latae anterior superior iliotibialis -abduktsioon superior ja crista iliaca -reie siserotatsioon eesmine osa -kallutab ette ja langetab vaagnat M. sartorius spina iliaca tibia -reie fleksioon -puusaliiges femoralis anterior superior proksimaal -vaagna ette -põlveliiges (säär) ne antero- -abduktsioon mediaalne -välisrotatsioon osa -kallutus ja langetamine -sääre fleksioon,
vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. iliopsoas, n. femoralis d. M. Biceps brachii funktsioon – Toime õlaliigesele - m. biceps brachii võib vähesel määral tõmmata õlavart ettepoole Toime künnarliigesele - m. biceps brachii painutab ja supineerib küünarvart ! Lihasrühmad a. nimeta kõhu külgmise rühma lihased (3) · süva – m transversus abdominis · keskne – m. oliquus internus abdominis · pindmine – m. obliquus externus abdominis ! a. nimeta sääre külgmise rühma lihased(2) · süva – m. peroneus brevis
lümfikapillaarid —> lümfisooned —> lümfitüved —> lõppjuha (ductus thoracicus/ ductus lymphaticus dexter) 11) milline nahaveen kulgeb sääre tagaküljel, kuhu suubub v. saphena parva, suubub v. poplitea’sse 12) kuidas moodustub ductus thoracicus, kust kogub lümfi algab kõhu- ja nimmetüvede liitumisest; kogub lümfi alakehast ja vasakust ülemisest poolest (3/4 keha lümfist) 13) milliste nahaveen kulgeb sääre ja reie mediaalsel küljel, kuhu suubub v. saphena magna, suubub v. femoralis’esse 14) millistest organitest toob verd v. mesenterica inferior sooltorust ! ! 3. Arterid ! 1) a. femoralis’e harud reie piirkonnas (3) 1. a. profunda femoris 2. aa. perforantes 3. a. genus descendens 2) a. carotis externa lõppharud (2) 1. a. temporalis superficialis 2. a. maxillaris 3) kuidas moodustub pindmine pihukaar arcus palmaris superficialis a. ulnaris’e ja temaga ühineva a. radialis’e haru - r. palmaris superficialis’e poolt 4) a. carotis externa eesmised harud (3) 1. a
niude-alakõhu närv – n. iliohypogastricus kõhulihased, kõhu ja reie nahk niude-kubeme närv – n. ilioinguinalis kõhulihased, kõhu ja reie nahk suguelundite-reie närv – n. lat. kõhuseina lihased, reie med. lihased genitofemoralis & nahk, munandikott, munanditõstur, eesnahk, imetid lateraalne reienahanärv – n. cutaneus reie nahk femoris lateralis reienärv – n. femoralis reie piirkonna lihased & nahk toppenärv – n. obturatorius toppelihased, kammlihas, õrnlihas kaudaalne tuharanärv – n. gluteus reie-kakspealihas, pindmine tuharalihas, caudalis poolkõõluslihas kaudaalne reienahanärv – n. cutaneus tuhara ja reie kaudaalne nahk femoris caudalis istmikunärv – n. ischiadicius süva tuharalihas, sisemine toppelihas,
37. Ülajäseme topograafilised piirkonnad:cavum axillare, fossa cubiti,for.tri- et quadrilaterum (piirid, läbivad närvid ja veresooned). 38. Vaagnavöötme, reie, sääre, jala lihased (võimaluse korral rühma algus ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon ). 39. Alajäseme topograafilised piirkonnad: canalis obturatorius, for.supra- ja infrapiriforme, fossa poplitea (piirid,läbivad närvid ja veresooned ), lacuna musculorum ja vasorum (seinad, sisu), canalis femoralis,võrud, tähtsus. 40. Suupõhja ja mälumislihased (algus- ja kinnituskoht, funkts., innerv). 41. Miimilised lihased. Suu – ja silmaümbruse lihased (funkts., innerv).
Positive Airway Pressure) – abistav, toetav hingamine, spontaanne – mehaanilist hingamistsüklit ei ole. Aparaat tagab positiivse rõhu mõlemas hingamisfaasis, püsiv positiivne rõhk hingamisteedes 7.Tsentraalse veenikanüüli paigaldamine (central venous catheter, CVC) paigaldab arst patsiendi ülemisse õõnesveeni punktsiooni kohad Kaelapiirkonna veenid : vena subclavia; vena jugularis interna; vena jugularis externa Lisaks kasutatakse veel: vena basilica (käel); vena femoralis (kubemes) vajadus pikaajaline, üle 3 ööpäeva kestev vedelikravi või parenteraalne toitmine; kontsentreeritud lahuseid saab kasutada; perifeersete veenide raske kättesaadavus; suured vedelike ülekanded (traumajärgne, šokk, südameseiskus); monitooringu võimalus (tsentraalse venoosse rõhu mõõtmine – CVP) ohud ja tüsistused ebaõige paigutus, arteri punktsioon ja hematoom, infektsioon, õhkrind, infusioon patsiendi pleurasse, õhkemboolia,
alumine serv!), - eesmine sein m. obliquus externus abdominis`e aponeuroos, - ülemine sein m. obliquus internus abdominis`e ja m. transversus abdominis`e alumised servad - tagumine sein fascia transversalis. Mehel kulgeb läbi kubemekanali seemneväät (funiculus spermaticus); naisel emaka ümarside (ligamentum teres uteri). Lacuna vasorum. Lacuna vasorum soontelaugas, on lig. inguinale all mediaalsel paiknev ava, mille kaudu a. ja v. femoralis väljuvad vaagnaõõnest reiele. Seda piiravad: - ülalt lig. inguinale, - alt os pubis, - lateraalselt - arcus iliopectineus. Arcus iliopectineus on fascia iliaca paksend lig. inguinale ja eminentia iliopubica vahel. Lacuna musculorum. Lacuna musculorum lihastelaugas, on soontelaukast lateraalsemal olev ava, mille kaudu väljuvad vaagnaõõnest reiele m. iliopsoas ja n. femoralis. Seda piiravad: - ülalt lig. inguinale, - alt os ilium,
kubemesidemeni. Arter varustab verega kõhuseina ja osaliselt välissuguelundeid. Oluliseim haru on alumine ülakõhuarter (a. epigastrica inferior) mis suundub piki kõhuõõne eesseina ülespoole ja anastomoseerub alumise ülakõhuarteriga (a. Epigastrica inferior), mis on sisemise rindkerearteri (a. thoracica interna) haru. 17. Reiearter: ladinakeelne nimetus, asetus, verevarustuse piirkond. Reiearter (a. femoralis) ulatub kubeme piirkonnast põlveõndlasse. Reiearteri harusid annavad toite reieluule ja suudab põlve piirkonda. Arteri suurimaks haruks on süva reiearter (a. profunda femoris) mis on peamine reie verevarustust tagav arter. 18. Õndla-arter: ladinakeelne nimetus ,asetus, harud. Õndlaarter (a. poplitea) on lühike reiearteri jätk põlveõndlas enne jagunemist lõppharudeks säärel. Harudeks on põlvearteri (a
axillaris) – (deltalihas ja õla nahk) ning 4 pikka ülajäseme lihaseid ja nahka innerveerivat närvi: küünar(luu)närv (n. ulnaris), kodar(luu)närv (n. radialis), lihase-nahanärv (n. musculocutaneus) ja keskpidine närv (n. medianus). 3. Nimmepõimik (plexus lumbalis) – moodustavad segmentidest Th12.....L4 pärinevad kiud; sellest põimikust algavad närvid innerveerivad kõhuseina, vaagnapiirkonda ja reie eesmist osa; suurim närv – reienärv (n. femoralis). 4. Ristluupõimik (plexus sacralis) – moodustavad L5....Co1 segmentide kiud; põimikust algavad närvid innerveerivad osa vaagnapiirkonnast ja suuremat osa alajäsemest; siia kuulub ka inimkeha jämedaim närv – istmikunärv (n. ishiadicus) – innerveerib reit tagant, säärt ja jalalaba. Peaaju Encephalon (cerebrum) Peaajust üldiselt. Peaaju paikneb koljuõõnes, kaal ca 1200-1500 g, kaal jms. ei määra andekust, välispinna järgi saab märgata vaid väga raskeid arenguhäireid
vererõhku aga hüpertooniaks. Vererõhku saab mõõta otseselt (andur paikneb otse veresoones) ja kaudselt (õlavarre arteril) Pulsisagedus e. pulss on arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Süstoli ajal tekkiv aordi seina võnkumine kandub edasi arteritele. Seda on võimalik palpeerida (käega katsuda) kohtades, kus arter paikneb pindmiselt ja kus tema alla jääb mingi tihedam kude: Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis Jne. Pulssi saab registreerida ka anduritega, mis fikseerivad võnkes graafiliselt s.o. sfügmograafia. Sfügmogramm on kahe küüruga kõver: Veri paiskub vastu aorti Uus tõus tekib uuest vere Veri tõuget ei anna põrkumisest vastu aorti Poolkuuklapid sulguvad Pulsitugevus sõltub veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest.
verejooksude korral · Sportlastel Ebaregulaarne Südamelöögid ··· · · Hüpoksia, südamehaigused järgnevad üksteisele ebaregulaarse aja tagant Pulsi palpeerimise kohad · a. radialis · a. brachialis · a. femoralis · a. dorsalis pedis · a. carotis · a. temporalis Normaalne täiskasvanud inimese pulsisagedus on 60100x' (korda minutis). Pulsi palpeerimisel jälgitakse Pulsi sagedus ehk frekvents (löökide arv minutis) See püsib samana surmani, kui mõni haigus ei muuda seda. Meestel ja sportlastel on üldiselt aeglasem pulss kui naistel. Kui pulss on alla 60x', nimetatakse seda aeglaseks pulsiks ehk bradükardiaks. Pulsifrekventsi üle 100x' nimetatakse kiireks pulsiks ehk tahhükardiaks.
ühiseks niudearteriks, mis varustavad verega puusavöödet ja alajäsemeid. c) Ühine niudearter (a. iliaca communis): annab mõned harud vaagna seinale, edasi hargneb kaheks: 1. Sisemine niudearter ja 2. Välimine niudearter. 1.Sisemine niudearter (a. iliaca interna): varustab verega vaagnaõõne elundeid, vaagna seina ja osa puusavöötme lihaseid. 2.Välimine niudearter (a. iliaca externa): läheb kubemesideme alt vaagnaõõnest reiele ja tema nimi muutub reiearteriks. 2.1. Reiearter (a. femoralis): varustab verega reit ja puusaliigest ning osa vöötme lihaseid; kulgeb rätsepalihase all reie sisepinnal õndlaauku, kus nimi muutub õndlaarteriks. 2. 2. Õndlaarter (a. poplitea): lühike arteritüvi (osa autoreid seda eraldi ei nimetagi!), paikneb õndlaaugu ülaosas, annab paar haru põlveliigesele ja hargneb seejärel kaheks suuremaks haruks: eesmine sääreluuarter ja tagumine sääreluuarter. 2.3. Eesmine sääreluuarter (a
Hüpertoonia Normaalsest kõrgem vererõhk 34. Vererõhk Rõhk mida veri avaldab arterite seinale Norm. täiskasvanul 120/80 mmHg 35. Pulsisagedus On arterite rütmiline laienemine, mis on tingitud südame tööst. Sõltub Veresoone täitumisest verega ja südame kokkutõmbe tugevusest 36. Pulsi palpeerimine Randmel a. radialis Kaelal a. carotis Kubeme piirkonnas a. femoralis ANATOOMIA: KUSE-SUGUELUNDITE SÜSTEEM 1. Eritusfuntksiooni täitvad elundid organismis * Neerud Eemaldavad organismist valkude laguprodukte, vett ja soolasid. Aitavad vere osmootse rõhu konstantsuse säilitamisele * Kopsud Eritavad vett ja süsihappegaasi * Jämesool Eritab laguprodukte, sapipigmente ja mitmeid mineraalsooli * Nahk Valkude laguproduktid ja mõned soolad 2. NeerREN, neerud RENES.
