Litosfäär koosneb suurtest laamadest. Maa on arvatavasti ainus Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. Maa mõõtmed Pindala on 510 065 284,702 km² Ruumala on 1,0832×1012 km³ Mass on 5.9736×1024 kg Keskmine raadius on 6372,795 km Keskmine ümbermõõt on 40 041,455 km Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. Aastaaegade vaheldumine Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes. Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole kõige enam 22.juunil. Maa liikumine Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h . Pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde teeb maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa keemiline koostis Maa koostis(massi järgi) Maakoore koostis
Vahelduvvool - elektrivool, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Sinusoidaalne vool - vool, mille tugevus muutub siinus või koosinusseaduspärasuse järgi. Harmoonilise sundvõnkumisega - välise jõu poolt tekitatud selline võnkumine, mis toimub siinus- või koosinusseaduspärasuse järgi. Vahelduvvoolugeneraator - seade vahelduvvoolu tekitamiseks. Seade koosneb püsimagnetist, mille vahele on paigutatud induktiivpool. Induktiivpooli sümmeetriateljega rist on läbi pooli asetatud pöörlemistelg. Kui pöörlemistelg on magnetväljaga risti, hakkab pooli pöörlemisel pooli läbiv magnetvoog harmooniliselt muutuma, mis kutsub pooli keerdudes esile induktsioonielektromotoorjõu. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus - nähtus, kus mingis punktis toimuv magnetvälja tugevuse muutus kutsub esile selle punkti lähiümbruses pööriselektrivälja. Magnetinduktsioon - magnetvälja mingis punktis iseloomustav vektoriaalne suurus. Tähis B ja mõõtühikuks 1 T (tesla).
kuumenevad ja ära põlevad meteoriit(129)- maale langenud tahke keha galaktika – miljonite, miljardite või triljonite tähtede kogum 2. Mis suunas pöörleb Maa ümber oma telje? (96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. vastupäeva 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine ja päikese näiva asendi muutumine taevavõlvil 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98) Maa tiirleb ümber päikese, maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa teekonna tasandi suhtes 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. 21 märts, 22. Detsember, 23
väikeplaneeti, asteroidi, komeete, planeetide kaaslased, meteooset ainet. *planeedid liiguvad mööda kindlat, peaaegu ringikujulist teed, mida nim orbiidiks. Orbiiti mööda liikudes pöörlevad planeedid veel ümber oma kujuteldava telje. Kepleri seadused: 1) iga planeet tiirleb ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike 2)Planeedi raadiusvektor katab võrtsetes ajavahemikes võrdsed pindalad. Aastaajad on nendel planeetidel, mille pöörlemistelg on tiirlemistasandiga kaldu. *pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks,sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdses seisus.(veenus, jupiter). Kuuvarjutus leiab aset siis, kui Maa on Päikese ja Kuu vahel. Kui Kuu satub täielikult või osaliselt Maa varjukoonusesse, toimub kas täielik või osaline kuuvarjutus. Päikesevarj.-leiab aset siis kui Kuu on Maa ja Päikese vahel, varjates päikesevalguse
8. Kirjuta Newtoni kolmas seadus ja valem Newtoni 3. seadus-kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega. 9. Defineeri rõhk ja kirjuta rõhu arvutusvalem Rõhk on füüsikaline suurus, mis on võrdne rõhumisjõu ja pindala jagatisega. p=F/S 10. Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? too mõlema kohta 1 näide Pöörlemine (on liikumise liik, mille korral kehas leidub punkt, mis ise ei liigu.) Kui pöörlemistelg on keha sees, nimetatakse seda pöörlemiseks. Kui pöörlemistelg on väljaspool keha, nimetatakse seda tiirlemiseks. Näide: Maa pöörleb ümber oma telje, maa tiirleb ümber päikese. 11. Defineeri hõõrdejõud ja nimeta selle liigid Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise keha või ainete suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakeste vahelise jõu tõttu. Liigid: seisu-ja liugehõõrdejõud, veerehõõrdumine. 12. Mida nimetatakse keha kaaluks ja kuidas see sõltub kliirendusest
· Pöörlemine on muutlikum, sõltudes pretsessioonist ja loodelistest jõududest. Kõigi planeetide liikumise puhul kehtivad kindlad seaduspärasused: · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeedi pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emasplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas Päikesesüsteem osana Galaktikast Päikesesüsteem on osa Linnutee galaktikast, umbes 100 000 valgusaastase läbimõõduga spiraalgalaktikast, ning mis sisaldab ligikaudu 200 miljardit tähte. Päikesesüsteemi kauguseks Galaktika keskmest hinnatakse 25 000 kuni 28 000 valgusaastat.
seas on Maa suurim. · Pindala on 510 065 284,702 km² · Ruumala on 1,0832×1012 km³ · Mass on 5.9736×1024 kg · Keskmine raadius on 6372,795 km · Keskmine ümbermõõt on 40 041,455 km · Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m · Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km. 6. Aastaaegade vaheldumine Öö ja päeva pikkuse muutus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa orbiidi tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole (kõige rohkem on ta seda 22.juunil) langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22.detsembriks on poolkerade osad ümber vahetunud, vahepeal on veel kaks võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste
Paremale 6. Missugune vööde paikneb ekvaatori juures? 7. Mis kiirgus on ohtlik elusloodusele? 8. Päev, kui päike on kevadisel ja sügisesel pööripäeval seniidis. 9. Maakera osa, kus on neli aastaaega. 10. Maakera osa, kus on kõige külmem. Alla 1. Ajavahemik, mil Päike püsib ööpäev ringi horisondist madalamal. 2. Punkt lõunapoolkeral, kus Maa pöörlemistelg lõikub Maa pinnaga. 3. Päev, kui Päike on seniidis lõunapöörijoonel. 4. Vastand polaarööle. 5. Päikesekiired langevad maapinnaga risti.
3. Taevakehade vaatlustest ei võta enam inimesed nii palju osa kui vanasti, sest praegune tehnoloogia teeb selle ise ära. Inimese silma asemel on tundlikud aparaadid, mis mõõdavad saabuva valguse hulka ja spektraalset koostist erinevate värvuste järgi. Eripära on see, et enamus vaatlusi tehakse Maa pinnalt. 4. Maa tiirleb ümber Päikese ja samal ajal pöörlab ümber oma telje. 5. Päikese näiv ööpäevane liikumine taevavõlvil tuleneb sellest, et Maa pöörlemistelg, mis säilitab terve tiiru jooksul oma asendi on tiirlemistasandi suhtes kaldu. Öö ja päeva pikkus muutub, sest kui Maa põhjapoolus on suunatud Päikese poole, siis langeb põhjapoolkerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. Kui Maa pöörlemistelg oleks tiirlemistasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuse muutust ja aastaaegade vaheldumist lihtsalt poleks, sest mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed
Kas galaktikate tekkimine on seotud filamentide tekkimisega? Seda probleemi uurimuse autorid püüavadki lahendada. Galaktikate filamendid Universumi kärgstruktuuris. Sinised täpid tähistavad galaktikaid ning punased jooned märgivad filamente. Elliptiliste galaktikate pöörlemistelgede jaotus filamentide suhtes. Jaotus näitab, milline on nurk (täpsemalt nurga koosiinus) galaktikate pöörlemistelgede ja filamendi telje vahel. Kui cos(i)=1, siis pöörlemistelg on paralleelne filamendiga ning kui cos(i)=0, siis pöörlemistelg on risti filamendiga. Hall ala joonisel näitab juhuslikku jaotust: kui vaadeldud korrelatsioonisignaal (punane joon) jääb halli ala sisse, siis tulemus ei ole statistiliselt usaldusväärne. Jooniselt on näha, et elliptiliste galaktikate hulgas leidub rohkem selliseid, mille pöörlemisteljed on peaaegu risti filamentidega. Saadud üldtulemused sobituvad hästi meie
PÄIKESESÜSTEEMI KAUGEIMAD OBJEKTID SEDNA JA ERIS Väited planeetide kohta: · 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. · 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. · 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. · 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. · 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. · 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. · 7. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis kolm suurt, väikese tihedusega planeeti. · Eris (varasem tähistus 2003 UB313, varasem mitteametlik nimi Xena) on Päikesesüsteemi kääbusplaneet, Pluutost suurem Neptuuni-tagune objekt. · Selle avastasid Michael E.
KOORDINAATIDE SÜSTEEMID * Koordinaatide abil määratakse punkti asukoht tasapinnal või ruumis. Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida tähistatakse geodeesias ka H (h). * Koordinaate võib klassifitseerida mitmeti: – Geograafilised koordinaadid – Geotsentrilised koordinaadid – Ristkoordinaadid Geograafilised koordinaadid * Maakera põhja- ja lõunapoolust ühendav joon on maakera pöörlemistelg, sellega risti olev suuring on ekvaator, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. * Pooluseid ja maakera mingit punkti läbiv suurring on selle punkti meridiaan. Meridiaani suhtes määratakse antud punkti ilmakaared. * Nullmeridiaaniks (ka algmeridiaan) on Greenwichi meridiaan. * Ekvaatori tasandiga paralleelne tasand, mis läbib punkti, annab lõikumisel maakeraga selle punkti paralleeli. * geograafilised koordinaadid on maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline
Ülekande mehhanismid. Ekstsentrik-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi et seda kasutada masinapumbas. Seda kasutatakse ka jalgrattal. Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga lüli. Lihtsaima kolmelülilise tasandilise nukki vedav lüli on kas pöörlev või nookuv
kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises. Kui kõige kaugem planeet Pluuto välja jätta, kehtivad järgmised väited: 1.Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2.Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3.Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4.Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5.Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 6.Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 7.Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti.
Uraani keskmine kaugus päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem. Uraan teeb tiiru ümber päikese 84,3 maa aastaga. Uraani 13 rõngast on planeedist endast nooremad, ning koosevd tumedatest osakestest mille suurus varieerub mõnest mirkromeetrist kuni mõnekümne meetrini. Uraani telje kalle ekliptika (Maa orbiidi tasand) normaali suhtes on 97,77 kraadi. Uraani pöörlemistelg on peaaegu paralleelne päikesesüsteemi tasandiga, mille tõttu on aastaaegade vaheldumine uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Uraani poolustel kestab polaarpäev ja polaaröö kokku 42 aastat. Uraani võrdlus maaga. Maa Uraan Mass 8,6810×1025 kg 5.9736×1024 kg Raadius 25559,00 km 6372,795 km
perioodilist komeeti, meteoorne aine · Tsentriks Päike · Planeete hoiab koos Päikese gravitatsiooniväli · Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised · Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega · Orbiitide raadiused suurenevad kindla seadsupärasuse järgi · Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas · Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu · Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemistejega samas suunas · Planeedid jagunevad kahte gruppi : algul(päikese poolt lugedes) 4 väikest ja tihedat, siis neli suurt ja väikese tihedusega planeeti. 2.Planeedid päikesesüsteemis: 1.MERKUUR: · Päikesele lähim · 4-st Maa tüüpi planeedist väikseim · 1 ööpäev = 176 Maa päeva · Orbiit piklik
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed.
Kooku on Maa jagatud 24 ajavööks. Ida-Europa ajavööndi piir on 30 kraadi ida pool. Suveaeg on 1 tunni võrra vööndiajast ees 6.Efemeriidiaeg on ühtlaselt kulgev astronoomiline aeg 7.Ajavõrrand näitab kui palju eineb "käekella aeg" Päikese jrgi määratud ajast. Tõeline Päikeseaeg=Keskmine Päikeseaeg. 8.Koordineeritud Maailmaaeg PÄIKESESÜSTEEM 1.systeemi keskne taevakeha 2.systeemi tunnused: Orbiidi tasapind Tiirlemine Orbiidi raadiused Pöörlemine Pöörlemistelg Kuud 2 Gruppi Kepleri seadused 1.Seadus 2.Seadus 3.Seadus Astronoomiline ühik Newtoni gravitatsiooniseadus-gravitatsioonijõud. 28.8 Jupiteri Keskmine kaugus päikesest on 5.2 astronoomilist ühikut, arvuta Kepleri 3.seaduse põhjal Jupiter aasta kestvus. 28.9 Neptuun, mille Keskmine kaugus päikesest on 30 astronoomilist ühikut avastati 1846.aastal. Mis aastal lõpetab Neptuun oma ümber päikese esimese täistiiru, arvestades avastamise ajast? Ülesanne
M . Ehk teisiti -jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti. 8. Milline analoogia esineb kulg- ja pöördliikumise valemites? Pöördenurga vektori suund määratakse kruvi reegliga kui kruvi pöördliikumise suund ühtib keha pöörlemise suunaga, siis kruvi kulgliikumise suund ühtib pöördenurga vektori suunaga. 9. Mida nimetatakse vabadeks telgedeks? Vaba telg on pöörlemistelg, mille suhtes keha osadele mõjuvad tsentrifugaaljõud on tasakaalus. Vaba telje suhtes on pöörlemine stabiilne (telje asend ruumis säilib). Vabad teljed lõikuvad keha massikeskmes. 10.Kas inertsimomendi muutmine antud töös muudab süsteemile mõjuvat jõumomenti? Muudab küll, nad on võrdelises seoses.
