18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior
· M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre horisontaalekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Küünarvarre liigutused küünarliigeses ja radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre fleksiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. biceps brachii · M. brachialis · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. flexor digitorum superficialis Küünarvarre ekstensiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. triceps brachii · M. anconeus Küünarvarre liigutused radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre pronatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. pronator quadratus Küünarvarre supinatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. biceps brachii
Seljaajunärvid nervi spinales 31 paari seljaajunärve ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on kõik seganärvid. Väljumisel lülide vahemulgust jaguneb: Tagumine haru seljalihastele, nahale Eesmine haru osaleb põimikute moodustamisel Roietevahelised närvid Th 1-12 Põimikuid ei moodusta. Kulgevad roietevagudes ja innerveerivad roietevahelisi lihaseid. Närvipõimikud Kaelapõimik plexus cervicalis Asub m. Sternocleidomastoideus'e all. Õlapõimik plexus brachialis Õlavöötmele ja ülajäsemele Lihasenahanärv Keskmine õlavarre-nahanärv Keskmine küünarvarre-nahanärv Nimmepõimik plexus lumbalis Kõhu alumise osa nahk ja lihased, reie eesmised ning mediaalsed lihased ja nahk Niude-alakõhunärv Niude-kubemenärv Sigiti-reienärv Külgmine reie-nahanärv Reienärv Toppenärv Ristluupõimik Lahkliha, vaagna piirkond, tuharad, reie tagakülje nahk ja lihased, säär ja jalg
.................................................................... 3 1. Õlavarre kakspealihas m. biceps brachii .................................................................................. 3 2. Õlavarre-kodarluu lihas m. Brachioradialis ............................................................................ 4 3. Deltalihas m. Deltoideus .......................................................................................................... 5 4. Õlavarrelihas m. Brachialis ...................................................................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ........................................................................................................... 7 6. Suur ümarlihas m. teres major ................................................................................................. 8 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii .................................................................
Õlavöötmelihased supraspinatus deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav
2 M. rectus abdominis Kõhusirglihas 1. 2 M. triceps brachii Õlavarre-kolmpeal ihas 2. 2 M. biceps brachii Õlavarre-kakspealihas 3. 2 M. coracobrachialis Kaarnajätke-õlavarre Iihas - 4. 2 M. brachialis Õlavarrelihas 5. 2 M. brachioradialis Õlavarre-kodarluu lihas 6. 2 M. extensor carpi radialis longus Pikk kodarmine randmesirutaja 7. 2 M. extensor digitorum Sõrmedesirutaja 8. 2 Quattuor musculi pollicis Pöidla neli lihast 9
tõsturid levatores Ülemine kinnitiarter a. mesenterica langetajad depressores superior pingutajad tensoreis Alumine kinnitiarter a. mesenterica inferior vahekest meedia parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca sisekest intima communis dextra et sinistra süda cor õlavarrearter a. brachialis sisekest e. endokard endocardium kodarluuarter a. radialis lihaskest e. müokard myocardium küünarluuarter a. ulnaris väliskest e. epikard epicardium reiearter a.femoralis südamepaun e. perikard pericardium õndraarter a.poplitea koda atrium eesmine säärearter a.tibialis anterior vatsake ventriculus tallaarter a.tibialis posterior
