tasakaaluasendist väljaviidud ja siis vabaks lastud keha. Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Võnkumist kirjeldab: sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus, ühikuks on 1 herts (Hz): 1 täisvõnge ühes sekundis; periood T mis näitab, kui kaua kestab üks täisvõnge, ühikuks 1 s. Ühtlane ringliikumine (tiirlemine) on punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused. Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0. Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete suuruste võrra. See tähendab, et a = at 2 const ja v = const
1 radiaan on kesknurk, mis vastab ringjoone kaarele, mille pikkus on võrdne selle ringjoone raadiusega. Nurkkiirus keha liikumist saab iseloomustada erinevate kiirustega. 1)joonkiirus (tavaline kiirus v=l/t) 2) nurkkiirus- pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. Nurkkiirus näitab millise nurga võrra pöördub keha ja liikumise kõveruskeskpunkti ühendav raadius ajavahemikus. ME vaatame sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul ühtlasel ringjoonelisel liikumisel ei muutu.(ühtlane ringjooneline liikumine). Periood näitab ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Sageduseks nim. Tehtavate täisringide arvu. Kiirendus ringliikumisel alati suunatud piki ringjoone muutujat. Alati raadiusega risti. Ringjooneline liikumine on ALATI kiirendusega liikumine. Ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustab kiirendus, kannab nimetust kesktõmbekiirendus. Alati suunatud ringjoone keskpunkti
Kesktõmbekiirendus, ringliikumine, dünaamika 1. Ringliikumisel muutub kiiruse suund, seega esineb ka kiirendus. Üldiselt on kiirendus suunatudringi tsentri suunas. Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud täpselt keskkpunkti ehk asetseb raadiusel. See on kesktõmbekiirendus. Kesktõmbekiirenduse leiame valemiga ak`= v*v/r Ringjoonelisel liikumisel hoiab keha kesktõmbejõud ehk tsentripetaaljõud Mille saame leida Newtoni teisest seadusest? Inertsi omaduste tõttu püüab keha ringjoonelt lahkuda Mõjudes ringliikumise tekitajale tsemtrifugaaljõuga Kesktõmbejõud võib olla kurvis liikuva auto jaoks hõõrdejõud, tehiskaaslase jaoks gravitatsioonijõud Ringliikumist kohtame laialdaselt taevakehade juures ja tehnikas Näide: Kui suure horisontaalse kiirusega peame keha viskama, et ta kukuks Maast mööda ja jääks tiirlema ümber Maa. Ringliikumisel hoiab keha raskusjõud, kesktõmbekiirendus ...
kõverjooneline liikumine koosneb paljudest väikestest sirglõikudest ehk kõõludest. Trajektoori igas punktis ühtib kiiruse suund kõvera muutujaga. Moodustub hulknurkade süsteem. Mida rohkem on hulknurkadel külgi, seda lähedasem on ta sirgjoonelisel liikumisel. Kui keha liigub mööda ringjoont kiirusega , mille arvväärtus on jääv, siis antakse kehale pidevalt lisakiirust ja lisakiirus on suunatud mööda raadiust keskpunkti poole. Keha ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kiirendusvektor suunatud ringjoone keskpunkti poole ja seega on tegemist kesktõmbe kiirendusega, mis aitab kehal püsida ringjoonel.
Kõverjooneline liikumine Kõverjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiiruse suund ja suurus. Kõverjoonelise trajektoori igas punktis ühtib keha liikumiskiiruse suund sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga. Lihtsaim kõverjoonelise liikumise liik on ringjooneline liikumine. Seda iseloomustatakse pöördenurgaga =l/r. Täispöörde korral l=2r; =2. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel joonkiiruse v arvväärtus ei muutu, muutub vaid suund. Sageli kasutatakse ringjoonelise liikumise iseloomustamiseks nurkkiirust = /t; 1rad/s Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos =v/r. Pöörlemissageduse e. pöörete arvu ajaühikus ja nurkkiiruse seos v= 2r. Pöörlemisperiood jasagedus on pöördarvud T=1/n; n=1/T
nurk. - Joonkiirus näitab ringliikumisel ajaühikus läbitud teepikkust. - Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud pöördenurka. - Nurkiiruse seos joonkiirusega avaldub valemina: =V/r · Periood on ajavahemik, mis kulub ühe täisringi (võnke) tegemiseks · Sagedus näitab pöörete (võngete) arvu ühes sekundis · Kiirus on vektoriaalne suurus st. Et tähis on nii kiiruse väärtus kui ka suund. · Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus · Ringjoonelisel liikumisel muutub alti kiiruse suund st. Ringliikumisel on alati kiirendus · Kuna ringliikumise kiirendus on suunatud kõveruspunkti suunas siis nim seda kesktõmbekiirenduseks. · Jõu pöörav toime sõltub lisaks jõu suurusele ka jõu suunast ja rakenduspunktist. · Neid arvesse võttes saame uue füüsikalise suuruse jõumoment. · Jõumoment on jõu pööravat toimet iseloomustav füüsikaline suurus. · Jõuõlg on mõjusirge kaugus pöörlemisteljest
