teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk kodarmine randmesirutaja extensor carpiradialis brevis - Lühike kodarmine randmesirutaja
2 M. extensor digitorum Sõrmedesirutaja 8. 2 Quattuor musculi pollicis Pöidla neli lihast 9. 3 M. pronator teres Umarsissepööraja 0. 3 M. flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja 1. 3 M. palmaris longus Pikk pihulihas 2. 3 M. flexor carpi ulnaris Küünarmine randmepainutaja 3. 3 M. extensor carpi ulnaris Küünarmine randmesirutaja 4. 3 M. sartorius Rätsepalihas 5. 3 M. rectus femoris Reiesirglihas (osa reie-nelipealihasest) 6. 3 M. vastus lateraalis; Külgmine pakslihas; 7
keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 2) a. carotis externa lõppharud (2) 1. a. temporalis superficialis 2. a. maxillaris 3) kuidas moodustub pindmine pihukaar arcus palmaris superficialis a. ulnaris’e ja temaga ühineva a. radialis’e haru - r. palmaris superficialis’e poolt 4) a. carotis externa eesmised harud (3) 1. a. thyroidea superior 2. a. lingualis 3. a. facialis 5) a. axillaris distaalosa harud (3) 1. a. subscapularis 2. a. circumflexa humeri posterior 3. a. circumflexa humeri anterior 6) mao verevarustus (harud suurele kõverikule 2, harud väikesele kõverikule 2, kust tulevad) mao verevarustus: a. gastrica sinistra, a. hepatica communis, a
Küünarvarre supinatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. biceps brachii · M. supinator · M. brachioradialis Käe liigutused randmeliigeses: Käe dorsaalfleksiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. extensor carpi radialis longus · M. extensor carpi radialis brevis · M. extensor digitorum · M. extensor digiti minimi · M. extensor carpi ulnaris Käe palmaarfleksiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. flexor carpi radialis · M. palmaris longus · M. flexor carpi ulnaris · M. flexor policis longus Käe radiaaldeviatsiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. flexor carpi radialis · M. extensor carpi radialis longus · M. extensor carpi radialis brevis Käe ulnaardeviatsiooni randmeliigeses teostavad lihased · M. flexor carpi ulnaris · M. extensor carpi ulnaris Pöidla liigutused: Pöidla fleksiooni 1. karpometakarpaalses, metakarpofalangeaalses ja interfalangeaalses liigeses teostavad lihased
Õlavars – brachium Käsi- manus Küünarvars – antebrachium Kuklatagune- nucha Põsk – bucca Kukal-ociput Kand – calx Häbe- vulva Juuksed – capilli Juus – capillus Ülemine-superior Pea – caput Alumine-inferior Ranne – carpus Eesmine-anterior Peopesa-palma Pihkmine-palmaris Tagumine-posterior Saba – cauda Kõhtmine-ventralis Kael – cervix, collum Selgmine-dorsalis Tuhar – clunis Keskmine-medialis Tuharad, istmik- nates Külgmine-lateralis Säär – crus Sõrm, varvas – digitus Sirutus-extensio Nimetissõrm- index Painutus-flexio Pöial-pollex
.................................................................................. 8 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ................................................................................ 9 8. Ümar sissepööraja m. pronator teres ..................................................................................... 10 9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis ............................................................ 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus ....................................................................................... 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 12. Küünarmine randmesirutaja m. extensor carpi ulnaris ........................................................ 14 13. Pindmine sõrmede painutaja m. flexor digitorum superficialis ........................................... 15 14. Väikesõrme sirutaja m
radiuse eespind i: 2. – 5. phalanx media f: painutab sõrmede keskmisi lülisid Musculus pronator teres o: humerus epicondylus medialis + tuberositas ulnae i: radiuse keskosa f: broneerib küünarvart Musculus flexor carpi radialis o: epicondylus medialis humeri i: os metacarpalis 2. f: painutab ja abdutseerib rannet Musculus palmaris longus o: epicondylus medialis humeri i: aponeurosis palmaris f: pingutab pihuaponeruoosi Musculus flexor carpi ulnaris o: epicondylus medialis humeri + margo posterior ulnae i: os hamatum + os metacarpalis 5. F: painutab ja adutseerib rannet KÄE LIHASED Pöidla lihaste rühm Musculus abbductor pollicis o: caput obliqqum – ligamentum carpi radiatumilt + caput transversum – 3. metakarpaalluu palmaarne pind i: pöidla proksimaalne faalanksi põhimik Musculus opponens pollicis
flexor carpi radialis Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub 2. kämblaluu põhimikule Funktsioon: painutab rannet, vähesel määral painutab küünarvart. Pindmine sõrmepainutaja m. flexor digitorum superficialis Algab kahe peaga: · õlavarreluu põndalt ja küünarluu ülemiselt otsalt · kodarluu eesmiselt pinnalt Kinnitub 2.- 5. mediaalse faalanksi põhimikule jagunedes küünarvarre alumises osas 4. kõõluseks. F: painutab 2.- 5. sõrme Pikk pihulihas m. palmaris longus Algab õlavarreluu põndalt Kinnitub mediaalsetele faalanksitele F: painutab sõrmi Õlalihas m. deltoideus Algab kolme peaga: · rangluu lateraalselt kolmandikult · abaluu harjalt · abaluu harjalt Kinnitub õlavarreluu keskossa F: tõstab õlavart ette, küljele, taha. Trapetslihas m. trapezius Algab: · kuklaluult · kõikide rinnalüli ogajätketelt Kinnitub õlavöötmeluudele: · rangluu lateraalsele poolele · abaluu harjale(õlanukile)
eemaldab seda Pikk pihulihas Küünarmine randmepainutaja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. palmaris Õlavarreluu Läheb üle Painutab m. flexor Õlavarreluu Hernesluu Painutab kätt, longus mediaalne pihukilekõõlu kogu kätt carpi ulnaris mediaalne koos põndapealis seks, kinnitub põndapealis, samanimelise
lõppkõõlust, igaüks hargneb kinnitumisel 2-ks sääreks ümber m. flexor digitorum profunduse kõõluse!); f. painutab sõrmede keskmisi lülisid (aitab painutada küünarvart ja rannet!). M. pronator teres: o. humerus`e epicondylus medialis + tuberositas ulnae; i. radius`e keskosa; f. proneerib küünarvart (aitab painutada küünarvart) M. flexor carpi radialis: o. epicondylus medialis humeri; i. os metacarpalis 2. ; f. painutab ja abdutseerib rannet. M. palmaris longus: o. epicondylus medialis humeri; i. aponeurosis palmaris; f. pingutab pihuaponeuroosi (ja aitab veidi rannet painutada). M. flexor carpi ulnaris: o. epicondylus medialis humeri + margo posterior ulnae; i. os hamatum + os metacarpalis 5. (selle lihase kõõluse sees on seesamluu - os pisiforme!); f. painutab ja adutseerib rannet. Külgmine (lateraalne) rühm . M. supinator: o. epicondylus lateralis humeri + crista musculi supinatoris ulnae; i. radius`e ülaosa; f
radialis ja küünarluuarter ehk a. ulnaris. (Küünraaugu piirkonnas jaguneb õlavarrearter kodara- ja küünraarteriks.) Tavaliselt katsutakse pulssi randmepiirkonnas kodararteris, seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Kodaraarter (a.radialis) Kodarluuarter ehk a. radialis algab küünraaugust, kulgeb randme välisküljel (pulsi katsumise koht!) ning moodustab peopesas koos küünarluuarteriga (a. ulnaris) süva pihukaare (arcus palmaris profundus). Olulisem haru on tagasipöörduv kodarluuarter (a. radialis recurrens). Küünraarter (a.ulnaris) kulgeb küünarvarre eesmise rühma lihaste vahel, nende mediaalsel küljel küünarvaos; hernesluu kohal läheb üle peopesale, kus võtab osa pindmise pihukaare moodustamisest. Küünraarter annab ära harud küünarliigesele, küünarvarre ja käe lihastele, samuti haru , mis anastomoseerudes kodaarteri vastava haruga kujundab süva pihukaare.
I kämblaluu 3-4x lühem kui norm. 1. 1 varvas (III) 2. Distaalne faalanks e. kabjaluu (Os ungulare): 1. 5 varvast 2. I lühem keskse lüli puudumise tõttu. Painutuspind (Facies flexoria), 3. III ja IV varba luud tugevamad. 4. Dist sirutusjätke (Processus extensorius), varbalüli e. Küüniseluu (Os unguiculare): Tipp (Apex), D mediaalne ja lateraalne palmaarjätke serv (Margo dorsalis), Küünisejätke (Processus (Processus palmaris: medialis et unguicularis),Küünisehari (Crista unguicularis),Küünisevag lateralis). 3. Distaalne seesamluu e. unguicularis) süstikluu (Os sesamoideum distale). Karnivoorid fe Skelett ene ja -alune auk peaaegu ühesuurused. .Abaluukõhr kitsas triip. Õlevöötme skelett (cingulum membri
1.caput medialis ⅓ -le -küünarvarre -küünarliiges humerale 2.pr. coronoideus fleksioon 2.caput ulnare M. flexor carpi humeruse 2.-3. metakarpaalluu -käe fleksioon -randmeliiges medianus radialis epicondylus basise eesmine pind -radiaaldeviatsioon (palmaarfleks. medialis 90 kraadi) M. palmaris humeruse peopesa -käe fleksioon -randmeliiges medianus longus epicondylus (suure ja väikse medialis sõrme oponeerimine) M. flexor carpi epicondylus os pisiforme, os -käe painutamine -randmeliiges ulnaris medialis hamatum, 5. -ulnaar- (kõige metakarpaalluu deviatsioon mediaalsem) põhimiku eesmine
VÄHENEKS !!!!! Füsioteraapia küünarliigese ja labakäe probleemide korral Küünarliigest liigutavad lihased • Küünarliigese fleksioon M biceps brachii M brachialis M brachioradialis • Küünarliigese ekstensioon M triceps brachii M anconeus • Küünarliigese supinatsioon M supinator M biceps brachii M brachioradialis M extensor carpi radialis longus et brevis • Küünarliigese pronatsioon M pronator teres M pronator quadratus M flexor carpi ulnaris et radialis M palmaris longus Lateraalne epikondüliit Küünaliigese tüüpiline probleem on tendiniit. Tüüpiliselt m. extensor carpi radialis brevis- lihase kõõluse põletik, mis kinnitub küünarliigese lateraalsele epikondülile- tennisisti küünarliiges e lateraalne epikondüliit. Häire ilmneb kui m. extensor digitorum või m. extensor carpi radialis longus kontrahheeruvad või venituvad. Tüüpiline valukoht on m
annaabi.ee 
