Astme ja logaritmi funktsioonid Math.exp(x) – tagastab e**x Math.expm1(x) – tagastab e**x -1 Math.log(x[, base]) – tagastab naturaallogaritmi x-st (põhinedes e’ le) Math.log1p(x) – tagastab naturaallogartimi 1 + x –st (põhinedes e’ le) Math.log10(x) – tagastab 10 logaritmi x-st. N: log(x, 10) Math.pow(x, y) – tagastab x astmes y-i Math.sgrt(x) – tagastab ruutjuure x-st Trigonomeertilised funktsioonid Math.acos(x) – tagastab arcus koosinuse x-st, radiaanides Math.asin(x) – tagastab arcus siinuse x-st, radiaanides Math.atan(x) – tagastab arcus tangensi x-st, radiaanides Math.atan2(y, x) – tagastab atan(y / x), radiaanides. Math.cos(x) – tagastab koosinuse x radiaanist Math.hypot(x ,y) – tagastab Eukleidese normi, sqrt(x * x + y * y) Math.sin(x) – tagastab siinuse x radiaanist Math.tan(x) – tagastab tangens x radiaanist Nurga (conversion?) Math.degrees(x) – teisendab x-i radiaanidest-kraadidesse
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
KIILLUU ehk PÕHILUU (os sphenoidale) (peas) Kiilluu keha (corpus ossis sphendoidalis) külgedel asuvad suured tiivad (alae majores). Kiilluu ülemise pinna moodustab türgi sadul (sella turcica), mille keskel on hüpofüüsiauk (fossa hypophysialis). Hüpofüüsiauku piirab tagant sadulaselg (dorsum sellae). Väikeseid tiibu (alae minores) läbib nägemisnärvikanal (canalis opticus). Suuri ja väikseid tiibu eraldab ülemine silmakoopalõhe (fissura orbitalis superior). Suure tiiva ajumisel pinnal avaneb 3 mulku: Ümarmulk (foramen rotundum), ovaalmulk (foramen ovale), ogamulk (foramen spinosum). Näokojust ülalpool on silmakoobasminepind (facies orbitalis). Tiibjätkeid (processus pterygoidei) läbib tiibjätkekanal (canalis pterygoideus). Põhiluu-urge (kiilluu sees) OIMULUU (os temporale) (peas) Soomusosa (pars squamosa). Sarnaluumine jätke (processus zygomaticus) Sarnaluumise jätke all asub alalõuaauk (fossa mandibularis), mi...
Inimese anatoomia praktikum I Sissejuhatus. Toeskelett ehk aksiaalskelett Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kae...
4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria
4. ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria
Ladina keel forum- väljak, vahel ei tõlgita ja siis tähendab Rooma konkreetset keskust, tänapäeval ka arutelu. hooned forumis 1. atrium-siseõuega elumaja, aknad ja uksed hoovi poole. 2. regia- kuninga loss 5. arcus- Augustuse kaar- Triumfikaar, võidukaar,-värav 7,9. basilica- kolme sammaskäiguga hoone, kristlikud kirikud rajati algselt nendesse, kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam. ABLATIVUS kellega? millega? kuidass? -A amica,schola, puella -O vir= viro amicus= amico verbum= verbo in schola - koolis *in scholam- kooli cum amico- koos sõbraga sine viro- ilma meheta sub terra-pinna all e...
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucleus ...
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid nucl...
descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica d) mesocolon transversumi kinnitusjoon algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule ! 8. Isthmus faucium, kurgukitsus a) mis piirab ülalt pehmesuulagi b) mis piirab külgedelt arcus palatoglossus ja arcus palatopharyngeus, sinus tonsillaris c) mis piirab alt keelejuur d) mis lihased tõstavad ja pingutavad pehmet suulage m. levator veli palatini ja m. tensor veli palatini ! 9. Kõhukelme a) mesogastrium ventrale derivaadid lig. falciformis hepatis ja omentum minus (lig. hepatogastricum, lig. hepatoduodenale) b) recessus subphrenicus dexter- mille vahele jääb diafragma ja maksa vahel, lig. falciforme'st paremal c) mis piirab rasvikupauna tagant kõhunääre, vasaku neeru ülaosa, aort
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased
ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5
keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 2) a. carotis externa lõppharud (2) 1. a. temporalis superficialis 2. a. maxillaris 3) kuidas moodustub pindmine pihukaar arcus palmaris superficialis a. ulnaris’e ja temaga ühineva a. radialis’e haru - r. palmaris superficialis’e poolt 4) a. carotis externa eesmised harud (3) 1. a. thyroidea superior 2. a. lingualis 3. a. facialis 5) a. axillaris distaalosa harud (3) 1. a. subscapularis 2. a. circumflexa humeri posterior 3. a. circumflexa humeri anterior 6) mao verevarustus (harud suurele kõverikule 2, harud väikesele kõverikule 2, kust tulevad) mao verevarustus: a. gastrica sinistra, a. hepatica communis, a
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
I Tugev veevool, pH 3,6-4,1 Eunotia exigua Limaga ümbritsetud väikesed Selge, hapnikurikas vesi Achnanthes microcephala kooslused Väikeserakulised liigid, Selge vesi kinnitunud kividele II pH 5,6-7,1 Hannae arcus Kompleksne biofilmi kooslus Selge, hapnikurikas vesi Fragilaria capucina koos limaga Toiteaineterikkad veed, kõrge Achnanthes minutissima pH III pH 6,5-7,3 Achnanthes minutissima Laia levikuga ränivetikate liigid Cymbella minuta
KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis
- caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid (purihambaid!) 3. Miimilised lihased: a) Suu ümbruse lihased: Näiteks - m. orbicularis oris: paikneb ringi ümber suu (algus ja lõpp pole seega määratavad!), moodustab huulte põhimassi ("suudlemislihas"); f. -ahendab suuava (ahendaja e. konstriktor!) - m. buccinator: o. - mandibula ja maxilla külgpinnad; i. - suunurga piirkond; f. - surub põske
ROOMA KUNST Kuigi Rooma kunst pole kunagi olnud eriti originaalne, sest roomlased võtsid palju üle etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt ...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium VÄLK Referaat Juhendaja: **** Koostas: **** | 9a Tallinn 2006 Sisukord Äike Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt poo...
amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm rajatisel arca kirst (raha, väärisasjade, rõivaste jaoks) arkaad - (ld.k arcus `kaar'), sammastele või piilaritele toetuv kaaristu; petikarkaad on müüri ette liigendamiseks ja kaunistuseks ehitatud arkaad; Rooma teatrite ja akveduktide konstruktiivne- ja kujunddetail armamentarium relvaladu Rooma castrumis atika ehitise karniisi kohal paiknev madal dekoratiivsein, Roomas võidukaart krooniv osa, mida kaunistas raidkiri või reljeef, ka amfiteatri viimane korrus augur Rooma ja Etruski preester, ametnik ja ennustaja, kes uuris jumalate soove lindude lennu
Rooma kunst SISSEJUHATUS Kunst on inimese põline kaaslane kõik rahvad nii meie ajal kui kauges minevikuski on ikka püüdnud luua ilu enda ümber ning alati on kunstiteoseid imetletud ja nende loojaid austatud. Miski muu peale kunsti ei suuda nii hästi edasi anda maailma kogu selle rikkuses ja mitmekesisuses. Muistsetest aegadest ja ammu kadunud rahvastest teame just kunsti vahendusel. Tihedalt on kunst seotud ajaloo ning oma ajastu vaimse eluga. 2 Järgnevalt Roomast ja selle kunstist. I aastatuhandel e.m.a tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis hakkas oma maa- alasid laiendama naabrite arvel. See umbes 1000 aastat püsinud maailmariik elas orjade tööst ja võõraste maade vallutamisest. Rooma hiigelaegadel kuulus sellele riigile kogu Vahemere ümbrus nii Euroopas, Aasias kui Aafrikas. Sellise hiigelriigi valitsemiseks vajati karme seadusi ning tugevat sõjaväge. Ka kunsti, eriti ju...
Esee RaimoKangro 9klass Palupera Põhikool Liilyka Vau Raimo Kangro Helilooja, pedagoog, muusikaelu organisaator. Raimo Kangro on pärit Tartust. 1968. aastal lõpetas ta klaveri erialal Tartu Muusikakooli ja 1973. aastal kompositsiooni alal Tallinna Riikliku Konservatooriumi (oli algul Jaan Räätsa, hiljem Eino Tambergi õpilane). Aastatel 1975-1976 oli Kangro Eesti Televisiooni muusikajuht, 1977-1985 töötas Eesti Heliloojate Liidu konsultandina, 1993-2000 Eesti Muusikafondi direktorina ning 2000-2001 Eesti Heliloojate Liidu esimehe kohuset...
Aumärgi kujundas Eesti Muinsuskaitse Seltsi heraldikakol- leegiumi esimees Priit Herodes. Teeneteristil on kaks varianti: taassünnimärgi südamikuga teeneterist antakse tsiviilisikutele ja Vabadusristi südamiku kujutisega aumärk kaitseväe ja vabadusvõitlusega seotud isikutele. (Lisa 10 ) Teeneteristi on pälvinud: Välis-Eesti peapiiskop Udo Petersoo ja konsistooriumi asepresident Rein Puusepp, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ettevõtjad Vello Saal, Jüri Kask ja Väino Ruul. OÜ Arcus Projekt peainsener Ludvig Tamman, kaitseväe erukapten Harald Nugiseks, kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero-Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete
Suur vereringe lõppeb paremas kojas ja lõppeb õõnesveeniga. Väikese vereringe funktsioon seisneb selles, et see kannab venoosset verd kopsudesse, kus toimub gaasi vahetus ja selle tulemusel muutub venoosne veri ateriaalseks. Väike vereringe saab alguse paremast vatsakesest ja veresooneks on küpsutüvi truncus pulmonis Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
Sügis 2008. a arboreetum(ld. arbor puu) puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks (=dendraarium) arhitektooniline ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Arkaadia raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesese keskosas. Kreeka luuletajad ja Vergilius on Arkaadiat kujutanud paradiisliku karjuste maana. arkaadistik (pr. arcade < ld. arcus kaar) kaaristu, ehitiste laevõlve, seinamüüre vm kandev kaarte rida koos seda kandvate sammaste või tulpade reaga; vrdl sirgejooneliste palkidega kaetud kolonnaad; vastava vormiga lõigatud hekk; kas ühelt või mõlemalt poolt arkaadistikuks avanev käik, vrdl galerii ja kolonnaadiga. Arts&Crafts (< ingl. 'kunst ja käsitöö') liikumine 19. saj lõpu Inglismaal, millega väärtustati kunsti, loodust, käsitööd ja ajalugu.
o: caput superior – facies infratemporalis ossis sphenoidalis + caput inferior – processus pterygoideus ossis sphenoidalis i: discus articularis + capsula articlaris temporomandibularis + fovea pterygoidea f: võtab osa alalõualuu liigutamisest üles, ette ja küljele Musculus temporalis o: fossa temporalis i: processus coronoideus mandibulae f: surub kokku eeskätt eesmisi hambaid Musculus masster o: arcus zygomaticus i: tuberositas masseterica mandibulae f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator o: mandibula ja maxilla külgpinnad suunurga piirkond Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli
nimetus koht koht M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii ja nina -ninasõõrmete laiendamine superioris alaeque nasi M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii superioris M. os zygomaticum ülahuul -ülahuule tõstmine ja eversioon zygomaticus minor M. arcus zygomaticus suunurk -suunurga tõstmine zygomaticus -viib suunurga lateraalsele major (the muscle of joy and happiness) M. depressor mandibula suunurk -langetab suunurka anguli oris -viib lateraalsele (the muscle of sadness) M.levator maxilla suunurk -tõstab suunurka anguli oris M. risorius fascia masseterica suunurk -tõmbab suunurka lateraalsele M
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist...
- küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp pars intercartilaginea (tagumine 1/3 pilkkõhrede vahel) KÕHRED - glottis hääleaparaat + vestibulum laryngis + cavitas infraglottica Sõrmuskõht cartilago cricoidea LIIGESED - ees- ja külgosa moodustavad kaare arcus - Articulatio cricothyroidea - sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva - tagaosa moodustab plaadi lamina vahel -> kombineeritud sarniirliiges -> frontaaltelje ümber Kilpkõhr cartilago thyroidea - articulatio cricoarytenoidea - sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
5 -4 B-1 Arvuta +6 5 . 5 +2 B-2 Leia võrrandi 13 3 2 -2 x + 3 5 -2 x = 1080 lahend või lahendite summa. ( ) B-3 Leia võrrandi log 4 x 2 - 7 x + 49 = log 2 ( 2 x - 7 ) lahend või lahendite summa. log 0, 5 tan 3 3 3 - 2 7 9 arcus cos( - 0,5) - 3 2 B-4 Arvuta + + . 3 3 -2 7 log 0, 5 tan arccos( - 0,5) - 3 2 B-5 On antud funktsioon y = f ( x ) joonisel on y = f ( x ) graafik. Leia argumendi väärtus, mille
õndraluu (os coccygis). Lülisamba lüli koosneb eespool (ventraalselt) paiknevast lülikehast, mis läheb tagapool üle lülikaareks. Lülikeha ja lülikaar ümbritsevad lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad üksteise peal asetsevate lülide korral lülisamba- või seljaajukanali (canalis vertebralis). Lülikaare üla- ja alaküljel asuvad liigesejätked jagavad lülikaare lülikeha tagaküljele minevateks kaarejuurteks või -jalgadeks (pediculi arcus vertebrae) ja tagantpoolt (dorsaalselt) piiravateks 533 lamendunud kaareosadeks (laminae arcus vertebrae). Lamendunud tagumiste lülikaareosade keskelt algab tahapoole ulatuv ogajätke (processus spiosus). Lülikaarest väljuvad lülijätkete kõrguselt kummaltki poolt ristijätked (processus transversus). Kaarejuured on liigesejätkete ees mitte sügavalt kinnitunud ülaküljele ja sügavalt alaküljele. Need kinnitused ja liigesejätked
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