liikumisaja suhe. Ringliikumise nurkkiiruseks (; rad/s) nimetatakse pöördenurga ja selle sooritamiseks kulutatava ajavahemiku jagatist. Sirgjoonelisel liikumisel on keha kiirus suunatud alati piki trajektoori. Ringliikumisel muutub kiiruse suund pidevalt. Trajektoori puutuja on sirge, mis on antud punktis raadiusega risti. Kiirus on suunatud piki puutujat risti raadiusega. Kiirendus on kiirusvektori muudu ja selleks kulunud ajavahemiku jagatis. Ringjoonelisel liikumisel esineb (suunamuutustest tingitud) kiirendus ka siis, kui kiiruse arvväärtus ei muutu. Kesktõmbekiirenduseks (ak) nimetatakse suunamuutusest tingitud kiirendust, kuna ta on suunatud alati keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, kiirusvektoriga risti. Ringliikumise perioodiks (T, s) nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring. Ringliikumise sageduseks (f; Hz) nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. = l/r = /t = v/r ak = v²/r = ²r t = /
joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) l näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus ( v , kus v on
joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) l näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus ( v , kus v on
ringjoone kujulisi trajektoore Täisvõnge võnkuve kehaliikumine ühest amplituud asendist teise ja tagasi Periood täisvõnkeks kuluv aeg Lainepikkus kaugus kahe punkti vahel mis võnguvad samas taktis(m) Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis Joonkiirus in ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suge Sagedus on võnkeperioodi pöördväärtus Kesktõmbekiirendus kiirendus ringjoonelisel liikumisel ja see tekib igasugusel suunamuutusel Jõumoment jõu ja jõuõla korrutis M=Fl Impulsimoment on ringjooneliselt liikuva kehe impulsi pöörlemisraadiuse korrutis Radiaan - füüikas pöördnurga mõõtmiseks kasutatav ühik(rad) Resonants keha võnkeamplituudi järsk kasv oma võnkesageduse kokkulangemiselvälise võnkumise dagedusega nt sõdurid sillal marssimas samas taktis nagu silla osakesed ja sild võib puruneda Lainete liigid 1
joonkiirus v m/s nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; herts Pööret/s Hz Periood T sekund s Ringliikumine- Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Pöördliikumisel (pöörlemine) asub telg, mille ümber liikumine toimub kehas sees. Pöördenurk-Nurk mille võrra võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. -rad =2pr r=2prad 1rad=p/180 =57º Nurkkiirus-pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis. =/t=v/r(rad/s)
Võrguõpik "Võnkumised ja lained" asub aadressil: http://www.physic.ut.ee/~ly/xklass/opik.html Tee selgeks mida tähendavad järgmised mõisted (too korrektsed definitsioonid): 1. ringliikumine - Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks 2. nurkkiirus - Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. 3. võnkumine - Võnkumine ehk võnkliikumine on laias tähenduses mistahes protsess, mis on iseloomustatav mingi parameetri või suuruse täpselt või ligikaudselt korduva perioodilise muutumisega. 4
Kõverjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiiruse suund ja suurus Kõverjoonelise trajektoori igas punktis ühtib keha liikumiskiiruse suund sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga (seda iseloomustatakse pöördenurgaga ) =l/r = / t v= r =2n T=1/n a=v2/r Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel joonkiirus v arvväärtus ei muutu, muutub vaid suund Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks () nimetatakse punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet Taustkeha, sellega seotud kordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi Newtoni I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kehad säilitavad oma kiiruse
Kehale mõjuv kogujõud on võrdne kõikide kehale mõjuvate jõudude vektorsummaga Raskusjõud P = m g , kus g on raskuskiirendus ja m on vaadeldava keha mass. Elastsusjõud F = − k x , kus k on jäikus, x deformatsiooni suurus. Hõõrdejõud - Ühe keha libisemisel teise keha pinnal mõjub liikumissuunale vastupidine hõõrdejõud kus µ on hõõrdetegur (liugehõõrdetegur) FN on keha kokkupuutepinnaga risti olev jõukomponent (jõu normaalkomponent). Kesktõmbejõud - Ringjoonelisel liikumisel mõjub kehale ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks. Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega Isoleeritud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus. Muutumatu jõu korral avaldub töö järgmise valemiga A = F s cosα , kus s on keha poolt vaadeldava jõu mõjul läbitud teepikkus ja α on nurk jõu mõjumise suuna ja keha liikumissuuna vahel.
Üks radiaan on nurk, mis saadakse raadiuse pikkusega kaare otspunktide ühendumisel ringjoone keskpunktiga. 1RAD=57kraadi 18sekundit 3. Nurkkiiruse definitsioon, valem+selgitus Näitab raadiuse pöördenurka ajaühiku kohta. W= nurkkiirus (RAD/s) = nurk (RAD) t = aeg (s) 4. Sageduse definitsioon, valem+selgitus Näitab mitu täisvõnget teeb keha ühes sekundis. f = sagedus (Hz) T= periood (s) 5. Kesktõmbekiirenduse =//= Näitab keha kiirendust ringjoonelisel liikumisel. a = kesktõmbekiirendus (m /s) v = kiirus (m/s) r = raadius (m) 6. Jõumomendi =//= Jõu ja jõu õla korrutis. M = jõumoment (N*m) F = jõud (N) L = jõu õlg (m) 7. Jõumomendi jäävuse seadus, =//= Nii palju kordi kui võidad jõus kaotad teepikkuses ja vastupidi! F , F = jõud (N) l , l = jõu õled (m) 8. Impulsimomendi =//= Nimetatakse punktimassi pöörlemishulgaks. L = impulsimoment ( ) m = mass (kg) v = kiirus (m/s)
seadus? Energia-Keha või kehade süsteemi võime teha tööd. Kineetiline energia on energia mida keha omab tänu liikumisele. Potentsiaalne energia on energia mida keha omab tänu oma asendile temaga vastasmõjus kehade suhtes. 8. Mida tähendab nurkkiirus? Nurkkiirus näitab kui suure pöördenurga sooritab keha pöörlemisel, raadius ajaühikus. 9. Kuidas on suunatud kiirenduse ja kiiruse vektorid ühtlasel ringjoonelisel liikumisel? Sellisel liikumisel on kiiruse vektor suunatud mööda puutujat. Kuna kiiruse suund muutub siis eksisteerib sellisel liikumisel ka kiirendus: 10. Mis on termodünaamika? Teooria mida kasutatakse soojusnähtuste kirjeldamiseks. Kasutatakse makroparameetreid: Rõhk, ruumala, temperatuur, soojushulk jne. 11. Kolm gaaside seadust. 1) Boyle-Mariotte'I seadus: Isotermilised protsessid on antud gaasihulga rõhus ja ruumala korrrutis jäävsuurus
nurkkiirus radiaani sekundis rad/s sagedus f; pööret/sekunids; Pööret/s herts Hz Periood T sekund s Ringliikumine: Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ringliikumisel asub telg, mille ümber liikumine toimub kehast väljas, pöörlemise korral sees. Joonkiirus (ringjoonel liikumise kiirus) näitab, kui pika tee läbib keha mööda l ringjoont ajaühikus ( v = , kus v on joonkiirus (m/s), l on aja t (s) jooksul t läbitud kaare pikkus (m)
FÜÜSIKA KONSPEKT/KORDAMISMATERJAL Küsimused 1. Mis on vastastikmõju? 2. Mis on resultantjõud? 3. Mis on inertsiseadus (Newtoni I seadus)? 4. Mis on inertsus? 5. Mis on Newtoni II seadus? 6. Mis on Newtoni III seadus? 7. Mis on keha impulss? 8. Gravitatsiooniseadus ja gravitatsioonikonstant? 9. Raske ja inertne mass? 10. Mis on raskusjõud? 11. Maa mass ja Maa raadius? 12. Mis on raskuskiirendus/gravitatsioonikiirendus? 13. Mis on kaal? 14. Mis tähendab kaaluta olek? 15. Mis erinevus on raskusjõu ja kaalu vahel. 16. Mis on rõhumisjõud? 17. Mis on toereaktsioon? 18. Mida nimetatakse rõhuks? (p=F/S Pa) 19. Mis on hõõrdejõud? (takistusjõud) 20. Mis on seisuhõõrdejõud? 21. Mis on liugehõõrdumine? 22. Mis on deformatsioon 23. Mis on elastsusjõud? 24. Mis on ringjooneline liikumine? 25. Mis on pöörlemine? 26. Mis on periood? 27. Mis on sagedu...
magnetväljas. Järgneval joonisel on vasakul kujutatud homogeenset ja paremal mittehomogeenset magnetvälja. Homogeense magnetvälja korral on B vektor kogu ruumis ühesuguse pikkuse ja suunaga. Homogeense välja magnetilise induktsiooni jooned (jõujooned) on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Kui laetud osake lendab homogeensesse magnetvälja risti magnetilise induktsiooni joontega, hakkab ta liikuma ringjoonelisel orbiidil. See on nii sellepärast, et Lorenzi jõud on igal hetkel risti osakese kiirusvektoriga. Kõrvaloleval joonisel on skemaatiliselt kujutatud elektroni ja prootoni liikumistrajektoorid homogeenses magnetväljas. Newtoni teise seaduse (F=ma) järgi evB=mv2/R, millest trajektoori kõverusraadius R=mv/eB Kõrvalekaldumise suund määratakse vasaku käe reegliga. Liikugu osake positiivse laenguga e, massiga m ja kiirusega v homogeensesse magnetvälja nurga a all induktsioonijoonte suhtes
Raskusjõud Ümber päikese liikudes on maa kiirus 50 korda suurem püssikuuli liikumiskiirusest. Maad hoiab sellel peaaegu ringjoonelisel liikumisteel ehk orbiidil tugev jõud, mida nimetatakse gravitatsioonijõuks. Kui seda jõudu ei oleks, lendaks Maa Päikesest eemale maailmaruumi nagu kivi kiviheitemasinast. Gravitatsioonijõudu, millega Maa tõmbab enda lähedal olevat keha, nimetatakse raskusjõuks. Gravitatsioonijõud mõjub kõikidele kehadele. Selle jõu suurus oleneb üksteist mõjutavate kehade massist. Et planeetide mass on väga suur, mõjuvad nendele tugevad gravitatsioonijõud
