Sääre eesmise rühma lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis juhib Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused liigutust M. tibialis tibia eesmine 1.os cuneiforme -jala dorsaalfleksioon -talokruraalne liiges peroneus anterior pind, condylus ja 1. -jala inversioon -subtalaarne liiges profundus lateralis tibiae metakarpaalluu põhimik M. extensor fibula eesmine 2.-5. varvas -2.-5. varba fleksioon -MTP ja IP peroneus digitorum pind, condylus medius ja -jala dorsaalfleksioon -talokruraalne (TC) profundus
Funktsioon: painutab jalga Tagumine sääreluulihas EHK tibialis posterior Alguskoht : sääreluudevahekile Kinnituskoht: lodiluu, keskmine ja mediaalne talbluu Funktsioon: painutab jalga ja supineerib Pikk varvaste painutaja EHK m flexor digitorum longus Alguskoht : sääreluu tagumine pind Kinnituskoht: neli kõõlust , 2.-5. varba distaalse lüli põhimik Funktsioon: painutab varbaid ja kogu jalga ning assisteerib supinatsiooni Pikk pindluulihas EHK peroneus longus Alguskoht : pindluupea , pindluu proksimaalne piirkond Kinnituskoht: talla all 1. Talbluu ja keskmise pöialuu põhimik Funktsioon: langetab jalalaba keskmist serva – proneerib , lihas tugevdab pöiavõlvi Lühike pindluulihas EHK m peroneus brevis Alguskoht : pindluu lateraalne pind Kinnituskoht: 5. Pöialuu Funktsioon: painutab ja eemaldab pöida , tõstab selle külgmist serva JALA LIHASED Lühike varvaste sirutaja EHK m extensor digitorum brevis
sirutaja extensor hallucis longus - Pikk suurvarba sirutaja Sääre lihased tagumine pool pindmised triceps surae- Sääremarja kolmpealihas plantaris - Tallalihas Sääre lihased Süva lihased tibialis posterior - Tagumine sääreluulihas flexor digitorum longus - Pikk varvastepainutaja flexor hallucis longus - Pikk suurvarbapainutaja peroneus longus - Pikk pindluulihas peroneus brevis - Lühike pindluulihas Jalalaba lihased extensor digitorum brevis - Lühike varvastesirutaja extensor hallucis brevis - Suurvarba sirutaja ,, abductor hallucis - Suurvarba eemaldaja flexor hallucis brevis - Lühike suurvarbapainutaja
innerveerib moodustavad 1-4 kaelanärvi ventraalharud; paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; pikim haru on n. phrenicus; innerveerib vahelihast, südamepaunat, pleurat ja plexus coeliacus’t 3) reie mediaalse rühma lihaste ja naha innervatsioon (põimik, närv) n. obturatorius - plexus lumbalis 4) mis närv, millisest põimikust innerveerib: m. deltoideus, m. tibialis anterior m. deltoideus - n. axillaris (plexus brachialis) m. tibialis anterior - n. peroneus profundus (plexus sacralis) 5) millise lihase all asub kaelapõimik plexus cervicalis, kuidas nimetatakse kohta kust väljuvad nahaharud paikneb m. sternocleidomastoideus’e all; nahaharud väljuvad punctum nervosum’ist 6) milline närv, mis põimikust innerveerib õlavarre eesmise rühma lihaseid n. musculocutaneus - plexus brachialis 7) spinaalnärvi harud, milliseid neist moodustavad põimikuid (tõmmata joon alla)
gluteus reie-kakspealihas, pindmine tuharalihas, caudalis poolkõõluslihas kaudaalne reienahanärv – n. cutaneus tuhara ja reie kaudaalne nahk femoris caudalis istmikunärv – n. ischiadicius süva tuharalihas, sisemine toppelihas, reie-nelipealihas lateraalne säärenahanärv – n. cutaneus lat. sääre nahk surae lateralis pindmine pindluunärv – n. peroneus varvaste dors. osad superficialis süva pindluunärv – n. peroneus kanna- ja varvasteliigeste painutajad, profundus varvaste painutajad sääreluunärv –n. tibialis sääreluust kaud. paiknevad lihased kaudaalne säärenahanärv – n. cutaneus sääre kaud. nahk surae caudalis mediaalne tallanärv – n. plantaris plantaarseid varbaid medialis lateraalne tallanärv – n
............................................................ 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6. Lest sääremarjalihas m. Soleus ............................................................................................... 26 7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus ................................................................................... 27 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................... 28 9. Vihmausslihased mm. Lumbricales ........................................................................................ 28 10. Lühike varvastepainutaja m. flexor digitorum brevis ........................................................... 29 Kasutatud allikad: .............
m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1. Kogu lihas tervikuna – õlavarre abduktsioon d) esimene osa – õlavarre anteversioon ja siserotatsioon, tagumine osa – retroversion, välisrotatsioon, eesmine+tagumine – aduktsioon ! ! ! ! M.quadriceps femoris
5 Tendo calcaneus ehk tendo Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus 0. Achillis 5 M. extensor digitorum longus Pikk varvastesirutaja 1. 5 M. tibialis anterior Eesmine sääre-luulihas 2. 5 M. peroneus longus seu Pikk pindluulihas m. fibularis longus ------------------------------------ ----------------------------------------- ------------------------------------------- --- ---- --- 5 Supinatio, inis, f. Supinatsioon 4. 5 Pronatio, inis, f
Põlveliigeses toimub fleksioon 135 ja ekstensioon. Flektsiooni teostavad m. biceps femoris, semitendinosus ja semimembranosus. Ekstensiooni teostavad m.rectus femoris, vastus intermedius ja vastus lateralis ning vastus medialis longus ja vastus medialis oblique. Hüppeliigeses teostatavad liigutused on dorsaalfleksioon 20 ja plantaarfleksioon 50, inversioon 35 ning eversioon 15 kraadi. Dorsaalfleksiooni teostab m. tibialis anterior, peroneus tertsius. Plantaarfleksiooni teevad m. gastrocnemius ja soleus. Kasutatud kirjandus: 1. ,,Tugi-liikumiselundkond. Luud, liigesed ja liikuvus" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool 2. ,,Manual muscle testing" Loengukonspekt, M.I. Massaazikool, Petar Hodulov
2) Musculus gastrocnemius o: caput mediale – condylus medialis femoris o: caput laterale – condylus lateralis femoris i: tuber calcanei -> tendo calcanei (Achilleus) f: jala plantaarfleksioon + põlveliigese fleksioon + seismisel hoiab keha hüppeliigesest ette vajumast Musculus plantaris o: condylus lateralis femoris + capsula articulares genus i: tendo calcaneus f: pingutab põlveliigese kapslit Külgmine rühm Musculus peroneus fibularis brevis o: facies lateralis fibulae i: os metatarsi 5. F: jala plantaarfleksioon + jala lateraalse serva tõstmine Musculus peroneus fibularis longus o; caput fibulae + condylus lateralis tibiae i: os cuneiforme mediale + os metatarsi I f: jala plantaarfleksioon + jala lateraalse serva tõstmine + jalavõlvi hoidmine Eesmine rühm Musculus extensor hallucis longus o: facies medialis fibulae i: aponeurosis dorsalis digiti I
cranialis Pikk varvastesirutaja - m. extensor Sirutusauk reieluu lateraalse põnda 2...5 varba distaalne lüli, (Ru ka:) Varba- ja põlveliigeste sirutamine digitorum longus, s. m. extebsor ja ploki vahel piirdeluu ning kannaliigese painutamine digitalis longus Kolmas pindluulihas - m. peroneus Pöia proksimaalne osa ja kanna luud Kannaliigese painutamine ja tertius põlveliigese sirutamine, (eriti eq:) Car looma seismisel põlve- ja
ülemisele otsale (põnda alla) m. quadriceps femoris on kõige võimsam lihas. F: ainus sääresirutaja Rätsepalihas m. sartorius Algab niudeluu ülemiselt eesmiselt ogalt Kinnitub sääreluu ülemisele otsale F: pöörab reit välja, painutab säärt ja pöörab säärt sissepoole Õrnlihas m. gracilis (sirelihas) Algab häbemeluult Kinnitub sääreluu körpusele F:painutab säärt ja pöörab seda sissepoole Pikk pindluulihas m. peroneus longus Algab: · pindluu pealt ja sääreluu külgmiselt põndalt · pindluu külgmiselt pinnalt kinnitub lõppkõõlusena 1. talbluu ja 1. pöialuu taldmisele pinnale F: painutab pöida Miimilised lihased Koljupealnelihas m. 0ccipitofrontalis Algab kuklaluult Kinnitub kulmude piirkonnas pehmetes kudedes F: tõmbab peanahka taha, tõstavad kulme, tekivad kurrud laubale Silmasõõrlihas m. orbicularis oculi Ümbritseb silmaava
alumised 2/3 Pikk pindluulihas Lühike pindluulihas Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. peroneus Pindluupea, Talla all I Langetab m. peroneus Pindluu alumine V pöialuu Painutab ja longus sääreluu talbluu ja labajala brevis pool eemaldab pöida, lateraalne põnt keskmise keskmist serva - tõstab selle
); f. a) jala plantaarfleksioon (kõige tugevam talla poole painutaja peamine äratõukelihas hüpetel, jooksmisel jne.!), b) põlveliigeses fleksioon (gastrocnemius!), c) seismisel hoiab keha hüppeliigesest ette vajumast (soleus!). M. plantaris: (inimesel vähetähtis, vahel puudub, hästi arenenud närilistel näiteks laborirottidel!) o. condylus lateralis femoris + capsula art. genus; i. tendo calcaneus; f. pingutab põlveliigese kapslit Külgmine (lateraalne) rühm. M. peroneus (fibularis) brevis: o. facies lateralis fibulae; i. os metatarsalis 5.; f. jala plantaarfleksioon + jala lateraalse serva tõstmine M. peroneus (fibularis) longus: o. caput fibulae + condylus lateralis tibiae; i. os cuneiforme mediale + os metatarsalis I (kulgeb talla alt läbi!); f. a) jala plantaarfleksioon ja jala lateraalse serva tõstmine, b) jalavõlvi hoidmine Eesmine rühm. M. extensor hallucis longus: o. facies medialis fibulae; i
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
