Astme ja logaritmi funktsioonid Math.exp(x) – tagastab e**x Math.expm1(x) – tagastab e**x -1 Math.log(x[, base]) – tagastab naturaallogaritmi x-st (põhinedes e’ le) Math.log1p(x) – tagastab naturaallogartimi 1 + x –st (põhinedes e’ le) Math.log10(x) – tagastab 10 logaritmi x-st. N: log(x, 10) Math.pow(x, y) – tagastab x astmes y-i Math.sgrt(x) – tagastab ruutjuure x-st Trigonomeertilised funktsioonid Math.acos(x) – tagastab arcus koosinuse x-st, radiaanides Math.asin(x) – tagastab arcus siinuse x-st, radiaanides Math.atan(x) – tagastab arcus tangensi x-st, radiaanides Math.atan2(y, x) – tagastab atan(y / x), radiaanides. Math.cos(x) – tagastab koosinuse x radiaanist Math.hypot(x ,y) – tagastab Eukleidese normi, sqrt(x * x + y * y) Math.sin(x) – tagastab siinuse x radiaanist Math.tan(x) – tagastab tangens x radiaanist Nurga (conversion?) Math.degrees(x) – teisendab x-i radiaanidest-kraadidesse
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE fovea dentis - HAMBALOHK foramen processus transversi RISTMINE LIIGESELOHK axis TELGLÜLI dens - HAMMAS apex dentis - HAMBATIPP proc. articularis super. et inf. ÜLEMINE JA ALUMINE LIIGESEJÄTKE facies articularis dentis ant. et post. HAMBA LIIGESEKÕHR (ALUMINE, ÜLEMINE)
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
silmahambaauk (fossa canina) ja silmakoopaalune mulk (foramen infraorbitale). Oimualuse pinna (facies infratemporalis) tagumist väljuvat osa nimetatakse ülalõuaköbruks (tuber maxillae). Silmakoobasmise pinna (facies orbitalis) tagumine osa algab silmakoopaaluse vaoga (sulcus infraorbitalis), mis läheb üle eespoolt silmakoopaaluse kanalina (canalis infraorbitalis). Otsmikuluumine jätke (processus frontalis). Suulagijätke (processus palatinus). Alveolaarkaarel (arcus alveolaris) on hambasombud (alveooli dentales). KUKLALUU (os occipitale) peas Kuklaluud läbib suurmulk (foramen magnum). Põhimik osa (pars basilaris) asub kuklaluu alumises otsas, mille kõrval on külgmised osad (pars lateralis). Nõlv (clivus). Kägijätkest eespool on kägisälk (incisura jugularis). Külgmise osa välispinnal on kuklapõnt (condylus occipitalis), millest tagapool on põntjätkeauk (fossa condylaris). Kuklapõnda kohal kulgeb
Toimub 10 praktikumi: I. Sissejuhatus. Toeskelett e. aksiaalskelett II. Liikumisskelett III. Kolju (Cranium) IV. Kere lihased V. Jäsemete lihased VI. Pea ja kaela lihased VII. Närvisüsteem (medulla spinalis) VIII. Närvisüsteem (encephalon) IX. Närvisüsteem X. Vastamised XI. Meeli Roosalu Inimese anatoomia XII. Atlas of Human Anatomy Levinumad märksõnad osteoloogias ladina keeles: angulus nurk arcus - kaar Anterior (eesmine) - posterior basis - alus (tagumine) canalis -kanal caput - pea Medialis (keskteljele lähemall) cavitas - õõs lateralis (külgmisem collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas
ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria
ristluuosa parssacralis 5.ristluu os sacrum Näokolju luud: cranium viscerale 5. õndraosa parscoccygea ülalõualuu maxilla paariline õndraluu os coccygis suulaeluu os palatinum paariline ninaluu os nasale paariline rindkere (rinnakorv) thorax pisaraluu os lacrimale paariline roie costa sahkluu vomer roiete kaar arcus costarum sarnaluu os zygomaticum paariline alalõualuu mandibula Õlavöötme luud: keeleluu os hyoideum abaluu scapula alumine ninakarbik paariline rangluu clavicula suur kuklamulk foramen occipitale Vaba ülajäseme luud: magnum õlavarreluu humerus koljulagi calvaria
Ladina keel forum- väljak, vahel ei tõlgita ja siis tähendab Rooma konkreetset keskust, tänapäeval ka arutelu. hooned forumis 1. atrium-siseõuega elumaja, aknad ja uksed hoovi poole. 2. regia- kuninga loss 5. arcus- Augustuse kaar- Triumfikaar, võidukaar,-värav 7,9. basilica- kolme sammaskäiguga hoone, kristlikud kirikud rajati algselt nendesse, kristlikku kiriku tüüpehitis. 12. curia- kontor 14. rostra- kõnetribüün 17. carcer- vangla 20. tabularium- kontor 1. Ta tuleb templisse-Venit in templum. 2. Ta on basiilika taga- Est post basilicam. 3. Me ootame triumfikaare ees- Exspectamus ante arcum. 4. Me ruttame foorumi poole- Contendimus ad forum. 5. Nad on kooli kõrval- Sunt apud scholam.
VALIK LADINAKEELSEiD ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar arteria, arteriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid
VALIK LADINAKEELSEID ANATOOMILISI TERMINEID ala tiib lamina leste angulus nurk ligamentum side apertura avaus linea joon apex tipp lobus sagar aponeurosis kilekõõlus lobulus sagarik arcus kaar atreria, atreriae (a.;aa.) arter,arterid margo serv articulatio liiges meatus käik atrium koda medulla säsi musculus, musculi (m.; mm.) lihas basis põhimik bulbus sibul nervus, nervi (n.; nn.) närv; närvid
descendence et colon sigmoideum c) missugused paelad moodustuvad käärsoole pikilihastest käärsoole pikilihaskiht – taenia libera, taenia omentalis, taenia mesocolica d) mesocolon transversumi kinnitusjoon algab parema neeru kohalt, ületab duodenumi alaneva osa ja kõhunäärmepea ning läheb mööda kõhunäärmekeha eesmist serva vasakule neerule ! 8. Isthmus faucium, kurgukitsus a) mis piirab ülalt pehmesuulagi b) mis piirab külgedelt arcus palatoglossus ja arcus palatopharyngeus, sinus tonsillaris c) mis piirab alt keelejuur d) mis lihased tõstavad ja pingutavad pehmet suulage m. levator veli palatini ja m. tensor veli palatini ! 9. Kõhukelme a) mesogastrium ventrale derivaadid lig. falciformis hepatis ja omentum minus (lig. hepatogastricum, lig. hepatoduodenale) b) recessus subphrenicus dexter- mille vahele jääb diafragma ja maksa vahel, lig. falciforme'st paremal c) mis piirab rasvikupauna tagant kõhunääre, vasaku neeru ülaosa, aort
fossa canina - processus frontalis - OTSMIKUJÄTKE incisura nasalis (apertura piriformis -PIRNAVAUS) - processus zygomaticus - SARNAJÄTKE processus palatinus -SUUJÄTKE spina nasalis anterior - os palatinum - SUULAELUUD lamina perpendicularis - lamina horizontalis - HORISONTAALLESTE processus orbitalis - ORBITAALJÄTKE processus pyramidalis - PÜRAMIIDJÄTKE processus sphenoidalis -KIILLUUJÄTKE os zygomaticum -SARNALUU processus temporalis - processus frontalis -OTSMIKUJÄTKE arcus zygomaticus -SARNAKAAR mandibula - ALALÕUALUU corpus -KEHA ramus -HARU processus condylaris -PÕNTJÄTKE processus coronoideus -NOKKJÄTKE caput et collum mandibulae - foramen mentale - LÕUATSIMULK mentum - LÕUATS = protuberantia mentalis - LÕUATSIMÜGAR + 2 tuberculum mentale - VÄIKESEDLÕUATSIMÜGARIKUKESED mandibulae -ALALÕUAMULK spina mentalis - LÕUATSIOGAD linea mylohyoidea - alveoli dentales - dentes - HAMBAD molares, - praemolares, - canines, - incisives - suturae -ÕMBLUS
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le !
