Alajäseme liigutusi teostavad lihased: · Reie liigutused puusaliigeses: · Reie fleksiooni puusaliigeses teostavad lihased (sama vaagna kallutus) o M. iliopsoas (psoas major) o M. gluteus minimus o M. tensor fasciae latae o M. pectineus o M. sartorius o M. adductor brevis o M. rectus femoris o M. adductor longus o M. gluteus medius o M. gracilis (eesmised kiud) · Reie ekstensiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. gluteus minimus o M
M coracobrachialis, teres major (laibal) M triceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon Küünarvarre lihas kirjalikus ei tule, laibal tuleb ---> kõõluste järgi Käelihased kirjalikus testis ei tule, laibal tulevad ---> kõõluste järgi M gluteus maximus algus + kinnitus + funktsioon o Tractus iliotibialis Reie tagumise rühma lihased kinnitus + algus + funktsioon Reie adductorlihased o Eraldi M grazilis algus + kinnitus + funktsioon M sartorius algus + kinnitus + funktsioon M quadtriceps femoris algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) (jalgpalluri lihas ) M triceps surae osad + alguskohad + kinnitus + funktsioon M tendocalcanea algus + kinnitus + funktsioon Sääre ülajäänud rühmad ---> eespool M tibialis anterior algus + kinnitus + funktsioon (laibal ka) M. Iliopsoas 2 osa, algus + kinnitus + funktsioon, antagonist gluteus maximusele M piriformis algus + kinnitus + funktsioon
extensor digitorum .............................................................................. 19 18. Pihkmised luudevahelised lihased m. interossei palmares .................................................. 20 19. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................. 20 Alajäseme pindmised lihased: ........................................................................................................ 21 1. Rätsepalihas m. Sartorius ....................................................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24
Vaagnavöötme lihased Tagumised Gluteus maximus - Suur tuharalihas gluteus medius - Keskmine tuharalihas Gluteus minimus - Väike tuharalihas Piriformis - Pirnlihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Obturator internus - Sisemine toppelihas Gemelli inferior Alumine kaksiklihas Quadratus femoris Reie ruutlihas Obturator externus - Välimine toppelihas Reie lihased Eesmised Sartorius - Rätseplihas Quadriceps femoris - Reie 4-pealihas Reie lihased Tagumised Semitendinosus -Poolkõõluslihas Semimembranosus - Poolkilelihas Biceps femoris - Reie 2-pealihas Reie lihased Keskmised Pectineus Kammlihas Adductor brevis - Lühike lähendaja Gracilis - Õrnlihas Adductor longus - Pikk lähendaja Adductor magnus - Suur lähendaja Sääre lihased EESMINE RÜHM tibialis anterior - Eesmine sääreluulihas extensor digitorum longus - Pikk varvaste
tuharalihas* gluteus maximus/medius/minimus Laisidekirmepingutaja Niudeluuoga Reie laidekirme Pingutab sidekirmet, tõmbab reit ettepoole Reie-nelipealihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Sääre sirutamine, reie quadriceps femoris painutamine Rätsepalihas* Niudeluuoga Sääreluukörpus Painutab reit ja säärt, pöörab sartorius säärt sissepoole Poolkõõluslihas Istmikuköbrult Sääreluukörpus Poolkilelihas Istmikuköbruke Sääreluu, põlveliiges, Moodustavad nn süva hanejala õndlalihase sidekirm Reie-kakspealihas Istmikuköber, Pindluupea Tõmbab reit taha, painutab säärt reieluu-kaarejoon
3 M. pronator teres Umarsissepööraja 0. 3 M. flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja 1. 3 M. palmaris longus Pikk pihulihas 2. 3 M. flexor carpi ulnaris Küünarmine randmepainutaja 3. 3 M. extensor carpi ulnaris Küünarmine randmesirutaja 4. 3 M. sartorius Rätsepalihas 5. 3 M. rectus femoris Reiesirglihas (osa reie-nelipealihasest) 6. 3 M. vastus lateraalis; Külgmine pakslihas; 7. M. vastus medalis; Keskmine pakslihas; ; Vahelmine pakslihas ; M. vastus intermedius