renalis); Neeruarter (Arteria renalis);munandi/munasarjaveen (Vena testicularis/ovarialis); munandi/munasarjaarter (Arteria testicularis/ovarica); ühisniudeveen ( Vena illaca communis) Ühisniudearter (Arteria illaca communis ); Sisemine niudearter, Sisemine niudeveen (arteria/vena lumbales interior) ; välimine niudeveen, välimine niudearter (Vena/Arteria lumbales exterior); Süvareieveen; Reiearter( Arteria femoralis); Reieveen(Vena femoralis); Väike alajäseme nahaveen (Vena saphena parva) Õndlaarter (Arteria politea);Õndlaven(Vena poplitea); Eesmine sääreluuarter (Arteria tibialis anterior); Tagumine sääreluuarter (Arteria tibialis posterior); Pindluuarter (Arteria peronea e fibularis); Eesmine ja tagumine sääreluuveen (Vena tibialis anterior/posterior); Jalalaba dorsaalveenikaar ja varbaveenid.(3) Südame (Cardia) ehitus ja verevool südames:
) 10 Joonis 4. Brahiaalarteri ehk õlavarrearteri (a. brachialis) palpatsioon. Radiaalarter ehk kodarluuarter (a. radialis) palpeeritakse randme palmaarsel pinnal, kodarluu distaalse otsa kohal. Radiaalarterit palpeeritakse tavaliselt üle kahe aasta vanustel lastel (Hockenberry & Barrera 2007). Joonis 5. Radiaalarteri ehk kodarluuarteri (a. radialis) palpatsioon. Femoraalarter ehk reiearter (a. femoralis) palpeeritakse kubemesidemest (l.inguinale) kaudaalsel poolel, niudeluu eesmise osa (spina iliaca anterior) ja häbemeliiduse (symphysis pubica) vahelise sirge keskosas. Reiearerit tuleb palpeerida kõigil lastel välistamaks kaasasündinud südameriket (Novak 2006, Shelswell & Bentley 2007, Hockenberry & Barrera 2007). Kui esimese 24-48 elutunnil pole seda võimalik teha 11
paiknev sidekoega ümbritsetud neuronite kehade kogumik → Ganglion 143.Mis on alltoodud ajuosade nimetused eesti keeles? a) medulla oblongata → Piklikaju, b) cerebellum → Väikeaju, c) pedunculi cerebri → Suurajuvarred, d) nucleus ruber → Punatuum, e) tectum mesencephalicum → Keskajukatus 144.Milline on suurim peaajunärv? Kolmiknärv 145.Milliseid närvipõimikuid on all kirjeldatud? a) Selle põimiku suurimad närvid on nervus femoralis ja nervus obturatorius. → Nimmepõimik, b) Nervus phrenicus on selle põimiku pikim närv. → Kaelapõimik, c) Nervus ischiadicus, inimkeha pikim ja jämedaim närv, on pärit sellest põimikust. → Ristluupõimik, d) Sellest põimikust lähtuvad muuhulgas nervus ulnaris ja nervus radialis. → Õlavarrepõimik 146.Millised alljärgnevatest ajuosadest kuuluvad ajutüve koosseisu? Sild, Piklikaju, Suurajuvarred, Vaheaju, Keskajukatus 147
paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega). Pulsi normaalne kiirus on 60-100 lööki minutis. Pulsi kontrollimine. Südame ja veresoonkonna (vere ringlemine ja hulga piisavus) töö efektiivsust hinnatakse pulsi ja vererõhu kontrollimisega. mis tugineb vaatlusel, puudutamisel, komplemisel. Pulssi katsu teadvusel patsiendil kodarluuarterilt e. randme piirkonnast (arteria raidalis), teadvuseta kannatanul reiearterilt (arteria femoralis) või unearterilt (arteria carotis), surudes kõrisõlmest e. aadamaõunast 2 cm kõrvale, sügavuti. Katsu vähemalt 10 sekundit (pulss võib olla aeglane), normaalne 60-90 korda minutis Katsu 2-3 sõrmeotsaga, ühepoolselt (surudes kergelt arterile) Ära suru liialt kõvasti, surud arteri kinni Kui pulss puudub alusta kaudset südamemassaaži Laste eripära
Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel) Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi: 1) Randme piirkond - kodarluuarter - A. RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS 3) Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN 4) Harkelund (tüümus) - THYMUS HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM (respiratoorne süsteem) Hingamiselundite süsteemi elundid: 1) Ninaõõs - CAVUM NASI 2) Kõri - LARYNX 3) Hingetoru - TRACHEA 4) Peabronhid - BRONCHI PRINCIPALES 5) Kopsud - PULMONES
alanevat käärsoolt, pärasoolt. Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa). Sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne organeid ja välimine niudearter kõhuseina ja osaliselt välisuguelundeid. Väline niudearter väljub vaagnast kubemesideme all ja temast saab reiearter (a. femoralis). NB! Veresoone pindmine asend lubab kubemes reiearteri pulssi palpeerida. Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a
annaabi.ee 
