Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"võnkumised" - 364 õppematerjali

võnkumised on veel küllalt heas lähenduses vaadatavad harmoonilistena isegi siis, kui niidi maksimaalne kõrvalekalle on 30 0 . Suurematel hälvetel on pendli võnkumine perioodiline, aga ei avaldu enam harmoonilistel võnkumistel kehtiva lihtsa seosega.
thumbnail
1
rtf

Elektromagnetilised võnkumised

Laengu, voolutug ja pinge perioodilisi muutumisi nim elektromag.võnkumisteks(nt.vahelduvvool).Kõige lihtsam on tekitada el.mag. võnkumisi kasutades võnkeringi. 2. Võnkering on lihtsaim süsteem, milles võib tekkida elektromagnetiline vabavõnkumine. Koosneb omavahel ühendatud kondensaatorist ja induktiivpoolist.+skeem 3. Võnkumised võnkeringis: I-kuna kondensaatori plaadid on otseühenduses läbi pooli, algab kondendaatori tühjenemine. II-kuna tühjenemisvool muutub ajas, siis tekib poolis, millel on suur induktiivsus, eneseind.vool, mis püüab tühjenemist takistada. III-eneseind.vool laeb kondensaatori, nüüd aga vastupidiselt. IV-tekib tühjenemisvool I ja kogu protsess hakkab korduma ehk võnkeringis tekivad el.mag. võnkumised. 4...

Füüsika
47 allalaadimist
thumbnail
3
xls

Füüsika 2-praktikum-vabad võnkumised arvutused excelis

Rs A1 A2 A3 A4 A1 A A1/A2 A3/A4 æ1 = ln æ3 = ln 3 æ Jrk nr. mm mm mm mm A2 A4 1 0 40 32 30 26 1,25 1,15 0,223 0,143 0,183 2 25 40 30 22 18 1,33 1,22 0,288 0,201 0,244 3 50 40 28 20 14 1,43 1,43 0,357 0,357 0,357 4 75 40 26 18 10 1,54 1,80 0,431 0,588 0,509 5 100 40 22 12 6 1,82 2,00 0,598 0,693 0,645 6 125 40 21 11 6 1,90 1,83 0,644 0,606 0,625 7 150 40 18 8 4 2,22 2,00 0,799 0,693 0,746...

Füüsika ii
551 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Võnkumised

Asendades siia relaksatsiooniaja valemist (7.12), saame A A A( ) = . (7.13) e 2,72 4 Võnkumise relaksatsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku, mille vältel võnkumise amplituud kahaneb e ehk ligikaudu 2,72 korda. Ilmselt sumbuvad võnkumised seda aeglasemalt, mida suurem on relaksatsiooniaeg. Lisaks relaksatsiooniajale iseloomustatakse võnkumise sumbuvust veel ühe suurusega ­ sumbuvuse logaritmilise dekremendiga. Sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks nimetatakse naturaallogaritmi kahe järjestikuse amplituudi suhtest: A(t ) A exp( - t ) = ln = ln = ln ( exp( T ) ) = T . (7.14) A(t + T ) A exp ( - ( t + T ) ) Tuleme nüüd tagasi valemi (7...

Füüsika
119 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Füüsika I, praktikum 17, Keele võnkumised

Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 17 OT allkiri: Keele võnkumised Töö eesmärk Töövahendid Seisulainete tekitamine keelel ja nende Statiivile kinnitatud keel koos alusega uurimine. vihtide jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Töö teoreetilised alused...

Füüsika
607 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vabad Võnkumised

07 Õpperühm: EAEI-21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT VABAD VÕNKUMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Sumbuvate võnkumiste uurimine võnkeringis, Impulssgeneraator, induktiivpool, mahtuvus- ja takistussalv mis koosneb induktiivpoolist L, kondensaatorist C ning ostsillograaf. ja aktiivtakistist R. Skeem Töö käik. 1. Protokollige mõõteriistade andmed. 2. Koostage skeem vastavalt joonisele, kasutades juhendaja poolt antud L, C ja R s väärtusi (Rs on takistussalve näit). 3. Paluge juhendajal kontrollida ühenduste õigsust. 4. Reguleerige ostsillograafi nupud asenditesse, mis v...

