musculus infraspinatus musculus teres major et minor Rinna lihased (mm. pecti) musculus pectorialis major et minor SUUR JA VÄIKE RINNALIHAS diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed
Kere ja kaela lihased liigutuste kaupa · Kere fleksiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. rectus abdominis o M. obliquus abdominis o M. obliquus abdoinis externus internus · Kere ekstensiooni lülidevaheliigestes teostavad lihased o M. iliocostalis o M. multifidus o M. longissimus o Mm. Rotatores o M. spinalis o M. quadratus lumborum o M. semispinalis
Erector spinae Seljasirgestaja - m. longissimus Erector spinae Seljasirgestaja - m. spinalis rotatores - Rotaatorlihased Multifidius semispinalis Quadratus lumborum - Nimme ruutlihas Rinnalihased Pindmised pectoralis major -Suur rinnalihas pectoralis minor - Väike rinnalihas serratus anterior Eesmine saaglihas Kõhulihased obliquus externus abdominis Välimine kõhu põikilihas obliquus intrnus abdominis Sisemine kõhu põikilihas Transversus abdominis Kõhu ristilihas Rectus abdominis -
digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis · pindmine – m. peroneus longus ! ! Deltalihas, m. deltoideus: a) kust algab M. deltoideus algab 3. osana: 1) eesmine osa – clavicula lateraalne 1/3 2) keskne osa – acromion 3) tagumine osa – spina scapulae b) kinnituskoht Tuberositas deltoidea c) Funktsioon 1
) Kõhu lihased. I. Tagumine rühm. M. quadratus lumborum: (koosneb kahest üksteise suhtes risti olevast kihist) o. - crista iliaca ja nimmelülide processus transversus`ed; i. - 12. roie; f. - langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata. Mm. intertransversarii laterales lumborum: eelmise jätkuks nimmelülide processus transversus`te vahel. (Mõnedes raamatutes lisatakse siia rühma ka m. psoas major!) II. Eesmine rühm. M. rectus abdominis: o. - 5. - 7. roide kõhred ja processus xiphoideus sterni; i. - ramus superior ossis pubis (tuberulum pubicum`i ja sümfüüsi vahel), lihase kõht on jagatud 4 - 5 segmendiks, nende vahel on intersectio tendinea`d; lihase ümber on vagina musculi recti abdominis;f. - a) ühepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette-lateraalsele, b) kahepoolsel kokkutõmbel painutab keha ette (m. erector spinae antagonist!), c) aitab tekitada kõhupressi - prelum abdominale`t. M
4. 1 M. gluteus maximus Suur tuharalihas 5. 1 M. deltoideus Deltalihas 6. 1 M. serratus anterior Eesmine saaglihas 7. 1 M. pectoralis major; Suur rinnalihas; ; 8. M. pectoralis minor Väike rinnalihas 1 M. obliquus externus abdominis Välimine köhupõikilihas 9. 2 Vagina musculi recti abdominis Kõhusirglihase -tupp 0. 2 M. rectus abdominis Kõhusirglihas 1. 2 M. triceps brachii Õlavarre-kolmpeal ihas 2. 2 M. biceps brachii Õlavarre-kakspealihas 3. 2 M
õõnesveenimulk diafragma aordimulk Nimeta lihased: Sisemine lahkliha ristilihas, Välimine lahkliha ristilihas ?????? 1. Tõstab alalõuga – m. masseter, mälur m. temporalis, oimulihas 2. Piirab uneartermist kolmnurka eest – m. omohyoideus 3. Teostab kere kallutust ette – m. rectus abdominis 4. Sirutab säärt ja painutab reit – m. rectus femoris 2 5. Sirutab säärt – m. quadriceps femoris 6. Teostab plantaarflektsiooni –m. gastrocnemius 3 1 7. Sulgeb silma –m. orbicularis oris 8. Tõstavad kõri –m. thyreohyoideus 4
Corpus Humanum inimese keha Nominativ Genitiv Tähendus Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus
f: tõmbab abaluud taha-üles (ülemine osa); taha-keskele (keskmine osa); taha-alla (alumine osa); fikseerib õlavöötme KÕHULIHASED Tagumine rühm Musculus quadtratus lamborum o: crista iliaca (labium internum) + ligamentum ilolumbale + nimmelülide processus transversi i: nimmelülide processus costalised ja 12. roie f: langetab 12. roiet ja aitab keha pöörata Musculus intertransversii latelares lamborum Külgmine rühm Musculus transversus abdominis o: 6 alumise roidekõhre sisepind + fascia thoracolumbalis (süvakiht) + crista iliaca labium internum + spina iliaca anterior superior + fascia musculi iliopsoas i: linea alba + crista publica f: keha pööramine + ette ja küljele painutada + aitab tekitada prelum abdominalet Musculus obliquus internus abdominis o: fascia thoracolumbalis + crista iliaca linea intermedia + ligamentum inguinale lateraalosa
kohad + veresooned lihastest hingamislihaste juurde Erector spinae kompleks longissimus ja iliocostalis ---> kinnitusi täpselt pole vaja, üldine kinnitus, algus + funktsioon (laibal peab ka teadma) M trapezius kõige selgemalt nähtav fiksaatorlihas, funkt + algus + kinnitus M latissimus dorsi funkt (3) ---> retroversioon, abduktsioon, pronatsioon ---> tööasend, algus + kinnitus M rectus abdominis sidekoelised alad kõhtude vahel (äkki ma mõtlesin üla- ja alakõhtu?), funktsioon, antagonist Kolm külgmist lihast ---> kanal + tupp (laibal peab ka teadma) M pectoralis major ---> algus + kinnitus + funkt M rhomboideus, supraspinatus, infraspinatus (laibal) Serratused rühm hingamislihased M deltoideus ---> algus + kinnitus + funktsioon ©pipu M biceps brachii ---> algus + kinnitus + funktsioon
Süljenäärmed - glandulae salivales Kõrvalsüljenääre - glandula parotis Alalõuaalune nääre - glandula submandibularis Keelealune nääre - glandula sublingualis Neel - pharynx Kurgumandel - tonsilla palatina Keelemandel - tonsilla lingualis Tõrvemandel - tonsilla tubarina Neelumandel - tonsilla pharyngea Söögitoru - oesophagus Kõhuõõs - cavum abdominis Ülakõht - epigastrium Keskkõht - mesogastrium Alakõht - hypogastrium Kõhukelme - peritoneum Kinnistid - mesenterium Rasvikud - omentum Magu - ventriculus (gaster) (Lävise) põhi - fundus maovõlv - fornix Maokeha - corpus Lukutiosa - pars pylorica Lukutikoobas - antrum pyloricum
Roidetaandur - m. retractor costae 1...4 nimmelüli roietejätked või Viimane roie rindkere-nimme fastsia Rindkere-ristilihas - m. transversus Rinnaku dorsaalne pind Roide-roidekõhre liigeste pind thoracis KÕHU LIHASED Kõhu välimine põikilihas - m. Roiete välispind, (va Ru:) rindkere- Valgejoon, süleluueesne kõõlus, Kannavad sisikonda ja osalevad obliquus externus abdominis nimme fastsia kubemeside väljahingamisel. Moodustavad koos Kõhu sisemine põikilihas - m. Puusaköber, kubemeside, Valgejoon, viimane roie diafragmaga kõhupressi (soolte obliquus internus abdominis nimmelülide roidejätked (va Ru, eq), tühjendamine ja sünnitamine)
Romblihas m. rhomboideus Algab kahe alumise kaelalüli ja 4 ülemise rinnalüli ogajätketelt Kinnitub abaluu mediaalsele servale F: tõstab õlavöödet Harjaalune lihas m. infraspinatus Algab abaluu harja alusest lohust Kinnitub õlavarreluu suurele köbrukesele F: Õlgade taha liigutamine Suur ümarlihas m. teres major Algab abaluu alumiselt nurgalt Kinnitub õlavarreluu väikesele köbrukesele F: viib õlavart taha Kõhusirglihas m. rectus abdominis Algab · 5.6.7. roidekõhre välispinnalt · Rinnaku mõõkjätkelt Kinnitub häbemeliiduse piirkonda häbemeluule F: avaldab survet kõhuõõne elunditele, langetab roideid, lähendab vaagnat rindkerele Välimine kõhupõikilihas m. obliquus externus abdominis. Algab kaheksalt roide välispinnalt Kinnitub · Niudeluu harjale · Läheb üle aponeuroosiks (kilekõõlus) moodustades kõhusirglihase tupe F: kallutab ja pöörab keret. Suur rinnalihas m. pectoralis major Algab:
Diaphragma: Rinnaku Kiud Hingamise m. obliquus 8 alumist roiet Niudeluuhari, Kere Rinnakmine mõõkjätke koonduvad reguleerimine, externus (suundub mediaalselt pööramine, osa, sisepind, kõõluskeskuse sissehingamis abdominis põiki alla-ette) läheb üle tõmbub kokku Roidmine osa, roidekaare (6 ks diafragma el tõmbub aponeuroosiks pöördele Nimmemine alumist keskosas kokku, vastasküljel osa. roidekõhre) lameneb,
-6. roidekõhre -2.-6. roide -sterno- inter costales thoracis pinna alumine sisepind depressioon kostaalne ja kosto- kolmandik, pr. spinaalne liiges xiphoideus ja 4.-7. roide kõhredelt M. rectus os pubis 5.-7. roie ja pr. -kere fleksioon ja -lülidevaheliigesed interocostales abdominis xiphoideus lat. fleksioon +nimme- +vaagna ristluu- liigeses kallutamine taha *kõhusisaldiste kompressioon M
ANABOLISM- AINEVAHETUSE OSA, SÜNTEESIPROTSESSIDE INTEGRATSIOON. KÜFOOS- TAHAPOOLE SUUNATUD KUMERUS. OSTEOBLAST- NOOR LUURAKK OSTEOKLAST- LUUKOERAKUD, MIS OSALEVAD LUUKOE LAMMUTAMISES HEMOLÜÜS- ERÜTROTSÜÜTIDE LAMMUTAMINE HÜPOTOONIA- MADAL VERERÕHK HÜPERTOONIA- KÕRGE VERERÕHK HEMATUURIA- ehk VERIKUSESUS TAHHÜPNOE- SAGENENUD HINGAMINE HINGAMISMAHT- NORM: 0,5-06 LIITRIT. ON ÜHE TSÜKLI JOOKSUL SISSE VÕI VÄLJA HINGATAMA ÕHU HULK. KÕHUÕÕS ja ld.k- (lad.k. CAVUM ABDOMINIS). ON KEHA SUURIM ÕÕS. 3 OSA – ÜLAKÕHT(EPIGASTRIUM), KESKKÕHT(MESOGASTRIUM) JA ALAKÕHT(HYPOGASTRIUM). AORDI SUUDMES ASUB- POOLKUUKLAPP KORONAARVERERINGE, mis on ja funkts, ld.k- PAREM JA VASAK PÄRGARTER, MIS VARUSTAB SÜDANT ARTERIAALSE VEREGA (ARTERIA CORONARIA CORDIS SINISTRA ET DEXTRA). VENA MEDIANA CUBITI, mis on ja kus asub- KESKPIDINE KÜÜNRAVEEN EHK KUBITAALVEEN, kust võetakse analüüsiks verd ja tehakse süsteid. LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!)
kannakõõlus (Achilleuse kõõlus – inimkeha kõige tugevam kõõlus), mis kinnitub kandluuköbrule. Funktsioonid: 1. põlves painutab säärt (ainult säärem.kaksikpealihas), 2. hüppeliigestes painutab jala talla poole (mõlemad osad), 3. seismisel hoiab keha hüppeliigest ettepoole vajumast (lestlihas) 9. Kõhusirglihas.ladink. kust algab kuhu kinnitub. Kahepoolsel kokkutõmbel peamine funk. Musculus rectus abdominis. Algab roiete kõhrelt ja rinnakult. Mõõtjätke ainuke funktsioon. Kinnitub häbemeluule. Peamine funktsioon: kahepoolsel kokkutõmbel on keha painutamine ette ja mõjub lülidevahe liigestele. Lisaks on vaja teada: Liigeste tüüpid: Üheteljelised: 1. Plokkliiges (art. ginglymus) – frontaaltelg, näide: vintliiges – art.cochlearis. 2. Ratasliiges (art. trochoidea) – vertikaaltelg, põikitelg. Kaheteljelised: 1. Ellipsoidliiges (art
vaba ülajäse: lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis õlavars BRACHIUM vertebralis küünarvars ANTEBRACHIUM käsi MANUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum ranne CARPUS pleurae kämmal METACARPUS Südamepaunaõõs cavum pericardii sõrmed DIGITI MANUS kõhuõõs cavum abdominis käe selg DORSUM MANUS vaagnaõõs cavum pelvis käe pihk PALMA MANUS luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi käsnollus substantia spongiosa pöialuud ossa metatarsalia kõhred cartilagines varvaste lülid phalanges digitorum pedis luuüdi medulla ossium
õlavars BRACHIUM cranii küünarvars ANTEBRACHIUM lülisambakanal e. vertebraalkanal canalis käsi MANUS vertebralis ranne CARPUS kämmal METACARPUS rinnakelme(kopsukelme)õõs cavum sõrmed DIGITI MANUS pleurae käe selg DORSUM MANUS Südamepaunaõõs cavum pericardii kõhuõõs cavum abdominis Vaba alajäseme luud: vaagnaõõs cavum pelvis Reieluu femur Põlvekeder patella Sääreluu tibia Pindluu fibula luu - oss luud - ossa jala luud ossa pedis plinkollus substantia compacta kannaluud ossa tarsi
Hormoon: bioloogiline ühend, mis reguleerib ainevahetust, keha talitlust ning protsesse. Glandotroopsed hormoonid: reguleerivad teiste näärmete tööd Gonadotroopsed hormoonid: reguleerivad sugunäärmete talitlust Sümpaatiline NS: süda- kiirenemine ja tugevnemine,seede- mao sooletrakti motoorika pidurdab, silmaga- laienemine. Põlveliiges (ARTICULATIO GENUS) Päevane valkude , rasvade süsivesikute jaotus: Valgud-10-15%, süsivesikud-55-60%, rasvad- 10-20%. Kõhuõõs: (CAVUM ABDOMINIS) on keha suurim õõs. Koosneb 3 osast. ülakõht(EPIGASTRIUM),keskkõht(MESOGASTRIUM),allkõht(HYPOGASTRIUM) Kus asuvad poolkuuklapid? Südame vatsakeseaordi ja kopsuarteri väljumiskohas Koronaarvereringe: südame enda verevarustus. FN: varustada verega südame kõiki kudesid, eriti aga südamelihast. Lümfisüsteem on venoosne või arteriaalne? Venoosne Lümfisoonte ehitus on sarnane arterite või veenidega? Veenidega
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O.
REN/NEPHROS – NEER - all - oakujuline paariline kuseloomeelund musculus psoas major – mediaalselt lateraalsuunas - mõõtmed: 12x6x3 cm musculus quadratus lumborum - mass: 200g musculus transversus abdominis Pinnad, servad, otsad Holotoopia - facies anterior – kumer - epi- ja mesogastriumi tagaseinas - facies posterior – lame SISEEHITUS - margo lateralis – kumer MAKROSTRUKTUUR
Laste hüpertermia tegevusjuhis kiirabile MÕISTED *Palavik -- hüpertermia; organismi normist kõrgem temperatuur *Kõhuvalu -- dolor abdominis; koe kahjustuse või kahjustuse riskiga kaasnev ebameeldiv aisting ja tundeelamus *Kõhulahtisus -- diarröa; rooja ebanormaalne vedelus ja roojamise ülemäärane sagedus *Oksendamine -- vomitus, emesis; toidu tagasivool, erilise refluksi seeria abil suurenenud kõhuõõne rõhu jõul maost söögitorru ja suukadu välja *Lööve -- muutus nahas, mis mõjutab selle väljanägemist või tekstuuri; lööve võib
23. Sääre kolmpealihas: selle lihase toimel tõuseme varvastele, äratõuke lihas A: Ladinakeelne nimi (m. triceps surae) B: Mis osadest koosneb ja kus algab? Lestlihas sääre- ja pindluu tagapind ning sääre luudevahekile Kaksik-sääremarjalihas - mediaalne algab reieluu mediaalse põnda pealt - lateraalne algab reieluu lateraalse põnda pealt C: Mis luule kinnitub? Kandluule, kinnitatakse kannakõõlusega (Achilleuse kõõlus) 24. Kõhu sirglihas: (m. rectus abdominis) A: Kuhu kinnitub ja kust algab? - Algab rinnakult ja alumiste roiete kõhredelt - Kinnitub häbemeluu peale B: Peamine funktsioon? - Kahepoolsel tööl kogu keha painutus ette, ühepoolsel painutab keha kõrvale C: Kuida nimetatakse survet siseelunditele? (Kõhupress) D: Milleks see surve vajalik on? (Hoiab elundeid paigal ja aitab tühjendada õõneselundeid) 25. Luude üldosast:
suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10
Arvestus LIHASED 1. Nimeta lihas ladina keeles ning näita pildil, mis: 1. tõstab alalõuga – m. masseter (mälurlihas), m. temporalis (oimulihas) 2. teostab õlalihase sisemist rotatsiooni – m. pectoralis major (suur rinnalihas), m. Latissimus dorsi (selja lailihas) 3. teostab aponeoroosi, 2-suunalise kokkutõmbumise korral langetab rindkeret – m. obliquus externus abdominis (lig. linguinale) 4. teostab painutust nii puusa kui ka põlvelihases – m. sartorius (rätsepalihas) 5. teostab dorsaal fleksiooni – m. tibialis anterior (sääreluulihas); plantaar-tald 2. Lihase energia saamise viisid Lihase energia allikas on ATP. ATP saadakse süsivesikute, valkude, ja lipiidide lõhustamisel. Kui hapniku on lihases piisavalt, toimub aeroobne hingamine, kus toimub glükoosi täielik lõhustamine ning tulemusena saadakse lõpp-produktid – CO 2 ja H2O.