langetajad depressores Ülemine kinnitiarter a. mesenterica pingutajad tensoreis superior Alumine kinnitiarter a. mesenterica vahekest meedia inferior sisekest intima parem ja vasak ühine niudearter a. iliaca süda cor communis dextra et sinistra sisekest e. endokard endocardium õlavarrearter a. brachialis lihaskest e. müokard myocardium kodarluuarter a. radialis väliskest e. epikard epicardium küünarluuarter a. ulnaris südamepaun e. perikard pericardium reiearter a.femoralis koda atrium õndraarter a.poplitea vatsake ventriculus eesmine säärearter a.tibialis anterior parem koda atrium dextrum tallaarter a.tibialis posterior
10. Millistest seljaajunärvidest moodustuvad NÄRVIPÕIMIKUD, nende suurimad harud ja innervatsiooni piirkonnad: 1) kaelapõimik PLEXUS CERVICALIS ➔ ülemiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c1-c4/5) ➔ pikim N on vahelihasenärv N.PHRENICUS-> diafragma, perikard, pleura ➔ tundenärvid-> kaela, pea tagaosa ja rinnanahale 2) õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS ➔ alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest (c5-c8) ➔ küünarluunärv N.ULNARIS, kodarluunärv N.RADIALIS, keskmine närv N. MEDIANUS ➔ õlavöötme lihased, ülajäsemete lihased ja nahk 3) nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS ➔ nimmenärvide kõhtmistest harudest ➔ suurimad: toppenärv, reienärv, säärenärv ➔ kõhu alaosa nahk ja lihased, reie eesmised lihased ja nahk, sääre mediaalse
Õnneks on hüpertensioon e kõrgenenud vererõhk kergelt avastatav ning edukalt ravitav või ohjatav dieedi, kehakaalu normaliseerimise, liikumise, regulaarse kehalise koormuse ja ravimitega. Vererõhu mõõtmine Kõige täpsem on mõõta elavhõbesfügmomanomeetriga ja seda saab teha tavaliselt perearsti juures, kuid ka kodus kasutamiseks mõeldud ja apteekides müügilolevad mõõtjad on piisava täpsusega ja lihtsalt käsitsetavad. Manseti täispuhumine peatab verevoolu suures arteris A. brachialis. Kui mansetist hakatakse aeglaselt (u.2 mm Hg sekundis) õhku välja laskma, siis on stetoskoobiga kuulda pulsseerivat heli hetkel, kui veri taas arterit läbima hakkab. Selle hetke näit fikseeritakse kui süstoolne e ülemine vererõhk. See on südamest aorti paisatava vere rõhk veresoonte seintele. Edasisel õhu väljalaskmisel mansetist toonid kas nõrgenevad või kaovad ning seejärel tekkivad taas teravamate ja tugevamatena, sumbuvad ja kaovad
(*) *ekstensioon *horisontaalekstensi oon *välisrotatsioon M. coraco- pr. coracoideus corpus humeri -õlavarre fleksioon -õlaliiges musculo-cu brachialis -horisontaalfleksioon taneus -aduktsioon M. biceps -tuberculum supra- tuberositas radii -küünar- ja õlavarre -küünarliiges musculo- brachii glenoidale fleksioon -radioulnaarne liiges cutaneus -caput longum +pr
Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis
Sekundaarne immuunvastus ongi see, mis annab immuunsuse mõnede haiguste vastu, mis sul juba olid või mille vastu sa end vaktsineerisid. 16.D-lümfotsüüdi kontakt antigeeniga on võimalik antigeeni esitleja raku abil. 17. Kehaosa + veresoon – kus asub veresoon. Pärasoolest südame seina (küünal). Vasaku käeselja mediaalse osa pindmine veen – süda veresoon kehaosa v.basilica labakäsi, küünar ja õlavars v. brachialis / õlavars ülemine õõnesveen v. axillaris / kaenlaauk, rangluu, kaenlaveen rindkere v.suclavia / rangluu, rindkere rangluualune veen õlavarre peaveen süda, rindkere Süda – parem jalatald veresoon kehaosa aordikaar Süda, rindkere alanev aort (kõhuaort) Süda, rindkere, kõht ühisniudearterid vaagen, reied parem ühisniudearter vaagen, parem reis
aparatuur kui jälgitakse pidevat CVP-d; kolmikkraanid vedeliku ülekandeks; infusioonisüsteem ja vedelikupudel 8.Arteri kanüüli paigaldamine sooritab arst vajadus invasiivse rõhu pidev mõõtmine; suured vedelikuülekanded; erakorralised situatsioonid (trauma, kardiogeenne šokk, elustamine); suured veresoontelõikused; arterivereproovide pidev võtmine; patsiendid, kellel on soodumus verejooksudekspunktsiooni kohad Käepiirkonnaarterid: Arteria radialis ehk kodarluuarter; arteria brachialis ehk õlavarrearter; arteria axillaris ehk kaenlaarter Jalapiirkonna arterid: Arteria femoralis ehk reiearter; arteria dorsalis pedis ehk jalaseljaarter.Teised arterid: harva arteria temporalis superficialis ehk pindmine oimuarter. Vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kateteriseerimispiirkonna ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül
ventraalharu – suurim haru – keha külgede, eespinna ja jäsemete innerveerimiseks. Ventraalharud moodustavad põimikuid ja just põimikutest algavad tähtsamad närvid. Suuremad põimikud ja neist algavad närvid: 1.Kaelapõimik (plexus cervicalis) – moodustavad ülemiste kaelanärvide – C1....C4 (kõhtmised) harud; siit algavad närvid innerveerivad peamiselt kaela nahka ja lihaseid; pikim närv on vahelihasenärv (nervus phrenicus) – vahelihasele. 2.Õlapõimik (plexus brachialis) – moodustavad harud segmentidest C5....Th1; harud innerveerivad õlavöödet ja ülajäset, ka osa rinda ja selga; suuremad närvid on kaenlanärv (n. axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest
verejooksude korral · Sportlastel Ebaregulaarne Südamelöögid ··· · · Hüpoksia, südamehaigused järgnevad üksteisele ebaregulaarse aja tagant Pulsi palpeerimise kohad · a. radialis · a. brachialis · a. femoralis · a. dorsalis pedis · a. carotis · a. temporalis Normaalne täiskasvanud inimese pulsisagedus on 60100x' (korda minutis). Pulsi palpeerimisel jälgitakse Pulsi sagedus ehk frekvents (löökide arv minutis) See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks
välisrotatsioon, eesmine ja tagumine osa kahekesi koos aduktsioon. Õlavarre lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: o. processus coracoideus scapulae; i. humerus`e eespind; f. a) õlaliigese stabiliseerimine (eriti ülestõstetud käe langetamise ajal kui m. latissimus dorsi ja m. pectoralis major õlaliigest "lahti" püüavad suruda!) b) õlavarre anteversioon, aduktsioon ja siserotatsioon (viib õlavarre "vööpandla kinnitamise" asendisse) M. brachialis: o. humerus`e eespinna alumina pool; i. tuberositas ulnae; f. küünarvarre fleksioon (tugev painutaja!) M. biceps brachii: o. caput breve processus coracoideus, caput longum tuberculum supraglenoidale (pika pea kõõlus jookseb läbi liigeseõõne ja kulgeb edasi alla sulcus intertubercularises!); f. a) küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon (tugevaim küünarvarre supinaator!), b) õlaliigeses vähene antefleksioon. Tagumine rühm. M. triceps brachii: o
sissehingamise imev toime 4) lõtvunud kodade imev jõud Nimeta 3 põhilist anatoomilist erinevust veenide ja arterite vahel (6): 1) arterite seinad on paksemad 2) Veenide valendiku diameeter on suurem 3) Veenides on klapid Osast ülakehast, peast, ülajäsemetest toob verd a) v. cava inferior b) v. portae c) v. cava superior Keskmisest rõhust räägime (3): a) arterites b) veenides Too näide (arvuline väärtus ja veresoon) 120+80=200/2=100mmHg a. brachialis (õlavarrearter) Alveolaarne surnud ruum tekib sellest, et alveoolide ventileerimisel gaasivahetus alveolaarõhu ja vere vahel ei ole võimalik, sest alveoole ümbritsevas kapillaarides puudub verevool e perfusioon Kopsukapillaarides on vere hapniku osarõhk 40 mm Hg ja alveoolides hapniku osarõhk 100 mm Hg. Hemoglobiini hapnikuküllastus on oksühemoglobiini suhe hemoglobiini koguhulka. Kopsude ventilatsioon e. kopsude minutimaht s.t. ajaühikus (1 minut) sisse- ja välja
) väljub rinnaõõnest I roide ja rangluu vahelt; annab harusid õlavöötmele, seljale ja rindkerele – NB! tähtsaim neist on lüliarter (a. vertebralis), mis varustab kaelalülisid ja ka aju! Seejärel siseneb “subklaavia” kaenlaauku, kus ta nimi muutub kaenlaarteriks. 4.1. Kaenlaarter (a. axillaris): kulgeb kaenlaaugus alla, annab harusid õlavöötme lihastele, õlaliigesele ja õlavarre lihastele. Kaenlaaugust väljudes muutub nimi õlavarrearteriks. 4.2. Õlavarrearter (a. brachialis): kulgeb õlavarre lihaste vahel alla, annab harusid õlavarre lihastele ja nahale ning küünarliigesele; jõuab küünraauku kus jaguneb kaheks: küünarluu- ja kodarluuarteriks. 4.3. Kodarluuarter (arteria radialis) ja 4.4. Küünarluuarter (arteria ulnaris): -mõlemad kulgevad käsivarrel samanimelise luu läheduses alla ; -annavad harusid käsivarre lihastele ja nahale, küünarliigesele ja lõpus randmeliigestele;
i: olecranon f: küünarliigeses küünarvarre ekstensioon + õlaliigese vähene retrofleksioon Musculus anconeus o: humeruse epicondylus lateralis + capsula articulares cubiti i: olecranon f: küünarliigese kapsli pingutamine Eesmine rühm Musculus coracobrachialis o: processus coracoideus scapulae i: humerus facies anterior f: õlaliigese stabiliseerimine + anteversio + adductio + siserotatsioon Musculus brachialis o: humeruse eespinna alumine pool i: tuberositas radii f: küünarvarre fleksioon Musculus biceps brachii o: caput breve – processus coracoideus + caput longum – tuberculum supraglenoidale i: tugeva kõõlusega olecranonile f: küünarliigeses küünarvarre fleksioon ja supinatsioon + õlaliigese vähene antefleksioon KÜÜNARVARRE LIHASED Tagumine rühm Musculus abductor pollicis longus o: facies posterior radii et ulnae
poole Kaarnajätke- õlavarrelihas Õlavarrelihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. Abaluu Õlavarreluu Tõmbab õlavart m. brachialis Õlavarreluu Küünarluuköprus Painutab coracobrachialis kaarnajätke keskkoht ette mediaalsele, alumise poole küünarvart mediaalselt pöörab õlavart eesmine pind, vähesel määral külgmiselt
Unearteri palpatsioon võib osutuda raskeks suurekaaluliste vastsündinute, imikute juures. Põhjuseks rohke nahaalune rasvkude ja anatoomiliselt lühike kael. (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007.) 9 Joonis 2. Unearteri (a. carotis) palpatsioon. Joonis 3. Temporaalarteri ehk pindmise oimuarteri (a. temporalis superficialis) palpatsioon. Brahiaalarter ehk õlavarrearter (a. brachialis) palpeeritakse küünraaugus kakspealihase kõõlusest mediaalsemal, kui küünarliiges on sirutatud ja küünarvars maksimaalselt välja pööratud. Vastsündinutel ja imikutel palpeeritakse brahiaalarterit õlavarre mediaalsemalt ppinnalt. Õlavarrearteri palpatsiooni eelistatakse vastsündinute, imikute elustamisel ja siis, kui unearteri palpatsioonil esineb raskusi. (Novak 2006, Hockenberry & Barrera 2007, Shelswell & Bentley 2007.)
Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile) Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži Laste eripära Lastel on pulss kiirem, kui täiskasvanutel (alla 2 kuustel 100-160 korda minutis, üle 1 aastastel 100-120 korda minutis.). Alla 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi õlavarre siseküljelt (arteria brachialis) (kahe sõrmega) Üle 1 aastasel lapsel kontrolli pulssi randmelt (kodarluuarterilt- arteria raidalis). Vererõhk Arteriaalse vereringe seisundi kohta ja vere liikumisest erinevatesse kehaosadesse saadakse teavet vererõhu mõõtmisega . Pulssi kombeldes saab hinnata ka kriitilises situatsioonis ligikaudset vererõhku. Südametöö ebaefektiivsus alandab vererõhku, mis mõjutab südamest eemalolevate
sternocleidomastoideus all C1 - C4(5) ● temast lähtuvad lühikesed harud - TUNDENÄRVID -> kaela-, pea- ja rinnanahale ★ põimiku pikim närv: vahelihasenärv NERVUS PHRENICUS - seganärv, innerveerib diafragmat, osaliselt ka perikardi ja pleurat ★ väike kuklanärv ★ suur kõrvalestanärv ★ kaela ristinärv ★ rangluuülised närvid Õlapõimik PLEXUS BRACHIALIS - moodustub alumiste kaelanärvide kõhtmistest harudest astriklihaste vahel - suundub 1.roide ja rangluu vahelt koos rangluualuse arteriga kaenlaauku ● -> lühikesed närvid õlavöötme lihastele ja pikad närvid ülajäsemete lihastele ja nahale ★ küünarluunärv NERVUS ULNARIS ★ kodarluunärv N. RADIALIS ★ keskmine närv N. MEDIANUS ★ lihase-nahanärv Nimmepõimik PLEXUS LUMBALIS
Näonärvi parees ehk osaline halvatus Paresis n.facialis (lad.k.), Birth injury to facial nerve (ingl.k.) Kliinilised sümptomid (tuleb hinnata sümmeetriliselt) ilmnevad mõned päevad pärast sündi: Vigastatud poolel: suu – nina vagu süveneb, suunurk vajub alla, silm on ülalau poolt pooleldi suletud, iseloomulik on, et nutmisel tõmbub lapse suu tervele poole viltu, kuna vigastatud pool "ei tule kaasa". 2. Õlavarrepõimiku parees Paresis plexus brachialis (lad.k.), Erb plasy (inglk.k) Kliinilised sümptomid avalduvad järgmises:Vigastatud poolel:õlg langeb allapoole, Moro ehk “ümberklammerdumis” refleks on ebapiisav või ei vallandu, laps ei liiguta kätt aktiivselt, käsi lebab väljasirutatult ja sissepoole pööratuna keha kõrval. Ravi- ja õendusabis olulisel kohal füsioteraapia. Vajadusel ka B grupi vitamiinid, mis aitavad kaasa närvisüsteemi regeneratsiooniprotsessile.
Õlavarreluu murd (fractura humeri) Õlavarreluu proksimaalse osa murd moodustab 5% kõikidest murdudest. Tüüpiliselt esineb õlavarreluumurd osteoporoosi põdeval vanemaealisel. Vigastuse mehhanism: kukkumine sirgele ning randmest sirutatud käele. Tüüpilised sümptomid: valu, turse, puutetundlikkus kogu õla piirkonnas. Võib esineda krepitatsiooni ning verevalumit, üldiselt hoitakse käsi kehatüve lähedal. Kuna plexus brachialis ning axillaararter asuvad processus coracoideuse lähedal, siis on teinekord vajalik teostada ka neurovaskulaarne kontroll, kuid tavaliselt need struktuurid ei ole õlavarreluu murru tagajärjel kahjustatud. Õlavarreluumurru postoperatiivne füsioteraapia külmaravi, asendravi perifeersed liigutused godmani harjutus (pendliharjutus) !!!!!! küünarliigese liikuvusharjutus õlaliigese liikuvusharjutused (eemaldada kätt toetav side) NB ! HUMEROSKAPULAARNE RÜTM
C ulna D radius; 2 or 3 correct = 1 mark, 4 correct = 2 marks 2 (ii) ligament holds bones together/prevents dislocation; high tensile strength; flexible; cartilage ends of bones; low friction/smooth/slippery; ref. shock absorber/stops bones rubbing together; 4 max (iii) biceps/brachialis; (contraction) pulls on radius; flexor (muscle)/bends arm/pulls lower arm up; 2 max triceps; (contraction) pulls on end of ulna; extensor (muscle)/straightens arm/pulls lower arm down; 2 max 3 max [9] 2+ 45. (calcium ions/Ca ) released from sarcoplasmic reticulum;
seejärel vasakul lülisamba ees vaagnani. Vahetult pärast südamest lahkumist väljuvad aordist koronaarid. Vasak ühine unearter (a. carotis communis dextra) ja parem rangluualune arter (a. subclavia) algavad ühiselt kui õlavarre-peatüvi (truncus brachiocephalicus). Vasak ühine unearter (a. carotis communis sinistra) ja rangluualune arter (a. subclavia sinistra) saavad eraldi alguse aordikaarest. A.subclavia läheb üle kaenlaarteriks (a. axilliaris) ja see omakorda õlavarrearteriks (a. brachialis), mis kulgeb õlavarre siseküljel painutaja- ja sirutajalihase vahel. Joonis 3.18. Suur (all) ja väike (ülal) vereringe Märkus. Õlavarrearteri pulss on tuntav küünarliigese poolt kakspealihase kõõluse juures. Selles kohas kuulatakse vererõhu mõõtmise käigus stetoskoobi abil Korotkovi toone Vastsündinu ja imiku puhul on pulss õlavarrearteril paremini tuntav kui kodarluuarteril. (→ ptk „Olukorra ülevaatus, seisundi hindamine ja patsiendi läbivaatus“). 61
exercise is a palms-up bent row performed with a slight 2030-degree bend at the waist from standing. The bar will generally be at the top of the kneecaps in the bottom hang position. To minimize wrist pain, perform with an EZ bar if possible (here demonstrated with a standard Olympic barbell) and pause for a second at your hip crease, where the bar should make contact. The Reverse Drag Curl This exercise, ideally performed with a thick bar, develops the brachialis on the side of the upper arm and provides more constant tension than traditional curls. Traditional curls often place the elbow under the weight at the top of the moment, minimizing resistance: The suboptimal traditional curl The drag curl, in contrast, raises the bar straight up rather than in a circular motion, grazing the front of the body and maintaining tension throughout. The "drag curl"
annaabi.ee 