ORBITA- silmakoobas Kere skelett: ülesandeks on toestamine, liikumine ja kaitse koosneb: 1. COLUMNA VERTEBRALIS- lülisammas 2. STERNUM- rinnak 3. COSTAE- roided, 12 paari; need jagunevad: I-VII pärisroided: kinnituvad rinnakule kõhre varal VIII-X ebaroided: kinnitub kõrgemal asuvale roidele ja moodustab roietekaare XI- XII vallasroided: kinnituvad lihastes NB! VIII- X roidepaari kõhredest moodustub roiete kaar- ARCUS COSTARUM Roidekõhr moodustab roide eesmise osa ja I- VII roidepaar kinnituvad selle varal rinnakule -Lülisammas ehk COLUMNA VERTEBRALIS koosneb 33-34 lülist ja jaotub viieks osaks: 1. kaelaosa PARS CERVICALIS- koosneb 7 kaelalülist 2. rinnaosa PARS THORACICA- koosneb 12 rinnalülist 3. nimmeosa PARS LUMBALIS- koosneb 5 nimmelülist 4. ristluuosa PARS SACRALIS- koosneb 5 lülist, mis on omavahel kokku kasvanud ja moodustavad ristluu- OS SACRUM 5
keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 2) a. carotis externa lõppharud (2) 1. a. temporalis superficialis 2. a. maxillaris 3) kuidas moodustub pindmine pihukaar arcus palmaris superficialis a. ulnaris’e ja temaga ühineva a. radialis’e haru - r. palmaris superficialis’e poolt 4) a. carotis externa eesmised harud (3) 1. a. thyroidea superior 2. a. lingualis 3. a. facialis 5) a. axillaris distaalosa harud (3) 1. a. subscapularis 2. a. circumflexa humeri posterior 3. a. circumflexa humeri anterior 6) mao verevarustus (harud suurele kõverikule 2, harud väikesele kõverikule 2, kust tulevad) mao verevarustus: a. gastrica sinistra, a. hepatica communis, a
käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase, varustamine verega. 5. Aordi osade nimetused. Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks: 1) ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole; 2) aordikaar (arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole; 3) alanev aort - aort liigub allapoole; 4) rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool; 5) kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega. 6. Millised veresooned lähtuvad aordikaarest? Ühise unearteri hargnemise kohal välimiseks ja sisemiseks unearteriks, samuti
Selge, hapnikurikas vesi Achnanthes microcephala kooslused Väikeserakulised liigid, Selge vesi kinnitunud kividele II pH 5,6-7,1 Hannae arcus Kompleksne biofilmi kooslus Selge, hapnikurikas vesi Fragilaria capucina koos limaga Toiteaineterikkad veed, kõrge Achnanthes minutissima pH III pH 6,5-7,3 Achnanthes minutissima Laia levikuga ränivetikate liigid Cymbella minuta
KÕRI – LARYNX - hääle tekke ja alumiste hingamisteede kaitseelund Skeletotoopia - kaela eesosas V-VII kaelalüli kõrgusel Süntoopia - ülal: keeleluu - all: jätkub hingetoruna - taga: liitunud neeluga - ees: kaela eesmise rühma lihased koos fastsiaga - küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp KÕHRED Sõrmuskõht – cartilago cricoidea - ees- ja külgosa moodustavad kaare – arcus - tagaosa moodustab plaadi – lamina Kilpkõhr – cartilago thyroidea - suurim, koosneb kahest nelinurksest plaadist, mis ees ühinevad - meestel – ühinemisnurk teravam – kõriväljena -> prominenatia laryngea - plaadi tagumistelt nurkadelt lähtuvad sarved – cornu superius et inferius Pilkkõht – cartilago arytenoidea - paariline, “istub” sõrmuskõhre plaadil - meenutab 3-tahulist püramiidi: facies posterior, medialis et anterolateralis
- caput superior - facies infratemporalis ossis sphenoidalis, caput inferior - processus pterygoideus ossis sphenoidalis; i. - discus articularis ja capsula art. temporomandibularis, fovea pterygoidea; f. - võtab osa alalõua liigutamisest üles (koos m. masseteriga) aga ka ette ja küljele. M. temporalis: (tugevaim mälumislihas!) o. - fossa temporalis; i. processus coronoideus mandibulae; f. - surub kokku eeskätt eesmisi hambaid (hammustamine!) M. masseter: o. - arcus zygomaticus; i. - tuberositas masseterica mandibulae; f. - suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid (purihambaid!) 3. Miimilised lihased: a) Suu ümbruse lihased: Näiteks - m. orbicularis oris: paikneb ringi ümber suu (algus ja lõpp pole seega määratavad!), moodustab huulte põhimassi ("suudlemislihas"); f. -ahendab suuava (ahendaja e. konstriktor!) - m. buccinator: o. - mandibula ja maxilla külgpinnad; i. - suunurga piirkond; f. - surub põske
etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga. Saadud mört hangus kivikõvaks ja sai hiljem
aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Keerlev äikesetorm (Cumulonimbus arcus), pildistatud 17. juuli, 2004, Hollandis. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit
amfiteater Rooma teatriehitis, kus astmetena tõusvad istmeread ei asetsenud poolringi- või hobuserauakujuliselt nagu klassikalises antiikteatris, vaid ellipsikujuliselt ümber ovaalse areeni andron - koridor Rooma elamus apodyterium rõivistu antiikaja termides apsiid ehk exedra, poolringikujuline lõpetus basiilikal, väljakul, basseinil vm rajatisel arca kirst (raha, väärisasjade, rõivaste jaoks) arkaad - (ld.k arcus `kaar'), sammastele või piilaritele toetuv kaaristu; petikarkaad on müüri ette liigendamiseks ja kaunistuseks ehitatud arkaad; Rooma teatrite ja akveduktide konstruktiivne- ja kujunddetail armamentarium relvaladu Rooma castrumis atika ehitise karniisi kohal paiknev madal dekoratiivsein, Roomas võidukaart krooniv osa, mida kaunistas raidkiri või reljeef, ka amfiteatri viimane korrus augur Rooma ja Etruski preester, ametnik ja ennustaja, kes uuris jumalate soove lindude lennu
mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta 4 Marcelluse teatri arkaadid Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Pont du Gard, hästi säilinud rooma akvedukt (veejuhe) Lõuna-Prantsusmaal Ristvõlvi ehituse skeem Silindervõlvi ehituse skeem 5 Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel
1996 Mouvements op. 49c tsitriorkestrile Carmen amoris hamunkuli op. 51 a Mina tahan segakoorile (tekst: Hando Runnel) 1997 Uku ja Ecu, ooper (libreto Leelo Tungal) Display IX: Jeeriku pasunad kammerorkestrile Tähestiku laul, lastelaul klaveri saatega Lumeootus lastekoorile ja kammerorkestrile (tekst: Leelo Tungal) Tee mulle pai, lasteaul klaveri saatega (tekst: Hando Runnel) 1998 Alla sincerone Juku, lastemuusikal (libreto Leelo Tungal) Arcus, op 59 sümfooniaorkestrile Display X: Perpetuum mobile op. 42 Liblikad kivis op. 58 kammerorkestrile Tahan saada õpetajaks, lastelaul klaveri saatega (tekst: Leelo Tungal) Minu õu, lastelaul klaveri saatega 1999 Süda, ooper kahes vaatuses (Maarja Kangro ja Kirke Kangro libreto), esietendus "Estonias" 1999 2. klaverikontsert (sümfooniaorkestriga Sosinad saksofonikvartetile 2000 (tekst: Piibel, Ülemlaul, laused ptk 1-4) Display XII " Display XI: Kaardunud lüüra poogenklaveri ansamblile
Aumärgi kujundas Eesti Muinsuskaitse Seltsi heraldikakol- leegiumi esimees Priit Herodes. Teeneteristil on kaks varianti: taassünnimärgi südamikuga teeneterist antakse tsiviilisikutele ja Vabadusristi südamiku kujutisega aumärk kaitseväe ja vabadusvõitlusega seotud isikutele. (Lisa 10 ) Teeneteristi on pälvinud: Välis-Eesti peapiiskop Udo Petersoo ja konsistooriumi asepresident Rein Puusepp, Pärnu maavanem Toomas Kivimägi, ettevõtjad Vello Saal, Jüri Kask ja Väino Ruul. OÜ Arcus Projekt peainsener Ludvig Tamman, kaitseväe erukapten Harald Nugiseks, kaitseväe peakaplan kolonel Tõnis Nõmmik, väliseestlane Gunnar Hiis, Jüriöö pargi rajaja Jüri Uppin, Eesti Muinsuskaitse Seltsi esimees Priit Herodes, peaminister Mart Laar, Soomega sõprussuhted rajanud Eero-Juhani Hankala, Memento Pärnu ühenduse aseesimees Juhan Lumiste ja Gruusia president Mikheil Saakasvili. 2001. aastal, Eesti Vabariigi 83. aastapäeval autasustas Vabariigi president Jüri Kaske teenete
