Homogeene väli- vektorid on igast ruumipunktis ühesugused suuruse ja suunaga Tsentraalne väli väli mille vektorite pikendused lõikuvad tsentraal punktis 9) Trammi laes ripub niidi otsas kuulike, pidurdamise vältel muutub t=3s jooksul kuulikese kiirus 6 km/h võrra, Leida kõrvalekaldenurk trossi vertikaalasendist ? IV 1) Mida nimetatakse tsentraalseks põrkeks? Mis on põrkejoon ? Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget kus põrke toimumise ajal on kehade massikeskmed põrkejoonel, tsentraalsel põrkel ei tule arvestada pöörlemise tekkimisega. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne 2) Nurkkiiruse ja joonkiiruse vektorseos ? Nurkkiirus näitab ajaühikus läbitud raaduise poolt moodustatud pöördenurka v = × r v = sin = R joonkiirus näitab ajaühikus läbitavat kreepikkust. 3) Millega võrdub kõverjoonelisel liikumisel töö ?
Konstantse jõu poolt tehtud töö võrdub jõu ja nihke moodulite ning jõu ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega (tähis F, ühik 1J) 1J on töö, mida teeb jõud 1 N, kui selle rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1m võrra Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab töö tegemise kiirust (tähis N, ühik 1W) 1W on niisuguse seadme võimsus, mis teeb 1s jooksul tööd 1J Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida omab keha oma liikumise tõttu (tähis K, ühik 1J)
vahelise nurga koosinuse korrutisena. Tähis A, ühik [1J] A - töö [1J ] F - jõud [1N ] A = Fs cos s - nihe [1m] - F s 14. Defineerida 1J 1J on selline töö, mida teeb jõud 1N, kui tema rakenduspunkt nihkub jõu mõjumise suunas edasi 1m. 15. Mida nimetatakse põrkeks? Mehaanikas nimetatakse põrkeks kahe teineteise suhtes liikuva keha vastastikust mõju, mis algab kehade kokkupuutega ja lõpeb kas kehade eemaldumisega v peatumisega teineteise suhtes. 16. Milline põrge on absoluutselt mitteelastne põrge? AMEP on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha. Kehtib ainult IJS. 17. Milline põrge on absoluutselt elastne põrge?
Wp=kx2/2 Mehaanilise energia jäävuse seadus isoleeritud süsteemis, kus kehade vajel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteem meh koguenergia jääb. W=Wp+Wk; dmv/dt= f + F; f sisesed, F välised jõud. Põrked, deformatsioonid Kerade tsentraalne otsepõrge P30 Absoluutselt elastne põrge ei esine kehade mehaanilise energia muundumist teisteks , mittemehaanilisteks energiavormideks. Absoluutselt elastseks kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama. Absoluutselt mitteelastne põrge kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks; pärast põrget kehad kas liiguvad ühessuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib impulsi jäävuse seadus ja summaarne enegia mehaanilise ja siseenergia summa jäävuse seadus.
mol/l*min, siis VA = -0,4; VB = -0,6 ja VY = 0,8 mol/l*min. Seega, kui on teada kiirus mingi komponendi järgi on tegelikult määratud ka kõik ülejäänud kiirused Aktiivsete põrgete teooriast Keemilise reaktsiooni kulgemiseks, peavad molekulid omavahel kokku põrkuma. Ei ütle ju üks molekule teisele "oo millised ....., kuule tead, reageeriks õige natukene". Enamus põrgetest pole resultatiivsed, see tähendab, et ei juhtu midagi. Resultatiivseks põrkeks on vaja Molekulidel peab olema piisav energiavaru, selleks et nende põrkumisel laguneks vanad keemilised sidemed ja saaks tekkida uued. ( Energiavaru suurendamiseks on kõige lihtsam kuumutada, sest kõrgemal temperatuuril liiguvad molekulid kiiremini ja põrked on seega resultatiivsemad) Molekulid peavad põrkehetkel olema teineteise suhtes soodsal torienteeritud Keemilise reaktsiooni kiirus sõltub ka põrgete sagedusest (arvust ajaühikus)
10 tema moodul võrdub GMm Fg = , r2 mis langeb kokku Newtoni gravitatsiooniseadusega. Märkus. Hõõrde- ja takistusjõud ei ole konservatiivsed jõud, kuna nende puhul sõltub tehtud töö trajektoori kujust. Nende ületamiseks tehtud töö muundub soojusenergiaks. 5.5 Põrge(iseseisvalt) 5.5a Absoluutselt mitteelastne põrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Tsentraalseks põrkeks nimetatakse põrget, mille korral kehade kokkupuutepunkt asub nende kehade masskeskmeid ühendaval sirgel. Absoluutselt mitteelastsel põrkel jäävad kehad pärast põrget kokku. Olgu kehade massid m1 ja m 2 , nende kiirused enne põrget v 01 ja v 02 . Tuleb määrata
süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väiseid jõude(kehtin nt:Newtoni II-seadus) o Absoluutselt plastiline ja elastne põrge (+ valemid / kehtivad jäävuse seadused ja joonised) Absoluutselt mitteelastne põrge on selline põrge, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha Absoluutselt elastseks põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad pärast põrget liiguvad eraldi ning impulsside ja kineetiliste energiate summa enne ja pärast põrget on sama 5) Mehaaniline töö (+ “mehaanika kuldne reegel”) o Võimsus (+ valem ja mõõtühik)võimsus näitab töö tegemise kiirust. N=A/t o Konservatiivsed, dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli (+ joonis)konservatiivne jõud, kus töö on null
arvesse tuleb võtta hõõrdumisel soojuseks muudnunud energiat jne. j. Potentsiaalse energia ja jõu vaheline seos k. Gradiendi füüsikaline tähendus Mingist skalaarsest suurusest gradiendi leidmine annab suuna, milles see suurus kasvab kõige kiiremini. Seda näitab gradiendi kui vektori suund. Gradiendi leidmine mingist skalaarsest suurusest tähendab selle suuruse osatuletised koordinaatide järgi. Näiteks: l. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki kehadel jääkdeformatsioone, nimetatakse põrget absoluutselt elastseks. Põrkejoon – kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. Kui kehade massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel, siis nimetatakse põrget tsentraalseks. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne. Absoluutselt elastse põrke
Samapotentsiaalipindadeks nimetatakse selliseid pindu, mille igas punktis on vaadeldava proovikeha potentsiaalne energia ühesugune. Konservatiivne jõud võrdub potensiaalse energia gradiendiga. Skalaarse suuruse gradiendiks nimetatakse niisugust vektorit, mille komponentideks on selle skalaari osatuletised vastava koordinaadi järgi. Skalaarse suuruse gradient näitab selle suuruse kõige kiirema kasvu suunda. 13. Põrge. Absoluutselt mitteelastne põrge. Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks
Suletud süsteemis kehtib impulsi jäävuse seadus: suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. p1+p2+p3+...=const. Suletuks nimetatakse süsteemi, kus kehad on vastastikmõjus ainult omavahel, süsteemiväliste kehade mõju ei arvestata (näiteks ei arvestata hõõrdejõude). Impulsi jäävuse seadus võimaldab kirjeldada mitmeid põrgetega seotud nähtusi ja reaktiivliikumist. Absoluutselt mitteelastsete kehade põrkeks nimetatakse sellist põrget, kus kehad liiguvad pärast põrget ühesuguse kiirusega, moodustades uue keha. Sellise põrke puhul kehtib ainult impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumiseks nimetatakse liikumist, mille põhjustab kehast eemale paiskuv keha osa. Reaktiivliikumise kiirust vk saab hinnata, kui on teada keha mass mk, keha osa mass mk0 ja keha osa kiirus vk0; vk=-mko/mk*vk0 Vektorite skalaarkorrutist saab rakendada näiteks töö arvutamisel
Jõu ja potentsiaalse energia seos r F = - gradW p F = gradW p 27. Mehaaniline energia. Mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaaniline energia on: W = W p + Wk , mille muut on 0. See väljendab mehaanilise energia jäävuse seadust: Suletud konservatiivse süsteemi mehaaniline energia on jääv. W k + W p = 0 Dissipatiivses süsteemis kehtib üldine energia jäävuse seadus, kus arvesse tuleb võtta hõõrdumisel soojuseks muudnunud energiat jne. 28. Absoluutselt elastne tsentraalpõrge Põrkeks nimetatakse keha liikumisoleku järsku muutust kokkupuutel teise kehaga. Kui seejuures ei teki kehadel jääkdeformatsioone, nimetatakse põrget absoluutselt elastseks. Põrkejoon kehade kokkupuutepunktist kokkupuutuvate pindadega risti tõmmatud sirge. Kui kehade massikeskmed asuvad põrke ajal põrkejoonel, siis nimetatakse põrget tsentraalseks. Kerakujuliste kehade põrge on alati tsentraalne. Absoluutselt elastse põrke puhul kehtivad impulsi jäävuse ja mehaanilise energia jäävuse
Kaadri algusest teatatakse spetsiaalse 8baidise preambulaga 10101010101010101...01011 Kasutab jagatud meediat o kõigil on võrdsed võimalused andmeid saata o kõigil on võrdsed võimalused andmeid kätte saada o korraga saab infot saata vaid üks seade, kui juhtub, et mitu seadet saadavad andmeid üheaegselt, siis tekib meediumis liitsignaal, mis on müra. Sellist juhtu nimetatakse põrkeks (collision). CSMA/CD CS - Carrier Sense - kandjatuvastus ehk liikulsetuvastus. MA - Multiple Access - mitmikpöördus. CD - Collision Detection - põrketuvastus. Põrkeala (collision domain) Põrge levib kogu meediumi ulatuses ja jõuab kõigi seadmeteni Meedium koos selles suhtlevate seadmetega moodustab põrkeala Repiiter (repeater) Kasutatakse füüsilisel tasemel segmentide ühendamiseks võimendab signaali(ka taasformeerib).
Gaasi molekulid, olles korrapäratus liikumises, põrkuvad vasta anuma seina, igal põrkel avaldab molekul seinale risti mõjuvat jõudu, mis on küll väga väike, kuid molekulide arv on väga suur ning selle tulemusena omab gaasi rõhk märgatavt väärtust On võimalik tuletada valem, mis seob gaasi rõhku molekulide arvu ja kiirust (R. Clausius) : p=1/3mnv 2 , kus p rõhk (Pa),; 1/3 näitab, et ruum on kolmemõõtmeline ja tõenäosus molekulide põrkeks on 1/3; m molekuli mass (kg); n molekulide arv ruumala ühikus (konsentratsioon); v 2 molekuli ruut keskmine kiirus. See on gaasi 8 molekulaar kineetilise teooria põhi võrrand, mille tähtsus seisneb selles, et ta annab seose mikro ja makro maailma vahel. Seda valemit võib avaldada ka molekulide kineetilise liikumise energia kaudu p=2/3 n ; =mv 2/2
poole. Seejuures tuleb muidugi selgitada, kas nad vaadeldava ülesande korral on rakendatavad. Üheks oluliseks valdkonnaks, kus saame rakendada jäävusseadusi, on põrked. Põrgete korral me eeldame, et enne põrget on kehad üksteisest piisavalt kaugel ja me võime neid lugeda vabadeks. Seejärel liiguvad nad piirkonda, kus kehadevahelised jõud muutuvad oluliseks ja need muudavad kehade liikumisolekuid. Seda osa me nimetamegi põrkeks. Pärast põrget kehad 14 eemalduvad ja neid võib jälle lugeda vabadeks. Niisugusel juhul võime rakendada alg- ja lõppoleku jaoks impulsi ja energia jäävust, saades olulist teavet vaadeldava põrke kohta. Nii näiteks võime sellisel viisil analüüsida piljardikuulide põrget, sest kuulide otsesel kokkupuutel mõjuvaid jõudusid ei ole võimalik täpselt leida ja seetõttu ei saa ka Newtoni II seadust otseselt rakendada.
14.4 Kollisisoonide/vastuolude lahendamine Kui mingi võtmega kirjet on vaja otsida, siis tehakse võtmega arvutus, saadakse indeks ja vaadatakse tabelisse. Võib tekkida olukord, kus kaks erinevat võtmeväärtust arvutatakse samaks indeksiks. Näiteks on võtmed 500 ja 588. Kui mõlemale võtmele rakendada täisarvulist jagamist 100ga, on tulemuseks 5, st mõlemad kirjed tuleks paigutada lahtrisse indeksiga 5, mis pole võimalik. Sellist olukorda kutsutakse vastuoluks ehk kollisiooniks ehk põrkeks. Esiteks tuleb vähendada kollisiooniohtu: 1. Suurendada tabel 2…3 korda, kui tegelikult on vaja 2. Leida selline paiskfunktsioon, mis indeksid/paiskväärtused võimalikult ühtlaselt üle kogu tabeli jaotab Ükskõik kui kavalalt paiskfunktsiooni ka ei valiks, ei maksa loota, et vastuolusid ei teki. Seega on põhimõtteliselt kaks lahendust, mida nendega peale hakata: 1. Kollisiooniahel Algoritmid ja andmestruktuurid 2015
Hõredat gaasi võib ette kujutada süsteemina, mis koosneb paljudest korrapäratult liikuvatest mõõtmeteta molekulidest, mis mõjutavad anumat ning muid kehi vaid elastsete põrgete kaudu. Niisugust gaasi mudelit nimetatakse ideaalseks gaasiks. Kõikide põrgete puhul kehtib impulsi jäävuse seadus. 10 12. Elastne ja mitteelastne põrge. Põrkeks nimetatakse üksteise suhtes liikuvate kehade kokkupuutel toimuvat lühiajalist vastastikust mõjumist. Põrgetele on iseloomulik vastastikmõju lühike kestus ning jõudude ja kiirenduste suured väärtused, mida on sageli raske mõõta. Kõikide põrgete puhul kehtib impulsi jäävuse seadus.
rääkida ning kõik räägivad korraga ning kommunikatsioonist midagi välja ei tule. Ühine edastuskeskkond on traadita võrgus ehk WIFI-is. Kui üks saadab ja teine segab vahele, siis sellest midagi head ei tule. Ühine edastuskeskkond on ka satelliitsides. Multipöördusprotokollid on sellised, kus on tegemist ühise jagatud edastuskanaliga ning kui kaks või enam üritab korraga andmeid saata, siis toimub andmete ,,segunemine", mida nimetatakse kollisiooniks ehk põrkeks. Selleks on vaja põrketuvastus ja lahendus mehhanismi, et kuidas lahendada probleemi, kui kaks või enam saatmist on omavahel kokku jooksnud. Selleks on vaja hajutatud algoritmi, mis määrab ära, kuidas kanalit omavahel jagada ning selle algoritmi töö tuleb korraldada läbi selle sama ühise edastuskeskkonna. Mingit muud kanalit ei ole, vaid see sama kanal, mis neil on, läbi selle kanali peavad nad kuidagi kokkuleppe saavutama. Ideaalne multipöördusprotokoll on
kogurõhuks p. Kui toru on horisontaalne, siis h1 = h2 ja avaldis lihtsustub: 36 ps + v2/2 = const = p . 7.4. Põrkumine Põrkeid esineb meie ümber palju: autod põrkuvad, pall spordis, piljardikuulid, õhumolekulid, elementaarosakesed , huvid, jne. Meie käsitleme ainult tsentraalseid põrkeid. Sel juhul liiguvad kehade massikeskmed ühel ja samal sirgel ning liikumist saab pidada kulgliikumiseks. Põrkeks nimetatakse kehade kokkupuutel tekkivat lühiajalist vastastikmõju. Aeg on lühike võrreldes eelneva ja järgneva liikumise ajaga. Põrkeid on igasuguseid, kuid füüsika kasutab kaht piirjuhtu: 1) absoluutselt elastne põrge, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest
annaabi.ee 
