corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL kiilluu keskel asuv süvend fossa hypophysialis HÜPOFÜÜSI AUK canalis optikus -SILMAKANALID foramen ovale,- OVAALMULK rotundum et spinosum (VIIMANE) OGAMULK fissura orbitalis superior ÜLEMINE SILMAKOOPALÕHE lamina medialis et lateralis proc pterygoidei - LATERAALNELESTE os frontale - OTSMIKULUU partes orbitales - ORBITAALOSAD pars nasalis - NINAOSA squama frontalis - SOOMUSOSA tuber frontale OTSMIKUMÜGARAD spina nasalis - NINAOGA glabella - KULMUDEVAHEMIK crista frontalis - OTSMIKULUU HARI incisura ethmoidalis SÕELLUU SÄLK sutura metopica METOOPILINE ÕMBLUS processus zygomaticus - SARNAJÄTKED os ethmoidale - SÕELLUU lamina cribrosa et lamina orbitalis -ORBITAALLESTE lamina perpendicularis NINAKOOPA VAHESEIN concha nasalis superior et media ÜLEMINE JA VAHELINE NINAKARBIK crista galli -KUKEHARI os parietale -KIIRULUU
emotsioonide keskus infundibulum - LEHTER hypophysis - corpus mammilare - NIBUKEHAD epithalamus: - corpus pineale KÄBIKEHA reguleerib suguküpseks saamist ja öö ning päeva vaheldumist. thalamus dorsalis: - TALAMUS corpus geniculatum mediale KESKMISED PÕLVIKKEHAD corpus geniculatum laterale KÜLGMISED PÕLVIKKEHAD pulvinar - PADJANDID Encephalon II Telencephalon - hemisphaeria cerebri - pallium - nuclei basales- lobus frontalis, parietalis, temporalis, occipitalis, insularis sulcus lateralis,- KÜLGVAGU sulcus centralis,-TSENTRAALVAGU sulcus parietooccipitalis - KIIRU-KUKLA VAGU fissura longitudinales cerebri SUURAJU-PIKILÕHE fissura transversa SUURAJU - RISTILÕHE Lobus frontalis:- OTSMIKUSAGAR gyrus precentralis - PRETSENTRAAL KÄÄR gyrus frontalis superior - ÜLEMINE OTSMIKU KÄÄR lobulus paracentralis - SAARESAGAR ????????? gyrus frontalis medius - KESKMINE OTSMIKU KÄÄR
alalõuakanalisse (canalis mandibulae). Eespool paikneb nokkjätke (processus coronoideus) ning tagapool põntjätke (processus condylaris). Põntjätke ülemine pind on alalõuapea (caput mandibulae) ning allpool on alalõuakael (collum mandibulae). SUULAELUU (os palatinum) (peas) Rõhtleste- lamina horizontalis Püstleste- lamina perpendicularis Suur suulaemulk- foramen palatinum majus SARNALUU (vomer) (peas) Otsimikuluumine jätke- processus frontalis Ülalõualuumine jätke- processus maxillae Oimuluumine jätke- processus temporalis Silmakoobasmine pind- facies orbitalis HÄBEMELUU (os pubis) (peas) Häbemeluu osad on ülemine häbemeluuharu (ramus superior ossis pubis) ja alumine häbemeluuharu (ramus inferior ossis pubis). Häbemeluu ja niudeluu ühendumiskohta tähistab ülalpinnal niude-häbeme kõrgend (eminentia iliopubica). Häbemeluuköbruke (tuberculum pubicum)
www.jurajartner.com 39. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Basic structures of the thorax- aspectus fronto- lateralis {Original image from Andreas Vesalius' De Humani Corporis Fabrica,1543} www.jurajartner.com 40. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Basic structures of the thorax- aspectus frontalis www.jurajartner.com 41. Atlas of Human Skeletal Anatomy Image - Clavicula- aspectus frontalis www.jurajartner.com 42. Atlas of Human Skeletal Anatomy www.jurajartner.com 43. Image - Sternum- aspectus anterior
MEHE PINDMISED LIHASED. . N Lingua latina Lingua Estonia Lingua russica 1. Venter frontalis musculi occipito- Kolju-pealse lihase frontaalne kõht - frontalis 2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M
Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - NAERULIHAS
- 3 serva ja pinda: margo superior (A1) margo inferior (A2) margo medialis (A3) facies superolateralis (A4) facies medialis (A5) facies inferior (A6) - poolkerasid eraldab fissura longitudinalis cerebri PALLIUM – MANTEL - moodustab poolkera ehk hemisfeeri perifeerse osa - välispinnal vagudega piiratud käärud ja sagarad Lobi cerebri - otsmikusagar – lobus frontalis - kiirusagar – lobus parietalis - oimusagar – lobus temporalis - kuklasagar – lobus occipitalis - saaresagar – lobus insularis Piirid - Sulcus lateralis (B8) koos ramus posterior’iga (B9) eraldab superolateraal pinnal otsmiku- ja kiirusagarat oimusagarast - sulcus centralis (B10) otsmiku- ja kiirusagara piiril algab mediaalpinnalt ja lõpeb superolateraalpinnal lateraalvaost veidi kõrgemal
haigele poolele. Vistseraalkaarte närvid: 1. N. Trigeminus 5, 1. Visteraalkaare närv Nucl motorius n trigemini branhiomotoorne innerveerib vistseraalkaare vöötlihaseid Nucl mesencephalicus n trigemini süvatundlikkus (lihastelt, liigestelt), somatosensoorne Nucl pontinus puutetundlikkus, somatosensoorne Nucl spinalis valu- ja temperatuuritundlikkus, somatosensoorne Ganglion trigeminale tundeganglion 1. N ophtalamicus - aferentne 1. N frontalis otsmikupk nahk 2. N lacrimalis nahk ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga pk, pisaranääre 3. N nasociliaris sõelluurakkude, kiilluuurke ja otsmikuurke, ninaõõne limaskest, ninanahk, silma mediaalse nurga nahk, pisarakott, silmamuna kestad 2. N maxillaris aferentne 1. N infraorbitalis sinu maxillarise limaskest, ülemised hambad ja igemed, ülahuule, alalau ja ninakülje nahk 2
kaelalordoos, rinnaküfoos, nimmelordoos c) rinnalüli jätked processus transversus, spinosus, articularis superior et inferior d) nimmelüli jätked, mis puuduvad rinnalülil processus accessorius et mamillaris ! Kolju – 1 küsimus ! 1. Cavitas nasi a) nimeta 2 luud, mis moodustavad suuremosa ninaõõne vaheseinast: lamina perpendicularis ossis ethmoidalis vomer b) millisesse ninakäiku avaneb sinus frontalis, millisesse sinus maxillaris, millisesse canalis nasolacrimalis. sinus frontalis – meatus nasi mediasse sinus maxillaris – meatus nasi mediasse canalis nasolacrimalis – meatus nasi inferiorisse ! 2. Fossa pterygopalatina a) seinad eesmine sein - tuber maxilla, os palatinum processus orbitalis tagumine - os sphenoidale processus pterygoideus, ala major mediaalne - os palatinum lamina perpendicularis ülemine - corpus ossis sphenoidalis b) avaused: orbitaga - fissura orbitalis inferioriga
otsmikunärv – n. frontalis ülalaug, otsmikunahk pikad ripskehanärvid – nn. ciliares longi silmamuna eesmised struktuurid sõelluunärv – n. ethmoidalis ninaõõne tagaosa plokialune närv – n. infratrochlearis silmamuna sarnanärv – n. zygomaticus alalaug, ümberkaudne nahk väike suulaenärv – n. palatinus minor pehme suulagi suur suulaenärv – n. palatinus major kõva suulagi kaudaalne ninanärv – n. nasalis caudalis osa ninaõõnest, suulae limaskest silmakoopaalune närv – n. infraorbitalis nina, ülamokk, ülemised purihambad, alveoolid mälurinärv – n. massetericus mälurilihast süvad oimunärvid – nn. temporales oimulihas, oimu nahk ja väliskõrv, profundi parootis tiiblihase närv – n. pterygoideus tiiblihas, keskkõrv põsenärv – n. buccalis põ...
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Aju...
Harud: 6 1. N. ophtalmicus ja n. maxillaris: aferentsed (üsa) 2. N. mandibularis: segaiseloom (üsa, eve) N. trigeminuse peaharud jagunevad omakorda 3 haruks: eesmiseks e keskseks, lateraalseks ja mediaalseks. Eesmised ja lateraalsed:näonahk; mediaalsed harud: limaskest. 3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, samuti pisaranääret 3. N. nasociliaris (mediaalne haru-limaskest): pars nasalis et ciliaris: a) Pars nasalis (ninale) 1) N
INIMKEHA LIHASED Koostas Marit-Jenna Seppar Tartu Tervishoiu Kõrgkool FT20 Koljulae lihased Lihase nimetus Algus- Kinnitus- Funktsioonid Pilt koht koht M. occipito- os occipitale os frontale -kulmude tõstmine (pars frontalis) frontalis -toob peanahka ettepoole (pars occipitalis) M. kõ...
geniculi ja 2 vegetatiivset ganglioni – gangl. pterygopalatinum et submandibulare c) Lõppharud nimetused ja funktsioon. Komponendid 1. n.auricularis posterior (somatosensoorne) - innerveerib: m. auricularis posterior, m. occipitalis, välise kuulmekäigu, kõrvalesta ja kõrvataguse naha 2. r. digastricus (branhiomotoorne) - innerveerib: m. digastricus’e tagumist kõht, m. stylohyoideus 3. näoharud - (somatosensoorne) - innerveerivad: gl. parotis, m. frontalis, kõrva ja silmaümbruse, ülahuule, põsepiirkonna, alahuulelihaseid ja lõuatsi lihaseid, platysma ! 4. N. Trigeminus ! a) valu ja temperatuuri tundlikkuse tuum – nucl. spinalis n. trigemini b) tundeganglion - ganglion trigeminale b) n. mandibularise koostises kiud (komponendid) eesmine tüvi – motoorsed kiud: n. massetericus, nn. temporales profundi, n. pterygoideus med. et lat., tagumine – sensoorsed kuid: n. alveolaris inferior, n. auricotemporalis, n. lingualis
kulgevad närvikiudude kimbud (kõige suurem komissuur on mõhnkeha e. corpus callosum) Poolkerade pind on kaetud hallainega – see on ajukoor e. cortex (cerebri). Otsaju poolkerade pinnal on vaod e.sulcus´ed, kõige vanemad ja sügavamad on külgvagu e. sulcus lateralis ja keskvagu e. sulcus centralis. Vaod jagavad poolkerade pinna sagarateks lobi ja käärudeks gyri. Otsaju poolkera sagarad: (4 suurt + 1 väike =5!) 1.Otsmikusagar lobus frontalis – koores peamiselt liigutuste planeerimise ja juhtimisega seotud keskused (“motokortex”) – otseselt käsud vöötlihastele lähevad pretsentraalkäärust. 2. Kiirusagar lobus parietalis – peamiselt tundlikkusega seotud keskused – posttsentraalkääru tuleb info kogu kehast. 3. Oimusagar lobus temporalis – siin paiknevad kuulmise ja haistmise kõrgeimad keskused, samuti on siin mälukeskused. 4. Kuklasagar lobus occipitalis – selle alumisel pinnal on nägemiskeskus. 5
koostisse ja innerveerib 1. vistseraalkaare lihaseid limaskestast (mälumis- ja suupõhjalihased) Aferentne koos III, IV ja VI N frontalis tüve jätk, jaguneb kaheks haruks: närviga läbib sinus a) n supraorbitalis innerveerib oma harudega otsmikupiirkonna nahka (lateraalne haru läbib cavernosus'e foramen supraorbitale, mediaalne haru incisura frontalis'e)
Silmasõõrlihas - m. orbicularis oculi Laupilu ahendamine ja sulgemine Palgelihas - m. malaris Sarnalihas, näosidekirme Alalaug Alalau langetamine, (Ru:) põse tõstmine Otsmikulihas - m. frontalis Otsmikunaha liigutamine ja kurrustamine Kuklalihas - m. occipitalis MÄLUMISLIHASED Mälurlihas - m. masseter Näoköber või -hari, sarnakaar Alalõuaharu, mälurilihaseauk Kahepoolsel toimel alalõua tõstmine
Lihaste süsteem. Systema musculorum seu Myologia. Lihaste töö on kõigi inimkeha osade ja kogu keha liikumise aluseks. Lisaks on lihaste töö peamiseks soojuse allikaks, mis on vajalik kehatemperatuuri säilitamiseks ning eeskätt lihased määravad ära meie keha välisfiguuri. Lihaskoed. Lihaskudede ühiseks omaduseks on kontraktiilsus - see tähendab, et lihasrakud on võimelised kokku tõmbuma, pannes nii liikuma struktuurid, millele nad kinnituvad või mida nad ümbritsevad. Kontraktsioon e. kokkutõmme nõuab energia kulutamist ja toimub reeglina närviimpulsi ülekandumisel lihasrakule (vahel ka lihasrakult lihasrakule). Lihasrakud. Lihasrakud e. lihaskiud on piklikud, sisaldavad kontraktsioonivõimelisi elemente - müofibrille, mis koosnevad omakorda müofilamentidest (aktiin ja müosiin!)ning varuaineid - müoglobiini (hap...
regulatsiooni abil, milles on oluline koht reflektoorsel tegevusel · Näiteks, keskonnatemp tõustes, tõuseb natuke ka inimkeha temperatuur, inimene hakkab higistama, higi aurustub keha pinnalt, alandades nii kehatemp. Tasapinnad keha kirjeldamiseks: · Transversaalne risti, ld transversus · Mediaanne keskel asetsev, ld medianus · Sagitaalne saggitalis noolesuunaline, ld sagitta nool mediaansega paralleelne tasapind · Frontaalne frontalis laubapidine, ld frons laup Jooned e. suunad keha kirjeldamiseks: 1) mediaalne (medialis) keskmine, keha kesktelje pool asuv 2) lateraalne (lateralis) külgmine, keskpidisest tasapinnast eemal asetsev 3) kraniaalne (cranialis) peamine, peapoolne 4) kaudaalne (caudalis) sabamine, lähemal sabale 5) ventraalne (ventralis) kõhtmine, eesmine 6) dorsaalne (dorsalis) selgmine, tagumine 7) proksimaalne (proksimalis) kerele lähemal asetsev (kasutatakse jäsemete osade
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
