Õlavööde Scapula- ABALUU-kolmnurkne margo sup., med., lat. ÜLEMINE, KESKMINE, KÜLGMINE SERV angulus sup., inf., lat. NURK ÜLEMINE, ALUMINE, KÜLGMINE Acromion - ÕLANUKK incisura scapulae ABALUU SÄLK processus coracoideus KAARNAJÄTKE inimesel abaluu osa collum scapulae ABALUU KAEL cavitas glenoidalis - LIIGESÕÕNIS spina scapulae - ABALUU HARI mida mitmekesisemad liigutused ,seda kõrgem fossa subscapularis ABALUU ALUNE AUK fossa supra et infraspinata HARJA ÜLINE JA ALUMINE AUK tuberculum infra et supraglenoidale LIIGESÕÕNE ALUNEKÖBRUKE JA ÜLEMINE KÖBRUKE clavicula - RANGLUU corpus - KEHA
umbmulguga (foramen caecum). Otsmikuluu välispinnalt lähtuvad sarnaluumised jätked (processus zygomaticus), mille välispinnalt algab oimujoon (linea temporalis). Silmakoopaülisel serval (margo supraorbitalis) asub silmakoopaüline mulk (foramen supraorbitale). Otsmikuköberate (tuber frontale) vahel asub kulmudevahemik (glabella). Silmakoobasmiste osade (partes orbitales) all ninamises osas asub sõelluumine sälk (incisura ethmoidalis). Otsmikuluu-urke avaus (apertura sinus frontalis) viib luu sisemuses paiknevasse otsmikuurkesse (sinus frontalis). KIIRULUU (os parietale) (peas) Kiiruluul on eesmine ehk otsmikuluumine serv (margo frontalis), tagumine ehk kuklaluumine serv (margo occipitalis), ülemine ehk noolõblusmine serv (margo sagittalis) ja alumine ehk soomusmine serv (margo squamosus). Välispinna keskel paikneb kiiruköber (tuber parietale),
Ossa sceleti axialis Selgroolüli (vertebra) - corpus vertebrae -lülikeha arcus vertebrae - lülikaar foramen vertebrae - lülimulk incisura vertebralis inf. et sup. - lülisälk ( alumine, ülemine) foramen intervertebrale - lülivahemik processus spinosus - ogajätke processus transversu - ristjätke processus articularis - liigesejätke Kaelalülid (C) 7 X (vertebrae cervicales mitm., vertebra cervicalis ains.) atlas I kaelalüli arcus anterior et posterior KAAR EESMINE JA TAGUMINE tuberculum ant. et post. - KANDELÜLI EESMINE JA TAGUMINE fovea articularis super. et inf. LIIGESELOHK ALUMINE, ÜLEMINE
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK
anterior - posterior (eesmine-tagumine medialis lateralis (keskmine -külgmine internus externus ( sisemine-välimine inferior superior (ALT-ÜLEVALT inter - vahel trans risti proximalis - distalis (lähemal-kaugemal angulus - nurk arcus - kaar basis - alus canalis -kanal caput - pea cavitas - õõs collum - kael columna - sammas condylus - põnt (liigese peale, sile osa) corpus - keha crista - hari facia - pind foramen mulk fovea - lohk incisura - sälk linea joon margo - serv processus - jätke spina - oga sulcus - vagu tuber (tuberculum) köber (köbruke) (krobeline luu pind)
1. Määrata sõnade kääne ja arv vastavas väljendis (ainsus või mitmus) ning tõlkida. 1.angulus oculi – Silmanurk angulus - II kääne, m – nurk – sg nom, oculus – II kääne, m - silm – sg gen, pl nom 2. incisura scapulae – abaluu sälk, abaluu sälgule incisura, I kääne f –sälk- sg nom, sg abl, scapula, I kääne f – abaluu – sg gen, sg dat 3. morbi oculorum – silmade haigus, silmade haigused morbus, II kääne, m – haigus – sg gen, pl nom, oculus, II kääne m – silm - pl gen 4. bulbi oculi – silmamuna-, silmamunad bulbus, II kääne, m – sibul/muna – sg gen, pl nom oculus, II kääne, m – silm – sg gen 5. valva aortae – aordiklapp, aordiklapiga valva, I kääne, f – klapp – sg nom, sg abl,
collum - kael internus externus sisemine/ columna - sammas condylus - põnt (luumügar, mille pind on sile) välimine corpus - keha inferior superior crista - hari facia - pind alumine/ülemine foramen mulk (lühikene kanal) inter vahel millegi vahel fovea - lohk incisura - sälk trans risti millegi suhtes risti linea joon (llinea) margo - serv proximalis - distalis (kehast processus - jätke lähemal ja kaugemal) spina - oga sulcus - vagu NB!!!!! tuber (tuberculum) köber (köbruke) (põnda vastand, luumügar, mis on üleni krobeline) Tasapinnad
Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune
glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke
glandula (gl.) nääre truncus tüvi, kere tunica kest hiatus lahi tuber köber hilus värat tuberculum köbruke tuberositas köprus impressio jäljend incisura sälk valva klapp insula saar vas soon isthmus kitsus vena, venae (v.; vv.) veen,veenid vesica põis labium mokk vesicula põieke
thoricicae), nimmelülid (vertebrae lumbales), ristluulülid(vertebrae sacrales)sabalülid(vertebrae caudales) 2. Nimeta selgroolülide arv loomaliigiti. (vt tabel) 3. Kandelüli(atlas) iseärasused. Puudub lülikeha, selle asemel dorsaalne ja ventraalne kaar, ogajätke ja ventraalse harja asemel kaudaalne ja kraniaalne köbruke, liigesjätkete asemel liigeslohud. Koeral ja hobusel läbib ristijätket foramen transversarium ning koeral on foramen alare asemel incisura alaris 4. Telglüli(axis) iseärasused. Hamba ja ogajätke kujud loomaliigiti erinevad vt tabel. Kraniaalse lüliotsa asemel on hammas e dens. 5. Kus asuvad telglüli kaudaalsed/kraniaalsed liigesjätked? Ogajätke kaudaalsel serval ning kraniaased hamba lähedal 6. Kolmanda kuni kuuenda kaelalüli iseärasused? Madal ogajätke, tugevad liigesjätked, kaheosalised ristijätked. 7. Mille poolest erineb seitsmes lüli teistest kaelalülidest? Pikk ogajätke, kahestumata
kaudu) - Liigutused: abaluu protraktsioon/retraktsioon (vertkaaltelg); elevatsioon/depressioon (teljetu, fron tasa); üles ja allapoole rotatsioon (põikitelg; abaluu tasapinnas) Küünarliigese kompleks - Moodustuvad: art. Humeroulnaris; art. Humeroradialis; art. Radioulnaris proximalis - Need asuvad ühises liigesekapslis Küünarliiges (art. Cubiti) Art. Humeroulnaris - Moodustuvad õlavarreluu trochlea humeri ja küünarluu incisura trochlearis) - Plokkliiges - Üheteljeline - Liigutused: küünarvarre fleksioon/ekstensioon Art. Humeroradialis - Moodustub õlavarreluu capitulum humeri ja kodarluu fovea capitis - Piiratud liikuvusega keraliiges - Kaheteljeline - Aitab kaasa: küünarvarre fleksioon/ekstensioon; pronatsioon/supinatsioon Liigeskapslit tugevdavad sidemed: lig. collaterale ulnare; lig. collaterale radiale 8
c) Lülidevaheliigeste (artt. intervertebrales) liigestuvad pinnad ja tüüp pinnad: alumise lüli facies articularis superior’id + ülemise lüli facies articularis inferior’id tüüp: lameliiges (plana) - parem ja vasak kombineeritud d) nimeta 3 lühikeste sidemete rühma(rida), mis tugevdavad lülisammast: -ligg. interspinalia -ligg. intertrasversaria -ligg. flava ! 3. Art. cubiti (küünarliiges) ! a) osad ja nende pinnad 1. art. humeroulnaris, pinnad: trochlea humeri + incisura trochlearis ulnae 2. art. humeroradialis, pinnad: capitulum humeri + fovea capitis radii 3. art. radioulnaris proximalis, pinnad: circumferentia articularis radii + incisura radialis ulnae b) tüüp, teljed ja liikumised Tüüp: ülemine korrus - art. humeroulnaris + art. humeroradialis = plokkliiges alumine korrus - art. radioulnaris proximalis + art. humeroradialis = ratasliiges kogutüüp: plokk-ratas tekib 2 funktsioonalset korrust: 1. ülemine korrus - frontaaltelg, flexio-extensio 2
Missuguses nahakihis on kõige rohkem veresooni? Nimeta kudesid kopsus ja nende kudede ül? Kus leidub apokriinseid näärmeid, nimeta sekreet, mida nad toodavad? Nimeta kude mille abil toimub mao motoorika, kirjelda selle koe ehitust Missugust ül täidab kare endoplasmaatiline retiikulum Missugused närviraku osad paiknevad nahas? Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül? Näita joonisel kus asub incisura trochlearis. Missuguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt Näita joonisel kus asub margo interosseus? Mis kinnitub nendele? Missugust pildil olevat struktuuri ümbritseb lig. Anulare? Näita joonisel kus asub margo medalis scapulae ja kirjuta lihas mis sellele kinnitub (10p) Nimeta struktuurid (4p) Nimeta ja selgita märgitud struktuuride ehitust ja ül? (4p) Nimeta luud 6. 2 5 7
: 1. . 2. , . 3. . . . DURA MATER . : ( ), , 0.5 . , . , . , . , . , . : , falx cerebri, , . , , . , falx cerebelli, , , , . . , tentorium cerebelli, , , . , . , incisura tentorii, . , diaphragma sellae, , . . , , . , , . , cavum trigeminale, . , dura mater encephali; . ( ). , (): 1. , sinus sagittalis superior, . , , , . -- , lacunae laterales, . 2. , sinus sagittalis inferior, . 3. , sinus transversus, . . , , sinus sigmoideus. .
anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu-küünarluu liigeses. Ta on õõnsus. Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese Biceps brachii. Triceps brachii. Näita joonisel, kus asub margo interosseus?Mis kinnitub nendele? Sisemine serv. Sinna kinnitub küünarvarre-luudevahekile: sündesmoos (sidekoeline pidevühend –
anulare – joonista võruside, kus asub. Caput radii. Ligamentum anulare on küünarluu külge kodarluu fikseeriv võruside. Nimeta lihas, mis asub küünarliigese: Eespool ning teostab painutust – m.biceps brachii Tagapool ning teostab sirutust - m.triceps brachii Näita, kus asub processos styroideus, mida teeb? Piirab eemaldamist. Piirab adduktsiooni ja abduktsiooni. Näita joonisel, kus asub incisura trochiearis. Missiguses liigeses ta asub? Kas ta on peand või õõnsus? Articulatio humeroulnaris – asub õlavarreluu-küünarluu liigeses. Ta on õõnsus. Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigese Biceps brachii. Triceps brachii. Näita joonisel, kus asub margo interosseus?Mis kinnitub nendele? Sisemine serv. Sinna kinnitub küünarvarre-luudevahekile: sündesmoos (sidekoeline pidevühend –
Oimuluu alaosad varajases eas kokku kokku kasvanud, esineb kõhreline kasvanud trummisiseosa (Pars endotympanica) Puudub silmakoopaülene mulk (For. Supraorbitale) ja kanal; võib esineda Puudub silmakoopaülene mulk (For. silmakoopaülene sälk (incisura Supraorbitale) ja kanal supraorbitalis); on tavliselt kaks sõelluumulku Kuklasoomusel transversaalselt kuklatagusehari (Crista nuchae), sellelt algab mediaanselt paiknev välimine sagitaalhari (Crista sagittalis externa) Kulgeb välimine sagitaalhari, sisepinnal Kulgeb välimine sagitaalhari
- pars anterior + pars posterior bakteriotsiidset soolhapet, vereloome sisefaktorit, lima (kaitseb) - curvatura gastrica major + curvatura gastrica minor Lihaskest (3 kihti) - pars cardiaca - Fibrae obliquae incisura angularis + incisura cardiaca maole spetsiifiline sisekiht saccus digestorius algavad funduselt corpus gastricum kulgevad ees- ja tagaseinas mao suure kõveriku suunas fundus gastricus - stratum circulare
Aferentne koos III, IV ja VI N frontalis tüve jätk, jaguneb kaheks haruks: närviga läbib sinus a) n supraorbitalis innerveerib oma harudega otsmikupiirkonna nahka (lateraalne haru läbib cavernosus'e foramen supraorbitale, mediaalne haru incisura frontalis'e) · N opthalmicus lateraalse seina, läbi N lacrimalis lateraalne haru, innerveerib nahka ülalau lateraalses osas, silma lateraalse fissura orbitalis nurga piirkonnas, pisaranääret (vegetatiivne innervatsioon) superior'i N nasociliaris mediaalne haru, omab pars nasalis't (ninale)et ciliaris't (silmamunale)
i: corpus ossis hyoidei f: kui mandibula on mälumislihaste poolt fikseeritud, siis tõstab os hyoideum’i koos kõriga ette-üles (neelamine) f: kui os hyoideum on kaelalihaste poolt fikseeritud, siis aitab suud avada Musculus mylohyoideus o: linea mylohoidea mandibulae i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: sarnased eelmisega, aga efekt nõrgem Musculus digastricus kaks osa: venter anterior et posterior o: incisura mastoidea ossis temporalis i: fossa digastrica mandibulae Musculus stylohyoideus o: processus styloideus ossis temporalis i: cornu majus ossis hyoidei f: tõstab os hyoideust taha üles (kõri ka!) MÄLUMISLIHASED Musculus pterygoideus medialis o: processus pterygoideus ossis sphenoidalis + tuber maxilla i: tuberositas pterygoidea mandibulae f: aitab suruda kokku tagumisi hambaid + alalõua küljele ja ette liigutamine
koos ramus posterior’iga (B9) eraldab superolateraal pinnal otsmiku- ja kiirusagarat oimusagarast - sulcus centralis (B10) otsmiku- ja kiirusagara piiril algab mediaalpinnalt ja lõpeb superolateraalpinnal lateraalvaost veidi kõrgemal - sulcus parietooccipitalis (D11) eraldab mediaalpinnal kukla- ja kiirusagarat superolateraalpinnal piirab kuklasagarat nimetatud vao mõtteline jätk – ulatub incisura preoccipitalis’eni (B12) mõnikord esineb joonel ka sulcus occipitalis transversus (B13) - võlvikaar (D punkteeritud ala) seda eraldab mediaalpinnal sagaratest sulcus cinguli (D14) ja selle jätk – sulcus subparietalis (D15) alapinnal – sulcus collateralis’e (D16) eesosa ja sulcus rhinalis (D17) Gyri cerebri LOBUS FRONTALIS Superolateraalpind - gyrus precentralis sulcus centralis’e ja sulcus precentralis’e (B18) vahel
- corpus ossis hyoidei; f.- a) kui mandibula on fikseeritud mälumislihaste poolt, siis tõstab os hyoideum`i koos kõriga ette-üles (neelamine!); b) kui os hyoideum on fikseeritud kelalihaste poolt, siis aitab suud avada. M. mylohyoideus: ( "diaphragma oris"- moodustab suupõhja!) o. - linea mylohyoidea mandibulae; i. - corpus ossis hyoidei (ja raphe mylohyoidea); f. - ~ sarnased m. geniohyoideus`ega, efekt nõrgem. M. digastricus: 2 osa - venter anterior ja venter posterior; o. - incisura mastoidea ossis temporalis; i. - fossa digastrica mandibulae ( eesmise ja tagumise kõhu vaheline kõõlus kinnitub os hyoideum`ile!); f. - ~sarnased m. geniohyoideus`ega. M. stylohyoideus: o. - processus styloideus ossis temporalis; i. - cornu majus ossis hyoidei; f. - tõstab os hyoideus`t (ja kõri!) taha üles. 2. Mälumislihased: M. perygoideus medialis: o. - processus pterygoideus ossis sphenoidalis ja tuber maxilla; i. - tuberositas pterygoidea mandibulae; f.
lateraalseks ja mediaalseks. Eesmised ja lateraalsed:näonahk; mediaalsed harud: limaskest. 3.1.1 N. ophtalmicus, silmanärv Läheb silmakoopasse koos III, IV ja VI närviga läbi sinus cavernosuse lat seina, siseneb fissura orbitalis superiori kaudu. 1. N. frontalis (eesmine haru-nahk): tüve jätk, läheb üle n. supraorbitaleks (innerveerib otsmikupiirkonna nahka), millel 2 haru: a) Lateraalne haru läbib for. supraorbitale b) Mediaalne haru läbib incisura frontalist 2. N. lacrimalis (lateraalne haru-nahk): innerveerib nahka ülalau lateraalses osas ja silma lateraalse nurga piirkonnas, samuti pisaranääret 3. N. nasociliaris (mediaalne haru-limaskest): pars nasalis et ciliaris: a) Pars nasalis (ninale) 1) N. ethmoidales posterior: läbib canalis n. ethmoidalis posteriori, innerveerib tagumiste sõelluurakkude ja kiilluu urke limaskesta 2) N. ethmoidales anterior: läbib canalis n
annaabi.ee 