argoon 2%, hapnik 0,1% Vähesel määral sisaldab vingugaasi, vääveldioksiidi, veeauru (kokku 0,1%) Atmosfäär on nii tihe, et öö ja päeva vahet peaaegu ei ole Pilved Kollakasvalged Liiguvad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvkiht on 20 km paks ning ulatub 60- 70 km kõrgusele Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, sest taevas on kogu aeg pilves Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline Pöörlemistelg orbiidi tasandiga peaaegu risti aastaaegu pole Veenusel ei ole looduslikke kaaslasi, vaid ainult tehiskaaslased Arvatavasti planeedil magnetväli puudub põhjuseks aeglane pöörlemine Tänan kuulamast!
mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Orbiit ja pöörlemine Uraan teeb tiiru ümber Päikese 84,3 Maa aastaga ning tema keskmine kaugus Päikesest on ligi 3 miljardit kilomeetrit. Päikesevalguse intensiivsus on Uraanil 400 korda väiksem kui Maal. Uraani telje kalle Uraani telje kalle ekliptika suhtes on 97,77 kraadi, ehk pöörlemistelg on peaaegu paralleelne Päikesesüsteemi tasandiga. Seetõttu on aastaaegade vaheldumine Uraanil täiesti erinev võrreldes teiste planeetidega. Võrdpäevsuse lähedasel ajal on Päike suunatud ekvaatorile, mistõttu on sellel perioodil öö ja päeva vaheldumine sarnane enamiku teiste planeetide ööpäevade vaheldumisega. Uraani viimane ekvinoktsium oli 2007. aasta 7. detsembril. Koostis Uraani atmosfääri koostis erineb ülejäänud planeedi keemilisest
Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil .Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Ta on Maa kaaslasest Kuust pisut suurem. Mass on 3,303×1023 kg. Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km. Planeedi pindala on 75 miljonit ruutkilomeetrit. Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood 58 Maa ööpäeva, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti. Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Oletatakse, et pöörlemisperiood võis olla 8 tundi. Päikese poolt põhjustatud loodete tõttu on see aeglustunud. Pinnavormid
Keha liikumishulk ehk impulss on keha massi ja kiiruse korrutis. p=m*v Ühik 1 kg * m / s Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside summa on nende kehade igasugusel vastastikumõjul konstantne suurus. Reaktiivliikumine Liikumine, mille põhjustab kehast suurel kiirusel eemalduv keha osa. V = 7,9 km/S Jõumoment. Momentide reegel. M=F * l Ühik 1N * m Jõumoment on jõud ja jõuõla korrutis. Jõuõlg on lühim kaugus jõu mõju sirge ja keha pöörlemis punkti vahel. Pöörlemistelg ehk oma keha on tasakaalus, kui temale mõjuvate jõudude momentide summa selle telje suhtes on 0. M1 = F1 * l1 M2 = F2 * l2 M1+M2 = 0 Mehaaniline töö Mehaanilist tööd tehakse kui kehale mõjub jõud ja keha sellel mõjul liigub. A = F * s * cosa Ühik 1J cosa = b/c Võimsus Töö tegemise kiiruse ajaühiku jooksul tehtud töö N = A/t ühik 1W=1J/1S 1MW=10*10*10*10*10*10W Võimsuse leidmiseks tuleb tehtud töö jagada ajaga, millal töö tehtud.