rad; 1 rad = 57°; ƒ = l / r] Pöörlemisperiood - ajavahemik, mille jooksul läbitakse 1 täisring [T - s; T = t/n] Pöörlemissagedus - ajaühikus tehtavate täisringide arv [f - Hz; f = 1 / T] Joonkiirus - ühtlase ringliikumise teepikkuse ja aja jagatis [v = l / t] Nurkkiirus - võrdne ajaühikus sooritatava pöörde nurgaga [v = ω*r; oomega; ω = 2πf - pöörlemissagedus; ω = 2π/T] Kesktõmbekiirendus - ringjoonelisel liikumisel kiiruse suuna muutust iseloomustav kiirendus, alati suunatud ringi keskpunkti poole [a k = ω2 * r] Tsentripedaaljõud - kõveruskeskpunkti suunatud jõud Tsentrifugaaljõud - ringi keskpunktist eemale mõjuv jõud; virtuaalne jõud Taevakehade liikumine toimub gravitatsioonijõudude mõjul [F = G * M * m / r 2 ] [T = 2π √ R3 / G*M] 1h 24min - aeg, millega tehiskaaslane (200km) teeb tiiru ümber maa I kosmiline kiirus - 8km/s, keha muutub maa tehiskaaslaseks
F=Gm 1m2/r2 Impulsi jäävuse seadus suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Mehaaniline töö olukord, kui kehale mõjub jõud ja ta selle toimel liigub. A=Fscos Võimsus Töö tegemise kiirus. Tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatis. N=A/t N=Fv Mehaanilise energia jäävuse seadus suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Ringliikumine punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril. Nurkkiirus pöördenurk, mille keha läbib ajaühikus. =2f Kesktõmbekiirendus ringliikuva keha kiirendus, mis on suunatud pöörlemispunkti poole. a=v2/r a=2r Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos v=r Periood aeg, mille jooksul keha sooritab ühe võnke/täisringi. Sagedus keha poolt ajaühikus tehtud võngete/täisringide arv. f=1/T Hälve võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist. Amplituud võnkuva keha suurim kaugus tasakaaluasendist.
Omega=fii/aeg Mõõdetakse radiaani sekundis. 5. Kuidas on omavahel seotud nurk- ja joonkiirused? Ühtlase liikumise kiirus on võrdne teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud aja suhtega. 6. Mida iseloomustab pöörlemisperiood? Tiirlemisperiood? Pöörlemisperiood iseloomustab seda, et kui kiiresti keha teeb täistiiru. Tiirlemisperiood on ajavahemik, mille vältel taevakeha (planeedi, tähe) kaaslane teeb taevakeha ümber täistiiru. 7. Ehkki ühtlasel ringjoonelisel liikumisel keha kiiruse väärtus ei muutu, liigub selline keha ometi kiirendusega. Miks? Samal põhjusel ei saaks planetaarse mudeli järgne aatom, sekunditki püsida, sest elektron peaks kiirgama ja kukuks tuumale. Keha liigub kiirendusega, sest keha kiiruse suund pidevalt muutub. 8. Kuidas liigub keha, mille kiirus on võrdne esimese kosmilise kiirusega? Millistest suurustest ja kuidas sõltub esimene kosmiline kiirus?
Kiirenduse ühik on ms-2 (loe: meeter sekundis sekundis). Kiirendusega liikumise kiirus on ajas pidevalt muutuv: , kus alghetkel kiirus ei olnud mitte null vaid Ringjooneline liikumine Ringjooneline liikumine on erijuhus üldisest kõverjoonelisest liikumisest. Igasugune kõverjooneline liikumine on kiirendusega liikumine, seega ka liikumine ringjoonel, isegi kui see toimub ühtlase (ajas muutumatu) kiirusega. Ringjoonelisel liikumisel on palju rakendusi: tsentrifuug, tsirkulatsioonpump, gaasiturbiinid, ventilaatorid. Seetõttu vaatlemegi seda liikumisvormi eraldi. Joonis 3. Ringjooneline liikumine. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel fikseeritud raadiusega on kiirusvektor suunatud puutuja suunas. Kesktõmbejõud mõjub kiirusega risti; see ei muuda kiiruse absoluutväärtust, kuid muudab kiiruse suunda. Ühtlase ringjoonelise liikumise tangentsiaal- (puutujasuunaline) kiirus:
Sagedus- näitab ajaühikus tehtud täisringide arvu. Tämber- e.helispekter, kõla intensiivsuse olenevus sagedusest. Taustsüsteem- Taustsüsteemi moodustavad taustkeha, koordinaadisüst., ajamõõtmsvahend. Teepikkus - keha poolt läbitud trajektoorilõigu pikkus Trajektoor- joon, mida mööda keha liigub. Ühtlaseks liikumiseks- nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu. Ühtlaseks ringliikumiseks- nim. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine Liikumine, mille korral kiirendusvektor on jääv. Vabalangemine- ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. Vabalangemiskiirendus Kiirendus, millega langevad kehad vaakumis Maale Vedrupendel- vedru, mille külge on riputatud võnkuda võiv keha
Võimsus: skalaarne füüsikaline suurus, mis on määratud tehtud töö ja selleks kulunud aja jagatisega. Valem: N=A/t, ühik 1W=1J/1s=1kgm2/s3. Mehaaniline energia: iseloomustab keha võimet teha tööd. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks: Ek=(mv2)/2. Kehade vastastikmõjust tingitud energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks: Ep=mgh. Energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Ek+Ep=const Ringliikumine: punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril. Nurkkiirus: näitab, millise pöördenurga sooritab keha ajaühikus. Valem: v=r. Ühik 1rad/s. Kesktõmbekiirendus: kiirendus, mis on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. Tähis an Valem: an=v2/r. Ühik: 1m/s2. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: Võnkumine: liikumine, mis kordub kindlate ajavahemike järel. Periood: aeg, mis kulub võnkuval kehal ühe täisvõnke tegemiseks. Tähis T, ühik 1s. Sagedus: võngete arv ajaühikus. Tähis f, ühik 1Hz, valem f=1/T.