kiude, hallid ühendusharud sisaldavad vegetatiivsetest ganglionitest algavaid postganglionaarseid kiude; põimikuid moodustavad ventraalharud (v.a. rinnanärvid) 13) plexus brachialis’e moodustumine (segmendid), milline närv innerveerib õlavarre tagumise rühma lihaseid moodustavad 5-8 kaelanärvi ja 1 rinnanärvi ventraalharud; n. radialis 14) milline närv, millisest põimikust innerveerib: m. sartorius, pöidla nahka dorsaalselt n. sartorius - n. femoralis (plexus lumbalis) pöidla nahka dorsaalselt - n. radialis (plexus brachialis) 15) missugused põimikud moodustavad (loetleda) kaelapõimik plexus cervicalis, õlapõimik plexus brachialis, nimmepõimik plexus lumbalis, ristluupõimik plexus sacralis 16) mis närvid, millisest põimikust innerveerivad küünarvarre eesmise rühma lihaseid n. medianus, n. ulnaris - plexus brachialis ! 4. Aju ! 1) vaheaju jaotus (4), milline neist on motoorne keskus (tõmmata joon alla) 1
karejoon Tema kõõlusesse jääb põlvekeder Med.pakslihas:reieluu- karejoon Vahelmine pakslihas:reieluu eesmine ja külgmine pind Rätsepalihas* Eesmis-ülemine Sääreluuköprus Tõmbab reit ette ja pöörab väljaspoole; M. SARTORIUS niudeluuoga painutab ja pöörab säärt sissepoole Poolkõõluslihas Istmikuluult Sääreluu ülaosale Painutab põlve Poolkilelihas Istmikuluult Sääreluu ülaosale Painutab põlve Reie-kakspealihas Pikk pea:istmikuköber Pindluupea Pikk: tõmbab reit taha, painutab säärt ja M
niudeluuoga Reie-nelipealihas (m. Eesmine-alumine Põlvekeder, Tõmbab reit ette, tervikuna sirutab säärt quadriceps femoris) niudeluuoga, suur pöörel, põlvekedraside, reieluu-karejoon, reieluu sääreluuköprus eesmine ja külgmine pind Rätsepalihas (m. sartorius) Eesmis-alumine niudeluuoga Sääreluuköprus Tõmbab reit ette ja pöörab väljapoole; painutab ja pöörab säärt sisse poole Poolkõõluslihas Istmikuköber Sääreluuköprus Painutab säärt põlveliigeses, pöörab seda
· külgmine pakslihas m. vastus lateralis algab reieluu suurelt pöörlilt ja luu keskosalt (karejoonelt) · vahepealne pakslihas m. vastus intermedius algab reieluu eesmiselt pinnalt · keskmine pakslihas m. vastus medialis algab reieluu karejoonelt Kinnitub: kõik neli lihast kulgevad üle põlveliigese ja ühine lõppkõõlus kinnitub sääreluu ülemisele otsale (põnda alla) m. quadriceps femoris on kõige võimsam lihas. F: ainus sääresirutaja Rätsepalihas m. sartorius Algab niudeluu ülemiselt eesmiselt ogalt Kinnitub sääreluu ülemisele otsale F: pöörab reit välja, painutab säärt ja pöörab säärt sissepoole Õrnlihas m. gracilis (sirelihas) Algab häbemeluult Kinnitub sääreluu körpusele F:painutab säärt ja pöörab seda sissepoole Pikk pindluulihas m. peroneus longus Algab: · pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt · pindluu külgmiselt pinnalt kinnitub lõppkõõlusena 1. talbluu ja 1. pöialuu taldmisele pinnale
pind, reieluu ja kulgeb sealt kaarejoon edasi allapoole lateraalselt põlvekedra lõppedes sääreluu körpusel. Rätsepalihas / Ülemine eesmine Sääreluu körpus Kokku tõmmates musculus niudeoga painutab jalga reie sartorius suhtes ning reit samal ajal reit pöörates ja seda väljapoole eraldades Poolkõõluslihas Istmikuluult ning Peale põlve Kokku tõmbudes
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O. 1 glükoosi molekuli kohta 38 ATP. Kui hapnikku on vähe või üldse pole, siis toimub
M. quadriceps femoris 4 osa: M. vastus intermedius: o. facies anterior femoris; M. vastus lateralis: o. linea aspera labium laterale; M. vastus medialis: o, - linea aspera labium mediale; M, rectus femoris: o. spina iliaca anterior inferior; i. (patella lig. patellae) tuberositas tibiae; f. a) põlveliigeses extensioon (ainus sääre sirutaja "jalgpallurilihas"!), b) puusaliigeses antefleksioon (m. rectus femoris!). M. sartorius: o. - spina iliaca anterior superior; i. tuberositas tibiae (võtab osa pes anserinus superficialis`e moodustamisest); f. a) põlveliigesses fleksioon ja siserotatsioon, b) puusaliigeses antefleksioon ja välisrotatsioon (viib jala "rätsepaiste" asendisse!). Sääre lihased. Tagumine rühm. M. tibialis posterior: o. membrana interossea + facies posterior tibiae; i. os naviculare + os cuneiforme mediale; f
toetumisfaasis puusa- ja põlveliigese sirutamine ning kere edasitõukamine Rätsepalihas - m. sartorius Niudeluutiib (Car), niudefastsia ja Sääresidekirme, sääreluu Puusaliigese painutamine ja väikese nimmelihase kõõlus (Un) põlveliigese sirutamine, (Un:) tagajäseme lähendamine Õrn- ehk sirelihas - m
Eesmine rühm Musculi quadriceps femoris (4) 1) Musculus vastus intermedius o: facies anterior femoris 2) Musculus vastus lateralis o: linea aspera labium laterale 3) Musculus vastus medialis o: linea aspera labium mediale 4) Musculus rectus femoris spina iliaca anterior inferior i: tuberositas tibiae f: põlveliigese ekstensioon + puusaliigeses antefleksioon Musculus sartorius o: spina iliaca anterior superior i: tuberositas tibiae f: põlveliigese fleksioon ja siserotatsioon + puusaliigese antefleksioon ja välisrotatsioon SÄÄRE LIHASED Tagumine rühm Musculus tibialis posterior o: membrana interossea + facies posterior tibiae os naviculare + os cuneiforme mediale f: ülemise hüppeliigese plantaarfleksioon + alumises hüppeliigeses jalalaba mediaalse serva tõstmine + jalavõlvi hoidmine
ümbrus Reie lihased EESMINE RÜHM Rätseplihas Reie 4-pealihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. sartorius Ülemis-eesmine Sääreluu köprus Painutab reit ja m. quadriceps 1 - alumis- Sulandab Sirutab säärt, niudeluuoga säärt, pöörab femoris: 1- m. eesmine endasse painutab reit säärt sissepoole rectus niudeluuoga, põlvekedra,
M. tensor fasciae spina iliaca tractus -reie fleksioon puusaliiges gluteus latae anterior superior iliotibialis -abduktsioon superior ja crista iliaca -reie siserotatsioon eesmine osa -kallutab ette ja langetab vaagnat M. sartorius spina iliaca tibia -reie fleksioon -puusaliiges femoralis anterior superior proksimaal -vaagna ette -põlveliiges (säär) ne antero- -abduktsioon mediaalne -välisrotatsioon osa -kallutus ja langetamine
? Õlavarre-kolmpealihas- (lad.k. M. TRICEPS BRACHII) KÜÜNARLIIGESES?? m. gluteus maximus- eesti k. SUUR TUHARALIHAS- PUUSALIIGESES?? m. sartorius- eesti k. RÄTSEPALIHAS -PÕLVELIIGESES ?? m. masseter- eesti k. MÄLURLIHAS- ALALÕUALIIGESES?? m. triceps brachii- eesti k. ÕLAVARRE-KOLMPEALIHAS KÜÜNARLIIGESES?? Deltalihas- (lad.k. M. DELTOIDEUS) ÕLALIIGESES?? Miimilised lihased saavad alguse-NÄOKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- NÄOPIIRKONNA PEHMETES KUDEDES Mälumislihased algavad- AJUKOLJU LUUDELT ja kinnituvad- ALALÕUALUULE. Kõhu ees- ja külgseina moodustavad järgmised lihased: (nimetused ka lad. k.)- SIRGLIHAS (lad
Millises liigeses teostab liigutusi ja millist liigutust sooritab: 1) Seljalailihas (M. LATISSIMUS DORSI) - õlaliigeses, "puulõhkumine" 2) Õlavarre-kolmpealihas (M. TRICEPS-BRACHII) - õlaliigeses, sirutab küünarvart 3) Deltalihas (M. DELTOIDEUS) - õlaliigeses, pöörab õlga sisse ja välja 4) M. GLUTEUS MAXIMUS (suur tuharalihas) - puusaliigeses, tõmbab jalga taha poole, pöörab väljapoole 5) M. SARTORIUS (rätsepalihas) - puusa- ja põlveliigeses, sirutab 6) M. QUADRICEPS FEMORIS (reie nelipealihas) - puusaliigeses, tõmbab reit ette poole & sirutab, sirutab säärt 7) M. MASSETER (mälurlihas) - alalõualiiges , liigutab alalõuga 8) M. TRICEPS SURAE (sääre-kolmpealihas) - põlveliigeses, painutab säärt & varvastele 9) M. BICEPS BRACHII (õlavarre-kakspealihas) - õla- ja küünarliigeses, painutus Miimilised lihased saavad alguse koljuluult ja kinnituvad nahale.
et täpsustada kõnnil esineda võivad probleemid. Puusaliigese rotaatorlihased kui vaagna stabilisaatorid M.piriformis (1)- tähtsaim puusaliigese välisrotatsiooni teostav lihas. Algab sakraalluu 2, 3 segmendilt ning kinnitub reieluu suurele trohanterile. M.piriformis on üks 10-st tuharapiirkonna lihasest, mis stabiliseerib vaagna ning tagab keha toetuse ja tasakaalu. Puusaliigese välisrotaatorid: m. sartorius, m. obturator externus (5) ja internus (4), superior (2) ja inferior (4) gemell-lihas, m. piriformis (1), m. guadratus femoris (6). Puusaliigese siserotaatorid: m.gluteus medius ja minimus ning m.tensor fasciae latae. Tehispuusaliigesega patsiendi meelespea Schneider, G.; Haviko, T. Väldi libisemist ja kukkumist. Karke kasutada kahe kuu jooksul pärast operatsiooni (8-12 näd), jalale võib toetuda osalise koormusega. Väldi hüppeid, kõrgele ronimist.
749 46. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus "Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg. 3 põhiseadusele vastavuse läbivaatamine Eesti NSV taluseaduse § 30 lg. 2 kehtetuks tunnistamise osas" - RT I 1994, 66, 1159. 47. EV Valitsuse määrus "Lennuliiklustasude maksmise kord ja määrad ning maksmisest vabastamise alused" - RT I 1994, 72, 1267. 48. Kodakondsuse seadus. - RT I 1995, 12, 122. 49. Verwaltungsverfahrensgesetz - Sartorius I Verfassungs- und Verwaltungsgesetze der Bundesrepublik Deutschland. Stand vom 15. Januar 1992, 100. II osa 50. Hinnaseadus. - ENSV Teataja 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400. 51. Ametiühingute seadus. - ENSV Teataja 1989, 40, 623. 52. Kriminaalkoodeks. - RT 1992, 20, 288; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 621; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40;
749 46. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumi otsus "Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 25 lg. 3 põhiseadusele vastavuse läbivaatamine Eesti NSV taluseaduse § 30 lg. 2 kehtetuks tunnistamise osas" - RT I 1994, 66, 1159. 47. EV Valitsuse määrus "Lennuliiklustasude maksmise kord ja määrad ning maksmisest vabastamise alused" - RT I 1994, 72, 1267. 48. Kodakondsuse seadus. - RT I 1995, 12, 122. 49. Verwaltungsverfahrensgesetz - Sartorius I Verfassungs- und Verwaltungsgesetze der Bundesrepublik Deutschland. Stand vom 15. Januar 1992, 100. II osa 50. Hinnaseadus. - ENSV Teataja 1989, 39, 610; RT 1992, 30, 400. 51. Ametiühingute seadus. - ENSV Teataja 1989, 40, 623. 52. Kriminaalkoodeks. - RT 1992, 20, 288; RT 1993, 7, 103; RT I 1993, 33, 539; 43, 620; 1994, 12, 202; 16, 290; 24, 391; 30, 466; 39, 621; 83, 1447; 91, 1529; 1995, 4, 36; 5, 40;
annaabi.ee 