suguelundites. Südamelihaskude ainult südames. Vöötlihaskude lihased, mille abil inimene liigub. Agonist lihas mis sooritab soovitud liigutuse ja antagonist lihas mis kontraktsioonil teeb samal ajal vastupidist liigutust. 8.Kõhusirglihas: ladina keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis liigutuse teeb meie keha sellle lihase kahepoolsel kokkutõmbel ja mis lihas on talle sel juhul antagonistiks? Vastus: Musculus rectus abdominis. O. rinnaku mõõkjätke, alumiste roiete kõhred I. häbemeluu. Keha painutatakse ette ja antagonist on sel juhul selgroosirgestaja 9.Deltalihas: lad. keelne nimi. Algus. Kinnitus. Mis on tema põhiline funktsioon tervikuna töötades? Vastus: Musculus deltoideus. Algab 3 osana: eesmine osa rangluult, keskne osa õlanukilt, tagumine osa abaluuharjalt. Kinnitub õlavarreluu külgpinnale. Õlavarre eemaldamine e. abduktsioon. 10
44. Kubemesong. Diagnostika. Ravi. 34 Konspekt by Patrick Pihelgas, Sergei Rõbakov Kubemesong on kõhukelme ja kõhuõõne elundite väljasopistumine kubemekanali kaudu. Eristatakse direktset, indirektset ning kombineeritud ehk pantalooni songa. Direktne song siseneb kubemekanalisse läbi nõrga koha kubemekanali tagaseinas, nn Hesselbachi kolmnurk (m.rectus abdominis lateraalne piir lig.inguinale a. ja v.epigastrica inferior). Indirektne kubemesong siseneb kubemekanalisse läbi selle sisemise avause. Indirektsed kubemesongad ligi 2x sagedasemad. Pantalooni song = kombineeritud direktne + indirektne. Kubemesong on kõige sagedasem songatüüp, u 75% kõikidest songadest on kubemesongad. Meestel esineb seda 10x sagedamini: meestel on kubemekanal lai ja sisaldab vas deferens'i ja funiculus spermaticus't kõikide
11. Lümfoidne neelurõngas Funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitajate eest Koosneb 2 kurgumandlist, 1 keelemandlist, 2 tõrvemandlist ja 1 neelumandlist 12. Söögitoru lad. k. OESOPHAGUS Pikkus 25-30 cm Funktsioon Toidupala liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas Ehituslik iseärasus Ülemine pool on vöötlihas ja alumine on silelihas 13. Kõhuõõs lad. k. CAVUM ABDOMINIS Ülakõht EPIGASTRIUM maks, magu, kõhunääre Keskkõht MESOGASTRIUM peensool, neerud Alakõht HYPOGASTRIUM - pärasool 14. Kõhukelme lad. k. PERITONEUM Väline leste Sisukõhukelme Katab siseelundeid, ladustab enesesse rasva 15. Magu lad. k. GASTER Asend Kõhuõõnes diafragmakupli all Osad Läviseosa, maokeha, lukutiosa
olekus. Söögitoru funktsioon:toidupala (boluse) liigutamine peristaltilise laine abil mao suunas. Söögitoru osad: 1. Kaelaosa:hingetoru (trachea) taga, Th7 kohal, kõikide kalalülide ulatuses 2. Rinnaosa:pikim, läbistab keskseinandi (mediastinum), kus ristub algul Th4-5 kõrgusel vasaku peabronhiga, siis aordiga, läbib diafragma söögitorulahi (aordilahist ees ja vasakul) 3. Kõhuosa:kõhuõõnes (cavum abdominis), 1-3cm Söögitoru kitsused: kitsuste kohal võivad peatuda võõrkehad 1. Anatoomilised: ● ülemineFARÜNGEAALNE - algusosas, neelu üleminekul söögitoruks (seedekanali kitsaim koht - kui ese siit läbi pääseb, läbib ta ilmselt seedekanali) ● keskmineBRONHIAALNE - ristumisel vasaku peabronhiga (hingetoru bifurkatsiooni kohal) ● alumineDIAFRAGMAALNE - vahelihase läbimiskohal Söögitoru lihased:
.. → rätsepalihas, Numbriga 2 tähistatud lihas on... → reiesirglihas, Numbriga 3 tähistatud lihas on... → eesmine sääreluulihas, Numbriga 4 tähistatud lihas on... → pikk pindluulihas 83.Kuidas nimetatakse järgmisi lihaseid eesti keeles? a) musculus latissimus dorsi → Seljalailihas, b) musculus serratus anterior → Eesmine saaglihas, c) musculus scalenus posterior → Tagumine astriklihas, d) musculus rectus abdominis → Kõhusirglihas, e) musculus pectoralis major → Suur rinnalihas, f) musculus sternocleidomastoideus→ Rinnaku-rangluu-nibujätke lihas 84.Millised alltoodud väidetest on tõesed? Lihased a lgavad ja lõpevad kõõlusega., Sünoviaalpaun on vedelikuga täidetud padjake, mis hoiab ära hõõrdumise lihaste ja naaberelundite vahel., Organismis leidub pikki kõõlusetuppesid näiteks jäsemete lihaste pikkade kõõluste ümber. 85
Nimetage kehaõõned (5): 1) Koljuõõs 2) Rinnakelmeõõs 3) Kõhuõõs 4) Vaagnaõõs 5) Südamepaunaõõs Keha õõnsused: 1) Selgmine ehk dorsaalne õõnsus - koljuõõs (CAVUM CRANII) & lülisambakanal e. vertebraalkanal (CANALIS VERTEBRALIS) 2) Kõhtmine ehk ventraalne õõnsus - rinnaõõs: rinnakelmeõõs/kopsukelmeõõs (CAVUM PLEURAE) & südamepaunaõõs (CAVUM PERICARDII) ning kõhuvaagnaõõs: kõhuõõs (CAVUM ABDOMINIS) & vaagnaõõs (CAVUM PELVIS) * kõhuõõnsuses: magu, maks, põrn, sapipõis, kõhunääre, peensool, enamus jämesoolest * vaagnaõõnsuses: kusepõis, osa jämesoolest (sigma- ja pärasool), suguelundid LUUD JA LIIGESED Luud on kõvad, veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid ja nad moodustavad luustiku ehk skeleti. Koostismaterjaliks on peamiselt luukude. Täiskasvanud inimese luud sisaldavad u 50% vett, 21,8% anorgaanilisi aineid (peamiselt soolad),
2. Lihaskest ülemises 1/3 vöötlihas, keskmises 1/3 segalihas, alumises silelihaskude. Lihaskest koosneb ringkihist e. tsirkulaarsest- ja pikikihist (väljaspool)e. longitudinaalsest lihaskihist. 3. Sidekest katab enamiku söögitorust, kuna ta on kohev võimaldab see söögitorul liikuda ja kuju muuta (näit. neelamisel). 4. Serooskest KÕHUÕÕS cavum abdominis Kõhuõõs on keha suurim õõs, mis vahelihasega on eraldatud rinnaõõnest, all läheb ta üle vaagnaõõneks. Kõhuõõnes paiknevad seedekanali osad maost pärasooleni, suured seedenäärmed- maks, kõhunääre. Vaagnaõõnes paiknevad erituselundid ning sisemised suguelundid. Kõhuõõs jaotub topograafiliselt 3 ossa 1. ülakõht ehk epigastrium 2. keskkõht ehk mesogastrium 3. alakõht ehk hypogastrium Kõhuõõs on seestpoolt vooderdatud kõhukelme ehk peritoneum`iga
the stretched position achieved with full back extension. The result was the myotatic crunch, so named because it leverages the fully stretched position and the resultant re ex (myotatic re ex or stretch re ex) for a stronger contraction than I had been able to achieve otherwise. It didn't take eight weeks to see a difference. It took three. Since this exercise is also e ective for recruiting the transverse abdominis (explained next), if you have to choose one exercise, choose this one. If a BOSU ball is not available, use a small Swiss ball (4555 centimeters in diameter) or a pile of firm cushions. Using a BOSU or Swiss ball, ensure your ass is close to the oor, usually no more than 6 o the ground. Then follow these steps: 1. Start with arms stretched overhead as high as possible (I overlap my extended hands as if in a diving position)
annaabi.ee 