Suur vereringe lõppeb paremas kojas ja lõppeb õõnesveeniga. Väikese vereringe funktsioon seisneb selles, et see kannab venoosset verd kopsudesse, kus toimub gaasi vahetus ja selle tulemusel muutub venoosne veri ateriaalseks. Väike vereringe saab alguse paremast vatsakesest ja veresooneks on küpsutüvi truncus pulmonis Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra
ahendab arteri valendikku ja muudab arteri vähem elastseks, lõpuks võib naast arteri hoopis sulgeda või lagunedes lõhkuda endoteeli ja panna aluse trombi tekkele. Ateroskleroosi põhjused pole selged, kindel on kõrge vererõhu soodustav toime (suitsetamisest, stressist, ülekaalulisusest jne.) Suure vereringe arterid. Suure vereringe arterid on kõik aordi harud ja harude harud! Aordi suuremad osad: A.aordikaar, B. rinnaaort ja C. kõhuaort. A.Aordikaar (arcus aortae) : 1. Südame pärgarterid e. koronaararterid (arteriae coronariae): 2 tükki – parem ja vasak; algavad kohe aordi algusest, kulgevad südame pinnal kodade ja vatsakeste piiril olevas pärgvaos; vasak annab enam harusid südame eespinnale, parem rohkem tagapinnale. (Arteriharude kõrval on südameveenid, mis kogunevad lõpuks kokku pärgurkeks, mis avaneb eraldi paremasse kotta.) 2. Õlavarre-pea tüvi (truncus brachiocephalicus): lühike jäme haru, hargneb varsti kaheks – parem
Sügis 2008. a arboreetum(ld. arbor puu) puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks (=dendraarium) arhitektooniline ehituskunstiline, ehituskunsti seadustele vastav; kunstiteose ülesehitusse puutuv. Arkaadia raskesti ligipääsetav mägismaa Peloponnesese keskosas. Kreeka luuletajad ja Vergilius on Arkaadiat kujutanud paradiisliku karjuste maana. arkaadistik (pr. arcade < ld. arcus kaar) kaaristu, ehitiste laevõlve, seinamüüre vm kandev kaarte rida koos seda kandvate sammaste või tulpade reaga; vrdl sirgejooneliste palkidega kaetud kolonnaad; vastava vormiga lõigatud hekk; kas ühelt või mõlemalt poolt arkaadistikuks avanev käik, vrdl galerii ja kolonnaadiga. Arts&Crafts (< ingl. 'kunst ja käsitöö') liikumine 19. saj lõpu Inglismaal, millega väärtustati kunsti, loodust, käsitööd ja ajalugu.
o: caput superior – facies infratemporalis ossis sphenoidalis + caput inferior – processus pterygoideus ossis sphenoidalis i: discus articularis + capsula articlaris temporomandibularis + fovea pterygoidea f: võtab osa alalõualuu liigutamisest üles, ette ja küljele Musculus temporalis o: fossa temporalis i: processus coronoideus mandibulae f: surub kokku eeskätt eesmisi hambaid Musculus masster o: arcus zygomaticus i: tuberositas masseterica mandibulae f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator o: mandibula ja maxilla külgpinnad suunurga piirkond Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli
nimetus koht koht M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii ja nina -ninasõõrmete laiendamine superioris alaeque nasi M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii superioris M. os zygomaticum ülahuul -ülahuule tõstmine ja eversioon zygomaticus minor M. arcus zygomaticus suunurk -suunurga tõstmine zygomaticus -viib suunurga lateraalsele major (the muscle of joy and happiness) M. depressor mandibula suunurk -langetab suunurka anguli oris -viib lateraalsele (the muscle of sadness) M.levator maxilla suunurk -tõstab suunurka anguli oris M. risorius fascia masseterica suunurk -tõmbab suunurka lateraalsele M
EIHWAZ See tähendab "jugapuud", mis oli ruuniteadusele püha ja mida kasutati vibude tegemiseks. Küttiv jumal Ull ehitas enda saali Ydaliri, jugapuudeorgu, tema püha relv oli vibu. Anglosaksi ja Norra poeemid eulogize the qualities tumeda koorega puu, mis seisab kindlalt maas on leegi valvaja, rõõm ilust rohelisim puudest talvel ja viimaks põlemisel palju praksuv. Ainult Islandi poeemis on juttu "vibust", kirjeldades seda lahinguelemendina ja noole kiiredajana. Ladina sõnastikus on see arcus- vibu. Kristlaste ajal võttis Ulli koha Püha Hubert- kütt ja aasta esimese kuu kaitsja. Ull oli tuulejumal ja esimene kuu algas vastavalt 22. Novembril, kui Päike läks Amburi tähtkujusse. Kristlaste järgi oli jugapuu nõidadele nii abiks kui peavaluks. Abiks seetõttu, et seda istutati kirikute juurde,teenides mingit jumalateotuslikku eesmärki. See kaitses aga surnuaedu nende alatute olendite kurjade nõude vastu. Kindlasti kasutas Macbeth sellest maagiaks teiste ainete
- küljed: kilpnäärme sagarad ja kaela suurte veresoonte-närvide kimp pars intercartilaginea (tagumine 1/3 pilkkõhrede vahel) KÕHRED - glottis hääleaparaat + vestibulum laryngis + cavitas infraglottica Sõrmuskõht cartilago cricoidea LIIGESED - ees- ja külgosa moodustavad kaare arcus - Articulatio cricothyroidea - sõrmuskõhre plaadi ja kilpkõhre alumise serva - tagaosa moodustab plaadi lamina vahel -> kombineeritud sarniirliiges -> frontaaltelje ümber Kilpkõhr cartilago thyroidea - articulatio cricoarytenoidea - sõrmuskõhreplaadi ülaserva ja pilkkõhre
Lordoos (LORDOSIS) - ettepoole suunatud kumerus - lülisamba kaela- ja nimmeosas Küfoos (KYPHOSIS) - tahapoole suunatud kumerus - lülisamba rinna- ja ristluuosas Skolioos (SCOLIOSIS) - lülisamba kõverdumine külje suunas Roideid (COSTAE) on inimesel arvuliselt 12 paari (24 tk) ja need jaotatakse vastavalt kinnituskohale: 1) Pärisroided - I-VII roidepaar, otseühenduses rinnakuga 2) Ebaroided - VIII-X roidepaar, moodustavad roietekaare (ARCUS COSTARUM) 3) Vallasroided - XI-XII roidepaar, eesmised otsad vabad, kinnituvad lihastes LIHASED (M. - MUSCULUS / MM. - MUSCULI) Inimese kehas on üle 400 skeletilihase, mis moodustavad ligi 40% kehakaalust. Algavad luu(de)lt, ületavad liigese(d) ja kinnituvad teis(t)ele luu(de)le teostades liikumist liigestes kangi töö printsiibil. Skeletilihased koosnevad mitmesuguse pikkusega paralleelsetest vöötlihaskiududest, mis on koondunud kimpudesse.
5 -4 B-1 Arvuta +6 5 . 5 +2 B-2 Leia võrrandi 13 3 2 -2 x + 3 5 -2 x = 1080 lahend või lahendite summa. ( ) B-3 Leia võrrandi log 4 x 2 - 7 x + 49 = log 2 ( 2 x - 7 ) lahend või lahendite summa. log 0, 5 tan 3 3 3 - 2 7 9 arcus cos( - 0,5) - 3 2 B-4 Arvuta + + . 3 3 -2 7 log 0, 5 tan arccos( - 0,5) - 3 2 B-5 On antud funktsioon y = f ( x ) joonisel on y = f ( x ) graafik. Leia argumendi väärtus, mille
õndraluu (os coccygis). Lülisamba lüli koosneb eespool (ventraalselt) paiknevast lülikehast, mis läheb tagapool üle lülikaareks. Lülikeha ja lülikaar ümbritsevad lülimulku. Kõik lülimulgud kokku moodustavad üksteise peal asetsevate lülide korral lülisamba- või seljaajukanali (canalis vertebralis). Lülikaare üla- ja alaküljel asuvad liigesejätked jagavad lülikaare lülikeha tagaküljele minevateks kaarejuurteks või -jalgadeks (pediculi arcus vertebrae) ja tagantpoolt (dorsaalselt) piiravateks 533 lamendunud kaareosadeks (laminae arcus vertebrae). Lamendunud tagumiste lülikaareosade keskelt algab tahapoole ulatuv ogajätke (processus spiosus). Lülikaarest väljuvad lülijätkete kõrguselt kummaltki poolt ristijätked (processus transversus). Kaarejuured on liigesejätkete ees mitte sügavalt kinnitunud ülaküljele ja sügavalt alaküljele. Need kinnitused ja liigesejätked
annaabi.ee 
