Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimese lihased, arstidele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tuber, fleksioon, processus, kõõlus, kael, oris, caput, spina, abdominis, condylus, anterior, posterior, lateralis, facies, scapula, linea, major, roie, lihaskiud, kaelal, femoris, aponeuroos, fascia, flexor, fossa, medialis, superior, eesmine, longus, tensor, minor, iliaca, aduktsioon, välisrotatsioon, ulna, extensor, kaelalüli, tagumine, brevisSELJALIHASED Autohtoonsed Mediaalne trakt Musculus interspinales cervicis o ja i: CI – C VII processus spinosused f: sirutab lülisamba kaela- ja lumbaalosa Musculus interspinales thoracis Musculus interspinales lumborum o ja i: L1-L5 processus spinosused f: ühepoolne -> painutab selgroogu samale poole; kahepoolne -> stabiliseerib ja sirutab Musculus rectus capitis posterior minor o: C1 (tuberulum posterius) i: os occipitale linea nuchalis inferior f: ühepoolne -> pöörab pead samale poole; kahepoolne -> sirutab pead Musculus rectus capitis posterior major o: C1 (processus sipinosus) i: os occipitale (linea nuchalis inferior) Musculus obliquus capitis inferior
alaeque nasi M. levator maxilla ülahuule lateraalne osa -ülahuule eversioon ja tõstmine labii superioris M. os zygomaticum ülahuul -ülahuule tõstmine ja eversioon zygomaticus minor M. arcus zygomaticus suunurk -suunurga tõstmine zygomaticus -viib suunurga lateraalsele major (the muscle of joy and happiness) M. depressor mandibula suunurk -langetab suunurka anguli oris -viib lateraalsele (the muscle of sadness) M.levator maxilla suunurk -tõstab suunurka anguli oris M. risorius fascia masseterica suunurk -tõmbab suunurka lateraalsele M. depressor mandibula linea alahuul -langetab alahuult + eversioon labii inferioris obliqua -viib alahuule lateraalsele M. mentalis mandibula lõug -kortsutab lõua nahka
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k
alalõuakanalisse (canalis mandibulae). Eespool paikneb nokkjätke (processus coronoideus) ning tagapool põntjätke (processus condylaris). Põntjätke ülemine pind on alalõuapea (caput mandibulae) ning allpool on alalõuakael (collum mandibulae). SUULAELUU (os palatinum) (peas) Rõhtleste- lamina horizontalis Püstleste- lamina perpendicularis Suur suulaemulk- foramen palatinum majus SARNALUU (vomer) (peas) Otsimikuluumine jätke- processus frontalis Ülalõualuumine jätke- processus maxillae Oimuluumine jätke- processus temporalis Silmakoobasmine pind- facies orbitalis HÄBEMELUU (os pubis) (peas) Häbemeluu osad on ülemine häbemeluuharu (ramus superior ossis pubis) ja alumine häbemeluuharu (ramus inferior ossis pubis). Häbemeluu ja niudeluu ühendumiskohta tähistab ülalpinnal niude-häbeme kõrgend (eminentia iliopubica). Häbemeluuköbruke (tuberculum pubicum)
o Tuberositas glutea M. GLUTEUS MEDIUS · ALGAB o Allpool crista iliaca'lt · KINNITUB o Trochanter major M. GLUTEUS MINIMUS · ALGAB o Os ilium'i tagumise pinna keskmiselt osalt · KINNITUB o Trochanter major REIE SÜVAD VÄLISROTAATORID PUUSALIIGESES M. PIRIFORMIS · ALGAB o Os sacrum'i eesmine pind · KINNITUB o Trichanter major M, ROTATOR TRICEPS M. GEMELLUS SUPERIOR · ALGAB o Spina ischiadica · KINNITUB o Trochanter major M. GEMELLUS INFERIOR · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNITUB o Trochanter major M. OBTURATORIUS INTERNUS · ALGAB o Foramen obturatum'it ümbritsevate puusaluude sisemine pind o Membrana obturatoria · KINNITUB o Trochanter major M. QUADRATUS FEMORIS · ALGAB o Tuber ischiadicum · KINNTUB o Crista intertrochanterica M. OBTURATORIUS EXTERNUS · ALGAB
Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA extremitas sternalis et acromialis RINNAKU POOLNE OTS , LAMEOTS(TEISELE POOLE) tuberculum conoideum - KOONUS KÖMBUKE humerus ÕLAVARRELUU
1 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t;
Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised pectoralis major -Suur rinnalihas pectoralis minor - Väike rinnalihas serratus anterior Eesmine saaglihas Kõhulihased obliquus externus abdominis Välimine kõhu põikilihas obliquus intrnus abdominis Sisemine kõhu põikilihas Transversus abdominis Kõhu ristilihas Rectus abdominis -
Diaphragma: Rinnaku Kiud Hingamise m. obliquus 8 alumist roiet Niudeluuhari, Kere Rinnakmine mõõkjätke koonduvad reguleerimine, externus (suundub mediaalselt pööramine, osa, sisepind, kõõluskeskuse sissehingamis abdominis põiki alla-ette) läheb üle tõmbub kokku Roidmine osa, roidekaare (6 ks diafragma el tõmbub aponeuroosiks pöördele Nimmemine alumist keskosas kokku, vastasküljel osa. roidekõhre) lameneb,
PEA LUUD Loomaliik Luud Põhiosad Kiiruluu Os parietale - Kaljuosa ehk kaljumik (Pars petrosa), Trummiosa (Pars Oimuluu Os temporale tympanica), Soomusosa (Pars squamosa) Otsmikusoomus (Squama frontalis), Silmakoopaosa Otsmikuluu Os frontale (Pars orbitalis), Ninaosa (Pars nasalis) (Asub õhukese kitsa moodustisena põhikiilluu tiibjätke Tiibluu Os pterygoideum mediaalsel pinnal) Põhimikuosa (Pars basilaris), Külgosa (Pars lateralis), Kuklaluu (Os occipitale) Kuklasoomus (Squama occipitalis) (Ajukolju luudest väikseim. Ebakorrapärase kuj
M. TERES MINOR · ALGAB o Abaluu margi lateralis'e · KINNITUB o Tuberculum majus'ele M. SUBSCAPULARIS · ALGAB o Fossa subscapularis'elt · KINNITUB o Tuberculum minus'elt M. TERES MAJOR · ALGAB o Abaluu margo lateralis'e · KINNITUB o Humerus'e crista tuberucli minoris'ele ÕLAVARRE LIHASED M. DELTOIDEUS · ALGAB o EESMINE OSA- clavicula o KESKMINE OSA- acromion'ilt o TAGUMINE OSA- spina scapulae'lt · KINNITUB o Humerus'e tuberositas deltoidea'le M. CORACOBRACHIALIS · ALGAB o Abaluu pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Corpus humer'i mediaalse pinna keskmisele 1/3-le M. BICEPS BRACHII · ALGUS o Caput longum- tuberculum supraglenoidale'lt o Caput breve- pr. Coracoideus'elt · KINNITUB o Tuberositas radii M. BRACHIALIS · ALGAB o Humerus'e eesmise pinna distaalselt poolelt · ´KINNITUB
2. Musculus orbicularis oculi Silmasöörlihas 3. Musculus levator labii superioris Ülahuuletõstur , 4. Musculus zygomaticus major Suur sarnalihas 5. Musculus auricularis superior Ülemine kõrvalihas 6. M. orbicularis oris Suusõõrlihas 7. M. masseter Mälurlihas 8. M. sternocleidomastoideus Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas -- 9. M. sternohyoideus Rinnaku-keeleluu lihas - 1 M. trapezius Trapetslihas 0. 1 M
Kinnitub abaluu hari ja rangluu akromaatiline ots: trapetslihas Õlgade tõstmine ja langetamine, Õlgade taha tõmbamine Ülajäseme üle horisont. pinna Kallutab pead küljele. Abaluualune lihas. M. subscapularis. algab abaluualuselt augult Näita joonisel, kus asub margo medialis scapulal (abaluu keskmine serv),mis lihas sellele kinnitub, M. rhomboideus – romblihas Nimeta struktuurid: Õlaliiges Ristatisside(1) Abaluu liigeseüline köbruke Caput longum m. bicipitis brahii Liigeseõõnsus (3) Liigesemokk (4) Rangluu- clavicula Abaluu- scapula Kaarnajätke Nimeta liigese struktuurid Liigesepind Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m.
3 Ristijätketevahelised sidemed intertransverse ligament Ristluu- õndraluu ühend Mõlemate ühenduvate luude lülikehad seostuvad kõhre abil (sünkondroos või sümfüüs) ja mõlema luu sarved sideliiduste abil (sündesmoos). LÜLISAMBA JA KOLJU VAHELISED ÜHENDUSED Kuklaliiges Ülemine kuklaliiges e. atlanto-oksipitaalne liiges - Kombineerub kahest iseseisvast liigesest - moodustub condylus occipitaliste ja atlase fovea articularis superioride vahel. - Ellipsoidliiges - Liikumised (Kaheteljeline, mõne autori järgi kolmeteljeline) Frontaaltelg: fleksioon-ekstensioon Sagitaaltelg: lateraalfleksioon (vertikaaltelg: rotatsioon) Alumine kuklaliiges e. atlantoaksiaalne liiges (ratasliiges) - Kombineerub mitmest iseseisvast liigesest: keskel liigestuvad atlase fovea dentis ja axise dens (ratasliiges) ning lateraalselt atlase pr.
serratus dorsalis caudalis Roidetaandur - m. retractor costae 1...4 nimmelüli roietejätked või Viimane roie rindkere-nimme fastsia Rindkere-ristilihas - m. transversus Rinnaku dorsaalne pind Roide-roidekõhre liigeste pind thoracis KÕHU LIHASED Kõhu välimine põikilihas - m. Roiete välispind, (va Ru:) rindkere- Valgejoon, süleluueesne kõõlus, Kannavad sisikonda ja osalevad obliquus externus abdominis nimme fastsia kubemeside väljahingamisel. Moodustavad koos Kõhu sisemine põikilihas - m. Puusaköber, kubemeside, Valgejoon, viimane roie diafragmaga kõhupressi (soolte
Sidekoeline toes ümbritseb üksikuid lihaskiude, lihaskiudude kimpe ja kogu lihast. Sidekoelises toeses kulgevad lihaskiude varustavad veresooned, lümfisooned ja närvid. Lihaste otstelt saavad alguse kõõlused, mis on väga suure tõmbekindlusega. Kõõlus koosneb paralleelselt kulgevatest kõõluskiududest, mis moodustavad kõõluskiudude kimpe, kimbud moodustavad kõõluse. Kõõluse kimpe ja kogu kõõlust ümbritsev kohev sidekude on lihskõhu sidekoelise toese jätk. Kuna kõõlus on väikese verevarustusega, siis on tema värvus valkjas, lihas aga punane. Lihaste innervatsioon e lihaste närviühendus. Lihaseid innerveerivad närvid sisaldavad aferentseid ja eferentseid kiude. Aferentsed e tundekiud lõpevad kudedes retseptoritega, mis informeerivad kesknärvisüsteemi kehaosade asendi ja lihaste pingeseisundi suhtes. Eferentsed närvikiud viivad impulsse kesknärvisüsteemist lihassüsteemi eri osadesse. Lihastesse saabub mööda eferentseid kiude
...................................................................... 21 2. Eesmine sääreluulihas m. tibialis anterior ............................................................................. 22 3. Pikk varvaste sirutaja m. extensor digitorum longus ............................................................. 23 4. Sääremarjalihas m. Gastrocnemius ........................................................................................ 24 5. Kannakõõlus ehk Achilleuse kõõlus tendo calcaneus ........................................................... 25 6. Lest sääremarjalihas m. Soleus ............................................................................................... 26 7. Pikk pindluulihas m. peroneus longus ................................................................................... 27 8. Selgmised luudevahelised lihased mm. Interossei dorsales ................................................... 28 9. Vihmausslihased mm
Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas, mis sooritab soovitud liigutuse Antagonist lihas, mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8. Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja. Mõjub lülisambale. Surve siseelunditele kõhupress. See vajalik, kuna hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid. 9. Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Musculus deltoideus. Algab 3 osana:
suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10
suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10
ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES kuklatagune NUCHA kand TARSUS
ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR kuklatagune NUCHA säär CRUS
- Kloaak septeerub 3. embrüonaalnädalal - entodermaalne tagaosa 2. Ja 3. lõpusekaare ventraalotste - Neelu- ja pärakumembraan rebeneb 3. embrüonaalkuul ühinemispiirkonnast - Pärast neid sündmusi moodustub mõlemast otsast avatud sooltoru - mõlema osa piiril on kilpnäärme lähtekoht foramen caecum algab suupiluga rima oris - muskulatuur pärineb kuklamöotoomidest lõpeb pärakuga anus Lõpussoole areng - suusopis -> lõpussool -> eessool -> kesksool -> tagasool -> - külgseinas on lõpusekaared, nende vahel lõpusetaskud (sees) ja pärakusopis lõpusevaod (väljas)
4. hypothalamus 2) mille kaudu on III vatsakese ühendused I, II vatsakestega, mille kaudu IV vatsakesega I, II vatsakestega - foramen interventriculare kaudu IV vatsakesega - aquaeductus mesencephali 3) millises osas ja kus asuvad koorealused nägemis- ja kuulmiskeskus thalamus dorsalis’es, nuclei posteriores kuulmiskeskus - corpus geniculatum mediale nägemiskeskus - corpus geniculatum laterale 4) mis moodustab III vatsakese põhja ees hüpotalamus - chiasma opticum, tuber cinereum koos infundibulum’iga, corpora mamillaria, taga - substantia perforata posterior ja pedunculus cerebri !
Oimulihas* Oimuluu Kinnitub kõõlusega Eesmiste hammaste kokkusurumine, M. TEMPORALIS soomusosa/välispi sarnakaare alt puhkeasend nnalt alalõualuu nokkjätkele Külgmine tiiblihas Algab kiiluluu Kinnituvad TML diskile Alalõua tõstmine ette või küljele tiibjätketelt ja kapslile Keskmine tiiblihas processus Kinnitub alalõua Tagumiste hammaste kokku pigistamine, pterygoideus ossis sisepinnale alalõua liigutamine küljele ja ette, aitab sphenoidalis’elt ja alalõuga tõsta tuber maxilla’lt Kael Kaelanahalihas* Suunurk, alalõua Õlanuki II, III roide Tõmbab suunurka külgmisele ja alla;
b) R. digastricus: suundub alla, innerveerib m. digastricuse tagumist kõhtu ja m. stylohyoideust. c) Näoharud: moodustavad gl. parotidea plexus parotideuse (sellega ühineb n. auriculotemporalis, mis annab üsa kiude, ja IX närv, mis annab parasümp. kiude gl. parotidea innerveerimiseks). Innerveerivad: m. frontalis, Kõrvaübruse lihased: m. auricularis superior Silmaübruse lihased: m. orbicularis oculi üla-ja alahuule lihased: m. orbicularis oris, m. buccinator põsepiirkonna lihased: m. buccinator, platysma. 1. Suulaenäärmete innervatsioon: nucl. salivatorius superior n. facialis n. petrosus major n. canalis pterygoidei - gangl. pterygopalatinum ül n. palatinus major - nn. palatini 2. Nina limaskesta näärmete innervatsioon: nucl. salivatorius superior n. facialis gangl. geniculi - n. petrosus major n. canalis pterygoidei gangl. pterygopalatinum ül postgangl. kiud - rr
puutetundlikkusega. Luu nekroos võib kaasneda tõsiste pikaajaliste juhtude korral. • Postkalluse komplikatsioonid võivad põhjustada närvi kahjustust või kõõluse rebendit. Pärast kalluse normaalset arengut, võib luud ümbritsev pehme kude olla kokku surutud või katki kulunud luule tekkinud lisa kalluse liigutamise tõttu. Seega on fraktuuri lähedal olev iga pehme kude luumurruga seotud. Näiteks pöidla pikk sirutajalihase kõõlus on väga aldis rebenema pärast kodarluumurdu (Collesi murd- lad.k fractura radii typica- kodarluu alaosa murd, mille korral kodarluu eraldunud osa (alumine fragment) suundub dorsaalsele (käeselja suunas)). 5 Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O.
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O.
REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer MAKROSTRUKTUUR
MANUS- KÄSI SINISTER- VASAK DISTALIS- KAUGMINE PROFUNDUS- SÜVA 13 MEDIALIS- KESKMINE 2. KIRJUTAGE LADINAKEELNE VASTE TRÜKITÄHTEDEGA Nimme- LUMBUS Reis- FEMUR Õlavars- BRACHIUM Kukal- OCCIPUT Kuklatagune- NUCHA Käsi- MANUS Pea- CAPUT Külgmine- LATERAL 3. Tasapind, mis jagab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks on- MEDIAANTASAND (KESKPIDINE) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nim.- MEDIAALNE (KESKMINE) Lad. keeles- MEDIALIS Kerest kaugemal asuvat osa nim.- DISTAALNE (KAUGMINE) Lad. keeles- DISTALIS 4. NIMETAGE, KUIDAS JAOTATAKSE ALAJÄSE (EESTI KUI LAD.KEELES)- ALAJÄSE- MEMBRUM INFERIUS jaguneb: VAAGNAVÖÖDE
Siseehitus - seesmine osa – hallaine – substantia grisea - välimine osa – valgeaine – substantia alba HALLAINE - seljaaju ristlõikel H-tähe või liblika kujuline - canalis centralis (A1) – hallaine keskel neuraaltoruõõne jäänus võib vanemas eas kohati umbuda - ventriculus terminalis (C1) – väike laiend conus medullaris’e piirkonnas Osad 1. Cornu dorsale (A2) basis (A3) cervix (A4) caput (A5) apex (A6+7) substantia galatinosea (A6) – sültja konsistentsiga poolkuukujuline tipupiirkond zona spongiosa (A7) – käsnjas tipuosa zona terminalis (A8) – valgeaine, mis eraldab zona spongiosa’t välispinnast 2. Cornu ventrale (A9) 3. Substantia intermedia (A10+11) vahepealne hallaine Substantia intermedia lateralis (A10) – dorsaal- ja ventraalsarve vahel ja
liigestes kangi töö printsiibil. Skeletilihased koosnevad mitmesuguse pikkusega paralleelsetest vöötlihaskiududest, mis on koondunud kimpudesse. Lihaste süsteemis käsitletakse skeletilihaseid ja nahalihaseid. Nahalihaste funktsioon seisneb peapiirkonna avauste kuju ja asendi reguleerimine Skeletilihaste funktsioon seisneb skeleti osade liigutamises Skeletilihaste põhiomadused: 1) Sirutus 2) Painutus Või 1) Kokkutõmbumine 2) lõtvumine Mõisted: 1) Kõõlus (TENDO) - lihase sidekoeline kinnitusosa; venimatu ja tõmbekindel; koosneb paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest 2) Aponeuroos (APRONEUROSIS) - lai lindikujuline kilekõõlus / lai õhuke kõõlus 3) Innerveerima - närvidega või närvierutustega varustama 4) Fastsia (FASCIA) - sidekirme 5) Kõhupressilihased - kõhulihased, mis muudavad kõhuõõne mahtu ja rõhku 6) Hingamislihased - funktsionaalne mõiste, mis haarab kõiki hingamisliigutustest
annaabi.ee 