suuruste võrra.Keha kiirendus on füüsikaline suurus,mis näitab keha kiiruse muutumise kiirust.1 m/sruudus on sellise keha kiirendus,mille kiirus muutub 1s jooksul 1m/s võrra.1m/s on sellise liikumie kiirus,mille puhul keha sooritab 1s jooksul 1m pikkuse nihke.ÜK(A)L-ks nim niisugust liikumist,mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes kasvab(väheneb) võrdsete suuruste võrra (v=v0+-at).Kehade vabaks langemiseks nim kehade langemist vaakumis.Keha ühtlasel ringjoonelisel liikumisel jääb tema kiiruse arvuline väärtus muutumatuks,kuid kiiruse suund muutub pidevalt.ÜRL on kiirendusega liikumine,sest kiirusvektori suund muutub pidevalt.Raadiuse pöördenurgaks nim nurka,mille võrra pöördub ringjoonel liikuvat keha ringi keskpuntiga ühendav raadius(valem selgitustega). Nurkkiiruseks nim ühtlaselt ringjoonel liikuva kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja nurga moodustamiseks ajavahemiku suhet(valem)
Uurimustöö Saturnist Päikesesüsteem Ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel orbiidil tiirleb 9 planeeti , millest üks on Maa. Kõik planeedid pöörlevad. Planeedid tekkisid gaasist ja tolmust samaaegselt Päikesega. Päikesele lähimad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on kivist. Ülejäänud viiest neli on gaasilised. Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid. Saturn Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori
Keha kõik punktid ei liigu mööda ühesuguseid kõverustrajektoore. Pöördenurk- Nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori keskpunkti ühendav raadius. Nurkkiirus Pöördenurga ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku jagatis. Periood T- Ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring või täisvõnge. Sagedus- Ajaühikus tehtavate täisringide arv. Kesktõmbekiirendus- Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kehal kiirendus, sest ta kiiruse suund muutub. Kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti. Jõu õlg- Jõu mõjusirge kaugus pöörlemisteljest. Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti. Jõumoment- Jõu ja jõu õla korrutis. Suurus, mis iseloomustab jõu võimet pöörata keha ümber selle telje. Tähis: M Impulsimoment- Punktmassi impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus- Suletud süsteemis on impulsimoment jääv. M=0 pr=L=const
trajektoori. Trajektoori kõveruskeskpunkt asu väljaspool keha (näit. Maa tiirleb ümber Päikese). 2. kursus - mehaanika 25. Pöördliikumine (ehk pöörlemine) Trajektoori kõveruskeskpunkt asub keha sees. Keha punktid liiguvad mööda erinevaid kõverusraadiusega trajektoore (näit. grammofoniplaadi, saeketta pöörlemine). 26. Pöördenurk kui keha teeb ringjoonelisel liikumisel täisringi, siis on pöördenurk 360°. Pöördenurka tähistatakse tähega (fii). Mõõdetakse radiaanides (lühend rad) 360° = 2 rad = 3,14 180° = rad 27. Nurkkiirus - pöördenurga muutumise kiirus ajaühikus rad = Ühik: t s 28. Joonkiirus - ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe l m v= Ühik:
10. Elektronide hulka mingil kehal nimetatakse elektriliseks laenguks ja tähistatakse rahvusvaheliselt Q tähega. 11. Elektrilaengu mõõtühikuks on kulon, mida tähistatakse C tähega (venekeelses kirjanduses K). 12. Elektrihulk on üks kulon kui juhi ristlõiget läbib 1 sekundi jooksul voolutugevus 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund. 24 1.4. Mõisted aatomite ioniseerimisest Elektronid liiguvad aatomites ringjoonelisel või elliptilistel orbiitidel, kusjuures igas kihis on kindel arv elektrone. Normaalselt on tuumalaeng tasakaalus elektronide laenguga ja aatomis on normaalses olukorras elektriline tasakaal, öeldakse aatom on neutraalne. Kui mingi välise jõu mõju tagajärjel eraldub aatomist osa elektrone, siis ühes sellega kaob mainitud tasakaal ja aatom hakkab avaldama elektrilist välismõju. Kogu aatom omandab tervikuna positiivse elektrilaengu, sest aatomisse järelejäänud elektronide
ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised. o Nurkkiirus, joonkiirus, nende vaheline seos (+ valem, mõõtühik ja joonis) nurkkiirus - Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Ühik 1rad/s joonkiirus - Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse ning aja jagatist joonkiiruseks. Ajaühikus läbitav kaarepikkus. Joonkiiruse suun on ringjoone puutuja suunas. seos: =v/r või v=ωxr o Nurkkiirendus (+ valem ja mõõtühik) Nurkkiirendus ε iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis). ∆ω ε =lim ühik 1 rad/s² ❑ ∆t Tangentsiaal- ja normaalkiirendus (+ joonis)
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keha liikumisolek on muutumatu seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või resultan...
