Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju vi ruumala muutumist. Elastseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille korral keha vtab prast vlise ju mju lppemist esialgse kuju tagasi. Plastiliseks deformatsiooniks nimetatakse niisugust deformatsiooni, mille mjul keha ei vta esialgset kuju tagasi prast vlise ju lppemist. Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjud on vrdeline deformatsiooni suurusega ning vastupidine deformatsiooni suunale. F = -kx F=elastjusjud(N), k=jikus(N/m), x=deformatsiooni suurus(m) Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mjuvat toetuspinna, vi riputusvahendi elastsusjudu. gravitatsiooniseadus (lisada valem). Kaks keha tmbuvad teineteise poole juga, mis on vrdeline nende kehade
Kirjelda mis on impulss. Lisaks too impulsi arvutamise valem koos mõõtühikuga Impulss on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Valem on p=m*v ja ühik kg*m/s Too impulsi jäävuse kohta mõni näide igapäevaelust Kui astud kinnitamata paadilt kaldale, püssi tagasilöök laskmisel Millist nähtust nimetatakse deformatsiooniks. Elastne. Plastne Deformatsiooniks nimetatakse deformeerumise tagajärjel tekkivat kuju muutust. Elastne deformatsioon on kui keha pärast deformeeriva mõju lõppu taastab oma esialgse kuju täielikult või osaliselt. Plastne on kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju. Võrdle rasket massi ja inertset massi omavahel Need on arvuliselt võrdsed ja olemuselt erinevad. Mis on hõõrdejõud ja selle arvutamise valem Hõõrdejõud on jõud, mis takistab keha liikumist või liikuma hakkamist.
Deformatsiooniks laiemas mõistes nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete (mahu) muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Kontekstist peab alati selguma, kas tegemist on laiema või kitsama tõlgendusega. Deformatsioonid jagunevad: 1.1 Plastilised deformatsioonid ehk jääkdeformatsioonid on deformatsioonid, mille korral
Töö nr: 9 TO: ELASTSUSMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Hooke`i seaduse rakendamine traadi Uuritavast materjalist traat, indikaatorkelladega materjali elastsusmooduli määramiseks varustatud mõõteseade traadi pikenemise tõmbedeformatsiooni kaudu, määramiseks, kruvik, mõõtelint. Skeem Töö teoreetilised alused Keha deformatsiooniks nimetatakse keha kuju ja mõõtmete muutumist jõu mõjul. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nimetatakse deformatsiooni elastseks Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme muutuse x ja esialgse mõõtme x suhtega = Arvu nimetatakse suhteliseks deformatsiooniks
HÕÕRDEJÕUD ❏ Hõõrdejõud on liikumist takistav jõud ❏ Hõõrdumisel omandavad kehad laengu ❏ Hõõrdejõud jaguneb kolmeks: seisuhõõrdejõud (mõjub siis kui keha seisab), liugehõõrdejõud (mõjub siis kui keha liigub), veerehõõrdumine (kui keha veerem, see on kõige suurem hõõrdejõud) ❏ ELASTSUSJÕUD ❏ Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ja selle tagajärjel tekkinud kujumuutust nimetatakse deformatsiooniks. ❏ See võib olla nii pöörduv kui ka pöördumatu protsess. ❏ Kui keha pärast deformeeriva mõju lõpetamist taastab oma esialgse kuju on tegemist elastse deformatsiooniga, kuid kui säilitab deformatsiooniga saadud kuju on tegemist plastse deformatsiooniga.
Keha kaalu arvutatakse valemiga: P=m*g Hõõrdejõud Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist üksteise suhtes nim. hõõrdejõuks. Fh- Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastassuunaline keha liikumisega (Tekib kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni). Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Jõude mõõdetakse dünamomeetriga. Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks.
Keha kaalu arvutatakse valemiga: P=m*g Hõõrdejõud Jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist üksteise suhtes nim. hõõrdejõuks. Fh- Hõõrdejõud Hõõrdejõud on vastassuunaline keha liikumisega (Tekib kuna pindade konarused jäävad üksteise taha kinni). Seisuhõõrdejõud on hõõrdejõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Jõude mõõdetakse dünamomeetriga. Elastsusjõud Deformatsiooniks nim. keha kuju muutumist. Kehi, mis taastavad oma esialgse kuju, peale deformeeriva jõu lakkamist, nim. elastseteks kehadeks ja deformatsiooni nim. elastseks deformatsiooniks. Iga keha on mingil määral elastne. Kehi, mis säilitavad talle antud kuju peale deformeeriva jõu lakkamist nim. platseteks kehadeks ja deformatsiooni plastseks deformatsiooniks. Kehi, mis juba väikse deformatsiooni korral purunevad nim. rabedateks kehadeks.
a= F/m 6. Gravitatsioon Kaks keha tõmbavad neid ühendava sirge suunas jõuga, mis on võrdeline kehade massidega ja pöördvõrdeline nende vahelise kauguse ruuduga. g= m/s² g=vabalangemise kiirendus, mis on kõikidele kehadele ühesugune m= keha mass s=kaugus kehade vahel 7. Mis on raskusjõud ? Raskusjõud on jõud, millega maa tõmbab enda poole maapinna lähedal olevaid kehi. See on gravitatsioonijõud. F= m*g 8. Mis on deformatsioon ? Deformatsiooniks nim. Keha mõõtmete või kuju muutumist. Liigid: tõmme ja surve, paine, vääne, nihe. 9. Elastsusjõu arvutamise valem ja suund F= k* l = näitab keha pikenemist või lühenemist. k= deformeeritud keha jäikus. Suund on vastupidine deformatsioonile. 10. Hõõrdejõu arvutamise valem ja suund Fh= *N N-toereaktsioon -liugehõõrdetegur Fh-hõõrdejõud . Liikumisele on vastassuunaline ja see vähendab keha liikumise kiirust. 11. Millest sõltub hõõrdetegur ?
Töövahendid: 25 cm pikkune kummipael, vettpidav väiksem kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, mõõtjoonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha (telefon), vesi. Tööülesanne: uurida kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollida Hooke'i seadust ja määrata keha mass. Teoreetiline eeltöö: 1. Elastsusjõuks nimetatakse keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu. 2. Elastseks deformatsiooniks võib lugeda keha kuju muutumist, mille käigus keha venib, paindub või surutakse kokku. 3. Elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest väljendab Hooke'i seadus. F e = k l, kus l (delta l) väljendab deformatsiooni pikenemist ja k on võrdetetegur, mida nimetatakse deformeeritud keha jäikuseks. Jäikuse mõõtühik on 1 N/m. 4. Uurimisalust sõltuvust nimetatakse Hooke'i seaduseks ning tema graafik on alati deformatsioonile vastupidine.
(põrkel kehad soojenevad ja selle tõttu nende siseenergia suureneb). Seetõttu võime energia jäävuse seaduse kirjutada kujul Te = T p + E , m1v12 m2 v 22 (m + m2 ) V 2 kus Te = + on kineetiliste energiate summa enne põrget, T p = 1 2 2 2 kineetiline energia peale põrget ja E kehade siseenergiate muutus põrkel ehk kehade deformatsiooniks kulunud energia. Arvutame kineetilise energia enne ja pärast põrget m1v12 m2 v22 2 52 3 4 2 Te = + =( + ) J = 49,0 J, 2 2 2 2 (m1 + m2 )V 2 (2 + 3)4,4 2 Tp = =( ) = 48,4 J. 2 2 Deformatsiooniks kuluv energia on võrdne kineetiliste energiate vahega E = Te - Tp = ( 49,0 - 48,4 ) J = 0,6 J .
18. Suletud süsteemi kogu impulss on/ei ole jääv. 19. Liikumishulga, ehk impulsi jäävuse seaduse rakenduseks on reaktiiv liikumine. 20. Keha kaaluks nimetatakse : kehamassi, mis avaldab raskust sellele asetuvale pinnale,kus on vastav keha. 21. Raskusjõud mõjub alati Maa keskpunkti suunas. 22. Raskusjõud on/ei ole keha kaalu olemasolu põhjus. 23. Kaaluta olek- keha avaldab/ei avalda alusele/riputusvahendile survet. 24. Keha kuju muutumisel tekkivat jõudu nimetatakse deformatsiooniks. 25. Kirjuta kõik 5 deformatsiooni liiki: ...................................................................................................................................... .............................................................................................................................................. ........................ 26. Kirjuta seos ,mis kirjeldab elastsusjõudu:...................................................................................
korral esineb esineb liugehõõrdejõud. liugehõõrdejõud. Vedelikhõõrdum Kuivhõõrdumine ine deformatsioon • Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. • Deformeerimisel kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. • Elastsusjõud on arvuliselt võrdne keha deformeeruva jõuga, • Suunalt aga vastupidine sellega. • Elastsusjõud moodustab osakeste vahelistest jõududest. Tänan vaatamast!
nende liikumist teineteise vahel. Hõõrdejõud on alati suunatudvastupidises suunas keha liikumise suunaga. Hõõrdejõu suurus sõltub: Rõhumise jõust, Kokku puutuvate pindade materialist ja pindade töötlemisest. Saab vähendada: Muutes pindade töötlust, vähendades rõhumis jõudu ja kasutades määürde aineid. 9. Jõudu mõõdetakse dünamomeetriga ja selle mõõtühikuks on njuuton, N. 10. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist. Liigid on elastne ja plastiline. Elastne jõud on siis kui deformeeriva mõju lakkamist keha taastab oma kuju. Plastiliseks nimetatakse keha, mis peale deformeeriva mõju lakkamist ei taasta oma alg kuju. 11. Elatsus jõuks nimetatakse kehas tekivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga.. Elastsus jõud moodustub tänu osakeste vahelistele jõududele. 12
Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Mida suurem on kehade omavaheline kaugus, seda väiksem on gravitatsioonijõud. Maa või mõne teise taevakeha lähedal asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu nim raskusjõuks. Maapinna ligidal saab raskusjõudu arvutada valemist Fr=mg, kus Fr on kehale mõjuv raskusjõud, m on kehale mass ja g on tegur, mille väärtus maapinnal on g=9,8N/kg(kasut g=10N/kg). Elastusjõud!! Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks kehaks nim keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub(padi, vedru). Deformatsioon on plastiline, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu(plastiliin). Elastsusjõuks nim kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Dünamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga
korrapäraselt. Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib osakestevaheline tõmbejõud. Keha venitamisel aineosakesed kaugenevad üksteisest, tekib aineosakeste vaheline tõmbejõud. Elastsusjõud moodustub osakestevahelisest jõududest. 15.Mida näitab keha jäikus(k)? * ühik on 1N/m * tähis k Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. 16. Keha deformatsiooni liigid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha)elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks. Valemid:
Hõõrdumist jaotatakse: · seisuhõõrdeks (takistab keha liikuma hakkamist) · liugehõõrdeks (tekib keha libisemisel) · veerehõõrdeks (ratas veerb keha pinnal) Hõõrdejõud sõltub: · rõhumisjõust · pindade töötlusest · kehade materjalist Hõõrdumine võib olla nii kasulik kui kahjulik. Kui hõõrdumine on kasulik, siis püütakse seda suurendada, kui aga kahjulik, siis vähendada. Elastsusjõud Keha kuju ja ruumala muutumist nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni liigitatakse: · elastseks · plastiliseks Juhul kui keha kuju ja ruumala taastub on tegemist elastse deformatsiooniga. Kui keha kuju ja ruumala ei taastu on tegemist plastilise deformatsiooniga. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule.
kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdejõud on tingitud: 1)Pindade ebatasadus 2)Sõltub keha liikumise kiirusest 3)Sõltub kehade vahelisest elektromagnetilisest ja gravitatsioonilisest jõust. Kuidas parandada hõõrdejõudu-vedelikega jne 5. Mis on deformatsioon ning millest on see tingitud? Deformatsioon- keha osakeste vastastikune asendi muutus, mis tingib selle keha kuju ja mõõtmete muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nimetatakse aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Deformatsioon on tingitud: 1) Plastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu (näiteks plastiliini voolimine, paberi kortsutamine). 2) Elastsed deformatsioonid on deformatsioonid, mille korral pärast
9. Kuidas jaotatakse materjale tulepüsivuse järgi? Tulepüsivus näitab kuidas materjal toimib tules ja sellejärgi jagatakse ehitusmaterjalid mittesüttivateks,raskeltsüttivateks ja süttivateks. 10. Mis on deformatsioon? Deformatsioon (strain) on keha või materjali omadus muuta oma kuju ja vormi massis kaotamata. 11. Kuidas jaotatakse materjale deformeerumise järgi? Materjalid jagatakse deformeerumise järgi sitketeks ja haprateks. 12. Mida nim. Plastseks deformatsiooniks? Plastseteks nimetatakse neid deformatsioone,kus materjali kuju mõjuva jõu eemaldamisel ei taastu. 13. Mida nim.elastseks deformatsiooniks? Elastseteks nimetatakse neid deformatsioone,mille puhul materjal taastab oma kuju peale mõjuva jõu eemaldamist. 14. Mis on kõverus? Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. 15. Mida mõistetakse materjali hõõrduvuse all? Hõõrduvus on materjali mahu ja massi
Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab, millise osa võrra on suurenenud või vähenenud keha mõõtmed, nim. suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1). Elastsusmooduli arvutamiseks venitusest esitatakse valem kujul E=Fl/(Sl). Elastsuse mõõtmiseks riputatakse traadile algkoormus F 0 traadi sirgestamiseks ja vihid traadi venitamiseks. Kahe vesiloodi kasutamisega elimineeritakse kronsteini võimaliku
halvemini o Millest sõltub liugehõõrdejõud? 1. Hõõrdejõud sõltub rõhumisjõust (see jõud millega teine peale surub 2. Sõltub pindade töötlusest (mida konarlikum on pind seda suurem on hõõrdejõud) 3. Kokkupuutuvate pindade materjalist nt. Jää peal libisemine on kergem, kui asvaldil plastmass ja kummitahvel Elastsusjõud Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks Elastne plastiline 1. Deformatsioon on elastne kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub 2. Deformatsioon on plastiline, kui deforveeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deforveervale jõule Elastsusjõud tekib kehas aineosakeste vastastikmõju tõttu 1
3p. 2. Lõpeta laused. Iga sisuliselt õige ja lause mõttega sobiv vastus annab punkti. 18p A) Gravitatsiooniks nimetatakse kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Arvuliselt iseloomustatakse gravitatsioonilist vastastikmõju gravitatsioonijõu abil. Gravitatsioonijõud on seda suurem, mida suurem on keha mass ja seda väiksem, mida suurem on kehade vaheline kaugus. Raskusjõuks nimetatakse Maa või mõne teise taevakeha lähedal olevale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu. B) Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Deformatsiooni on peamiselt kaks liiki. Mõnede materjalide puhul räägitakse ka haprast deformatsioonist. Need materjalid painduvad veidi ja purunevad kergesti. Selline on näiteks paber. Elastse deformatsiooni näiteks on väljavenitatud vedru esialgse kuju taastumine jõu mõju lõppemisel. Hapra deformatsiooni näiteks on kokku kägardatud šokolaadipaber.
