Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika I konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas keha liigub ?
  • Miks keha liigub ?
 
Säutsu twitteris
  • RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD , ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD
    SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr ( steradiaan ). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C
  • KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM
    Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat , mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi  kehaga  (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha , koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi.
  • KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE
    Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud : ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlane ringliikumine , ühtlaselt kiirenev sirgjooneline liikumine.
    Pöörlemine on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte läbiv sirge on liikumatud. Jäiga keha pöörlemisest tingitud kineetiline energia on võrdeline keha inertsimomendi ja nurkkiiruse  ruuduga
  • VEKTORID JA SKALAARID. VEKTORITE LIITMINE , LAHUTAMINE, KORRUTAMINE SKALAARIGA, SKALAARKORRUTIS, VEKTORKORRUTIS . PROJEKTSIOONID JA NENDE SEOS MOODULIGA.
    Suurusi, mille määramikseks piisab ainult arvväärtusest, nimetatakse skalaarideks. Skalaarid on näiteks aeg, mass, töö jne. Suurusi, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmine toimub kas rööpküliku või hulknurga reegli järgi, nimetatakse vektoriteks. Vektorid on näiteks kiirus, nihe , jõud. Vektorite eristamiseks skalaaridest märgitakse nende tähise kohale nooleke.
    Vektorite liitimine: kahe vektori liitmine rööpküliku reegli järgi v=v1+v2; kui vektoreid on rohkem kui kaks, on otstarbekam liita neid hulknurga reegli järgi v=v1+v2+v3
    Vektorite lahutamine: ühe vektori lahutamine teisest on samaväärne vastandvektori liitmisega. Vastandvektoriteks nimetatakse ühesuguse pikkusega, kuid vastassuunalisi vektoreid.
    Korrutamine skalaariga: vektori v korrutamine skalaariga a saame tulemuseks uue vektori, mille moodul on a korda v moodulist , suund aga säilib, kui a on positiivne, ning on sellega vastupidine , kui a on negatiivne.
    Skalaarkorrutis: vektorite a ja b skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. a*b=|a|*|b|*cos α
    Vektorkorrutis: vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit a x b. a x b=(a2b3-a3b2,a3b1-a1b3,a1b2- a2b1 )
    Projektsioonid ja nende seos mooduliga: Vektori projektsioon tuleb varustada plussmärgiga, kui komponentvektori suund langeb ühte telje suunaga ja miinusmärgiga, kui vektori komponent teljel on teljega vastassuunaline.
    Vektori projektsiooni omadused:
    • võrdsete vektorite projektsioonid samale teljele on võrdsed;
    • vektori korrutamisel arvuga korrutub sama arvuga ka tema projektsioon;
    • vektorite summa projektsioon mingile teljele võrdub liidetavate vektorite projektsioonide summaga samal teljel;
    • vektori projektsioon teljel võrdub selle vektori pikkuse ning vektori ja telje vahelise nurga koosinuse korrutisega, .
    Vektori mooduliks nimetatakse tema pikkust, see on lõigu AB pikkust ja tähistatakse , .Vektori moodul on skalaarne mittenegatiivne suurus.
  • NIHE, KIIRUS JA KIIRENDUS KUI VEKTORID. DIFERENTSIAALID, TULETISED JA INTEGRAALID
    Nihe – suunatud sirglõik ( vektor ), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s, ühik 1m. Kui tegemist on ühesuunalise sirgliikumisega, on nihe võrdne teepikkusega. Liikumissuunda kirjeldatakse märkidega + või -.
    Kiirus – näitab, kui pika teepikkuse läbib keha ajaühikus. Tähis v, ühik 1 m/s. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v=∆s/∆t. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter .
    Kiirendus – näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a=∆v/∆t. Ühik 1m/s2
  • ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE
    Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine, kus keha kiirus muutub igas ajaühikus sama suuruse võrra. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Algkiirust omava keha kiirust saab leida avaldisest v=v0+at ja keha poolt läbitud teepikkust või nihke arvväärtust avaldisest s=v0t+at2/2. Keskmist kiirust leitakse seosest vk=v0+at/2. Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab ja negatiivne kui kiirus väheneb. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel avaldub: s=(v2-v02)/2a. Vaba langemine on ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. h=gt2/2. Maksimaalse tõusu kõrguse vertikaalsel ülesviskel saab leida valemist h=v02/2g.
  • KÕVERJOONELINE LIIKUMINE. KIIRUSE SUUND. NURKKIIRUS KUI VEKTOR JA SELLE SEOS JOONKIIRUSEGA. KIIRENDUS ÜHTLASEL RINGLIIKUMISEL . NORMAAL- JA TANGENTSIAALKIIRENDUS KÕVERJOONELISEL LIIKUMISEL
    Kõrverjooneline liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub. Liikumine on kõverjooneline parajasti siis, kui esineb kiirendus, mille siht erineb trajektoori puutuja sihist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele.
    Nurkkiirus  näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus.  =/ t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1.
    Nurkkiirus ja joonkiirus on omavahel seotud järgmiselt v=ωr.
    Ühtlane ringliikumine on kiirendusega liikumine, kuid kiiruse moodul on jääv. Ringliikumise puhul on keha kiirenduse suund risti liikumise suunaga, mistõttu muutub vaid kiiruse suund. Kiirenduse vektor on suunatud ringliikumise keskpunkti suunas, mistõttu nimetatakse seda mõnikord ka kesktõmbekiirenduseks.
    Kui kiirusvektor muutub, siis keha liigub kiirendusega. See kiirendus on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole ja sellepärast nimetatakse seda kesktõmbekiirenduseks, mida tihti nimetatakse ka normaalkiirenduseks.
    Tangentsiaalkiirendus on piki trajektoori puutujat ja normaalkiirendus on sellega risti.
  • ARISTOTELESE, GALILEI, DESCARTES ’I, HUYGENSI JA KEPLERI IDEED. NEWTONI SEADUSED. JÕUD JA TEMA SEOS KIIRENDUSE JA IMPULSIGA. MEHAANIKA PÕHIVÕRRAND . RESULTANTJÕUD . VASTASTIKMÕJU
    Huygensi printsiibi kohaselt on iga keskkonnapunkt, milleni antud hetkel lained on jõudnud, ise elementaarlainete allikaks.
    • Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
    • Newtoni teine seadus väidab, et keha kiirendus on võrdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m
    • Newtoni kolmas seadus väidab, et kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed, kuid vastassuunalised. F1=-F2. Need jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad mõjuvad eri kehadele
    Jõud on vastikmõju mõõduks ja seda mõõdetakse kas tuntud massiga kehale antud kiirenduse või deformatsiooni suuruse abil. Jõu ühikuks on 1 N=1 kg*m/s2. Newtoni II seadust võib esitada ka kujul F=∆p/∆t, kus ∆t on ajavahemik ja ∆p impulsi muut.
    Mehaanika põhivõrrandiks peetakse Newtoni II seadust ehk a=F/m
    Resultantjõud on kogu kehale mõjuv jõud. Resulatatntjõu arvutamiseks tuleb liita kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorid.
    Vastastikmõju: gravitatsiooniline, nõrk, elektromagnetiline, tugev.
  • LIIKUMISE DIFERENTSIAALVÕRRAND JA SELLE LAHENDAMINE. LIIKUMISOLEKUTE SAMAVÄÄRSUS.
  • LIIKUMISE PÖÖRATAVUS JA DETERMINEERITUS.
  • GRAVITATSIOONISEADUS. KEPLERI SEADUSED. RASKE JA INERTNE MASS. RASKUSJÕUD JA RASKUSKIIRENDUS . KEHA KAAL, KIIRENDUSEGA LIIKUVA KEHA KAAL. KAALUTA OLEK
    Jõu suurus on märatud gravitatsiooniseadusega: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdelin nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. F=G*(m1m2)/r2, kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant=6,67 N*m2/kg2
    Kepleri seadused  kirjeldavad  planeetide liikumist ümber Päikese. Kolm Kepleri seadust on järgmised:
  • Iga planeedi orbiit on  ellips , mille ühes  fookuses  on Päike.
  • Planeedi raadiusvektor katab võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed pindalad .[1]
  • Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
    Mass on füüsikaline suurus, mis väljendab keha (füüsika) kahte omadust. Mass kui inertne mass väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust (selle muutmiseks on tarvis rakendada jõudu); Mass kui raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teisi kehi ehk osaleda gravitatsioonilises vastastikmõjus . Ekslikult mõistetakse mõnikord massi all ka kaalu.
    Raskusjõud – gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Tavaliselt kasutatakse raskusjõu arvutamisel raskusjõu poolt tekitatud kiirendust ehk raskuskiirendust g. Raskuskiirengus on kiirendus, milleha vabalt langev keha kiireneb taevakeha poolt tekitatud raskusjõu mõjul.
    Keha kaal – kaal on võrdne jõuga, milelga keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit Maa külgetõmbe tõttu. Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi.
    Kaaluta olek – keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis selle kaal on 0.
  • HÕÕRDEJÕUD JA HÕÕRDETEGUR. SEISU- JA LIUGEHÕÕRE. TAKISTUSJÕUD . TAKISTUSJÕU SÕLTUVUS KEHA OMADUSTEST JA OLEKUST NING KESKKONNAST.
    Hõõrdejõud – keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdetegur - µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Kui keha libiseb mööda aluspinda, siis mõjub talle liugehõõrdejõud F= µN, kus µ on liugehõõrdetegur. Seisuhõõrdejõud tekib katsel panna keha paigalseisust liikuma. Takistusjõud – takistab keha liikumist.
  • ELASTSUSJÕUD . HOOKE ’I SEADUS. MEHAANILINE PINGE. YOUNGI MOODUL. ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON. TOEREAKTSIOON
    Elastsusjõud – keha kuju või mõõtmete muutumisel (deformatsioonil) kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.
    Hooke’i seadus: venitusek või survel on elastsusjõud
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika I konspekt #1 Füüsika I konspekt #2 Füüsika I konspekt #3 Füüsika I konspekt #4 Füüsika I konspekt #5 Füüsika I konspekt #6 Füüsika I konspekt #7 Füüsika I konspekt #8 Füüsika I konspekt #9 Füüsika I konspekt #10 Füüsika I konspekt #11 Füüsika I konspekt #12 Füüsika I konspekt #13 Füüsika I konspekt #14 Füüsika I konspekt #15 Füüsika I konspekt #16 Füüsika I konspekt #17 Füüsika I konspekt #18 Füüsika I konspekt #19 Füüsika I konspekt #20 Füüsika I konspekt #21 Füüsika I konspekt #22 Füüsika I konspekt #23 Füüsika I konspekt #24 Füüsika I konspekt #25 Füüsika I konspekt #26 Füüsika I konspekt #27 Füüsika I konspekt #28 Füüsika I konspekt #29 Füüsika I konspekt #30 Füüsika I konspekt #31 Füüsika I konspekt #32 Füüsika I konspekt #33
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 33 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kaidi94 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Füüsika I konspekt, mis aitab eksamiks õppida. Sisaldab füüsika põhitõdesid, soojusõpetust, doppleri efekt, erinevad liikumised jpm.
    soojusõpetus , võnkumised , inertsimoment , mehaanilise energia jäävuse seadus , võimsus , raskusjõud , mass , gravitatsioonijõud , nihe , ühtlaselt muutuv liikumine , vektorid , liikumine , termodünaamika

    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    105
    doc
    Füüsika konspekt
    414
    pdf
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    29
    doc
    Füüsika kokkuvõttev konspekt
    109
    doc
    Füüsikaline maailmapilt
    34
    docx
    Füüsika eksami konspekt
    31
    doc
    Füüsika eksam
    15
    doc
    Füüsika I eksami piletid
    29
    doc
    Põhivara füüsikas



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun