Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Anatoomia eksam. I osa (0)

1 Hindamata
Punktid
 Lihased – 2 küsimust
! Lihased
 a) lihaste  abiaparaadid : fastsiad, sünoviaaltuped , sünoviaalpaunad, seesamluud ja
 seesamkõhrad, rasvkehad, plokid
 b) m. masseter  algus ja kinnituskoht  – a. -  arcus  zygomaticus, k - tuberositas masseterica
 mandibulae
 c)  foramen  trilaterum – ülalt – m. teres   minor , alt - m. teres  major , lateraalselt – m. triceps
 brachii  caput  longum
 d) M.quadriceps  femoris .
 a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius ( facies   anterior femoris), m. vastus
  lateralis  (linea  aspera  labium laterale), m. vastus  medialis  (linea aspera labium mediale), m.
  rectus  femoris ( spina  iliaca anterior inferior )
 b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le
! Lihased
 a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus
 b. m. temporalis  algus - ja kinnituskoht – a. - fossa  temporalis, k. - procesus coronoideus
  mandibulae
 c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n.  femoralis
  d. M. Biceps  brachii funktsioon –
Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart  ettepoole  
Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart 
!Lihasrühmad 
a.  nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3)
 süva – m transversus  abdominis
  keskne  – m. oliquus  internus  abdominis
  pindmine  – m. obliquus  externus  abdominis
!a.  nimeta sääre külgmise rühma lihased(2)
 süva – m.  peroneus  brevis
 pindmine – m. peroneus  longus
  Deltalihas, m. deltoideus:
  a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana:
 1) eesmine  osa – clavicula  lateraalne 1/3
 2) keskne osa – acromion         
 3) tagumine  osa – spina scapulae       
  b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea
 c) Funktsioon 1. Kogu lihas  tervikuna  – õlavarre  abduktsioon
 d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion,
 välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon
 M.quadriceps femoris.
 a.nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus
 lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m.
 rectus femoris (spina iliaca anterior inferior)
 b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le
 funktsioon – ainus sääre  sirutaja
!M. iliopsoas 
osad ja alguskoht – m. psoas  major ( processus  costalis’est kõikide nimmelülidelt; viimase 
rinna- ja kõikide nimmelülide kehadelt ja lülivahediskidelt), m. iliacus (fossa iliaca->trochanter 
minor) 
kinnituskoht – trochanter minor 
!M. biceps brachii  
a) kaks osa, nende alguskoht – caput longum – tuberculum supraglenoidale´lt, caput breve – 
processus coracoideuse´lt 
b) kinnitub – tuberositas radii 
c) Toime õlaliigesele 
M. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole 
d) Toime künnarliigesele 
m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart 
!m. triceps brachii 
a) Osad ja algab: caput longum – tuberculum infraglenoidale 
caput laterale –  humerus ’e tagapind ülalpool  sulcus  nervi  radialis ’t 
caput mediale - humerus’e tagapind allpool sulcus nervi radialis’t 
b) Kinnitub – olecranon 
c) Toime: toimib õla- ja küünarliigesele: õlavart tõmbab vähesel määral taha mediaalsele, 
küünarvart sirutab 
! Kõhu sirglihase  tupp : vagina musculi recti abdominis
 a) eesmine sein ülemine osa – m. obliquus externus abdominis aponeuroos ja m. obliquus
 internus abdominis’e aponeuroosi eesmine  lest
 b) tagumine sein ülemine osa – m. obliquus internus internus abdominis’e aponeuroosi tagumine
 lest ja m. transversus abdominis aponeuroos
 c) eesmine sein alumine osa – m. rectus abdominis
 d) tagumine sein alumine osa – fascia  transversalis
  Foramen quadrilaterum:
a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m. teres major, lateraalselt – collum chirurgicum 
humeri, mediaalselt – m. triceps brachii caput longum;  
b) teda läbib n. axillaris 
!  Canalis  inguinalis ( kubemekanal ).
 a.Seinad – alumine lig. inguinale
 ülemine m.obliquus internus abdominis’e ja m.transversus abdominis’e alumised servad   
 eesmine m.obliquus externus abdominis’e aponeuroos  
 tagumine fascia transversalis  
 b.naisel lig.teres uterina
 mehel funiculus spermaticus   
!Lacuna musculorum 
a. mis piirab seda 
ülalt - lig. unguinale 
alt - os  ilium  
mediaalselt - arcus iliopectineus 
a. mis sellest läbi kulgevad - m. iliopsoas, n. femoralis 
Liigesed – 2 küsimust 
1. Puusaliiges - art. coxae  
!a) liigestuvad pinnad: facies lunatum acetabuli, labrum  acetabuli (os coxae) + caput femoris 
b) tüüp:  keraliiges , kolmeteljeline  liiges  
c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig. ischiofemorale 
d) kapsliga seotud sidemed: zona orbicularis, lig. capitis  femoris, lig. transversum acetabuli 
e) teljed ja liikumised: 
frontaaltelg - anteflexio-retroflexio 
sagitaaltelg - abductio-adductio 
vertikaaltelg - rotatio 
+ circumductio 
!2. Lülisamba ( columna vertebralis) ühendused  
!a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) 
lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig. supraspinale, ligg. interspinalia, ligg. 
intertransversaria, ligg. flava 
b) Lülidevahekettade (discus intervertebralis) osad:  nucleus  pulposus ja anulus fibrosus 
c) Lülidevaheliigeste ( artt . intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp 
pinnad: alumise lüli facies articularis  superior ’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id 
tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud 
d) nimeta 3 lühikeste sidemete rühma(rida), mis  tugevdavad lülisammast: 
-ligg. interspinalia 
-ligg. intertrasversaria 
-ligg. flava 
!3. Art. cubiti (küünarliiges) 
!a) osad ja nende pinnad 
1. art. humeroulnaris, pinnad: trochlea humeri + incisura  trochlearis  ulnae  
2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea  capitis radii 
3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae 
b) tüüp, teljed ja liikumised 
Tüüp: 
ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges 
alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges 
kogutüüp: plokk-ratas 
tekib 2 funktsioonalset korrust: 
1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 
2. alumine korrus - vertikaaltelg, pronatio-supinatio 
c) 3 suurt sidet, mis luult mis luule kulgevad  
lig. collaterale radiale - epicondylus lateralis humeri’lt kaheks hargnedes ulnale. 
ligamentum anulare radii - ulnalt ulnale.  
lig. collaterale ulnare - humeri epicondylus medialiselt ulna lateraalkülje ülaosale. 
!4. Art. radiocarpalis (proksimaalne  käeliiges
!a) mis moodustavad liigese  augu , mis liigese pea 
liigese pea: os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum 
liigese auk: facies articularis carpalis radii, discus articularis, osalt ka lig. collaterale carpi ulnare 
b) tüüp, teljed ja liikumised 
tüüp: ellipsoidliiges 
teljed ja liikumised: frontaaltelg - flexio-extensio, sagitaaltelg - abductio-adductio + 
circumductio 
c) mis  luud moodustavad:  radius , os scaphoideum, os lunatum, os triquetrum 
!5. Nimeta liigese tüüp 
!a) art. atlantooccipitalis - ellipsoidliiges 
b) art. humeri – keraliiges 
c) art. sacroiliaca – amfiartroos  
d) art. radiocarpea – ellipsoidliiges 
e) art. talocruralis  – plokkliiges 
!6. Alalõualiiges - art. temporomandibularis 
!a) liigestuvad pinnad: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja tuberculum 
articulare (os temporale) 
b) millised lihased tõstavad alalõuga 
m. temporalis, m. masseter, m. pterygoideus medialis 
c) millised lihased  langetavad  alalõuga 
suupõhja lihased ja m. pterygoideus lateralis 
d) mis  jaotab  liigeseõõne ülemiseks ja alumiseks osaks 
bikonkaavne liigeseketas (discus articularis) 
!7. Liigesed 
!a) Põhiosad: facies articularis, cavitas  articularis, capsula  articularis, ligamenta 
b) sünoovia ülesanded: vähendab hõõrdumist, kannab toitained kõhre  rakkudele, kannab ära 
kõhrerakkude jääkained, suurtes liigestes aitab rõhku ühtlaselt jaotada 
c) mis on amfiartroos, näited: 
Amfiartroos e. pingulliiges on praktiliselt liikumatu kolmeteljeline liiges lamedate 
liigesepindadega ja paksu pingul liigesekihnuga. Näited: artt. intercarpales, art. sacroiliaca 
d) liigestuvad pinnad alalõualiigeses: caput mandibulae + fossa mandibularis (eesmine pind) ja 
tuberculum articulare (os temporale) 
8. Pealiiges (Kuklaliiges) 
!a) osad: art. atlantooccipitalis, art. atlantoaxialis 
b) kogutüüp: spheroidea (keraliiges) = art. atlantooccipitalis (ellipsoidea) + art. atlantoaxialis 
(trochoidea) 
c) pinnad: 
1. art. atlantooccipitalis: kuklaluu condylus  occipitalis'ed + atlas 'e fovea articularis superior’id 
2. art. atlantoaxialis, 4 osa: 
art. atlantoaxialis mediana:  
a) pars  anterior – atlas'e fovea dentis + dens   axis 'e facies articularis anterior 
b) pars   posterior – lig.transversum atlantis + dens axis’e facies articularis posterior 
art. atlantoaxialis lateralis'ed (2 – parem ja vasak ) – atlas'e facies articularis inferior’id + axis'e 
facies articularis superior’id 
d) teljed ja liikumine: 
1. art. atlantooccipitalis 
frontaaltelg - anteflexio-retroflexio 
sagitalltelg - lateroflexio 
circumductio (2 telje ümber) 
2. art. atlantoaxialis 
kogu art. atlantoaxialis’e ühine  telg on vertikaaltelg - rotatio paremale ja vasakule 
!9. Art. humeri 
!a) nimetada liigestuvad pinnad: 
cavitas glenoidalis (scapula) + caput humeri, tugevdab labrum glenoidale + lig. coracohumerale. 
b) nimeta selle liigese teljed, lisa igaühele liikumised tema ümber selles liigeses. 
frontaaltelg - ette ja taha, anteflexio-retroflexio 
sagitaaltelg - kaugendamine ja lähendamine, abduction-adduction 
vertikaaltelg - sisse ja väljapööre, pronatio-supinatio 
+circumductio (keraliiges) 
!10. Art. talocruralis 
!a) mis luud selle moodustavad 
malleolus medialis (tibia), malleolus lateralis ( fibula ), facies articularis tibia, trochlea tali 
b) mis on selle liigese tüüp, põhitelg ja peamised liikumised.  
tüüp: plokkliiges 
telg ja liikumine: frontaaltelg - flexio plantaris-flexio dorsalis  
!11. Lülisammas 
!a) osad ja lülide arv iga ühes neist 
kaelalülid (cervicales) - 7 
rinnalülid (thoracicae) - 12 
nimmelüli  (lumbales) 
ristluulülid (sacrales) - 5 
õndralülid  (coccygeae) - 1-5 
b) lülisamba kõverused (3) 
kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos 
c) rinnalüli   jätked  
processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior 
d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil 
processus accessorius et mamillaris 
Kolju – 1 küsimus 
1. Cavitas  nasi  
a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast
lamina  perpendicularis ossis ethmoidalis 
vomer 
b)  millisesse  ninakäiku  avaneb   sinus  frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis 
nasolacrimalis. 
sinus frontalis – meatus nasi mediasse 
sinus maxillaris – meatus nasi mediasse 
canalis nasolacrimalis – meatus nasi inferiorisse 
!2. Fossa pterygopalatina  
a) seinad 
eesmine sein - tuber maxilla, os palatinum processus orbitalis 
tagumine - os sphenoidale processus pterygoideus, ala major 
mediaalne  - os palatinum lamina perpendicularis 
ülemine - corpus  ossis sphenoidalis 
b) avaused: 
orbitaga  - fissura orbitalis inferioriga 
fossa cranii mediaga – foramen rotundum  
basis cranii externaga - canalis pterygoideus 
cavitas nasiga - foramen sphenopalatinum 
kõvasuulaega - foramen palatinum major 
 c) kuhu avaneb lateraalselt
 lateraalselt on avatud fossa infratemporalisse
! 3. Cavitas  tympanica
 a) kuidas nimetatakse mediaalset, kuidas lateraalset seina
 mediaalne sein – paries labyrinthicus
 lateraalne sein – paries membranaceus   
 b) mille kaudu on ühendatud neeluga
ostium  pharyngeum tubae auditivae 
 c) loetleda kuulmeluukesed
 kuulmeluukesed – malleus, incus , stapes
 d) missuguses seinas paikneb fenestra vestibuli, mis selle suleb
 fenestra vestibuli paikneb mediaalses seinas, avaneb sisekõrva
! 4. Orbita
 a) mille kaudu on ühenduses fossa pterygopalatinaga
 fissura orbitalis inferior
 b) mille kaudu on ühenduses ninaõõnega
  canalis nasolacrimalis
 c) millised luud moodustavad ülemise seina
 tsmikuluu pars orbitalis ja  kiilluu ala minor
 d) millised luud moodustavad  mediaalse  seina
 os lacrimale, sõelluu lamina orbitalis ja corpus ossis sphenoidalis
! 5. Os temporale
 a) nimetada luu 4 põhiosa
 pars petrosa, pars tympanica, pars squamosa, pars mastoidea
 b) canalis  facialis ’e algus- ja lõppavaused
 algus – porus acusticus internus, lõpp – for. stylomastoideum
 c) canalis musculotubariuse 2 osa
 semicanalis m. tensoris tympani, semicanalis tubae auditiva
 d) kuidas nimetatakse trummiõõne mediaalset seina
paries labyrinthicus 
Vasakule Paremale
Anatoomia eksam-I osa #1 Anatoomia eksam-I osa #2 Anatoomia eksam-I osa #3 Anatoomia eksam-I osa #4 Anatoomia eksam-I osa #5 Anatoomia eksam-I osa #6 Anatoomia eksam-I osa #7
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 86 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 1209348756m Õppematerjali autor
I osa küsimused ja vastused

Sarnased õppematerjalid

Inimese lihased-arstidele
17
rtf

Inimese lihased, arstidele

mitmeid lihaskiudude tüüpe. Lihtsaim võimalus on jaotada kõik vöötlihaskiud kahte äärmuslikku põhitüüpi: "punased" ja "valged" kiud. "Punastes" (oksüdatiivsetes) kiududes on palju müoglobiini ja vähem müofibrille, seega nad lülituvad tööle aeglaselt, kuid töötavad pikemat aega. "Valgetes " (anaeroobsetes) kiududes on vähem müoglobiini ja rohkem müofibrille, seega nad lülituvad tööle kiiresti, kuid ka väsivad rutem. Skeletilihaste funktsionaalne anatoomia. Igal skeletilihasel (ja suure lihase peal) eristatakse algust - origo (sealt algab proksimaalne kõõlus) ja kinnituskohta (või -kohti) -insertio (sinna kinnitub lõppkõõlus). Jäsemete lihastel on algus ja lõpp selgelt eristatavad (algus kehale lähemal, lõpp kaugemal), kehatüvel aga sageli kokkuleppelised. Tavaliselt on algus vähemliikuval kehaosal (siit nimetus "punctum fixum") ja lõpp rohkem liikuval osal ("punctum mobile"),

Anatoomia ja füsioloogia
ANATOOMIA - LIHASED
32
docx

ANATOOMIA - LIHASED

SELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis  o ja i: CI – C VII processus spinosused  f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum  o ja i: L1-L5 processus spinosused  f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor  o: C1 (tuberulum posterius)  i: os occipitale linea nuchalis inferior  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major  o: C1 (processus sipinosus)  i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior  o: C2 (processus spinosus)  i: C1 (processus transversus)  f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus obliquus capitis superior  o: C1 (processus transversus)  i: os occipitale (linea nuchalis i

Anatoomia
KIILLUU ehk PÕHILUU-os sphenoidale- peas
20
docx

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas)

KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mille kohal asub liigesk?

Bioloogia
Luude ühendused
15
docx

Luude ühendused

LUUDE ÜHENDUSTE EKSAM LUUDE ÜHENDUSED LIIDUSED (pidevühendused) Fibroosühendused- luud on ühendatud tiheda sidekoe abil Sideliidused e sündesmoosid- sidemed ja luudevahekiled Õmblused- koljuluude vahel (soomus-, saag-, lameõmblus) Tappühendused- hambajuurte- ja sompude vahel Kõhrühendused- luud on ühendatud kõhrkoe abil Kõhrliidus e sünkondroos- selgroo lülidevahekettad, I roideja rinnaku vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. L

Bioloogia
Anatoomia kontrolltöö
8
docx

Anatoomia kontrolltöö

Test 1 4. nimeta lülisammast tugevdavad sidemed. 3 pikka ja 3 lühikest. Pikad: 1. Eesmine pikiside 2. Tagumine pikiside 3. Ogadeüline side Lühikesed: 1. Ogajätkede vahelised sidemed 2. Ristijätkete vahelised sidemed 3.kollasidemed 5. puusaliiges. Mis luud ja mis osad liigestuvad. Liigesetüüp. Liikumisteljed ja liikumised selles liigeses. Puusanapp. Reieluupea läheb sisse. Liiges on tüüpiline keraliiges. Liikumised: frontaalteljel ette ja taha painutus. Sagitaalteljel eemaldamine ja lähendamine. Vertikaalteljel sissepööramine ja väljapööramine. Ka koonusliikumine. 6. 5 näokoljuluud ja ladina k. Nimi ja kas koljus 1 või kaks. Ninaluu(2) – os nasale, sarnaluu (2) – os zygomaticum, alalõualuu(1) - mandibula, ülalõualuu(2) - maxilla, pisarluu(2) – os lacrimale, sahkluu (1) - vomer, keeleluu(1) – os hyoideum, suulaeluu(2) – os palatinum 7. millest koosneb motoorne ühik? 1 motoorne närvikiud ja need lihaskiud mida see närvikiud tööle paneb. 8. Ni

Anatoomia
Inimkeha lihased-Algus-ja kinnituskoht-funktsioonid-Мыщцы человека-Её нашало и конец и функция-
48
pdf

Inimkeha lihased. Algus-ja kinnituskoht, funktsioonid. Мыщцы человека. Её нашало и конец и функция.

INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõrvaüline galea aponeurotica -tõs

Inimese anatoomia
Luud-lihased-teooriate seletused
18
docx

Luud, lihased, teooriate seletused

Nimeta õõs ja luud, mis selle seina moodustavad. Õõs: Silmakoobas Luud: Sarnaluu, otsmikuluu, pisaraluu, suulaeluu, kiilluu. Õõs: Ninaõõs Luud: Sahkluu, sõelluu, ninaluu, al. ja ül. ninakarbik Alalõualuu liigestub oimuluuga. Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitus ja ülesanne. Eesmine e. otsmikulõge (1)- ühendab kiiruluud otsmikuga Nibujätkelõge (2) - ühendab kuklaluud, oimuluud ja kiiruluud. Koljuluude vahelised õmblused. Sõrmega palpeeritavad. Nimeta luude osad: 2. Kiilluu 3. Sõelluu 4. Alumine ninakarbik 5. Kiiruluu 6. Otsmikuluu 7. Oimuluu 8. Pisaraluu 9. Ninaluu 10. Sahkluu 11. Ülalõualuu 13. Sarnaluu 14. Alalõualuu Silmakoopaõõs 1 os occipitale - kuklaluu 2. os sphenoidale –kiilluu 3. os ethmoidale- sõelluu 4. Concha nasi inferior – alumine ninakarbik 5. os temporale – oimuluu 6. os frontale - otsmikuluu 7. os parietale - kiiruluu 8. os lacrimale - pisaraluu 9. os nasale - ninaluud 10. vomer - sahkluu 11. maxilla- ülalõualuu 12. os pal

Inimese füsioloogia
Anatoomia
6
doc

Anatoomia

I Variant. 1.Käelabaluud: nim. Käelaba osad(3). Märgi iga osa juurde kuidas nim selle sees olevaid luid ja mitu neid on? Vastus: Randmeluud(8) ­ trapetsluu, trapetsoidluu, päitluu, konksluu, lodiluu, kuuluu, kolmkantluu ja hernesluu. Kämblaluud(5). Sõrmeluud(14) ­ pöidlal kaks, teistel sõrmedel kolm (kaugmine-, keskmine- ja lähimine sõrmelüli) 2.Kuidas nim. lülisamba kõverust ette, kumerust taha, kumerust küljele. Mis suunas on lülisammas rinnaosas, mis suunas nimmeosas? Vastus: Ette ­ lordoos, taha ­ küfoos ja küljele skolioos. Rinnaosas on küfoos, nimmeosas lordoos. 3.Puusaluu: nim. osad(3). Nim. liigesed(2). Mille moodustamisest puusaluu osa võtab? Vastus: Osad ­ niudeluu, häbemeluu ja istmikuluu. Puusaliiges ja niude-ristluuliiges. Vaagna moodustamisest 4. Nim. liigese abiaparaadid(4-5). Märgi millised neist esinevad kõigis liigestes? Vastus: Sidemed, diskid, liigeskettad, seesamluud, liigesemokad. Sidemed 5.Põlveliiges: mis luud moodustavad? Mis ja

Anatoomia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun