carotis interna, a. vertebralis 9) kõhuaordi paaritud vistseraalsed harud (3) 1. truncus coeliacus 2. a. mesenterica superior 3. a. mesenterica inferior 10) kuidas moodustub süva pihukaar arcus palmaris profundus a. radialis’e ja temaga anastomoseeruvad a. ulnaris’e haru - ramus palmaris profundus’e poolt 11) kilpnäärme verevarustus (harud, kust tulevad) a. thyroidea inferior (truncus thyrocervicalis), a. thyroidea superior (a. carotis externa) 12) pärasoole verevarustus (harud, kust tulevad) a. rectalis superior (a. mesenterica inferior), a. rectalis media (a. iliaca interna) 13) a. carotis interna põhiharud ajule (3) a. cerebri anterior, a. cerebri media, a. choroidea anterior 14) a. brachialis’e harud (3) a. profunda brachii, a
(cartilago ungularis: medialis et lateralis). Kabjaluul ei ole tippu ega telgmist pinda, eristub vaid painutajapind. Distaalset seesamluud nimetatakse süstikluuks. 31. Puusaluu osad. Puusanapp, toppemulk, istmikuhari, niudeluu, süleluu, istmikuluu. 32. Niudeluu põhiosad. Niudeluukeha(corpus ossis ilii) ja niudeluutiib(ala ossis ilii) 33. Süleluu põhiosad.Süleluukeha(corpus ossis pubis), kraniaalne süleluuharu(ramus cranialis ossis pubis), kaudaalne süleluuharu (ramus caudalis ossis pubis). 34. Istmikuluu põhiosad. Istmikuluukeha(corpus ossis ischii), istmikuluuharu(ramus ossis ischii), istmikuluuplaat(tabula ossis ischii) 35. Mis luud moodustavad vaagna(pelvis)? Mõlema kehapoole puusaluud, ristluu ja esimesed sabalülid. Vaagnal eristatakse põhja ning dorsaal- ja külgseinu. 36. Millest koosneb luuline vaagnapõhi(soleum pelvis osseum)? Süle- ja istmikuluude dorsaalne pind. 37. Mis on terminaaljoon(linea terminalis)
occipitalis externa), millest allapoole lähtub välimine kuklahari (crista occipitalis externa). Välimise kuklamügara piirkonnast algab ülemine kuklatagusejoon (linea nuchalis superior), millest allpool on alumine kuklatagusejoon (linea nuchalis inferior). Kuklaluu ülemine serv on lambdaõmblusmine serv (margo lambdoideus), allpool nibujätkmine serv (margo mastoideus). ALALÕUALUU (mandibula) peas Alalõuakeha (corpus mandibulae) ja alalõualuuharu (ramus mandibulae) ühendumiskohal on alalõuanurk ( angulus mandibulae). Alveolaarosa (pars alveolaris) ülemisel serval on alveolaarkaar (arcus alveolaris). Alalõua alumine serv on alalõuapõhimik (basis mandibulae). Alalõua välimises külgmises osas on lõuatsimulk (foramen mentale), keskses osas on lõuatsimügar (protuberantia mentalis). Alalõuakeha sisepinnal on lõuatsioga (spina mentalis). Välispinnal on mälurmine körpus (tuberositas masseterica) ning sisepinnal tiiblihasmine
geniculatum laterale's ja keskajukatte colliculus superior'is. Corpus geniculatum laterale'st algab kortikaalne tee (radiatio optica), mis lõpeb kuklasagaras sulcus calacarineus'est ülal- ja allpool (kortikaalne nägemiskeskus). fossa läbib sinus ramus superior: Tuumad asuvad mesencephalon'i interpeduncularis cavernosus'e m levator palpebrae superioris tegmentumis: lateraalse seina, läbi m rectus superior nucl. n oculomotorii
centrum keskus plica kurd collum kael processus (proc.) jätke corpus keha protuberantia mügar cortex koor crista hari radix juur curvatura kõverik ramus haru recessus sopis discus ketas regio piirkond dorsum selg retinaculum hoideside ductus juha rima pilu eminentia kõrgend
centrum keskus plexus põimik collum kael plica kurd corpus keha processus (proc.) jätke cortex koor protuberantia mügar crista hari curvatura kõverik radix juur ramus haru discus ketas recessus sopis dorsum selg regio piirkond ductus juha retinaculum hoideside rima pilu eminentia kõrgend segmentum segment
incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK mentum - LÕUATS = protuberantia mentalis - LÕUATSIMÜGAR + 2 tuberculum mentale - VÄIKESEDLÕUATSIMÜGARIKUKESED mandibulae -ALALÕUAMULK spina mentalis - LÕUATSIOGAD linea mylohyoidea - alveoli dentales - dentes - HAMBAD molares, - praemolares, - canines, - incisives - suturae -ÕMBLUS sutura coronaria -PÄRGÕMBLUS sutura squamosa -SOOMUSÕMBLUS
facies inferior (A6) - poolkerasid eraldab fissura longitudinalis cerebri PALLIUM – MANTEL - moodustab poolkera ehk hemisfeeri perifeerse osa - välispinnal vagudega piiratud käärud ja sagarad Lobi cerebri - otsmikusagar – lobus frontalis - kiirusagar – lobus parietalis - oimusagar – lobus temporalis - kuklasagar – lobus occipitalis - saaresagar – lobus insularis Piirid - Sulcus lateralis (B8) koos ramus posterior’iga (B9) eraldab superolateraal pinnal otsmiku- ja kiirusagarat oimusagarast - sulcus centralis (B10) otsmiku- ja kiirusagara piiril algab mediaalpinnalt ja lõpeb superolateraalpinnal lateraalvaost veidi kõrgemal - sulcus parietooccipitalis (D11) eraldab mediaalpinnal kukla- ja kiirusagarat superolateraalpinnal piirab kuklasagarat nimetatud vao mõtteline jätk – ulatub incisura preoccipitalis’eni (B12)
b) Corpora mamillaria – diencephalon, hypothalamus c) Nucleus ruber – diencephalon (thalamus ventralis), mesencephalon (pedunculus cerebri) d) Trigonum n. hypoglossi – ventriculus quartus (fossa rhomboidea) ! Vegetatiivne närvisüsteem ! a) sümpaatikusetüve ja spinaalnärvi ühendusharud: rr. comunicantes albi, rr. comunicantes grisei c) mao sümp. innervatsioon – nuclei intermediolaterales—radix ventrales n.spinales—ramus communicans albus—truncus symphaticus—nn.et plexus splanchicus major—ganglion coeliacum —plexus et n.gastricus-- gaster d) kusepõie parasümp. Innervatsioon - ristluusegmendidànucl. Parasympatici sacrales à n.spinalis àn. splanchicus pelvinus à plexus hypogastricus inferior à plexus vesicalis à terminaalganglionid à kusepõis a) Sümpaatiline põie innervatsioon nimmesegmendid —> nucl. intermediolateralis —> radix ventralis —> n.spinalis —> r
eferentsed (ÜSE), som. ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer pupillaet ja m. ciliarist. M
o ülalpool acetabulum'i ülaserva · KINNITUB o Tuberositas tibiae M. VASTUS LATERALIS · ALGAB o Linea aspera · KINNITUB o Tuberositas tibiae M. VASTUS MEDIALIS · ALGAB o Linea aspera · KINNITUB o Tuberositas tibiae M. VASTUS INTERMEDIUS · ALGAB o Reieluu anterolateraalne pind · KINNITUB o Tuberositas tibiae REIE MEDIAALSE RÜHMA LIHASED M. PECTINEUS · ALGAB o Ramus superior ossis pubis · KINNITUB o Linea pectinea femoris M. ADDUCTOR BREVIS · ALGAB o Ramus inferior ossis pubis · KINNITUB o Linea aspera M. ADDUCTOR LONGUS · ALGAB o Corpus ossis pubis · KINNITUB o Linea aspera M. ADDUCTOR MAGNUS · EESMINE PEA o ALGAB Os pubis Os ischii o TAGUMINE PEA ALGAB · Os ischii o KINNITUB Linea aspera
i: vastaspoole aponeruoos (linea alba) + 10-12 roide alumised piirid f: keha pööramine + painutamine ette ja küljele Musculus obliquus externus abdominis o: 5-12 roiete välispind i: linea alba + tuberculum pubicum + crista iliaca labium externum f: sama Eesmine rühm Musculus rectus abdominis o: roide 5-7 kõhred + processus xiphoideus sterni i: ramus superior ossis pubis intersectio tendinea f: ühepoolne -> painutab keha ette lateraalsele; kahepoolne -> painutab keha ette prelum abdominale moodustamisel aitab kaasa Musculus pyramidalis pubise ja kõhu keskjoone vahel RINNALIHASED AUTOHOONSED Süva kiht Musculus transversus thoracis o: sternum i: roided 2-6 nõrk roiete langetaja (väljahingamine) Keskmine kiht Musculus intercostales interni
M. quadratus lumborum: (koosneb kahest üksteise suhtes risti olevast kihist) o. - crista iliaca ja nimmelülide processus transversus`ed; i. - 12. roie; f. - langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata. Mm. intertransversarii laterales lumborum: eelmise jätkuks nimmelülide processus transversus`te vahel. (Mõnedes raamatutes lisatakse siia rühma ka m. psoas major!) II. Eesmine rühm. M. rectus abdominis: o. - 5. - 7. roide kõhred ja processus xiphoideus sterni; i. - ramus superior ossis pubis (tuberulum pubicum`i ja sümfüüsi vahel), lihase kõht on jagatud 4 - 5 segmendiks, nende vahel on intersectio tendinea`d; lihase ümber on vagina musculi recti abdominis;f. - a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette-lateraalsele, b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette (m. erector spinae antagonist!), c) aitab tekitada kõhupressi - prelum abdominale`t. M. pyramidalis:väike rudimentaarne lihas os pubis`e ja kõhu keskjoone vahel. III. Külgmine e
(Proc.palatinus), Sombujätke (Proc.alveolaris) Lõikehammasteluu-keha (Corpus ossis incisivi), Lõikehammasteluu Os incisivum Sombujätke (Proc.alveolaris), Ninamine jätke (Proc.nasalis), Suulagijätke (Proc.palatinus) Alalõuakeha (Corpus mandibulae), Alalõuaharu Alalõualuu Mandibula (Ramus mandibulae) Horisontaalleste (Lamina horizontalis), Suulaeluu Os palatinum Perpendikulaarleste (Lamina perpendicularis) (esineb seal ja vahel ka veisel kolmnurkse luuna Kärsaluu Os rostrale ninavaheseinas ninatipu ees, teiste luudega ei liigestu) Keeleluu Os hyoideum eq
tulemusteni peale lihtsate, ebasüstemaatiliste sümbolsüsteemide loomise. 2.3.1 16. ja 17. sajand Renessanssi seostatakse kreeka-rooma klassikute ausse tõstmisega, kuid samas oli renessansiaegsete kirjanike hulgas kombeks põlata Aristotelesest lähtuvat, möödunud sajandite ``steriilset'' skolastilist loogikat. Martin Lutherit olevat ärritanud mistahes viide Aristotelesele. Esimese mitte-ladinakeelse loogikateose Euroopas kirjutas 1555. aastal Petrus Ramus ehk Pierre de la Rame. Dialectique ja hilisem ladinakeelne Dialecticae libri duo ründasid skolastilist loogikat ning tegelesid kategooriliste süllogismide lihtsustamisega, lähtumata seejuures Aristotelest. Ramuse meetoditele oli üles ehitatud Arnauld' ja Pierre Nicole 1662. aastal avaldatud ning Port-Royali loogika nime all tuntuks saanud ja laialt kasutatud teos La Logique ou l'art de penser
aastal Pritzkeri auhinna võitmine. Auhinda antakse alates 1979. aastast välja tegutsevatele arhitektidele, kelle ehitistel on olnud nii otsene kui ka kaudne mõju keskkonnale. Lisaks paljudele teistele arhitektuurialastele auhindadele nimetas 2008. aastal ajakiri Time ta 100 maailma enim mõjutanud inimese hulka. [1] Õppejõuna tegutsedes ning noortele arhitektidele tööd pakkudes on tuule tiibadesse saanud mitmeid kuulsaid arhitekte nagu Zaha Hadid, Joshua Prince Ramus, Bjarke Ingels, and Jeanne Gang. [2] Rem Koolhaas sündis 1944. aastal Hollandis. Oma isa jälgedes käies hakkas Koolhaas kirjutama, proovides kätt nii ajakirjanikuna kui ka kirjutades filmi käsikirju. Arhitektuurihariduse omandas Koolhaas Londonis 1972. aastal olles 27-aastane ning samal aastal kolis Koolhaas paariks aastaks New Yorki. [3] 1975. aastal lõi Rem koos Elia ja Zoe Zenghelise ning Madelon Vriesendorpiga Londonis firma OMA (the Office for Metropolitan Architecture)
Steel tonnage 4,644t 2,740t General Contractor Hoffman Construction M.A. Mortenson Company Company Architect Rem Koolhaas (Office for Studio Daniel Libeskind Metropolitan Architecture) and Davis Partnership and Joshua Ramus (LMN Architects - A Joint Venture Architects) – A Joint Venture Structural Engineer Magnusson Klemencic Arup Associates Steel Detailer BDS Steel Detailers Dowco Consultants Steel Erector The Erection Company LPR Construction Company Building size 412,000 square feet (38,300 146,000 square feet (13,564
Seestpoolt vooderdab müokardi endokard ja väljast katab epikard. 58 Südamelihase töö ei allu tahtele, seega on ta vöötlihase eriliik, mis töötab puhkuseta terve inimese eluaja. Joonis 3.16. Südame põhistruktuurid Südame pärgarterid Südame pärgarterid ehk koronaararterid varustavad südamelihast toitainete ja hapnikuga. Koronaarid algavad aordi algusosast parema ja vasaku koronaarina ja kulgevad südame pinnal. Vasak peaharu jaguneb omakorda kaheks allharuks (ramus interventricularis ja ramus circumflexus). Veresoonte varustusalad on üsna individuaalse ulatusega. Igal juhul on tegemist lõplike harudega, s.t pole olemas mingeid reserv- või turvaharusid veresoonte vahel. Pärgarteri sulguse või ahenemise tõttu südame verevarustus väheneb või lakkab ning selle tulemusena tekib südamelihase hapnikupuudus ja südamelihase kahjustus, müokardiinfarkt. Südameseina verevarustus toimib väljast sissepoole, seepärast arenevad kriitilised piirkonnad
annaabi.ee 
