diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes
diaphragma nimmelülid Välimine ja sisemine 8 alumist Niudeluuhari/XII, XI, Keha liigutamine, kõhupress kõhupõiklihas roiet/niudeluuhari X roide alumine serv Kõhuristilihas Kuue alumise roide sisepind Kõhusirglihas V, VI, VII roide Häbemeluu Lähendab rindkeret vaagnale kõhred, rinnaku mõõkjätk Kubemekanal Kubemeside Kõhuvalgejoon Rinnaku Kõhusirglihase tuped mõõkjätk Suur ja väike ümarlihas Abaluu Õlavarreluu Sünergist harjaalusele lihasele väike/suur köbruke Õlavarre-kakspealihas* Abaluu Kodarluukörpus Õla- ja küünarliigeste
28. Tiibjätke-suulae auk: seinad, ühendused (koos veresoonte ja närvidega ). 29. Alalõualiiges (ehitus, tüüp, funktsioon ):liigesele toimivad lihased. 30. Lihaste areng, ehitus (väliskuju, sisestruktuur), talitlus (suhe liigesetelgedesse, koostöö ), abiaparaadid, topograafiline jaotus. 31. Selja heterohtoonsed lihased (algus- ja kinnituskoht, funkts.,innerv.). 32. Kõhu lihased (jaotus,algus-ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon); kõhusirglihase tupp, kõhuvalgejoon, kubemekanal (seinad, sisu, avaused). 33. Rinna ja kaela lihased (jaotus, algus- ja kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon; kaela. fastsiad. 34. Vahelihas (osad, seda läbivad elundid, funktsioon, innervatsioon). 35. Lahkliha: lihaskihid (vaagna-ja kusesuguvahes), fossa ischiorectalis. 36. Õlavöötme, õlavarre, küünarvarre, käe lihased (võimaluse korral ainult rühma algus ja-kinnituskoht, funktsioon, innervatsioon). Käe sünoviaaltuped (palmaaarsed, dorsaalsed) ja luulis-fibroossed kanalid. 37
niudeluuhari kõhuristilihas kuus alumist roiet, kõhu keskjoon kõhupress rindkerenimme, sidekirme, niudeluuhari kõhusirglihas V-VII roidekõhr häbemeluu lähendab rindkeret vaagnale või vastupidi kubemekanal meestel kulgev seda mööda seemneväät, naistel emaka ümarside kõhuvalgejoon rinnaku mõõkjätke häbemeliidus märgib vertikaalselt kõhu keskjoont; lootel läbivad seda nabaveen ja kaks nabaarterit
Lame-, saag- ja soomusõmblused. 7. Kuidas nim. Sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja millised luustuvad viimasena? Lõge mitm. Lõgemed. Viimasena luustub eeslõge e. Suurlõge. 8. Nim lihaste osad. Kas peamiselt side või lihaskoest. Pea- lihaskude , kõht- lihaskude ja kõõlus-sidekude(tihe) ainult. 9. Kõhulihas. Nim kõhu külgmise rühma lihased. Valimine ja sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas (quadratus lumborum), kubemekanal (canalis inguinalis). Õlavarrekolmpealihas. Ladinak. Milliselt luudelt algab, kinnitub. Mis liigesele peamiselt mõjub ja mis liigutust teeb. Musculus triceps brachii. 3 pead. Pikkpea- abaluult, lateraalne e külgmine ja keskmine e mediaanne pea – õlavarrelluu pealt. Kõik 3 osa kinnituvad küünarluule. Sirutab küünarliigeses käsivart. 10.Õrnlihas. Mis luult algab ja kinnitub mis liigutus. Musculus gracilis. Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule. Funktsioon: 1
sidekirmelt, stabiliseerida suure pingutuse ajal laiaks kilekõõluseks niudeharjalt ja kubemesidemelt Kõhusirglihas V-VII roidekõhr Häbemeluu ülemine Lähendab rindkeret vaagnale või äär vastupidi, painutab lülisammast Kubemekanal Kõht Suguelund Seda mööda kulgeb kõhust munandikotti seemnejuha või emakaside Kõhuvalgejoon Rinnakust Häbemeluuni Jagab parema ja vasaku poole LINEA ALBA kõhulihased pooleks, moodustub
sisepind, rindkere-nimme aponeuroosiks ehk paiknevaile elundeile sidekirme, niudeluu-hari, kilekõõluseks kubemeside Kõhusirglihas V-VII roidekõhre välispind ja Häbemeluu Aitab painutada lülisammast rinnaku mõõkjätke Kubemekanal Kulgeb põiki läbi kõhu Allkeha alumiste sisemiste Mehel kulgeb seemneväät; naisel eesseina lihaste ette alla lihaste aponeuroosi vahel emakaümarside mediaalsele Kõhuvalgejoon Paikneb kõhusirglihaste vahel Vertikaalselt kõhu Kõõluseline osa; pole funktsiooni ja ulatub mõõkjätkest keskjoon rinnaluu
ja seitsmenda ülaserv ettepoole või roidekõhre kergitab välispinnalt ja vaagnaluud mõõkjätkelt samaaegselt allkõhu elundeid kokku surudes. Kubemekanal Paikneb allkeha Kubemekanalis alumiste kulgeb meestel sisemiste lihaste seemneväät, aponeuroosi naistel emaka vahel ümarside Kõhuvalgejoon rinnaluu Kubemepiirkond Ühendab kõhu
b) tagumine sein ülemine osa – m. obliquus internus internus abdominis’e aponeuroosi tagumine lest ja m. transversus abdominis aponeuroos c) eesmine sein alumine osa – m. rectus abdominis d) tagumine sein alumine osa – fascia transversalis ! Foramen quadrilaterum: a) Seda piiravad – ülalt – m. teres minor, alt – m. teres major, lateraalselt – collum chirurgicum humeri, mediaalselt – m. triceps brachii caput longum; b) teda läbib n. axillaris ! Canalis inguinalis (kubemekanal). a.Seinad – alumine lig.inguinale ülemine m.obliquus internus abdominis’e ja m.transversus abdominis’e alumised servad eesmine m.obliquus externus abdominis’e aponeuroos tagumine fascia transversalis b.naisel lig.teres uterina mehel funiculus spermaticus ! Lacuna musculorum a. mis piirab seda ülalt - lig. unguinale alt - os ilium mediaalselt - arcus iliopectineus a. mis sellest läbi kulgevad - m. iliopsoas, n. femoralis
koha kubemekanali tagaseinas, nn Hesselbachi kolmnurk (m.rectus abdominis lateraalne piir lig.inguinale a. ja v.epigastrica inferior). Indirektne kubemesong siseneb kubemekanalisse läbi selle sisemise avause. Indirektsed kubemesongad ligi 2x sagedasemad. Pantalooni song = kombineeritud direktne + indirektne. Kubemesong on kõige sagedasem songatüüp, u 75% kõikidest songadest on kubemesongad. Meestel esineb seda 10x sagedamini: meestel on kubemekanal lai ja sisaldab vas deferens'i ja funiculus spermaticus't kõikide tema seinakihtide ja lümfovaskulaarsete struktuuridega, naistel on kubemekanal võrdlemisi kitsas ja sisaldab ainult lig. teres uteri. Mittetüsistunud kubemesong on kõige sagedamini asümptomaatiline, kuid võib tekitada raskustunnet ja ebamugavust, mõõdukat valu, mis võib olla seotud füüsilise tegevusega, kõhukinnisust, gaaside peetumist.
Seda piiravad: lateraalselt - collum chirurgicum humeri, ülalt m. teres minor, alt m. ters major, mediaalselt m. triceps brachii caput longum Foramen trilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagasena mediaalses osas. Seda piiravad: lateraalselt m. triceps brachii caput longum, ülalt m. teres minor, alt m. teres major. Canalis inguinalis. Canalis inguinalis kubemekanal on suguelundite arenguga seotud läbipääs kõhuseinas. Ta paikneb ligamentum inguinale peal ning tal on kaks ava ja neli seina. Avad: - sisemine anulus inguinalis profundus, on kaetud peritoneumiga, tema kohal on kõhuseina sisepinnal näha fossa inguinalis lateralis; - välimine anulus inguinalis superficialis, paikneb naha ja nahaaluskoe all tuberculum pubicum`ist lateraalsemal. Seinad: - alumine sein lig. inguinale (see on m
annaabi.ee 