Metoor-tahke tükk, mis on sattunud Maa atmosfääri,põleb seal täielikult ära Meteoriit-maale kukkunud taevakeha tükk(raud-,kivi-,raudkivi meteoriit) Taevakehade näiv liikumine on tingitud maa pöörelmisest Aastaegade vaheldumine tuleneb sellest,et Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna suhtes Päikesevarjutus-leiab aset siis,kui kuu satub tiireldes ümber maa,maa ja päikesega ühele joonele ning varjab päikesevalgust Kuuvarjutus-leab aset siis,kui maa on päikese ja kuu vahel ning maa vari langeb kuule Uurimismeetodid-vaatlus,vaatlus teleskoobiga(lääts-,peegel-,raadio teleskoop)kosmosesondid(tehiskaaslased),inimesed kosmoses Maarühm-Merkuur,Veenus,Maa,Marss(1.nende mõõtmed,massid ja tihedused on võrreldavad 2.pöörelvad
Kaksikplaneet- suhteliselt suur ja lähedal olev kaaslane Haaron. Tiirlevad ümber ühise masskeskme. 6. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? V: Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Merkuur 1. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri? V: Maalt on Merkuuri väga halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele
Sisemuses asub arvatavasti vedelatest mineraalidest ning gaasidest tuum. Samuti iseloomustavad hiidplaneete rõngad ning arvukad kaaslased. 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on peaaegu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega, enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Merkuur orbiit piklik ja liikumine orbiidil ebaühtlane (ebaühtlane on ka Päikese liikumine Merkuuri taevas), 360 000 000 km (0,38 Maa orbiidi pikkust) Veenus orbiit praktiliselt ringikujuline, pöörleb väga aeglaselt, telg orbiidi tasandiga enam- vähem risti (aastaaegade vaheldumine puudub) Maa orbiit pisut piklikum kui Veenusel Marss orbiit Maa omast piklikum, telje kalle erineb Maa omast vaid 4% (!)
(96) NB! Samas suunas tiirleb ka Maa ümber Päikese. Maalt vaadates pöörleb taevasfäär koos tähtedega päripäeva Maad vaadates pöörleb vastupäeva. 3. Mis põhjustab öö ja päeva vaheldumise? Maa pöörlemine, see Maakera pool mis on päikese poole seal on päev. 4. Millest on tingitud aastaaegade vaheldumine Maal? (98) Maa kaugusest päikesest. 5. Täienda joonist aastaaegade tekke kohta. (98) a. Tähista Maa pöörlemistelg. b. Kirjuta juurde pööripäevad ja aastaajad põhjapoolkeralt vaadelduna. c. Tähista noolega Maa tiirlemise ja pöörlemise suund. Päik e 6. Mis on astronoomiline-, fenoloogiline aastaaeg? (100) 7. Täienda joonist Kuu faaside kohta. (102) a. Tähista Päikese asukoht. b. Kirjuta juurde Kuu faaside nimetused. c
asetsevad nende tasanditega ristuval liikumatul sirgel – tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt pöörlemisteljel. Kuigi tavaliselt käsitletakse selliseid pöörlemisi, mille võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind. korral pöörlemistelg läbib keha keskpunkti, ei pea pöörlemistelg Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutmisel ehk üldsegi keha läbima. nähtus. Gravitatsioonijõud avaldub kehade vastastikuse deformeerimisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ning suuruselt Pöörlemisel ümber liikumatu punkti liiguvad kõik keha punktid mööda tõmbumisena
Peale Päikese kõige lähem täht asub meist 4 valgusaasta kaugusel. Kõige lähem planeet tuleb meile 50 mlj km kauguselt- Marss. 2. Taevakehade näiv ja tegelik liikumine. Maa pealt vaadates tundub, et tähed teevad ööpäeva jooksul ringi ümber Maa. Selle tegelik põhjus on aga Maa pöörlemine ümber oma telje. Maa pealt nähtav pilt aasta jooksul mõnevõrra muutub, sest Maa teeb selle aja jooksul ringi ümber Päikese. Üheks põhjuseks on seejuures asjaolu, et maakera pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kr võrra kõrvale kallutatud. 3. Miks tekivad aastaajad, öö ja päeva vaheldumine? Maa liigub pidevalt. Ta pöörleb ümber kujutletava telje. Maakera pöörlemine põhjustab öö ja päeva vaheldumist 24 tunni jooksul. Samal ajal tiirleb Maa ümber Päikese. Aastaaegade vaheldumine ongi põhjustatud Maa tiirlemisest ja sellest, et Maa pöörlemistelg on vertikaalist 23,5 kraadi võrra kõrvale kallutatud. Selline kalduolek põhjustab aastaaegade vaheldumise. 4
Samuti on olemas erinevaid jääsid. Aastaajad vahelduvad. Samuti on seal tugev magnetväli ja tugev kiirgusvöönd. Kaaslasi 18 . Saturn Saturn Uraan Temperatuur atmosfääris 180 °C (-218) °C. Sellise temperatuuri tõttu kuuluvad atmosfääri koostisesse peamiselt väga kerged gaasid vesinik ja heelium. Atmosfääri alumistes kihtides esinevad pilved, mis on moodustunud metaanist, ammoniaagist ja veest. Aastaajad vahelduvad väga järsku (pöörlemistelg peaaegu orbiidi tasapinnas). Päeva ja öö kestvus mitukümmend aastat.Aastaaegu on kaks kevad ja sügis (kaks korda aastas). Kaaslasi 15 . Aasta pikkus 84 Maa aastat. Uraani sisemus koosneb peamiselt kivimitest ja jääst. Uraan Neptuun Neptuuni atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Sarnaselt Uraaniga on selles ka metaani, mis annab planeedile särava sinise värvuse. Neptuun on Uraanist sinisem, sest tema ülemistes pilvekihtides
MERKUUR Kätlin Kaera 12P Lühitutvustus · Merkuur on Päikesele lähim ja Päikesesüsteemis kõige väiksem planeet. · Merkuur on nime saanud Vana- Rooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, tänu oma kiirele liikumisele taevas. · Merkuuril ei ole kaaslasi. · Merkuuri minimaalne kaugus Maast on 82 gigameetrit. Pöörlemine · Merkuuri pöörlemisperiood 58 ööpäeva 15 tundi 36 minutit; 5 067 360 s, mis moodustab 2/3 tiirlemisperioodist. · Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti (ekvaatori kalle 2 kraadi). · Samuti tuleneb pöörlemistelje asendist, et Merkuuril ei ole aastaaegu nagu Maal. · Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva (kaks tiirlemisperioodi pikkust). Pöörlemiskiirus on seega äärmiselt väike. Vaadeldavus Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta
Selle tingib ulatuslik läbipaistmatu atmosfäär, mis koosneb põhiliselt heeliumist ja vesinikust kuid seal leidub ka metaani ja ammoniaaki. Need planeedid pöörlevad kiiresti ja neil on suur lapikus. 5. Millise kujuga on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. 6. Merkuuri välisilme ja liikumine: Merkuur on Päikesele kõige lähem ning kõige väiksem Päikesesüsteemi planeet. Ta asub Päikesele umbes 3 korda lähemal kui Maa.Pöörlemisperiood on umbes 2/3 tiirlemisperioodist, mistõttu üks päikeseööpäev 176 Maa-päeva - on neist mõlemast pikem
"Väide, et tegu on just süsteemiga, mitte aga lihtsalt ümber Päikese tiirlevate taevakehade kogumiga, tugineb korrapärale planeetide suurustes ja liikumises Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti." Kõige suurem planeet on Jupiter ja kõige väiksem Merkuur, juhul, kui jätta kõrvale väikesed planeedid- asteroidid. Umbes pool tuhat asteroidi ringleb ümber Päikese Marsi ja Jupiter orbiitide vahel.
marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 7) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 8) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 9) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad?
marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 3) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 4) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 5) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 6) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi?
nikkel 2,4%, väävel 1,9% kus käib elu Rauast ja väälvist -55° C Hõre atmosfäär Vesinikust (90%) ja heeliumist (10%), vähe leidub 152 K Kõige suurem planeet metaani,ammoniaaki,etaani,atselüleeni ja veeauru. koosneb 75% vesinikust ja 25% heeliumis 143 K rõngad koosnevad jääst vesinikust ja heeliumist 68 K pöörlemistelg vesinikust ja heeliumist, lisaks veidi metaani 53K Suur Tume Laik Lämmastikust koos mõningase vingugaasi ja 35-45 K kääbusplaneet metaani lisandiga. Tiirlemisperiood 87,97 Maa ööpäeva 225 Maa ööpäeva 365,256 päeva 687 Maa ööpäeva 11,8 Maa aastat 29,46aastat 84,01aastat 164,79aastat 247,7aastat
marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 3) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 4) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 5) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 6) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi?
marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 7) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 8) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 9) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant. 10) Milline tingimus peab olema täidetud, et maalt oleks võimalik vaadelda päikese ja kuu- varjutusi? 11) Miks tähed taevas vilguvad? Valgus murdub kui läbib erinevate optiliste omadustega keskkondade piiri
Ka tähed liiguvad, kuid oma asendit üksteise suhtes nad ei muuda. Taevakehade näiv liikumine tekib, kuna me osaleme ka ise selles ning ei saa seda kõrvalt vaadata. Tähtede ööpäevane näiv liikumine on tingitud maailma pöörlemisest, aastaringne muutumine aga Maa tiirlemisest ümber päikese. Öö ja päeva vaheldumine ning aastaajad on ka Maa looduse elutsüklite aluseks. Öö ja päeva pikkus koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ehk orbiidi tasandi suhtes. Päikese näiv aastaringne liikumine taevavõlvil seletub Maa tiirlemisega ümber päikese. Tähtkujusid, mida Päike aasta jooksul läbib, nimetatakse sodiaagi ehk loomavööks. Fenoloogia on regulaarsetel loodusvaatlustel põhinev bioloogia haru, mis uurib looduse aastaajalisi ehk sesoonseid nähtusi. Kui Maa tiirlemine ümber Päikese määrab matemaatilise täpsusega astronoomilise
Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid, mis ulatuvad tillukestest kübemetest majasuuruste rahnudeni. Rõngaste süsteem on kohati ainult meetreid paks, kuid ulatub peaaegu 500 000 kilomeetri kaugusele kaugemale kui meie Kuu Maast. Rõngad pole nii vanad kui planeet. Arvatakse, et nende vanus on ainult mõnisada miljonit aastat ja nad on jäänukid kuust või komeedist, mis laiali rebiti. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu, mistõttu rõngad on näha erinevate nurkade all. Igal Saturni tiirul ümber Päikese on rõngad kaks korda näoga meie poole ning kaks korda servaga, kadudes siis vaateväljast. SATURNI KUUD Saturnil on vähemalt vähemalt 60 kuud 2007 aasta seisuga (lisaks 3 kinnitamata kuud). Loodetakse, et "Cassini" leiab üles väiksemad kuud. Saturni suurim ja Päikesesüsteemi suuruselt
Ülevaade pindadest - Tasapinna, silinderpinna ja koonuspinna moodustaja on sirgjoon, sfääri ja rõngaspinna moodustaja aga ringjoon või selle osa. Siinjuures sfäär tekib ringjoone pöörlemisel ümber oma diameetri (seega ümber sirge, mis läbib ringjoone tsentrit), rõngaspind aga tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi tema tsentrit. Asub pöörlemistelg moodustajaringjoonest väljaspool, tekib auguga rõngaspind. Kui pöörlemistelg moodustajaringjoont puutub, tekib iseennast puutuv rõngaspind. Juhul kui pöörlemistelg moodustajaringjoont lõikab, kuid ei läbi tsentrit, tekib iseennast lõikav rõngaspind. Kui üleminek ühelt pinnalt teisele on järsk, ilma ümarduseta, tõmmatakse pindade ülemineku koht jämejoonega. Kui aga üleminek on sujuvalt ümardatud, siis võib seda näidata peenjoonega, mis ei tohi ulatuda kontuurjooneni
Millised on selle rühma tunnused? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. diameeter on suurem kui 48000 km 22. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale, koosn 2 osast- kuu on kõvasti endast suurem 23. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas nad paiknevad? Ligikaudu samas tasapinnas, praktiliselt ringikujulised; raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi; Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 24. Millal ja kus võib vaadelda Merkuuri? Maalt on halb vaadelda, kuna ta asub Päikese lähedal ja jääb Maast suhteliselt kaugele. Eestis näeb Merkuuri vaid siis, kui tema suurim kaugenemine Päikesest langeb kevadisele või sügisesele pööripäevale. 25. Iseloomustage Merkuuri liikumist. pöörlemisperiood on tegelikult natuke vähem kui 59 päeva, st. moodustab täpselt 2/3 tema tiirlemisperioodist. Ööpäev
Nad on tunduvalt väiksemad ja väiksema tihedusega. Põhiliselt gaasidest (heelium, vesinik, kuid ammoniaak, metaan). Pöörlevad kiiresti, on suure lapikusega. Iseloomulik on suur mass ja mõõtmed, ent väike tihedus. 5. Millised on planeetide orbiidid? Kuidas need paiknevad? Planeedid (v.a. Pluuto) liiguvad ringilähedastel orbiitidel, samas suunas ja peaaegu samas tasandis. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. (Pluuto orbiit on sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta palju väiksem.) 6. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Võrreldes teistega on Pluuto väiksem. Pluutol on ebaharilik orbiit (piklik). Teistega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit. Pluuto kaldenurk Maa ja kõigi teiste planeetide orbiitdega tasandi suhtes on 17 kraadi. 7. Millestel planeetidel ei ole kaaslasi? Millistel on kõige rohkem?
üheselt ära keha asukoha ristkoordinaadistukus. 2. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis iseloomustab punktmassi asukoha muutumist ajavahemikus. Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nim liikumist, kus keha kiirus muutub mis tahes võrdsetes ajavahemikes sama palju. 3. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. 4. Pöörlemise kinemaatika: Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Kindel telg tähendab seda, et pöörlemistelg ei saa oma asendit muuta. d d Jäiga keha pöörlemise kinemaatikat iseloomustavad nurkkiirus =
koosneb 75% vesinikust rõngad koosnevad kulub 29,5 maist aastat ehk 143 K ja 25% heeliumis jääst umbes 25 000 Saturni ööpäeva sulamistemp. on 1132°C, vesinikust ja heeliumist pöörlemistelg tiirlemisperiood 84 aastat keemistemp. 1797°C vesinikust ja heeliumist, üheks tiiruks kulub 165 maist atmosfääri temp. 214°C Suur Tume Laik lisaks veidi metaani aastat Lämmastikust koos pinnatemperatuur jääb ühe tiiru tegemiseks kulub tal
000 km Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt Atmosfääri hõreduse tõttu (hõre atmosfäär ei talleta soojust) kõigub temperatuur suuresti. Mõõtmed Merkuur on Päikesesüsteemi kõige väiksem planeet. Mass on 3,303×1023 kg Raskusjõud Merkuuri ekvaatoril on 2,78 m/s² Merkuuri läbimõõt ekvaatori tasandil on 4879,4 km Pöörlemine Merkuuri pöörlemisperiood on 58 Maa ööpäeva ja 15,5088 tundi Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti Merkuuri ööpäev ühest päikesetõusust teiseni kestab 176 Maa ööpäeva Kauges minevikus võis Merkuuri pöörlemine olla kiirem. Vaadeldavus Kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga Merkuuril on faasid nagu Kuul Merkuuri ketta läbimõõt on 5...15 kaaresekundit.
· enamasti tahked koostisosad · kihiline ehitus · läbimõõt, keskmine tihedus ja mass on sarnased · väike kaaslaste arv · aeglane pöörlemine Merkuur · Päikesele kõige lähemal · suuruselt kõige väiksem planeet · asub Päikesele 3 korda lähemal kui Maa · tiir ümber Päikese = 88 Maa ööpäeva · 1 päev Merkuuril = 179 päeva Maal · läbimõõt 4897,4 km (38,252% Maa läbimõõdust) · pindala 75 miljonit km2 · mass 3,301×1023 kg · pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti · keskmine orbitaalkiirus 47,88 km/sek · kaaslased puuduvad · Merkuuri on võimalik vaadelda aastas 2 või 3 perioodil · päikesesüsteemi tumedaim planeet · kollast või tumehalli värvi · Merkuuri pind sarnaneb Kuu pinnaga · laamtektoonika puudub · atmosfäär praktiliselt puudub · keskmine pinnatemperatuur on 452 K (179°), minimaalne 90 K (-179°), maksimaalne 700 K (427°) Veenus · Maale kõige lähemal
perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu",kehtivad järgmised väited: 1. Planeetide orbiidid on ligikaudu samas tasapinnas ja praktiliselt ringikujulised. 2. Planeedid tiirlevad ümber Päikese samas suunas Päikese pöörlemisega. 3. Orbiitide raadiused suurenevad kindla seaduspärasuse järgi. 4. Enamik planeete pöörleb tiirlemisega samas suunas. 5. Planeetide pöörlemistelg võib olla orbiidi tasandi suhtes kaldu. 6. Enamik planeetide kaaslastest tiirleb emaplaneedi ekvaatori tasandis ning planeedi pöörlemisega samas suunas. Planeedid jagunevad kahte gruppi: algul (Päikese poolt lugedes) neli väikest ja tihedat, siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. 4 esimest planeeti moodustavad M rühma. 4 välimist hiidplaneetide rühma. Merkuur on Päikesele lähim
⃗a = ⃗a =⃗aτ + ⃗an a τ= dt on esitatav kujul , kus tangentsiaalkiirendus dt ja v2 a = normaalkiirendus n R . 4. Pöörlemise kinemaatika. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Kõik jäiga keha punktid liiguvad mööda ringjooni, mille keskpunktiks on pöörlemistelg. Kui mingi punkt pöördub mingi nurga võrra, pöörduvad ka kõik teised. Jäigaks kehaks nim. sellist keha, mille kõik osad on üksteisega seotud nii, et keha kuju muutumine ei ole võimalik. Kindel telg tähendab seda, et pöörlemistelg ei saa oma asendit muuta. d φ⃗ ω=
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase
annaabi.ee 