raadius. (rad) Nurkkiirus- kehani tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhe. (rad/s) 21. Joonkiirus- füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud kaare pikkuse ja aja suhtega. Pöörlemissagedus- füüsikaline suurus, mis näitab pöörete arvu ajaühikus. (Hz) Pöörlemisperiood- füüsikaline suurus, mis näitab ühe täispöörde läbimise aega. (s) Kiirendus ühtlasel ringjoonelisel liikumisel- ühtlane ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine, kuid kiiruse moodul on jääv. ( ) Kehade vastastikmõju- ühe keha mõju teisele kehale. Kehade vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kiirus või kuju. 22. Gravitatsiooniline vastastikmõju- gravitatsioonilises vastastikmõjus osalevad peale Maa ka kõik teised taevakohad. Gravitatsioon on universaalne, st, et sellele alluvad kõik kehad ( ka valgus ja raadiolained)
Nurkkiirus ja joonkiirus v on omavahel seotud: v=*r Nurkkiirendus Nurkkiirendus iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis). d = , mõõtühik: rad/s2 dt Nurkkiirus, joonkiirus, nende vaheline seos Nurkkiirus kirjeldab pöörlemise kiirust e. ajaühikus läbitud nurk (pöördenurga aja tuletis). = 0 + t, Mõõtühik: = 1/s. Joonkiirus v (m/s): On kiirus, millega liiguvad pöörlevad või tiirlevad keha punktid ringjoonelisel trajektooril. Joonkiirus on ringjoone puutuja suunas. Liikudes pöörlemisteljest eemale joonkiirus kasvab. Valem: v = R, Mõõtühik: v = m/s. Nende vaheline seos: Joonkiirus sõltub nurkkiiruse suurusest. Mida suurem on nurkkiirus seda suurem on joonkiirus. Kesktõmbekiirendus Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti.
Päikese külgetõmbele allub kõik olemasolev kuni umbes poole kauguseni lähimatest tähtedest. Kukkumisest Päikesesse päästab planeete vaid kiire tiirlemine tema ümber. Suurimad ümber Päikese tiirlevatest taevakehadest on planeedid. Praegu teame üheksat planeeti, kuid pole võimatu, et on olemas ka kümnes, kaugeim, hästi pisike planeet. Planeedid tiirlevad ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel rajal mida nimetatakse orbiidiks. Neli Päikesele lähemat planeeti on siseplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Marsist kaugemaid planeete nimetatakse välisplaneetideks. Need on Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Neid kutsutakse ka hiidplaneetideks, sest peale Pluuto on nad kõik siseplaneetidest suuremad. Foto Gaspra, esimene asteroid, mida pildistas kosmoseaparaat.
Saab näidata, et gravitatsioonijõud on konservatiivne, tema töö ei sõltu liikumisteest, vaid ainult alg- ja lõpp-punktist. Järelikult võime tehtud töö samastada potentsiaalse energia muutusega. 13.Potentsiaalse energia miinimumi lause Süsteem on püsivas tasakaalus parajasti siis, kui tema potentsiaalne energia on minimaalne. 14.Tsentrifugaaljõud, Coriolise jõud, güroskoopilised jõud tsentrifugaaljõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse. Et normaalkiirendus kutsub esile trajektoori kõverdumise ning sõltub keha kiirusest, on tema suurus võrdeline nurkkiiruse ruuduga Coriolise jõud tekib siis, kui mingi "tükike" peab pöörleva keha (näiteks Maakera) pinnal või sees liikuma. Et keha püüab oma tangensiaalkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (kui liikumine on suunatud telje poole) või
Valem: L=Iω näitab pöörleva keha võimet teisi kehi pöörlema panna (ühik: 1kg*m2/s). Pöörlemisteljest kaugusel r kiirusega v liikuv punktmass m omab impulsimomenti L=mvr (või v2?) isoleeritud süsteemis, väliste jõudude puudumisel, on osakeste süsteemi koguimpulsimoment jääv Kolm inertsijõud pöörlevas süsteemis 1) kui keha on paigal selles taustsüsteemis (karuselli juhtum) Tsentrifugaal-e. kesktõukejõud on jõud, mis tasakaalustab ringjoonelisel trajektooril liikuva keha normaalkiirenduse (e.kesktõmbekiirenduse) akt=ω2R=v2/R Kui kehale mõjub liikumissuunaga ristsuunaline jõud, siis liikumistee kõverdub. 2) kui keha liigub seal kiirusega v. Keha püüab oma joonkiirust säilitada, tuleb teda pidurdada (liikumine on suunatud telje poole) või kiirendada (keha liigub teljest eemale) 3) kui keha pöörleb nurkkiirusega ω. Güroskoopilised jõud tekivad, kui püütakse muuta
Vaba langemise kiirenduse tähis on g. Maal g 9,8 2 . Kui punkt liigub üles, on s kiirendus negatiivne (a = -g) , kiirus väheneb. Kui punkt liigub alla, on kiirendus positiivne, kiirus suureneb. Ühtlane ringliikumine Ringjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Ka siis kui kiiruse arvväärtus ei muutu, muutub pidevalt kiiruse suund. Kuna kiirus on vektoriaalne suurus, on oluline ka suund. Kiiruse suund ringjoonelisel liikumisel on puutuja suunaline. Ühtlase ring- liikumise korral kiiruse väärtus ei muutu, muutub ainult kiiruse suund. Ringliikumise kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti poole. Sellist kiirendust nimetatakse tsentripetaalkiirenduseks ehk kesktõmbekiirenduseks. Tsentripetaalkiirendust (kesktõmbekiirendust) saab arvutada valemiga v2 a 2r r
31.Mida nimetatakse joonkiiruseks? - Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaare pikkust ajaühiku kohta. Tähis: v [1 m/s] 32.Mida nimetatakse pöörlemissageduseks? - Pöörlemissagedus on täispöörete arv ajaühiku kohta. Tähis: 𝜈 (nüü) [1 Hz] (nüü) [1 Hz] 33.Mida nimetatakse pöörlemisperioodiks? - Pöörlemisperioodiks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub 1 täisringi läbimiseks kulunud ajaga. Tähis: T [1 s] 34.Iseloomusta kiirendust ühtlasel ringjoonelisel liikumisel. - Kiirendus on suunatud alati keha trajektoori kõverkeskpunkti poole. Kiirendusvektor on kiirusvektoriga risti. 35.Mis on kehade vastastikmõju? - Vastastikmõju on füüsikaline nähtus, mille puhul ühe kehaga juhtub midagi teise keha mõjul. Vastastikmõju tagajärjel võib muutuda: keha kuju, ruumala või liikumise iseloom. 36.Sõnastada Newtoni I seadus. - Kui kehale ei mõju teised kehad või teiste kehade mõju
t t - aeg [1 s ] 33. Mida nimetatakse pöörlemisperioodiks? Pöörlemisperiood on füüsikaline suurus, mis näitab ühe täisringi (täispöörde) sooritamiseks kulunud aega. T - periood [1 s ] t T= t - aeg [1 s ] N N - pöörete arv 34. Iseloomustada kiirendust ühtlasel ringjoonelisel liikumisel. Ühtlase ringjoonelise liikumise kiirenduse suund on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning suunatud seega mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole. v = const a = const ÜRL-i kiirendust nimetatakse veel kesktõmbekiirenduseks. 39. Sõnastada Newtoni I seadus Kui teiste kehade mõjud meid huvitavale kehale kompenseeruvad, siis liigub see keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 40
Hõõrdetegur ei iseloomusta mitte keha, millele hõõrdejõud mõjub, vaid libisevaid pindu. See sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist, pindade töötlusest ja puhtusest. Samas ei sõltu hõõrdetegur kokkupuutepinna suurusest ega libisemise kiirusest, kui surve ja kiirus pole väga suured. ______________________________________ 30.Sõnasta mõisted: joonkiirus, nurkkiirus, radiaan, periood, sagedus Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse (läbitud joone pikkuse) ning aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks vaid joonkiiruseks. Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Radiaan (tähis rad) on SI-süsteemi tasanurga mõõtmise ühik Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul läbitakse üks täisring Sageduseks nimetatakse ajaühikus tehtavate täisringide arvu. 31.Mis on kesktõmbekiirendus ja kesktõmbejõud?
edasi. Mehaaniline töö on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- janihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus. Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv. Perioodiline liikumine: Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Nurkkiiruseks nimetatakse ringjoone punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Kesktõmbekiirendus on kiirendus, mis on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning on seega suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti. Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos joonkiirus võrdub nurkkiiruse ja ringjoone raadiuse korrutisega. Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul keha teeb ühe täispöörde või ühe
d) lukku avav võti; e) jalgratturi kinganina; f) sidesatelliit; g) käiakivi? • Mitu radiaani on: a) 45º; a) 60º; a) 180º; a) 360º? • Kui suur on pöördenurk auto jaoks, mis läbib 75 m kõverusraadiusega teel 75 m pikkuse lõigu? • Grammofoni heliplaat teeb 78 pööret minutis. Arvuta pöörlemisperiood ja -sagedus. • Elektrimootori pöörlemissagedus on 20 Hz. Mitu pööret teeb selle võll 2 minutiga? Ühtlase ringliikumise joonkiirus ja nurkkiirus • Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse (läbitud joone pikkuse) ning aja jagatist mitte lihtsalt kiiruseks, vaid joonkiiruseks. • Joonkiirusega saab iseloomustada mitte ainult ringjoonelist, vaid ka mis tahes muu kujuga trajektoori mööda toimuvat kõverjoonelist liikumist. Nurkkiirus • Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. • Nurkkiirus on seotud joonkiirusega v. • Peale joonkiiruse on nurkkiirus seotud ka ringliikumise sageduse ja perioodiga.
Juhul kui keha on teise keha pinnal paigal ja me püüame teda välise jõu toimel liikuma panna, siis väikese jõu korral keha tavaliselt liikuma ei hakka, seda takistab pindade vaheline hõõrdejõud, nn seisuhõõrdejõud. Maksimaalset seisuhõõrdejõudu iseloomustatakse analoogilise valemiga Fm = µ s FN , kus suurust µs nimetatakse seisuhõõrdeteguriks. Samade pindade korral on seisuhõõrdetegur alati suurem liughõõrdetegurist. Kesktõmbejõud Ringjoonelisel liikumisel mõjub ringi tsentrisse suunatud kesktõmbejõud v2 F =m , r kus v joonkiirus ja r ringi raadius. Kiirendust a = v 2 / r nimetatakse kesktõmbekiirenduseks. Kesktõmbejõud ei kujuta endast eraldi jõuliiki, vaid annab jõu, mida tuleb rakendada ringjoont (või ringjoone kaart) mööda liikuvale kehale, et see saaks püsida ringjoonelisel trajektooril. Auto liikumisel teekurvis tekitab selle rehvide ja tee vaheline seisuhõõrdejõud. Näidisülesanne 4
Ühikuks on 1 W = 1 J/s. Võimsus on võrdeline kiirusega: N = A/t = Fs /t = F v. Võnkumine on perioodiline protsess, kus liikumine kordub võrdsete ajavahemike järel edasi-tagasi sama trajektoori mööda. Võnkumist kirjeldab: sagedus f, mis näitab, mitu täisvõnget tehakse ajaühikus, ühikuks on 1 herts (Hz): 1 täisvõnge ühes sekundis; periood T mis näitab, kui kaua kestab üks täisvõnge, ühikuks 1 s. Ühtlane ringliikumine (tiirlemine) on punktmassi liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed kaarepikkused. Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Sealjuures v = const. ja a = 0, sest v = 0. Ühtlaselt muutuva liikumise korral muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul keha kiirus võrdsete at 2
Voimsus on ajauhikus tehtud too. Tood tehakse siis, kui kehale mojub joud ja keha liigub Energia jaavuse seadus: Energia ei teki ega ei kao, voib vaid muunduda uhest liigist teise Kineetiline energia vordub tooga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v. Raskusjou potentsiaalne energia vordub tooga, mis tuleb teha, et tosta keha massiga m korgusele h Mehaanilise energia jaavus: suletud susteemi mehaaniline koguenergia on jaav Uhtlane ringliikumine: keha liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha labib vordsetes ajavahemikes vordsed kaarepikkused AINE JA SELLE OLEKUD Browni liikumine on nahtus, mis kujutab endast vedelikus voi gaasis holjuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korraparatut liikumist. Isotoobid on keemilise elemendi teisendid, mille aatomituumades on uhesugune prootonite arv, aga erinev neutronite arv. Lihtaine koosneb uhe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Naiteks vesinik H2, hapnik O2.
9) Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks . Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks . Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. 10) Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nim. ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. 11) Ringliikumine- punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused, nim. ühtlaseks ringliikumiseks ehk ühtlaseks tiirlemiseks. Pöördliikumine on põhimõtteliselt sama, mis ringliikumine. Ringliikumine ja pöördliikumine erinevad ainult pöörlemiskeskpunkti või pöörlemistelje asukoha poolest. Ringliikumisel asub telg kehast väljas, pöörlemisel aga kehas sees. Põhiline erinevus nende kahe liikumise vahel seisneb selles, et pöörlemisel ei saa keha vaadata kui
Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mis näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. Joonkiiruse suurus ei muutu ühtlasel ringliikumisel, küll aga muutub suund. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. v = const. ; = const. 5. Ühtlaselt muutuv ringliikumine a = dv/dt ; a = dv/dt a = a n + a a = an² + a² = ( v²/R)² + ( dv/dt)² kuna = const , siis = d/dt ; = d/dt = 1/R( dv/dt ) = a /R a = R Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub on olemas kiirendus, mida nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ning seda põhjustab kesktõmbejõud (taevakehade tiirlemisel gravitatsioonijõud). l
- Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet. · KEHA ERINEVATE PUNKTIDE LIIKUMISE JÄRGI - kulgev kõik keha punktid liiguvad sama trajektoori mööda - pöörlev keha punktid liiguvad erinevaid trajektoore mööda * RINGLIIKUMINE Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks. Joonkiiruseks nimetatakse ringjoonel liikumise kiirust v. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. v=l v joonkiirus 1m/s t l kaare pikkus 1m t aeg 1s Nurkkiirus näitab kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus.