Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anatoomia eksam. I osa (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

 Lihased – 2 küsimust
! Lihased
 a) lihaste  abiaparaadid : fastsiad, sünoviaaltuped , sünoviaalpaunad, seesamluud ja
 seesamkõhrad, rasvkehad, plokid
 b) m. masseter  algus ja kinnituskoht  – a. -  arcus  zygomaticus, k - tuberositas masseterica
 mandibulae
 c)  foramen  trilaterum – ülalt – m. teres   minor , alt - m. teres  major , lateraalselt – m. triceps
 brachii  caput  longum
 d) M.quadriceps  femoris .
 a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius ( facies   anterior femoris), m. vastus
  lateralis  (linea  aspera  labium laterale), m. vastus  medialis  (linea aspera labium mediale), m.
  rectus  femoris ( spina  iliaca anterior inferior )
 b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le
! Lihased
 a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus
 b. m. temporalis  algus - ja kinnituskoht – a. - fossa  temporalis, k. - procesus coronoideus
  mandibulae
 c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n.  femoralis
  d. M. Biceps  brachii funktsioon –
Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart  ettepoole  
Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart 
!Lihasrühmad 
a.  nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3)
 süva – m transversus  abdominis
  keskne  – m. oliquus  internus  abdominis
  pindmine  – m. obliquus  externus  abdominis
!a.  nimeta sääre külgmise rühma lihased(2)
 süva – m.  peroneus  brevis
 pindmine – m. peroneus  longus
  Deltalihas, m. deltoideus:
  a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana:
 1) eesmine  osa – clavicula  lateraalne 1/3
 2) keskne osa – acromion         
 3) tagumine  osa – spina scapulae       
  b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea
Vasakule Paremale
Anatoomia eksam-I osa #1 Anatoomia eksam-I osa #2 Anatoomia eksam-I osa #3 Anatoomia eksam-I osa #4 Anatoomia eksam-I osa #5 Anatoomia eksam-I osa #6 Anatoomia eksam-I osa #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 76 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 1209348756m Õppematerjali autor
I osa küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

mitmeid lihaskiudude tüüpe. Lihtsaim võimalus on jaotada kõik vöötlihaskiud kahte äärmuslikku põhitüüpi: "punased" ja "valged" kiud. "Punastes" (oksüdatiivsetes) kiududes on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "Valgetes " (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. Skeletilihaste funktsionaalne anatoomia. Igal skeletilihasel (ja suure lihase peal) eristatakse algust - origo (sealt algab proksimaalne kõõlus) ja kinnituskohta (või -kohti) -insertio (sinna kinnitub lõppkõõlus). Jäsemete lihastel on algus ja lõpp selgelt eristatavad (algus kehale lähemal, lõpp kaugemal), kehatüvel aga sageli kokkuleppelised. Tavaliselt on algus vähemliikuval kehaosal (siit nimetus "punctum fixum") ja lõpp rohkem liikuval osal ("punctum mobile"),

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
32
docx

ANATOOMIA - LIHASED

SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis  o ja i: CI – C VII processus spinosused  f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum  o ja i: L1-L5 processus spinosused  f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor  o: C1 (tuberulum posterius)  i: os occipitale linea nuchalis inferior  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major  o: C1 (processus sipinosus)  i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior  o: C2 (processus spinosus)  i: C1 (processus transversus)  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior  o: C1 (processus transversus)  i: os occipitale (linea nuchalis i

Anatoomia
thumbnail
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesk?

Bioloogia
thumbnail
15
docx

Luude ühendused

LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM LUUDE ÜHENDUSED LIIDUSED (pidevühendused) Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. L

Bioloogia
thumbnail
8
docx

Anatoomia kontrolltöö

Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle paneb. 8. Ni

Anatoomia
thumbnail
48
pdf

Inimkeha lihased. Algus-ja kinnituskoht, funktsioonid. Мыщцы человека. Её нашало и конец и функция.

INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõs

Inimese anatoomia
thumbnail
18
docx

Luud, lihased, teooriate seletused

Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os pal

Inimese füsioloogia
thumbnail
6
doc

Anatoomia

I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) ­ trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) ­ pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette ­ lordoos, taha ­ küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad ­ niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis ja

Anatoomia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun