Õlavarre horisontaalfleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre horisontaalekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M. deltoideus (tagumine osa) Küünarvarre liigutused küünarliigeses ja radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre fleksiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. biceps brachii · M. brachialis · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. flexor digitorum superficialis Küünarvarre ekstensiooni küünarliigeses teostavad lihased · M. triceps brachii · M. anconeus Küünarvarre liigutused radioulnaarsetes liigestes: Küünarvarre pronatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. pronator teres · M. brachioradialis · M. pronator quadratus Küünarvarre supinatsiooni radioulnaarsetes liigestes teostavad lihased · M. biceps brachii · M. supinator
Õlavöötmelihased supraspinatus deltoideus infraspinatus teres minor teres major subscapularis Abaluualune lihas Õlavarrelihased eest poolt biceps brachii coracobrachialis brachialis Õlavarrelihas Tagant poolt triceps brachii anconeus Küünarnukilihas Küünarvarrelihased Brachioradialis Õlavarre kodarluu lihas pronator teres sissepööraja flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja palmaris longus Pikk pihulihas flexor digitorum superficialis - Pindmine sõrmedepainutaja Küünarvarre lihased flexor digitorum profundus - Sügav sõrmedepainutaja flexor pollicis longus Pikk pöidlapainutaja pronator guadratus Küünarvarre lihased Tagumine pool extensor carpiradialis longus - Pikk
infraspinatus ja teres minor. Abduktsioon teeb m. middle deltoid ja supraspinatus. Adduktsiooni teostab m. infraspinatus, teres minor, pectoralis major ja subscapularis. Küünarliigeses toimuvad fleksioon 150, ektensioon 0-5 ning supinatsioon 80 ja pronatsioon 80. Fleksiooni teevad m. biceps brachii, bracialis ja bracioradialis. Ekstensiooni teostab m. triceps brahii, teada abistab m. anconeus. Supinatsiooni teeb m. supinator ja biceps bahii. Pronatsiooni võimaldab m. pronator teres ja pronator quadratus. Randmeliigeses teostatakse fleksiooni 80, ekstensiooni 70, ulnaar deviatsioon 30 ja radiaal deviatsioon 20. Fleksiooni teostavad m. flexor carpi radialis ja flexor carpi ulnaris. Ekstensiooni teevad m. extensor carpi radialis longus, extensor carpi radialis brevis, extensor carpi ulnaris. Ulnaar deviatsioon m. flexor carpi ulnaris. Radiaal deviatsiooni teeb m. extensor carpi radialis longus ja brevis.
...................................................... 6 5. Trapetslihas m.trapezius ........................................................................................................... 7 6. Suur ümarlihas m. teres major ................................................................................................. 8 7. Õlavarre kolmpealihas m. triceps brachii ................................................................................ 9 8. Ümar sissepööraja m. pronator teres ..................................................................................... 10 9. Kodarmine randmepainutaja m. flexor carpi radialis ............................................................ 11 10. Pikk pihulihas m. palmaris longus ....................................................................................... 12 11.Küünarmine randmepainutaja m. flexor carpi ulnaris .......................................................... 13 12
6. 2 M. extensor carpi radialis longus Pikk kodarmine randmesirutaja 7. 2 M. extensor digitorum Sõrmedesirutaja 8. 2 Quattuor musculi pollicis Pöidla neli lihast 9. 3 M. pronator teres Umarsissepööraja 0. 3 M. flexor carpi radialis Kodarmine randmepainutaja 1. 3 M. palmaris longus Pikk pihulihas 2. 3 M. flexor carpi ulnaris Küünarmine randmepainutaja 3. 3 M. extensor carpi ulnaris Küünarmine randmesirutaja 4. 3 M. sartorius Rätsepalihas 5.
Hüpertoonia- normist kõrgemat vererõhu Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus Aeroobse-piisava hapniku juurdevooluga toimuv protsess Skeletilihas- tahtele alluv Südamelihas-mitte aluv Närvid-mitte aluv Sidekude-regeneerub kiirenemini Glükolüüs- glükoosi lammatamist protsess FLEXOR-painutaja PRONATOR- sissepööraja EXTESOR- sirutaja DILATOR- laiendaja ADDUCTOR-lähendaja SPHINCTER- sulgurid ABDUCTOR- eemaldaja LEVATOR- tõsturid SUPINATOR-väljapööraja DEPRESSOR- langetaja TENSOR- pingutaja Perineum-lahkliha Mälurlihas( MUSCULUS MASSETER)- alalõua liikumist, kinnituvad alalõualuule Aponeurosis- lai lindikujuline kilekõõlus
Musculus extensor carpi radialis longus o: epicondylus lateralis humeri (eelmisest kõrgemal) i: os metacarpalis 2. f: sirutab ja abdutseerib rannet + aitab painutada ja supineerida küünarvart Musculus brachioradialis o: humeruse lateraalserv i: radius processus styloideuselt veidi ülevalpool f: broneeritud küünarvart supineerib + supineeritud küünarvart broneerib + aitab painutada küünarvart Eesmine rühm Musculus pronator quadratus o: ulna alumise otsa eepind i: radiuse alumise otsa eespind f: küünarvarre pronatsioon Musculus flexor pollicis longus o: radiuse eespind i: pöidla phalanx distalis f: painutab pöidla distaalset lüli Musculus flexor digitorum profundus o: ulna eesmine pind + membrana interossea i: 2. -5. phalanx distalis f: painutab sõrmede distaalseid lülisid Musculus flexor digitorum superficialis
kohta. Lihaste nimetused võivad olla: - kuju järgi - ümar (teres), romb- (rhomboideus)jne., - suuruse järgi - väike (minimus), suur (maximus) jne., - asukoha järgi - õlavarre (brachii), reie (femoris) jne., - osade arvu järgi - kakspea (biceps), kakskõht (digastricus) jne., - kinnituskohtade järgi - rinnaku-keeleluu (sternohyoideus) jne., - funktsiooni järgi - painutaja (flexor), sissepööraja (pronator) jne. Lihaste abiaparaadid: Lihastel, nagu liigestelgi, on abiaparaadid, mis nende tööd abistavad. Osa neist abiaparaatidest on ühised liigestega, osa kuulub vaid lihaste juurde: - fastsiad - sidekoelised kiled, võimaldavad lihastel üksteise suhtes liikuda, eraldavad lihaseid muudest struktuuridest, sageli ka (lisa)kinnituskohad lihastele; - sünoviaaltuped (kõõlustuped) - kahekihilised sidekoelised torud ümber kõõluste, välimise
3.caput mediale Küünarvarre eesmise rühma lihased Lihase Algus- Kinnitus- Funktsioonid Liiges, milles Närv, mis Pilt nimetus koht koht toimuvad liigutused juhib liigutust M. pronator 1.humeruse radiuse lateraalse -küünarvarre -radioulnaarsed medianus teres epicondylus pinna keskmisele pronatsioon liigesed 1.caput medialis ⅓ -le -küünarvarre -küünarliiges humerale 2.pr. coronoideus fleksioon 2.caput ulnare M. flexor carpi humeruse 2.-3
Küünarvarre lihased Kraniaalsed lihased Kodarmine randmesirutaja - m. Õlavarreluu lateraalne põndapealis 2...3 kämblaluu proksimaalne ots Randmeliigese sirutamine extensor carpi radialis (Car), 3 kämblaluu proksimaalne ots (Un) Ümarsissepööraja - m. pronator Kodarluu Kodarluu-küünarluu liigeste teres sissepööramine ja küünarliigese eq kõõlusena painutamine Õlavarre-kodarluu lihas - m
faalanksi põhimikule Pikk pöidlapainutaja Ruut sissepööraja Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon m. flexor Kodarluu Pöidla Painutab pöialt m. pronator Paikneb Proneerib pollicis longus distaalne quadratus küünar- ja küünarvart faalanks kodarluu distaalsete
TÄHTIS, ET REDRESSIOONIGA SAAVUTATUD ÕLALIIGESE LIIKUVUS EI VÄHENEKS !!!!! Füsioteraapia küünarliigese ja labakäe probleemide korral Küünarliigest liigutavad lihased • Küünarliigese fleksioon M biceps brachii M brachialis M brachioradialis • Küünarliigese ekstensioon M triceps brachii M anconeus • Küünarliigese supinatsioon M supinator M biceps brachii M brachioradialis M extensor carpi radialis longus et brevis • Küünarliigese pronatsioon M pronator teres M pronator quadratus M flexor carpi ulnaris et radialis M palmaris longus Lateraalne epikondüliit Küünaliigese tüüpiline probleem on tendiniit. Tüüpiliselt m. extensor carpi radialis brevis- lihase kõõluse põletik, mis kinnitub küünarliigese lateraalsele epikondülile- tennisisti küünarliiges e lateraalne epikondüliit. Häire ilmneb kui m. extensor digitorum või m. extensor carpi radialis longus kontrahheeruvad või venituvad. Tüüpiline valukoht on m
annaabi.ee 
