diaphragma DIAFRAGMA e vahelihas musculus serratus anterior centrum tendineum mm. intercostales externi VÄLIMISED ROIETEVAHELISED LIHASED foramen venae cavae ÕÕNESVEENI MULK mm. intercostales interni - SISEMISED ROIETEVAHELISED LIHASED hiatus aorticus et oesophageus AORDILAGI ja SÖÖGITORULAGI Kõhu lihased (mm. abdomeni) musculus rectus abdominis - KÕHU SIRGLIHAS linea alba VALGE JOON umbilicus lig. inguinale - KUBEMEVÖÖT intersectio tendinea canalis inguinale - KUBEMEKANAL vagina m. recti m. pyramidalis - PÜRAMIIDLIHAS m. obliquus abdominis externus et internus - VÄLIMINE ja SISEMINE KÕHU PÕIKILIHAS anulus inguinalis profundus PINDMINE KUBEMEVÕRU musculus transversus abdominis KÕHU RISTLIHAS musculus quadratus lumborum NIMME RUUTLIHAS teljed fleksioon (painutus) ekstensioon (sirutus) frontaaltelje suhtes adduktsioon (lähendamine) abduktsioon (eemaldamine) sagitaaltelje suhtes
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Deltalihas Rangluu, Õlavarreluu Tõstab õlavart horisontaal- m. deltoideus õlanukk, deltalihasmine tasapinnani ja pöörab sissepoole, abaluu hari köprus lähendab keskjoonele Koljupealnelihas* Kulmude Koljulagi Peanaha ette-taha tõmbamine, epicranus piirkond, kulmude liikumine, kurrud kuklatagusejoon Silmasõõrlihas Silmasisenurk Silma välisnurk, Silmade pilgutamine silmalaud Suusõõrlihas Algus ja lõpp Ahendab suuava pole määratav Sarnalihased Sarnaluu Suunurk ja ülahuul Tõmbab suunurka ül...
Liikumisaparaat 1. Luu kui organ. Luude, liigeste areng, ehitus, kasv, jaotus. Luu-keeruka ehit iseseisev org-lümbris,liigkõhr,lüdi.Sisal 50% H2O, 16% rasva, 12% teisi org.a, 22% anorg.a.Noorelt < org.a; vanadel < anorg.a.Kujult pikki(toru)-epifüüsid;mfüsaarplaat-ekõhr;meta;dia(luuüdi);lühikesi(käsn)- käsnollus;lamedaid(plaat); segaluid.Pneumaat-O2 sisal. 2. Lülid ja nende ühendid: lülidevahekettad, lülidevaheliigesed (nimetus, tüüp, funktsioon; kuklaliiges(ehitus, tüüp, funktsioon). Lülidvahket-2 naablüli keh vah lülis kael,rin,nimm.Lülidvahliig-2 naablõl liigpind vah.Kuklliig-ül:paar liig kuklpõnt&kandlül ül liiglohk vah.Ellip.(pea pain et&tah,jaa;kal par&vas)Al:4 iseseis liig olul telglül hamb&kandlül eeskaar hambloh vah ratasliig(pöör vas&par,ei) 3. Lülisammas tervikuna (ealised iseärasused, füsioloogilised kõverused, sidemed, liikumine). Lülsam 33/34lül-5osa-kael7,rin12,nim5,rist5,õnd4/5.et-lord;tah-küf;kül-skoli 4. Roided ja rinna...
niudeluuhari kõhuristilihas kuus alumist roiet, kõhu keskjoon kõhupress rindkerenimme, sidekirme, niudeluuhari kõhusirglihas V-VII roidekõhr häbemeluu lähendab rindkeret vaagnale või vastupidi kubemekanal meestel kulgev seda mööda seemneväät, naistel emaka ümarside kõhuvalgejoon rinnaku mõõkjätke häbemeliidus märgib vertikaalselt kõhu keskjoont; lootel läbivad seda nabaveen ja kaks nabaarterit
Lame-, saag- ja soomusõmblused. 7. Kuidas nim. Sünnihetkeks luustumata alasid koljuluude vahel ja millised luustuvad viimasena? Lõge mitm. Lõgemed. Viimasena luustub eeslõge e. Suurlõge. 8. Nim lihaste osad. Kas peamiselt side või lihaskoest. Pea- lihaskude , kõht- lihaskude ja kõõlus-sidekude(tihe) ainult. 9. Kõhulihas. Nim kõhu külgmise rühma lihased. Valimine ja sisemine kõhupõikilihas, nimmeruutlihas (quadratus lumborum), kubemekanal (canalis inguinalis). Õlavarrekolmpealihas. Ladinak. Milliselt luudelt algab, kinnitub. Mis liigesele peamiselt mõjub ja mis liigutust teeb. Musculus triceps brachii. 3 pead. Pikkpea- abaluult, lateraalne e külgmine ja keskmine e mediaanne pea – õlavarrelluu pealt. Kõik 3 osa kinnituvad küünarluule. Sirutab küünarliigeses käsivart. 10.Õrnlihas. Mis luult algab ja kinnitub mis liigutus. Musculus gracilis. Algab häbemeluult, kinnitub sääreluule. Funktsioon: 1
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioonid eesti keeles Koljupealnelihas* Kukla-ja Kolju ülemine osa Kulmude tõstmine, otsmiku kortsude MUSCULUS otsmikuluust tegemine, osalevad kõnelemisel ja OCCIPITOFRONTALIS mälumisel(koljupealne osa on kõhreline) Silmasõõrlihas Otsmikuluu, lateral palpebral raphe Sulgeb silmalaud silmakõõlus(media l palpebral ligament) ja pisarluu Suusõõrlihas Alalõualuu ja Suu ümber oleval Suu ahendamine, musisuu ülalõualuu nahal Sarnalihased Põsesarnast algab Suunurkade ülesse Põselohke võivad teha, naeratamine, suu liigut...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealnelihas Miimilised lihased algavad lõpevad nahas, pehmetes Nad ümbritsevad näo avausi sõõrjalt või (m. occipitofrontalis) näokolju luudelt kudedes. kiirjalt ja nende kokkutõmbel näo avaused Kõõlustakust, silmakoopal Laup naha all sulgevad või avanevad, muutub näoilme. Silmasõõrlihas Silmaava Silmalaugude küljed Silmade avamine ja sulgemine, pilgutamine Suusõõrlihas Vastav alalõualuu suunurga naha külge Suu avamine ja sulgemine; puhumine, kinnitub vilistamine, imemine Sarnalihased Põse sarnal...
Lihase nimetus Alguskoht Kinnituskoht Funktsioon Koljupealne lihas/ Lauba naha all Kuklaluu alumine Peanaha musculus kõõlustanust osa liigutamine, occipitofrontalis silmkoopale Osaleb näomiimikas (kulmude kergitamine ja kortsutamine Silmasõõrlihas/ Silma sisenurk Silmalaugude Võimaldab silmade m.orbicularis küljes, avamist ja oculi silmavälisnurk sulgumist ning nende pingutamist Suusõõrlihas Paikneb ringi Suunurga naha ja Teostab suu m.orbic...
Lihased – 2 küsimust ! Lihased a) lihaste abiaparaadid: fastsiad, sünoviaaltuped, sünoviaalpaunad, seesamluud ja seesamkõhrad, rasvkehad, plokid b) m. masseter algus ja kinnituskoht – a. - arcus zygomaticus, k - tuberositas masseterica mandibulae c) foramen trilaterum – ülalt – m. teres minor, alt - m. teres major, lateraalselt – m. triceps brachii caput longum d) M.quadriceps femoris. a. nimetada osad ja alguskohad – m. vastus intermedius (facies anterior femoris), m. vastus lateralis (linea aspera labium laterale), m. vastus medialis (linea aspera labium mediale), m. rectus femoris (spina iliaca anterior inferior) b.kinnituskoht – kinnitub tuberositas tibiae’le ! Lihased a. Suupõhja lihased – m. geniohyoideus, m. mylohyoideus, m. digastricus, m. stylohyoideus b. m. temporalis algus - ja kinnituskoht – a. - fossa temporalis, k. - procesus coronoideus mandibulae c. mis läbib lacuna musculorum? m. il...
koha kubemekanali tagaseinas, nn Hesselbachi kolmnurk (m.rectus abdominis lateraalne piir lig.inguinale a. ja v.epigastrica inferior). Indirektne kubemesong siseneb kubemekanalisse läbi selle sisemise avause. Indirektsed kubemesongad ligi 2x sagedasemad. Pantalooni song = kombineeritud direktne + indirektne. Kubemesong on kõige sagedasem songatüüp, u 75% kõikidest songadest on kubemesongad. Meestel esineb seda 10x sagedamini: meestel on kubemekanal lai ja sisaldab vas deferens'i ja funiculus spermaticus't kõikide tema seinakihtide ja lümfovaskulaarsete struktuuridega, naistel on kubemekanal võrdlemisi kitsas ja sisaldab ainult lig. teres uteri. Mittetüsistunud kubemesong on kõige sagedamini asümptomaatiline, kuid võib tekitada raskustunnet ja ebamugavust, mõõdukat valu, mis võib olla seotud füüsilise tegevusega, kõhukinnisust, gaaside peetumist.
Seda piiravad: lateraalselt - collum chirurgicum humeri, ülalt m. teres minor, alt m. ters major, mediaalselt m. triceps brachii caput longum Foramen trilaterum. See on lihastevaheline ava cavitas axillaris`e tagasena mediaalses osas. Seda piiravad: lateraalselt m. triceps brachii caput longum, ülalt m. teres minor, alt m. teres major. Canalis inguinalis. Canalis inguinalis kubemekanal on suguelundite arenguga seotud läbipääs kõhuseinas. Ta paikneb ligamentum inguinale peal ning tal on kaks ava ja neli seina. Avad: - sisemine anulus inguinalis profundus, on kaetud peritoneumiga, tema kohal on kõhuseina sisepinnal näha fossa inguinalis lateralis; - välimine anulus inguinalis superficialis, paikneb naha ja nahaaluskoe all tuberculum pubicum`ist lateraalsemal. Seinad: - alumine sein lig. inguinale (see on m. obliquus externus abdominis`e aponeuroosi paksenenud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