Füüsika
1352 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Keele võnkumised

/. 0 0/0/0 0.0 Katseandmete tabel Seisulainete uurimine keelel. l = ......±........., d = ......±........., =......±......... Katse nr. m, g fgen, Hz fn, Hz v, m/s v, m s 1. 2. 3. 4. 5. Arvutused ja veaarvutused t , 0.95 2.0 l=0.900 m d 4.0 10 -4 m m g 9.818 s2 kg 7.8 10 3 m3 m1 0.729 kg m 2 1.151 kg m 3 1.454 kg m 4 1.593 kg Omavõnkesageduste arvutamine n mg fn ld 1. n = 1 1 m 1g f n1 47.47 Hz ld 1 m 2g f n2 59.65 Hz ld 1 m 3g f n3 67.05 Hz ld 1 m 4g f n4 70.18...

Füüsika
670 allalaadimist
thumbnail
6
pdf

Vabad võnkumised - praktikum 26

$$ /0 / 0 40 402 4 . 0 / 0 /5 12 3 Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... A1 A R, A1 , A2 , A3 , ln ln 2 Nr. R+Ro A1/A2 A2/A3 A2 A3 mm mm mm 1. 2. 3...

Füüsika ii
786 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühtlane ringliikumine, võnkumised

W=/t. ühik rad/s. V=Wr Keha hoiab ringjoonel kesktõmbejõud. Ringliikine võib olla perioodiline. Seda isel. Periood ja sagedus. T-periood, mille jooksul keha sooritab ühe täisringi. Ühik s t-aeg n- täisringide arv T=t/n f-sagedus, täisringide arv ühes ajaühikus f= 1/T=n/t ühik HZ Võnkumised Kahte liiki: Vaba ja suund võnkumised . Vaba võnkumise tekkiminetingimused: Peab olema jõud, mis viib keha tasakaalu asendist välja; hõõrdumine süsteemis peab olema väike. Vabavõnkumised on sumbuvad võnkumised. Sundvõnkumised on sumbumatud, need võnkumised toimuvad perioodiliselt mõjuva välisjõu mõjul. X- hälve, keha kaugus tasakaalu asendist antud ajamomendil. Ühik m. A-amplituud,e. maksimaalne hälve T- võnkeperiood- aeg mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks. Ühik s....

Füüsika
41 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Keele võnkumised praktikum 17

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 OT Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine keelel ja Statiivile kinnitatud keel koos alusega vihtide nende uurimine. jaoks, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeetripaber. Skeem Töö käik 1. Lülitage sisse heligeneraator (vt. juhist töökohal). 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3...

Füüsika
502 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Vabad võnkumised töö nr 10

Rs, A1, A2, A3, A4, A1/A A3/A 1 3 eksp teor nr mm mm mm mm 2 4 L= .................... C=.................... R0=..................... Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine M, Teksp, Jrk. nr Rs, N l, cm t, ms Tteor, ms ms/cm ms Arvutused ja veaarvutused Logaritmiline dekrement ja tema viga Kriitiline takistus ja tema viga Võnkeringi periood ...

Füüsika
697 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Praktikum nr. 10 vabad võnkumised

mm mm mm mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. Sumbuvate võnkumiste perioodi määramine Jrk nr. R s, N l, cm M, t, ms Teksp, ms Tteor, ms ms/cm 1. 2. 3. 4. 5. Vabad võnkumised 1. Vabad võnkumised-ainult võnkesüsteemi sisemiste jõudude mõjul toimuvad võnkumised. Nad sumbuvad, sest võnkeringis esineb aktiivtakistus, aktiivtakistusel eraldub võnkumiste käigus soojus ja energia võnkeringis väheneb. 2. Elektromagnetilised võnkumised-võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. 3. Induktiivsus-vooluringi omadus tekitada magnetvälja...

Füüsika ii
989 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Vabad võnkumised

Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 26 OT Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: sumbuvate võnkumiste uurimine impulssgeneraator, mahtuvus-, induktiivsus-, võnkeringis, mis koosneb ja takistusmagasinid, ostsillograaf. induktiivpoolist L, kondensaatorist C ja aktiivtakistust R. Skeem Arvutused ja veaarvutused Võnkeringi kriitilisele reziimile vastava aktiivtakistuse ja selle vea arvutamine...

Füüsika II
384 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Võnkumised ja lained

Võnkumine - Perioodiline edasi-tagasi liikumine Võnkesüsteem ­ Vastastikmõjus olevatest kehadest koosnev süsteem Tiirlemine ­ Ringjooneline liikumine Pöörlemine ­ Keha erinevad punktid tiirlevad sama keskpunkti ümber erinevate raadiustega ringjooni Harmooniline võnkumine ­ Võnkumised, mida kirjeldavad siinus- või koosiinusfunktsioon Pendel ­ Võnkuva süsteemi füüsikaline mudel Matemaatiline pendel ­ Venimatu, kaalutu, niidi otsas rippuv punktmass Vedrupendel ­ Absoluutselt elastne vedru otsa riputatud punktmass Füüsikaline pendel ­ Suvalise kujuga jäik keha, mis saab rippuda ja võnkuda liikumatu punkti ümber Resonants ­ Nähtus, kus välise mõju sagedus langeb kokku süsteemi vabavõnke sagedusega...

Füüsika
30 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Vabad võnkumised

Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 10 TO: Vabad võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Induktiivpoolist L, Impulssgeneraator, induktiivpool, kondensaatorist C ja mahtuvus- ja takistussalv ning aktiivtakistist R koosnevas ostsillograaf ahelas toimuvate võnkumiste sumbuvuse logaritmilise dekremendi ja perioodi määramine Skeem: 3.Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine Jrk Rs, A1,m A2,m A3,m A4,m A1/A A3/A...

Füüsika
124 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Keele võnkumised

Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 17 TO: Keele võnkumised Töö eesmärk: Töövahendid: Seisulainete tekitamine Statiivile kinnitatud keel koos keelel ja nende uurimine alusega, vihtide komplekt, heligeneraator, magnet, kruvik, joonlaud, millimeeterpaber Skeem: 3.Katseandmete tabelid Seisulainete uurimine keelel l = .....± ...... cm, d = ...... ± ....... mm, = ...... ± ....... Katse nr...

Füüsika
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika- võnkumised ja lained

Mehaanilise vabavõnkumise tekkimiseks peab süsteemis olema täidetud kolm tingimust: 1) Peab olema püsiv tasakaaluolek 2)Süsteem peab omama inertsi 3)Süsteem peab saama võnkumise käivitamiseks valise tõuke Sundvõnkumine ­ toimub välise perioodlise jõu mõjul. Nt: õmblusmasina nõel. Sumbuv võnkumine- võnke amplituut väheneb. Looduses on vabavõnkumised alati sumbuvad võnkumised . Sumbumatu võnkumine- võnke amplituut ei muutu. Sundvõnkumine on tavaliselt sumbumatu. Võnkeperiood- ühe täisvõnke sooritamiseks kuluv aeg. T=t/N Võnkesagedus- ajaühikus sooritavate täisvõngete arv. f= N/t f=1/T Hälve- võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist, mehaanilise võnkumisel tähistatakse x-ga. Võib olla positiivne ja negatiivne. Amplituut- maksimaalne hälve. Harmooniline võnkumine- saab kirjeldada sin-või cos-funktsiooni abil. Esineb looduses suht...

Analoogelektroonika
12 allalaadimist
thumbnail
4
xlsx

Vabad võnkumised

Rs A1 A2 A3 A4 lamba1 1,176471 1,272727 16 0 40 34 28 22 0,162519 1,428571 1,428571 51 35 40 28 20 14 0,356675 1,538462 1,6 86 70 40 26 16 10 0,430783 2 2 121 105 40 20 12 6 0,693147 2,222222 2 156 140 40 18 8 4 0,798508 2,5 1,5 191 175 40 16 6 4 0,916291 2,857143 2 226 210 40 14 4 2 1,049822 1,2 1 0,8...

Füüsika II
70 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Võnkumised ja lained

Mehaaniline võnkumine ­ liikumine, mille puhul keha nihkub tasakaaluasendist kord ühele ja kord teisele poole. Liigid: 1) Vabavõnkumine ­ nt kiik, kui ise hoogu ei anna 2) Sundvõnkumised ­ nt. linnutiivad, auto kojamehed 2. Vabavõnkumiste tekkeks on vaja: 1) jõudu, mis püüaks keha algasendisse tagasi tuua. 2) küllaltki väikest hõõrdumist süsteemis (vastasel juhul sumbuvad võnkumised väga kiiresti või ei teki üldse). 3. Harmooniline võnkumine ­ võnkumine, mille graafikuks on sin või cos kõver. 4. Hälve (x) ­ kaugus tasakaaluasendist (ühik: m) amplituud (xo) ­ suurim kaugus tasakaaluasendist (ühik: m) periood (T) ­ ajavahemik, mille jooksul sooritatakse üks täisvõnge (ühik: s) sagedus (f) ­ ajaühikus toimunud võngete arv (ühik: Hz) faas () ­ määrab ära võnkuva punkti asukoha antud aja hetkel. On sin või cos funktsiooni...

Füüsika
33 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Füüsika praktikum nr 17 - KEELE VÕNKUMISED

Lülitage sisse heligeneraatior. 2. Mõõtke keele pikkus l ja läbimõõt d. 3. Pingutage keel. 4. Pange magnet keele keskele ja muutke sagedust kuni amplituud on 1...2 cm. Mõõtke amplituud kümnes kohas ja joonistage seisuline graafik. 5. Nihutage magnet 1/4 ja 1/6 keele pikkusele ja tekitage püsivad võnkumised . Mõõtke amplituud ja joonistage graafik. 6. Mõõtke 4...5 erineva koormisega m keele põhisagedustele (n=1) vastavad generaatori sagedused. Tulemused kandke tabelisse. 7. Arvutada keele omavõnkesagedused ja võrrelda neid limbilt saadutega. 8. Arvutada lainete levimiskiirused ja nende vead. 9. Joonestada graafik. Seisulainete uurimine keelel l = .......... ± ............ d = ............ ± ............ = ........... ± ...............

Füüsika
158 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Elektromagnet võnkumised

Elektromagnet võnkumised q(laeng), I(voolutugevus), U(pinge) -> muutub (x, v, a) i - hetkväärtus Im - amplituudväärtus I - efektiivväärtus u - hetkväärtus Um - amplituudväärtus U - efektiivväärtus q - hetkväärtus qm - amplituudväärtus R - aktiivtakistus Rc - mahtuvustakistus Rl (l on R-i all) - induktiivtakistus 1. Thompsoni võrrand perioodi arvutamiseks: T = 2 π √ L C 2. T=t/N 3. f=1/T 4. w=2 π f 5. I=Im/√2 6. U=Um/√2 7. R=U/I 8. Pinge võrrand: u = Um cos wt 9. Voolutugevuse võrrand: i = Im sin wt 10. Laengu võrrand q = qm cos wt 11. Induktiivtakistus Rl = Lw 12. Mahtuvustakistus Rc = 1/ Cw 13. T=2 π√l/g 14. T=2 π√m/k 15. .....on laengu (q), voolutugevuse (I) ja pinge (U) perioodilised muutumised. 1. Vooluring, mille abil tekitatakse elektromagnetvõnkumisi on võnkering. Võnkeringi koostisosad on kondensaator ja pool. Kondensaatorit iseloomustav suurus on elektrimahtuvus C, ühikuks farad (...

Elektromagnetvõnkumine
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun