Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons Frontis Laup Genu Genus Põlv
* kõrvalest auricularis caudalis * kakskõhtlihas * kakskõhtlihase haru –ramus digastricus * kõrvalesta lihased, alalaug, * kõrvalesta-launärv – n. silmasõõrlihas auriculopalpebralis * põse, moka, nina lihased * põseharud – rami buccales * alalõuaserv * alalõuaserva-haru – ramus marginalis mandibulae * kaelanahalihas * kaelaharu – ramus colli tagasikulgev kõrinärv – n. laryngeus söögi- ja hingetoru recurrens lisanärv – n. accessorius * dorsaalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea lihas * ventraalne haru * trapetslihas, õlavarre-pea & rinnaku- pea lihas, neelu/kõri/kaelalihased keelealune närv - n. hypoglossus * kilpkõhre-keeleluu lihas, lõuatsi-
Pariis Pariis on Prantsusmaa pealinn. Ta asub Põhja-Prantsusmaal Seine'i jõe ääres Ile-de- France'i regioonis. Pariisi halduspiirides on hinnanguline rahvaarv umbes 2153600. Pariisi linnaalal( unite urbaine), mis ületab ka halduspiirid ja mille elanikkond on 9,93 miljonit, toimub pidev linna kasv. Linnaala ümber asuvad pendelrände piirkonnad lõpetavad Pariisi suurlinnapiirid, mille elanikkond on 12 miljonit ja mis on samuti üks tihedamalt asustatud piirkondi Euroopas. Üle kahe aastatuhande on Pariis olnud tähtis asustuspaigaks; ka täna on Pariis üks maailma juhtivamaid äri- ja kultuurikeskusi ja ta mõjutused poliitikas, hariduses, meelelahutuses, meedias, moes, teaduses ja kunstis panustavad Pariisi kui ühe maailma kõige tähtsama globaalse linna staatusesse. Pariisi regioon( Ile-de-France) on eelkõige Prantsusmaa majandustegevuse keskus. 500,8 triljoni Euroga moodustas ta 2006.aastal rohkem k...
Bo, eq suuni nahka Näonahalihas - m. cutaneus faciei Mälurlihaste peal Suunurka tahapoole tõmmata, pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist Liigutab ja pingutab ventraalse
opponens digiti minimi - Väikesõrme vastastaja adductor pollicis - Pöidla lähendaja Musculus lumbricales interossei dorsales- interossei palmaris- Pihkmised luudevahelised Kaelalihased Pindmised Eesmised sternocleidomastoideus scalenus anterior - Eesmine astriklihas scalenus medius - Keskmine astriklihas scalenus posterior - Tagumine astriklihas longus colli - Kaela pikklihas longus capitis - Pea pikklihas rectus capitis anterior - Eesmine pea sirglihas Kaelalihased Süvad Tagumised Vaagnavöötme lihased Eesmised Musculus Iliopsoas - Nimmeniude lihas Tensor fascia latae - Laisidekirmepingutaja Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas
o Mm. rotatores · Lülisamba ülemises ja alumises kaelaosas (e. pea ja kaela) fleksiooni teostavad lihased (ülemises e. suboktsipitaalses osas - atlanto-oktsipitaalliigestes ja atlanto-aksiaalliigestes ning alumises osas - lülidevaheliigestes) teostavad lihased o PEA m. rectus capitis anterior m. longus capitis o KAEL M. sternocleidomastoideus M. longus colli M. scalenus medius M. longulus capitis M. scalenus anterior o ALUMINE OSA M. iliocostalis M. longissimus M. multifidus M. quadratus lumborum · Lülisamba ekstensiooni kaela ülemises ja alumises osas (e. pea ja kaela) teostavad lihased (ülemises e
· Suure pinna põletus vallandab tuumornekroosifaktor-alfa ja interleukiinide vabanemise PÕLETUSE PATOFÜSIOLOOGIA üldine ekstravasatsioon Hemokontsentratsioon organite isheemia sokk Korrektne põletuse diagnoos sisaldab: · Põletushaava sügavust · Põletuse suurust protsentides · Etiologilist faktorit · Põletushaavade lokalisatsiooni · Lisanduv HT põletus, CO mürgistus, okk · Näit. Combustio thermica (leek) gr.IIB-III regio faciei, colli, brachii sin. et manus dex. 7%. Combustio tractus respiratorii
Garnega Kirde-Itaalia eelkõige Veneto valge viinamari. Kogu Itaalia tähtsuselt viies valge sort. Kuulsaim vein on Soave, mis koosneb 70-100% Garganegast, olenevalt veini valmistajast. Soave Classico on ala, mille saagikus hoitakse kontrolli all. Veinid on elegantsed, peene tsitruse, mahlase happe ja mandlise järelmaitsega. Kasutatakse veel Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Gambellara, Colli Berici, Colli Euganei ja ka Bianco di Custoza veinides ning Friuli ja Umbria veinipiirkondades. Gewürtztraminer mõnel pool tuntud ka kui Traminer. Üks teravamaitselisemaid viinamarjasorte, vürtsika roosi, ingveri ja greipfruudi aroomiga. Annab täidlasi, veidi õliseid veine, mis on isegi kuiva veinina kõrge alkoholisisalduse, rikkaliku troopiliste puuviljade (nagu lits, aprikoos ja apelsin) aroomi ja pika, kreemikalt vürtsika järelmaitsega
frontalis't, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule ja põsepiirkonna ülaosa lihaseid; alumine tüvi rr buccales, r marginalis mandibulae et colli innerveerib põsepiirkonna alaosa, alahuule ja lõuatsi lihaseid, samuti platysma't. VII närvist pourus et meatus Esiku- ja teojuur, mida käsitletakse eraldi närvidena. Mõlema koostises on bipolaarsed
kodarluu Cancer Cancri vähk Gen. Radii Radiorum Kelle? Mille? Cancri Cancrorum ... ning -um- ja -on-lõpulised kesksoost sõnad NB! Kesksoost sõnade mitmuse lõpp on alati a Kääne Ainsus Mitmus 2. käändkond Nom. Collum Colla Kes? Mis? kael Gen. Colli Collorum Kelle? Mille? 2. käändkonna sooerandid alvus, i f. `kõht' virus, i, n `mürk' 1. ja 2. käändkonna kreeka laensõnad a) 1. käändkonda kuuluvad ka -e-lõpulised naissoost ja -es-lõpulised meessoost kreeka laensõnad. Nende puhul tarvitatakse kreekapäraseid käändelõppe ja nad käänduvad järgmiselt: bensoe, es f `bensoe' diabetes, ae m `suhkrutõbi' Nom. Bensoe diabetes Gen. Benzoes diabetae Mitmuse vormid langevad neil ühte tavaliste 1
Lund-Browderi skeem – täpne haavade skeem vajalik haige hospitaliseerimisel. NB! Lastel 9% reegel pole kehtiv. Korrektne põletusdiagnoos sisaldab: põletushaava sügavust, põletuse suurust protsentides etioloogilist faktorit, põletushaavade lokalisatsiooni, lisanduv hingamisteede põletus, CO mürgistus, śokk Näit. Combustio thermica (leek) gr.IIB-III regio faciei, colli, brachii sin. et manus dex. 7%. Combustio tractus respiratorii. 4. PÕLETUSTÕBI ehk PÕLETUSHAIGUS Põletus põhjustab organismis mitmesuguse ulatusega muutusi. Pindmiste ja väikeste põletuste korral esinevad valu, halb enesetunne, kehatemperatuuri tõus. Laiaulatuslik põletus põhjustab organismis ainevahetuse tugeva kiirenemise: energia ja hapniku vajadus ning süsihappegaasi tootmine suurenevad, mille tulemusel vajab organism enam hapnikku ja toitaineid
abdominis (pars abdominalis) i: crista tuberkuli majoris f: õlaliigese anteflexio-adductio-pronatio -> tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse + langetab jõuga ülestõstetud kätt + tähtis abihingamislihas KAELA LIHASED AUTOHOONSED Prevertebraalne rühm Musculus rectus capitis anterior o: atlas (massa lateralis) i: os occipitale (pars basilaris) f: kaela ettepainutus Musculus longus colli o: T1 – T3 + C2-C7 i: atlas f: kaela ettepainutus osad: pars obliqua superior et inferior, verticalis Musculus longus capitis o: C3 – C6 i: os occipitale f: kaela ettepainutus Külgmine rühm Musculus intertransversarii anteriores o ja i: kaelalülide processus transversuste vahel Musculus rectus capitis lateralis o: C1 processus transversus i: os occipitale f: pea ette ja lateraalsele küljele painutamine
Tagumine astriklihas Kaela pikklihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. scalenus Kaelalülide II roie m. longus Keskmised Ülemised ja Painutab pead posterior ristijätkete colli kaela- ja keskmised eesmine ülemised kaelalülid köbruke rinnalülid - eespind Pea pikklihas Eesmine pea sirglihas
roie -kaela -lülidevaheliigesed rami ventrales posterior lat.fleksioon +sterno- nervo- +tõstab 2.roiet kostaalne ja kosto- rum (sisse- spinaalne liiges cervica- hingamine) lium M.longus colli kaelalülid rinnalülid -kaela fleksioon lülidevaheliigesed rami ventrales (третий nervorum подбородок) cervicalium M. longus capitis kaelalülid os occipitale -pea ja kaela lülidevaheliigesed rami ventrales vt. ülemist pilti
Geneetika I kordamisküsimused (2012) 1. Molekulaargeneetika põhimõisted (mis on DNA, RNA, aminohapped jne) DNA -desoksüribonukeliinhape, kannab edasi pärilikku infot. Koplementaarsus ja antiparalleelsus- 5´ 3´ Sekundaarstruktuur- iga ahela täispööre e suur vagu(10 nukleotiidi), vahemaa N-aluste vahel e. väike vagu. RNA- ribonukeliinhape, viib läbi valkude sünteesi, geneetilised regulatsiooni protsessid RNA-analüüsi kasutatakse diagnostikas palju vähem, kuna RNA on palju ebastabiilsem (nii säilitamise, kui analüüsi suhtes). Vajadusel (RNA-viiruste analüüs) kasutatakse näiteks revertaasi polümeraas mis sünteesib RNA pealt DNA. Valgud- koosnevad ah, nende kaudu jõuab pärilik info tunnustesse Replikatsioon, transkriptsioon, translatsioon- matriitssüsteemireaktsioonid Nukleosiid- suhkur + lämmastikalus Nukleotiid- suhkur+ lämmastikalus+ fosfaatrühm ( lisaks nukleiinhappe mood. On teisi ül: ATP, koensüümide koostises...
crista tuberculi majoris; f. a) õlaliigeses antefleksioon aduktsioon pronatsioon (tõmbab õlavart ette keskele ja pöörab sisse); b) langetab jõuga ülestõstetud kätt; c) tähtis abihingamislihas! Kaela lihased. Kaela autohtoonsed lihased. Prevertebraalne rühm kulgevad kaelalülide eespinnal. M. rectus capitis anterior: o. atlas; i. os occipitale; f. kaela ettepainutus M. longus colli: (3 osa) o. 1. 3. rinnalüli, kaelalülid; i. atlas; f. vt. eelmine lihas! M. longus capitis: o. 3. 6. kaelalüli; i. os occipitale; f. vt. eelmised! Külgmine (lateraalne) rühm. Mm. intertransversarii anteriores: kaelalülide processus transversus`te vahel, M. rectus capitis lateralis: atlas`e processus transversus`elt os occipitale`le M. scalenus anterior: o. 3. 6. kaelalüli processus transversus; i. I roide tuberculum musculi scaleni anterioris; f
joint replacement) Hulk ülal väljatoodud vigastusi ja haigusi võivad viia vajaduseni asendada patsiendi omaliiges proteesliigesega. Näiteks võib reumaatilisest haigusest tingitud tõsise kahjustusega liiges vajada asendusliigest. See annab jäsemele võimaluse efektiivsemalt funktsioneerida ning võimaldab patsiendil saavutada soovitud liigutuspotentsiaali. Liigeste asendamine võib olla vajalik ka pärast kindlaid luumurde nagu näiteks reieluukaela murd (lad.k fractura colli femori). Reieluukaela murru vigastuse korral on reieluupea verevarustus komplitseeritud ning see võib omakorda põhjustada avaskulaarset (veresoonetu) nekroosi (koekärbus) ehk luu surma. Kui nii juhtub, võib reieluupea asendada metall implantaadiga. Mõned meditsiinikeskused on spetsialiseerunud kasvajast tingitud suurte luupiirkondade asendamisele. Vastavad proteesid on disainitud, toodetud ning tellitud vaid individuaalselt patsiendile.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