'' Keha Inertsust väljendatakse massides. Mida inertesem on keha, seda suurem on keha mass. Massi mõõdetakse kaaludega: kangkaalude ja vedrukaaludega. Kaalud on tasakaalus, kui Maa tõmbab ühesuuguse tugevusega nii kaalutavat eset kui kaaluvihte. Raskusjõu tõttu venib vedrukaalu verdu rohkem välja, mida suurem on keha mass. Elastsusjõud. · Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk deformeerimisel tekkiv jõud. · Keha kuju muutumist nimetatakse deformatsiooniks. · Defarmatsioon on elastne , kui keha esialgne kuju taastab ja plastiline,kui ei taastu · Elastset keha saab venitada,kokku suruda ja väänata. · Elastsusjõudu saab mõõta dünamomeetriga. · Dümamomeetri abil võrreldakse mõõdetavat jõudu dünamomeetri vedrus tekkiva elastsusjõuga, verdus tekkiv elastsusjõud võrdub kehale mõjuva raskusjõuga. · Kui keha kokku surutakse, siis aineosakesed lähenevad üksteisele, tekib
* lakk * pintsel * liivapaber * viil * kummnöör Elastsusjõud & Hooke seadus Elastsusjõud Hooke seadus Elastseks nimetatakse keha, mille Hooke'i seaduse kohaselt kehas tekkiv kuju peale deformeeriva mõju elastsusjõud Fe on võrdeline keha lakkamist taastub. Keha kuju pikkuse muutusega (pikenemisega) x: muutmist nimetatakse Fe = - k x (miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformatsiooniks. Deformatsioon deformeeriva jõu suhtes on elastne, kui deformeeriva mõju vastassuunaline). Võrdetegurit k lakkamisel keha esialgne kuju nimetatakse jäikusteguriks. taastub nagu katapuldi puhul. Jäikustegur iseloomustab keha. Ta Elastsusjõuks nimetatakse kehas näitab, kui suur elastsusjõud tekib tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid keha pikkuse ühikulisel muutmisel.
Elastsusjõud. Elastsed ained-kumm-deformeeritav, võtab tagasi oma esialgse kuju Plastsedained-näts. Deformeeruv kuid kuju tagasi ise ei võta. Elastsusjõud on jõud, mis tekib kehade deformeerimisel ja on suunatud nii ,et keha püüab võtta tagasi oma esialgset kuju. Elastsusjõu kohta käib Hooke seadus.Keha deformeerimisel tekkiv elastsusjõud on alati võrdeline suhtelise pikenemisega ja suunatud vastupidiselt osakeste nihke suunaga deformatsioonil. Deformatsioonid. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju või ruumala muutumist ingite väliste jõudude mõjul. Nt. 1. plastiline muljumine 2. kummipaela venimine 3.lusika painutamine Deformatsioone liigitatakse: 1) 1.Elastsed- võtab pärast jõu mõjumist esialgse kuju tagasi 2) Plastilised keha ei võta tagasi esialgset kuju. Jõu mõjumise suuna järgi: 1) veitus e tõmbejõudeformatsioon(näts, kumm) 2) survedeformatsioon(pall, plastiliin) 3) paindedeformatsioon(joonlaud)
Keha inertsuse mõõt on mass [1 kg]. (Inerts ≠ inertsus) 39.Sõnastada Newtoni II seadus. - Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a=F/m 40.Defineerida 1 N. - 1 N on jõud, mis annab 1 kg massiga kehale kiirenduse 1 m/s2 41.Mis on jõud? Mida tähendab, et jõud on vektoriaalne suurus? - Jõud iseloomustab ühe keha mõju teisele. Jõud on vektoriaalne suurus, kuna tal on suund ja arvuline väärtus. 42.Mida nimetatakse deformatsiooniks? - Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist. On olemas plastne ja elastne deformatsioon. 43.Sõnastada Hooke’i seadus. - Väikestel deformatsioonidel on keha kuju muutumine võrdeline elastsusjõuga. Fe= -kΔll 44.Mida nimetatakse toereaktsiooniks? - Toereaktsiooniks nimetatakse aluse poolt kehale mõjuvat elastsusjõudu, mis tasakaalustab kehale mõjuva raskusjõu. 45.Mida nimetatakse niidi (riputusvahendi) pingeks? - Riputusvahendi pingeks
m m - mass [1kg ] 44. Defineerida 1 N. m 1N on selline jõud, mis, mõjudes 1kg massiga kehale, põhjustab sellele kehale kiirenduse 1 s2 kg m 1N = 1 s2 46. Mida nimetatakse deformatsiooniks? Deformatsiooniks nimetatakse nähtust, mille käigus muutub kehaosakeste vaheline kaugus ning mis kutsub esile elastsusjõu. 47. Sõnastada Hooke'i seadus. Elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega. Fe - elastsusjõ ud [1N ] N Fe = - kx k - vedru jäikus 1 m
raske mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teise kehi ehk gravitatsioonivõimet. N2S Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 1N 1 N on selline jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg põhjustab kehale kiirenduse 1 m/s 2 Jõud Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõul on alati olemas kindel suund, mis teeb ta vektoriaalseks Deformatsioon Deformatsiooniks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete muutuse Hooke'i seadus Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline vedru pikenemisega(lühenemisega) Toereaktsioon Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat aluse elastsusjõudu Riputusvahendi pinge Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu Gravitatsiooniseadus Gravitatsiooniseadus avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole
mass väljendab keha võimet tõmmata ligi teise kehi ehk gravitatsioonivõimet. N2S – Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. 1N – 1 N on selline jõud, mis mõjudes kehale massiga 1 kg põhjustab kehale kiirenduse 1 m/s 2 Jõud – Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõul on alati olemas kindel suund, mis teeb ta vektoriaalseks Deformatsioon – Deformatsiooniks nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete muutuse Hooke'i seadus – Hooke'i seaduse kohaselt on elastsusjõud võrdeline vedru pikenemisega(lühenemisega) Toereaktsioon – Toereaktsiooniks nimetatakse kehale mõjuvat aluse elastsusjõudu Riputusvahendi pinge – Riputusvahendi pingeks nimetatakse kehale mõjuvat riputusvahendi elastsusjõudu Gravitatsiooniseadus – Gravitatsiooniseadus avaldub kahe keha tõmbumisega teineteise poole
Järeldus: langev ja peegeldunud kiir on pööratavad. Pilet 15.3 Laboratoorne töö: Õhu relatiivse niiskuse määramine. Tabeliga.. Pilet 16.1 Juhi takistuse sõltuvus mõõdetest ja temeratuurist. 1m= Selline aine eritakistus, mille tükk pikkusega 1m ja ristlõikepindalaga 1m² omab takistust 1. Takistus sõltub ka temp. Mida kõgem temp seda suurema amplituudiga ioonid võnguvad ja takistavad laengukandjate suunatud liikumist. Pilet 16.2 Deformatsioonid. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Deformatsiooniks laiemas mõistes nimetatakse keha osakeste vastastikuse asendi muutusi, mis tingivad selle keha kuju ja mõõtmete(mahu) muutuse. Deformatsiooniks kitsamas mõistes nim aga suurusi, mis iseloomustavad keha kuju ja mõõtmete muutumise intensiivsust. Kontekstis peab alati selguma, kas tegemist on laiema või kitsama tõlgendusega. Elastsus deformatsioon on keha kuju muutus, mis kaob täielikult pärast välisjõudude kadumist. Hooke'i seadus on
sellise tööga mida keha oleks võimeline tegema antud olukorras ning valitud taustsüsteemi suhtes . · Kineetiliseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu liikumisele ning ta on võrdne keha massi ja kiiruse absoluutväärtuse ruudu poole korrutisega. · Keha potentsiaalseks energiaks nim energiat mida keha omab tänu sellele et keha on vastastikmõjus teiste kehadega. · Keha deformatsiooniks nim keha kuju ja mõõtmete muutumist kusjuures keha deformatsiooni tagajärjeks on kehas elastsusjõudude tekkimine. · Hooke'i seadus: FE=-kx kus k on keha jäikus ja x keha deformatsioon. Suhteliselt väikestel deformatsioonidel on kehas tekkiv elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. · Keha potentsiaalne energia raskusjõudude väljas : E=mgh ja elastsusjõudude väljas : E=kx2/2
määramisel. Simulatsioon:https://phet.colorado.edu/sims/html/masses-and-springs-basics/latest/masses-an d-springs-basics_en.html Teoreetiline osa: Vastastikmõju väljendus jõu olemasolus. See tähendab, et kaks keha, mis on omavahel vastastikmõjus, mõjutavad teineteist jõuga. Selle jõu mõjul keha muudab oma kuju. See kuju muutus võib olla nii väike, et me palja silmaga ei näe seda. Nähtust, kus keha muudab oma kuju jõu mõjul, nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsiooni järgi saame liigitada kehasi kaheks: elastsed kehad ja mitte elastsed ehk plastsed kehad. Elastsed kehad võtavad pärast jõu mõju lõppu oma algse kuju tagasi. Plastsed kehad seda ei tee. Näiteks kokku kortsutatud paber on plastne keha. Kuid kummi pall on elastne keha. Samas, kui kummist palli noaga lõigata, siis muutub ka see plastseks. Reaalselt on kõik kehad väikeste jõudude korral
A=M. . Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks.
kaasa makromolekulaarsete sildade tekkele rakkude vahel. Kui erütrotsüüdid suspendeerida valguvabas lahuses, ei moodusta nad komplekse ja voolavad suhteliselt hästi ka madalatel kiirustel. Teine oluline omadus on see, et reoskoobi või viskomeetri pöörleva kiiruse kasvades muutub punalible kaksiknõgus kuju. Seoses erütrotsüütide deformeerumisvõimega väheneb ka viskoossus. Seega faktorid nagu madal liikumiskiirus (nt liiga väike pinge deformatsiooniks) või liiga palju vererakke (nt liiga vähe ruumi et jõuda optimaalse deformatsioonini) suurendaved veelgi kogu vere viskoossust. Eriti võib see välja tulla mikrotsirkulatsiooni juures, kus kapillaaride diameeter on veel väiksem kui punaliledel. Viskoossus tõuseks neis väikestes veresoontes lõpmatuseni, kui rakud ei omaks võimet piisavalt deformeeruda. Seega juba väike kõrvalekalle normaalsest deformatsioonist võib viia tõsiste kliiniliste tagajärgeseni.
Maakülgetõmbejõust ehk raskusjõust. Gravitatsiooniliseks vastasmõjuks ehk gravitatsiooniks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tümbumise nähtust. Mida suurem on kehade mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab kokkupuutes olevate kehade liikumist teineteise suhtes ning see on alati vastassuunaline keha liikumisele. Miks on kehad elastsed? 5 Keha kuju muutmist nimetatakse deformatsiooniks. Elastseks nimetatakse keha, mille kuju peale deformeeriva mõju lakkamist taastub. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Miks on vees kegi kergem tõsta kui õhus ? Miks vajub metallmünt veekogus põhja, suured laevad aga püsivad veepinnal? Neile annab vastust vedeliku ja gaasi mõjumine kehades. Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud kehi üles. Vedelikus mõjub kehale
enam ei taastu. Sõltuvalt materjali tüübis on lubatud erinev jääkdeformatsioon. Materjali mehaanilised omadused Materjali plastsus määrab materjali võime välise jõu mõjul purunemata ja mõranemata muuta oma kuju. Plastsuse järgi liigitatakse materjalid: haprateks, ei talu deformatsiooni plastseteks. Plastsete materjalide hulka kuuluvad metallid, haprad on kivimid jm. Materjali mehaanilised omadused Deformatsioon Deformatsiooniks nimetatakse väliste jõudude mõjul keha kuju ja mõõtmete muutmist. Eristatakse elastset ja plastset deformatsiooni: Elastse deformatsiooni korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed taastuvad. Plastse deformatsiooni korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju ja mõõtmed ei taastu. Materjali mehaanilised omadused Kulumine on hõõrdumisega kaasnev pinna purunemine ja sealt materjali
väsimuspraoks. Väsimuspiir on suurim pinge, mida materjal talub purunemata kui tahes paljude tsüklite vältel. Konkreetse teguriga R väsimuspiir määratakse proovikehade sarja teimimisega spetsiaalses katsemasinas. Tulemused Wöhleri diagrammina. Väsimustugevuse diagramm – kasutatakse asümmeetrilise tsükli puhul. Iga väsimuskõver annab ühe punkti diagrammi. 8. Varda deformatsioonid: Deformatsiooniks nimetatakse varda mõõtmete ja kuju muutust. Igale varda sisejõule vastab põhideformatsioon, kitsamas mõttes deformatsiooniks nimetatakse ka moondeid (suhtelisi deformatsioone). Deformatsioon kirjeldab materjaliosakeste omavahelise asendi muutumist konstruktsiooni punktis ja annab deformatsiooniolukorra pildi varda punktides. Varda deformatsiooni kui tervikut kirjeldatakse tema deformeerunud telje asendi kaudu ehk telje siiretega. Seega siirded arvetavad kogu varda deformatsiooni.
hõõrdejõud. Hõõrdejõu suurendamiseks puistatakse jääle liiva, autole pannakse naastrehvid. Et tööriistad püsiksid paremini käes, tehakse käepidemed karedad. Hõõrdejõu vähendamiseks lihvitakse kahade pindu. HÕÕRDEJÕUD SÕLTUB KEHADE MATERJALIST Hõõrdejõu suurendamiseks tehakse kingatallad materjalist, mis jää peal ei libise; viiuli poogna jõhve hõõrutakse kampoliga. Hõõrdejõu muutmiseks määritakse suuski 32. Mis on deformatsioon? DEFORMATSIOONIKS nimetatakse keha kuju muutmist. Deformatsioon on elastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju taastub. Elastse deformatsiooni liigid: tõmbe, surve, painde, vääne, nihke. Deformatsioon on plastne, kui deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Elastsusjõud moodustub osakestevahelistest jõududest.
mehaanilistele jõududele. Välisjõud : · Staatilised e. Koormused toimivad sujuvalt, ühes suunas, jäädes suuruselt püsivateks või vähesel määral kasvavateks. · Dünaamilised e. Löögilised toimivad mingile kehale palju kordi- korduvalt ja täie jõuga. · Vibratsioon kui dünaamiline koormus mitmekordselt muudab oma suunda ja suurust. · Pikaajalised koormused Materjali e. Keha kuju muutmist välisjõudude mõjul nim. Deformatsiooniks. Elastsuseks nim. deformatsiooni, mis kaob välise jõu tome lakkamisel. Pinge jõud, mis tekib materjalis välisjõudude mõjul. Pinged materjalis kasvavad seni, kuni ületavad materjali osakeste sidestustugevuse piiri ning materjal puruneb.Purustavaks koormuseks nim. Koormust, mis tekitab keha purunemise. Pinge,mis tekib kehas enne purunemist, nim. Tugevuse piiriks. Suurim pinge, mille katkemisel veel materjali mõõdud ja kuju taastuvad, nim. Elastsuse piiriks.
Vastavalt jõu mõjumise suunale liigitakse koormiseid ka deformatsioone: surve, tõmbe, painde, ja väände koormisteks. Staatiline koormis muutuv suurus sujuvalt ajaühikus on väga väike. Jõu suuruse muutumine kiiresti ajas nimetatakse dünaamilisteks: löögiline, sitkus, purunemine ja väsimus. 6. Nimetage deformatsiooni liigid ja kuidas neid rakendatakse tehnikas? Olenevalt deformeeritavuse astmest suurusest liigitatakse neid: Elastseteks deformatsiooniks-jõu eemaldumisel materjal võtab esialgse kuju. Plastsed deformatsioonid-tekivad sel juhul kui aine osakesed aatomid viiakse teineteisest nii kaugele et nende vaheline tõmbejõud kaob ja jõu eemaldumisel materjal esialgsed kuju ei taasta. Deformeeritavuse määrab materjali sitkuse ja rabedus ja sellele järgnev purunemise iseloom. 7. Nimetage materjali saatilised (4) ja dünaamilised tugevused (2) ning nende tähised ja mõõtühikud?
• Jääl libisev 156 g massiga jäätükk pidurdub kiirendusega –0,3 m/s2. Arvuta hõõrdetegur. • Autokummide ja kiilasjää vaheline hõõrdetegur on 0,05. Kas auto saab hakata horisontaalsel kiilasjääga kaetud teel liikuma kiirendusega 0,4 m/s2 või 0,6 m/s2? Elastsusjõud, Deformatsioon • Teame, et vastastikmõju üheks võimalikuks tagajärjeks on kuju muutumine. Keha kuju muutumist nimetatakse deformeerumiseks ning selle tagajärjel tekkivat kujumuutust deformatsiooniks (ld de- + fôrma 'ära, vastupidi + kuju'). • Deformeerumine võib olla kas pöörduv või pöördumatu protsess. Kui keha pärast deformeeriva mõju lõppemist taastab oma esialgse kuju kas täielikult või osaliselt, on tegemist elastse deformatsiooniga. Absoluutselt elastse deformatsiooni korral taastub endine kuju täielikult. Kui pärast surve lõppu säilub deformeerimisel saadud kuju, on tegemist plastse deformatsiooniga. Elastsusjõud
ka deformatsioon on negatiivne.Elastne ja plastiline deformatsioon Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega = E kus E elastsusmoodul.Sellist deformatsiooni, kus on võrdeline -ga,nimetatakse elast-seks deformatsiooniks. Elastne deformatsioon on pöör-duv.Elastsusmoodul on seotud osakeste va-heliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side,seda suurem on E . Keraamilistel ma-terjalidel on võrreldes metallidega suurem E, polümeeridel aga väiksem.Plastilisel deformats. Toi-mub aatomite libisemine üksteise suhtes ja seejärel uute sidemete tekkimine Pinge eemaldamisel sä-ilib 'jääk deformatsioon'.Materjale, millel on väike plastilise voolamise piirkond, nim. rabedateks. 5.Libisemispinnad
-) Seisuhõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha liikuma hakkamisel. -) Liugehõõrdejõuks nimetatakse hõõrdejõudu, mis tekib keha libisemisel teise keha pinnal. -) Liugehõõrdejõud on keha liikumise vastassuunaline jõud. * Hõõrdejõud on jõud, mis mõjub kehale. * Hõõrdejõud on elektromagnetilise olemusega jõud. * Kui keha liigub ühtlaselt, siis on hõõrdejõud võrdne veojõuga (Fv-ga) (Fv = Fk). 1.5.4. Elastsusjõud * Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist (Elastne ja plastine). -) Elastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. -) Plastne deformatsioon deformatsioon, mille puhul deformeeriva mõju lakkamisel keha esialgne kuju ei taastu. * Deformatsiooni liigid: paine; surve; tõmme; vääne; nihe. * Deformatsioon põhjustab elastumisjõu. * Elastsusjõuks nimetatakse kehas tekkivat jõudu, mis on võrdne kuid vastassuunaline keha deformeeriva jõuga
A=M.. Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid on venitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks.
negatiivne. Nihkedeformatsiooni määramisel leitakse nihkepinge, kus jõud on rakendatud vastassuunaliselt kahele paralleelseke pinnale suurusega A0(null). Elastne ja plastiline deformatsioon. Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurem osa metallide deformatsioon võrdeline pingega. Sellist deformatisooni kus (sümbol) on võrdeline (sümbol), nim elastseks deformatsiooniks. Elastne deformatsioon on pöörduv. Pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kah elastsusmooduliga E1 ja E2. Elastsusmoodul sõltub temperatuurist- temp tõusul E väheneb. Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side, seda suurem on E. Keraamilistel materjalidel on võrrelde metallidega suurem E,
kehale palju kordi korduvalt ja täie jõuga. Kui dünaamiline koormus mitmekordselt muudab oma suunda ja suurust, siis nimetame seda vibratsioon koormuseks. Pikaajalised koormused on niisugused koormused, mis mõjuvad kehale väga pika aja jooksul. Deformatsioon. Kõik materjalid muudavad välisjõudude teatud suuruse mõjul oma kuju ja mõõtmeid. Materjali e. keha kuju muutumist välisjõudude mõjul nimetatakse deformatsiooniks. Deformatsioon, mis kaob kui lakkab välise jõu toime, nimetatakse elastsuseks. Pinge. Välisjõud püüavad muuta keha kuju ja mõõtmeid, püüavad lõhkuda sidemeid tema osakeste vahel. Samal ajal materjal osutab välisjõududele vastupanu. Sellist jõudu, mis tekib materjalis välisjõudude mõjul nimetatakse pingeks. Väliste jõudude kasvamisel pinged materjalides kasvavad seni, kuni ületavad materjali osakeste sidestustugevuse piiri ning materjal puruneb.
Väändedeformatsiooni uurimisel rakendatakse tangensiaalsete jõudude paari T. Väändepinge on võrdeline jõuga T, väändedeformatsioon avaldub aga =tg, kus on väändenurk. 5.2 Elastne ja plastiline deformatsioon Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega =E (5.1) Hooke'i seadus kus E elastsusmoodul. Sellist deformatsiooni, kus on võrdeline -ga, nimetatakse elastseks deformatsiooniks. Vastav graafik on sirge. Elastne deformatsioon on pöörduv pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kahe elastsusmooduliga E1 ja E2. Elastsusmoodul sõltub temperatuurist temperatuuri tõusul E väheneb. Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side, seda suurem on E (seda vähem deformeerub)
Väändedeformatsiooni uurimisel rakendatakse tangensiaalsete jõudude paari T. Väändepinge on võrdeline jõuga T, väändedeformatsioon avaldub aga = tg, kus on väändenurk. 5.2 Elastne ja plastiline deformatsioon Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on suurema osa metallide deformatsioon võrdeline pingega = E (5.1) Hooke'i seadus kus E elastsusmoodul. Sellist deformatsiooni, kus on võrdeline -ga, nimetatakse elastseks deformatsiooniks. Vastav graafik on sirge. Elastne deformatsioon on pöörduv pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kahe elastsusmooduliga E1 ja E2. Elastsusmoodul sõltub temperatuurist temperatuuri tõusul E väheneb. Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam on side, seda suurem on E (seda vähem deformeerub)
võimeline olulist kahju tekitama, kuid suure sideaine sisaldusega kermiste pinnal tekib kaater. Samasugune kulumine on täheldatav ka WC-Co kõvasulamite kulumisel. Lisaks eelpool nimetatud protsessidele on suurtel WC teradel nähtavad libisemisjooned, mida pole märgata TiC ja Cr3C2 teradel. WC-Co kõvasulamite suurem kulumiskindlus on seletatav ka sellega, et osa abrasiiviosakeste löögienergiast kulutatakse osa WC terade plastiliseks deformatsiooniks. Seega sõltub suure kineetilise energiaga ,,pommitamsel" erosiooni mehhanism abrasiiv ja materjali kõvaduse suhtest. Kui kermise kõvadus on suurem abrasiivi kõvadusest (Hk>Ha), siis on võimalikud järgmised protsessid: -sideaine kriimustamine ja väljatõrjumine; -suurte karbiiditerade ja karbiidse karkassi purunemine; - faasidevahelise piiri purunemine; - üksikute väikeste karbiiditerade nihe ja väljamurenemine ilma purunemata.
Staatilised koormused mõjuvad kehale samasuunaliselt, nende suurus võib olla püsiv või aeglaselt kasvav ettenähtud suuruseni (palkide raskus, mis mõjub raudtee platvormile. Dünaamilised koormused e. löökkoormused mõjuvad kehale järsku kogu jõuga. Vaiade löömine maasse). Kõik materjalid välisjõudude teatud suuruse mõjul muudavad oma kuju ja mõõtmeid. Materjali e. keha kuju muutumist välisjõudude mõjul nimetatakse deformatsiooniks. Välis-jõud püüavad muuta keha kuju ja mõõtmeid, püüavad lõhkuda sidemeid tema osakeste vahel. Samal ajal materjal osutab välisjõududele vastupanu. Sellist jõudu, mis tekib materjalis välisjõudude mõjul nimetatakse pingeks. Pinge suurus arvutatakse tavaliselt Pa (paskalites) N/m2 njuutonites ristlõike m2 kohta. Pa (N/m2) Koormust, mis tekitab keha purunemise nim. purustavaks koormuseks. Pinget, mis esineb kehas enne purunemist, nim. tugevuse piiriks.
A=M. . Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. Keha massikeskmeks nimetatakse punkti, mille suhtes keha osade raskusjõudude momentide summa on alati null (jõumomendid on tasakaalus, keha raskusjõudude mõjul ei pöördu). Güroskoop on massiivne keha, mis suure nurkkiirusega pöörleb oma sümmeetriatelje ümber. Deformatsiooniks nimetatakse keha kuju muutumist jõu mõjul. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon kaob, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) elastseks. Kui jõu mõju lakkamisel deformatsioon (vähemalt osaliselt) jääb alles, siis nimetatakse deformatsiooni (ja ka vastavat keha) mitteelastseks ehk plastseks. Elastse deformatsiooni liigid onvenitus, nihe ja vääne. Kehas tekkivat jõudu, mis püüab taastada keha esialgset kuju, nimetatakse elastsusjõuks.
annaabi.ee 
