Heli omadused Kõrgus Kõrgus sõltub õhu võnkumise kiirusest 1Hz=1 võnge sekundis Helihark=440Hz=440 võnget 1 sekundi jooksul Inimkõrv on võimeline kuulma 16Hz kuni 20000Hz Infrahelid- jäävad allapoole kuulmispiiri Ultrahelid-jäävad kuulmispiirist kõrgemale Absoluutne kuulmine- suutmine peast määrata noodi kõrgust Heli tugevus ehk dünaamika Kuulmislävi on piir mis eraldab kuuldamatuid helisid kuuldavatest helidest db- helitugevuse mõõtühik 130db- suurim helitugevus mida inimkõrv suudab taluda Müra- segav, tugev heli
T =2 l g , kus l= pendli pikkus (m); g= raskuskiirendus (m/s2) 4. Heli kiirus Heli: elastses keskkonnas leviv elastsuslaine, mida on võimalik kuulda. Mehaaniline laine: võnkumine, mis kannab edasi aine (nt. veepind kui seda puudutada, siis tekib mehaaniline laine). Täisvõnge, lainepikkus, sagedus, periood, faas, algfaas ja faasinihe? Täisvõnge: laine liigub tagasi oma algsesse asendisse, peale oma algsest asendist lahkumist, (nt pikilaine üks võnge või pendli üks võnge). Lainepikkus: kahe täisvõnke vahemaa Sagedus: võrdsetel ajavahemikel korduv tegevus (pendel või heli laine) Periood: millegi korduva muutstsükli kestvus (pendel või heli laine) Faas: harmoonilist võnkumist kirjeldava sageduseni argument, mida loeatakse nullpunktist. Algfaas: võnkesuurus ajahetkel 0. Faasnihe: kahe ühesuguse sagedusega vahelduvsuuruse faaside vahe Heli levimiskiirus oleneb: õhust, keha kujust temperatuurist, sagedusest
infrapunane kiirgus, nähtav valgus http://www.youtube.com/watch? v=eCkmsoZCJhw James Clerk Maxwell Soti füüsik ja matemaatik Elektromagnetilise väljateooria rajaja Esimese värvifoto tegija 1861 Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Lainepikkus Lainepikkuseks nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel. Tavaliselt tähistatakse lainepikkust kreeka tähega ´lambda´ (). Lainepikkuse seos sagedusega Lainepikkus on pöördvõrdeline sagedusega , laineharjade arvuga, mis läbib mingit ruumipunkti ajaühikus. Suhe väljendub järgmiselt: Heinrich Rudolf Hertz Heinrich Rudolf Hertz oli saksa füüsik
Kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühtviisi, siis jääb selle kuju varasemate kujudega sarnaseks. Mahu muutumise näideteks on beseekoogi paisumine küpsetamisel, tühjeneva õhupalli kokkutõmbumine ja taigna paisumine. Võnkumine-ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse ko rduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Võnguvad näiteks kellapendel, sisepõlemismootori kolb, ämbris loksuv vesi ja hüvastijätuks lehvitav käsi. Laineks - nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui kala näksib õnge otsa riputatud sööta ja paneb õngekorgi võnkuma, sunnib kork ka lähedalasuvad veeosakesed võnkuma. Veeosakeste võnkumine kandub lainena möödaveepinda järjest kaugemale.
Võnkumine Võnkumine ehk võnkliikumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Erinevad võnkumised on iseloomustatavad erinevate võnkuvate suuruste kaudu. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli või kiige või heliseva pillikeele (heliallika) võnkumise) puhul muutub keha asend ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat (kaugus või nurk). Elastse võnkumise puhul muutub elastse keskkonna rõhk antud punktis. See
Võnkesagedust leitakse järgmiste valemite kaudu: kus on võnkesagedus T võnkeperiood. Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). · Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. · Võnkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse üks võnge. Periood on aeg, mis kulub võnkumisel ühe täisvõnke tegemiseks, piki ringjoont liikuva keha puhul ühe ringi tegemiseks, pöördliikumisel ühe täispöörde tegemiseks. Tähis: T Ühik: 1 s (sekund) Periood on pöördvõrdeline sagedusega: kus · T on periood · f on sagedus. Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Seos lainepikkusega
Kuulmine Inimese kõrva sisenevad kuulmekäigu kaudu helilained panevad trummikile võnkuma kuulmeluukesed võtavad võnked vastu võimendavad need ning annavad edasi teole teo sisemuses oleva vedeliku võnked panevad võnkuma sealsed membraanid need omakorda kuulmisrakkude kiud helivõnked muutuvad närviimpulssideks kuulmisnärvi vahendusel liiguvad aju kuulmiskeskusesse Helilained Häälekõrgus ehk helilainete võnkesagedus mõõdetakse hertsides (Hz) 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Koer kuni 35 000 Hz; Rott kuni 90 000 Hz; Delfiin kuni 100 000 Hz Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120-130 dB) Kuulmislävi väikseim helitugevus, mida kuuleme Tasakaal Kui keha või pea asend muutub, hakkavad liikuma tasakaaluelundis olevad kristallid (mõigus ja kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites), mis ärritavad vastavaid meelerakke. Meelerakkudes tekkivad
= 2f (seos nurkiiruse ja sageduse vahel) = (seos nurkiiruse ja joonkiirusevahel) Joonkiirus Joonkiirus on füüsikaline suurus, mis näitab läbitud kaarepikkust ajaühiku kohta. Põhivalem: = r Periood Perioodiks nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti) Sagedus Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus. Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). Kesktõmbekiirendus suunamuutusest tingitud kiirendus on suunatud keha trajektoori kõveruskeskpunkti poole, seega kiirusvektoriga risti, sellest ka nimi kesktõmbe kiirendus. Kesktõmbekiirendus sõltub trajektoori kõverusraadiusest ja keha liikumiskiirusest Võnkeperiood Võnkeperiood (tähis T) on väikseim ajavahemik, mille järel keha liikumine kordub. Ühikuks on sekund.
(konstantne) Vahelduvavoolu -korral on laengukandjate liikumine võnkumine.(triivi kiirus muutub perioodiliselt). Liikumise suuna muutust -väljendab voolutugevuse muutumist negatiivseks. Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduvvooluga töötavad elektrienergia tarvitid on ühendatud omavahel rööbiti. Vahelduvavooluvõrk- moodustavad vooluallikad ja tarvitid. Pistik- tarviti ühendamiseks vahelduvavoolugavoolvõrku tuleb toitrjuhe kontakti. Faasjuhe- ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas aind ühes klemmis,selle klemmi tootvat juhet nim(+juhe). Nulljuhe- teises klemmis,millel pinge maa suhtes puudub nim nullklemmiks.
ALALISVOOLU ELEKTRIMASINAD 1. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb alalisvoolu elektrimootori töö? Töö põhineb füüsikast tuntud elektromehaanilisel nähtusel, et magnetväljas asetsevale vooluga elektrijuhtmele mõjub jõud, mis paneb selle juhtme liikuma magnetväljaga risti olevas suunas 2. Millisel füüsikalisel nähtusel põhineb elektrigeneraatori töö? Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. 3. Milles seisneb elektrimasinate pööratavuse printsiip? 4. Mis on elektrimasina põhiosad? Ergutusmähis, ankur, hari, lamell, kommutaator, ankrumähis. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge (joonisel ei ole näidatud), mis on ühtlasi elektrimootori kereks ja magnetahela osaks. Ergutusmähise või püsimagnetite abiga. 6. Kuidas tekita...
Elektromgnetism käsitleb laetud osakeste mitteuhtlast liikumist ning elektri ja magnetvälja muundumist teineteiseks. Elektromagneetilise induktsiooni nahtuseks nimetatakse elektrivalja tekkimist magnetvalja muutumisel. Pööriselektrivaljaks nimetatakse elektrivälja, mille jõujooned on kinnised jooned ehk pöörised. Sellibe elektriväli tekib magnetvälja muutumisel. Endainduktsiooni nähtuseks nimetatakse Elektromagneetilise induktsiooni alaliiki, mille korral magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutusest vaadeldavas juhis endas. Üks veeber 1Wb on magnetvoog, mis läbib 1ruutmeetri suurust magnetvälja suunaga ristuvat pinda, kui välja magnetinduktsioon on 1T. Seega 1Wb=1T*1m^2 1H=1Wb/1A 1henri Induktsiooni elektromotoorjõuks nimetatakse tôöd, mida juhet liigutav jõud teeb ühikulise positiivse langu läbiviimisel vooluringist. Katkestatud vooluringi korral võrdub induktsiooni elektromotoorjõud juhtmelõigu otstel tekkiva pi...
Auto arvutivõrgud Võrkudevajadus Kui 1960 aastal oli auto elektrijuhtmete kogupikkus ligikaudu 200 m ja pistikuid oli 200 tk,siis 1995 aastal olid vastavad arvud juba 2000 m ja 1800 tk. Kuna üksikute juhtmete läbimõõtu ja pistikute suurust ei saa vähendada,nii nagu seda on tehtud elektrooniliste seadmetega,siis on juhtmete hulga vähendamiseks ainus võimalus juhtida mööda ühte juhet mitu signaali(Multiplex). Can-bus süsteemis on auto eri paigus asuvatele seadistele lisatud pisikesed juhtplokid (arvutid),mis on omavahel ühendatud võrku.Tänu sellisele süsteemile saab suure juhtmepundi asendada mõne juhtmega. Pingetasemed Siinijuhtmetes eristuvad 1- ja 0-seisund pingetasemete poolest.Puhkepinge,ehk pingetase,mis valitseb juhtmes siis,kui andmeid ei saadeta,vastab seisundile 1. Võnge ehk hälve puhkepingest tõlgendatatakse seisundiks 0. Pingetasemed olenevad siinitüübist ja andmeedastuskiirusest.Lihtsustades võib õelda,et mi...
9-12kg. Siru 200-240cm. Valged, iseloomulik punane nokk ja must kühm. Sumbunud kärina sarnane heli. Toitub veekogu põhjataimedest. Ei kuulu looduskaitse alla. Jäälind Koduvarblase suurune. Siru 24-26cm. Väga eredavärviline, selg, neoonsinine, kõht oranz. Iseloomulikuks tunnuseks pikk nokk. Toitub kaladest, kiirevooluliste ojade ääres. Kaldajärsakutes pesitsev. Haudeaeg 21-päeva. Talvitub Eestis. Sukeldub vee alla toidu järgi. 2 kaitsekategooria. Mudatilder Siru 65cm. Pidev võnge, pikad jalad. Selg on tähniline. Jalad rohekas-hallid. Segamini ajada teiste tildritega. Pesitseb enamjaolt rabades ja soodes. Toiduks selgrootud. 3 kaitsekategooria. Naerukajaks Siru 105cm. Elab üsna vanaks -10a (30). pea must, kael ja keha valged, tiivad hallid. Pesad madalas vees asuvatel mätastel, pesitseb kolooniates. Toitub kalades, konnadest ja selgrootutest, vahel ka pisinärilistest. Laialt levinud ja arvukas.
Ringliikumine on liikumine,kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised.Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = / t . Nurkkiiruse SIühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s1. Periood on ajavahemik, mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 / Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SIühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2 Hälve kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel Võnkeamplituud suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m. Võnkeperiood 1 täisvõnke kestust nim, T, sek,...
kolm kuulmeluukest. Vasar, alasi ja jalus trummikile võnkumine liigutab luukesi ja kannab võnked sisekõrva. Võimendavad helivõnkeid, et need suudaks sisekõrva vedeliku võnkuma panna. Kuulmetõri kanal, mis ühendab keskkõrva neeluga. Avaneb vaid neelamise ja haigutamise ajal. Ülesandeks on hoida õhurõhk mõlemal pool trummikilet ühesugusena. Poolringkanalid tasakaaluelund. Tigu kindlustab kuulmise. Paiknevad kuulmisrakud. MILLISEID HELISID INIMENE KUULEB? 1 Hz = 1 võnge / s Inimene kuuleb vahemikus 20 20 000 Hz Kõige tundlikum on inimene 1000-5000 Hz helide suhtes, sest sellise sagedusega on inimese hääl https://www.youtube.com/watch? v=VxcbppCX6Rk Helitugevust mõõdetakse detsibellides (dB) Valulävi helitugevus, mis tekitab valu (120- 130 dB) TASAKAAL Tasakaaluelundi moodustavad poolringkanalid koos kahe kotikesega, kus paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid Kristallid (kotikeses) ja vedelik (poolringkanalites)
Padova perioodil astus Galilei suhetesse Veneziast pärit naise Maria Gambaga Kooselust sündisid kaks tütart Virginia (sündis 1600) ja Livia (sündis 1601) ning poeg Vincenzio (sündis 1606) Poeg õnnestus Toscana suurhertsogi abiga kuulutada ametlikult Galilei pojaks ja pärijaks Arendas edasi oma isa leiutisi, sealhulgas pendelkella. Itaalia teadlane Galileo Galilei märkas 1580. aastatel, et nööri otsa riputatud raskuse ehk pindli iga võnge toimub kindla aja vältel. Ta püüdis pendli korrapärast liikumist rakendada kella töös. Kuid möödus veel 70 aastat, enne kui valmistati esimene pendelkell. 1610. aastal sai Toscana suurhertsogilt õukonnamatemaatiku ja Pisa Ülikooli peamatemaatiku koha ilma õpetamiskohustuseta Sel perioodil said lõpliku kuju ja avaldati enamik Galilei tuntud töödest Galilei valiti Roomas Accademia dei Lincei liikmeks
rinnak kopsud diafragma · Hääle moodustamiseks vajalik energia saadakse õhuvoolu abil, mille tekitavad hingamislihased. Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu. Selle tulemusena häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde. Järgnevalt tekib häälekurdudest allpool alarõhk, mis omakorda suleb häälekurrud. Nii toimubki üks häälekurdude võnge. Lapsehääl tekitab umbes 300 võnget sekundis, naishääl 200 ja madal meeshääl umbes 100 võnget sekundis · Põhitooni tõustes (hääle kõrgenedes) kõri asukoht tõuseb kõrgemale. Kõriga seotud häälikud · Helilisus/helitus · teenuis/meedia. Eesti keele häälduses fortis/leenis (poolheliline), vastandus tugev/nõrk, väljendub kestuses ja koartikulatsioonis naaberhäälikute mõjul. · Sõna-alguline h. · Õhuvoolu hõõrdumine vastu häälekurde enne
Energia jäävuse seadus: Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle 1 kehalt teiseles. Võimsus on füüsikaline suurus.Võimsuseks nimetatakse tehtud töö ja kulunud aja jagatist. Võimsus näitab töö tegemise kiirust. P = A:(Δ)t. P=F(jõud)v(kiirus). Võnkumine: On perioodiline liikumine. A = Amplituud (ulatus) maksimaalne kõrvalekalle tasakaalu asendist. Takistab höördumine ja õhutakistus. F=Võnked/aeg(s). Nt T=6s,y = 18 võnge. Ühe võnke aeg:18/6 = 3Hz Rõhk: p=F/S= Pa(paskal) (Jõud jagatud pindalaga) Füüsika 9. Klass Siseenergia: Aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Siseenergiat on kõikidel kehadel. Soojusjuhtivus: Soojus antakse edasi naaberosakeste kaudu, osakesed ümber ei paiku. Soojushulk: Ühik = J. On kindel arvväärtus energia hulk mille keha saab või kaotab soojusülekande käigus. Kui puutuvad kokku eri temperatuuriga kehad, siis algab
Väljahingamaisel lihased lõtvuvad, tööd ei tee ja suruvad õhu välja kopsudest tegu on passiivse hingamisega Piklikaju hingamist kontrollida ei saa Hapniku transport lihastesse sõltub südame töö kiiruseset o Südametööd mõjutab CO2 tõus Pulss arteri seina (veresoone seina) võnge Suur (keha) ja väike (kopsude) vereinge Arterid viivad verd südamest välja Adrenaliin toodavad hormoonid, tõstab valmidust mingiks asjaks Jäsemete lihased Vererõhk - Veresuhkru kontroll o Energia allikas: Glükoos Toidust Glükogeeni varudest Glükoosi tootmine teistest orgaanilistest ainetest o Kõhunääre e pankreas
heli – keha või aineosakese võnkumine harmooniline, muusikaline heli – korrapärane võnkumine müra – korratu võnkumine heliallikas – võnkuv keha või kehaosake (keelpillidel keel, puhkpillidel lest/huuled, puhkpillidel korpus/membraan/plaat, elektronpillidel elektrivool, inimhäälel häälekurrud) võnkumine levib õhus või mõnes muus elastses keskkonnas piki- või põiklainena (liikumise ülekanne) võnkesagedus – arv, mis näitab, mitu võnget toimub 1 sekundi vältel (1 Hz = 1 võnge) heliallika võnkesagedus sõltub tema massist, nt keele pikkus ja jämedus helisagedusi võrdlev mõõtühik on oktav amplituud – maksimaalne võnke ulatus liitheli – heliallikas võngub nii oma terves ulatuses kui ka osadena (enamikud tajutavad helid) põhiheli – määrab heli koostise ülemheli – võnkesagedus on põhisagedusest täisarv korda suurem osaheli – lihtvõnkumine / põhiheli koos ülemhelidega (II osaheli = I ülemheli) osahelide tekkimine – keele võnkumine poolte kaupa ann...
pleased rahul toddler paterdis, pisipõnn pointed chin terav(atipuline) lõug transmit edasi andma, saatma qualify for normi täitma trembler väriseja 2 tribe hõim, suguharu turn of the century sajandi pöördepunkt unanimity üksmeelne otsus unbearable talumatu vibration vibratsioon, võnkumine, võnge, värisemine voice transmitter hääle edastaja, wage nädalapalk waste of time aja raiskamine wave lehvitama white plague valge katk whiz (by) (mööda) vihisema winner´s certificate võitja diplom wire juhe, (traat) workshop õpikoda worldwide ülemaailmne worried murelik wrinkle korts 3
õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega langenud. Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu. HELI KÕRGUS. Heli kõrguse määrab VÕNKE SAGEDUS EHK MITU VÕNGET TEEB VÕNKUV KEHA 1 SEK.JOOKSUL. Sagedusühikuks on Hz. 1Hz = 1 võnge 1 sekundis. MIDA ROHKEM VÕNKEID KEHA 1 SEKUNDI JOOKSUL TEEB, SEDA KÕRGEMAT HELI KUULEME! Inimene kuuleb (ehk tajub helivõnkeid) alates 16-20 Hz.kuni 15000-20000 Hz.Helisagedusi alla 16-20 hertsi nim. INFRAHELIKS. Infraheli tekitajaks on atmosfääriprotsessid - tuul (torm), maavärinad, plahvatused, vibratsioon jm. Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need
kogutakistust x=xl-xc Valemis on seetõttu, et voolud võnguvad vastasfaasides. (ühes min, teises max.) 5) näivtakistus Z- kõigi takistuste geomeetriline summa. Z= (ruutjuur) R(ruudus) + x(ruudus) Ohmi seadus vahelduvvoolu ahela osa kohta I= U/Z 6. Trafo ehitus ja kasutus. 7. Võnkering ja selle töö põhimõte Koosneb kond. ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale. Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub
õhuvõngetega. Seepärast tundubki oma hääl,mis on salvestatud magnetofonilindile,võõrana. Luujuhtivust kasu- tavad näiteks oma pilli häälestamisel eakad viiuldajad, kelle kuulmisteravus on aastatega langenud. Neil tarvit- seb puudutada hammastega viiulikorpust, kui helid jõuavad sisekõrva luujuhtimise kaudu. HELI KÕRGUS. Heli kõrguse määrab VÕNKE SAGEDUS EHK MITU VÕNGET TEEB VÕNKUV KEHA 1 SEK.JOOKSUL. Sagedusühikuks on Hz. 1Hz = 1 võnge 1 sekundis. MIDA ROHKEM VÕNKEID KEHA 1 SEKUNDI JOOKSUL TEEB, SEDA KÕRGEMAT HELI KUULEME! Inimene kuuleb (ehk tajub helivõnkeid) alates 16-20 Hz.kuni 15000-20000 Hz.Helisagedusi alla 16-20 hertsi nim. INFRAHELIKS. Infraheli tekitajaks on atmosfääriprotsessid - tuul (torm), maavärinad, plahvatused, vibratsioon jm. Infraheli ehk madalsagedusheli peaaegu üldse ei neeldu , seetõttu levib ta kaugele. Infraheli ei kuule inimene helina, külla aga avaldavad need
= / t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. Võnkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse üks võnge. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . Nurkkiirendus ß näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. ß = ( - 0) / t .
=/ t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. Võnkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse üks võnge. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak =2 r . Nurkkiirendus ß näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. ß = ( - 0) / t .
Tagajärg pool võib läbi põleda. Tuletame resonant sageduse valemi xl=xc, 2pii fL=1/2pii fC | *2pii fC, 2pii fL/* 2pii fC=1, 4piiruut fruut LC=1, fruut=1/4piiruut LC |ruutjuur, fres= 1/2pii ruutjuur(LC) Kuna võnkeperiood T=1/f, siis LC ahela omavnkeperiood T=2pii ruutjuur (LC) Thomsoni valem. Võnkering Koosneb kond. ja poolist. Laetud kond. ühendamisel pooliga tekib elektromagnetvõnkumine (vahelduvvool). Kasutatakse kõrgsag. voolude genereerimiseks (kHz, MHz, GHz..) Iga võnge koosneb neljast etapist: 1) Laetud kond. tekitab voolu, mis kestab kond. tühjenemiseni. 2)Peale voolu katkemist hakkab pooli magnetväli nõrgenema ja indutseerib vastassuunalise voolu, mis hakkab kond. laadima. 3) 4) Peale kond. tühjenemist muutub vooluallikaks taas pool ja laeb kond. nagu alguses. Kõik hakkab otsast peale. Selline on elektromagnetiline vaba võnkumine, mis suubub kiiresti, kuna algenergia muundub
Sisendseaded on seadmed, millega kasutaja annab arvutile korraldusi. Nendeks on klaviatuur, hiir, skänner. Väljundseadmed annavad informatsiooni, mida arvuti väljastab neile. Väljundseadmeteks on kuvarid ehk monitorid, printerid, kõlarid. Monitorid · Monitoride tüüpideks on kas kineskoop (CRT) või vedelkristall LCD-TFT monitorid. · Suurust märgitakse tollides. Levinud on 17". · Kaadrisagedus ehk refresh rate (kineskoopidel soovitatav alates 85 Hz. 1Hz = 1 võnge sekundis) Monitori kaadrisagedust võib nimetada ka ekraanipildi värskendussageduseks, sest just selle sagedusega toimub kuva uuendamine. See peaks olema vähemalt 75 Hz, et inimsilm ei näeks ekraani vilkumist (virvendamist). Kaadrisagedus on seotud monitori lahutusvõimega. Koos kaadrisageduse kasvuga kindlale monitorile lubatav lahutusvõime väärtus väheneb.
1. Mõte 2. Keeleline vorm 3. Närvisignaalid 4. Häälduselundite tegevus 5. Õhuosakeste võnkumine 6. Kõrva tegevus 7. Närvisignaalid 8. Keeleline vorm 9. Mõte Kõneakt · Rääkimise ajal aktiveerub ~ 100 lihast · Kopsudest tulev õhuvool tekitab häälekurdudest allpool ülerõhu; häälekurrud eemalduvad teineteisest ja õhuvool pääseb neelu-, suu- ja ninaõõnde; häälekurdudest allpool tekkinud alarõhk suleb häälekurrud - nii toimub üks häälekurdude võnge · Hääle tekitamine häälekurdude võnkumisega= foneerimine (fonatsioon) 3. Mida uurib foneetika ja fonoloogia? Foneetika e häälikuõpetus, e hääldusõpetus. Teadus, mis uurib inimkõne üksusi - häälikuid - artikulatoorsest, akustilisest ja pertseptiivsest aspektist. Fonoloogia õpetus foneemidest ja nende funktsioonidest. Fonoloogia tegeleb foneemide ja nende kombinatsioonide uurimisega (kuidas, mis tingimustel foneemid omavahel kombineeruvad) Fonoloogia põhiüksus on foneem
matemaatilisele kontrollile. Juba noores eas hakkas ta eksperimenteerima, ja 17 aastaselt saavutas ta läbimurde. Avastades ja väites ja tõestades tegi ta ühe inimkonnale tähtsaima eksperimendi Pisa katedraalis. Tema pea kohal kõikus lamp keti otsas edasi-tagasi, läbides kord lühema, kord pikema tee läbi õhu. Galileo märkas, et ükskõik kui pikk lambi liikumis-teekond poleks, edasi-tagasi võnge võtaks ikka sama palju aega. See eksperiment sillutas tee esimest korralike kellade tegemiseks. Hiljem anti ta kohtu alla, sest teda peeti nii öelda tõevastandajaks. Protsess lõppes aga sellega et galilei pidi oma Tallinna Tehnikakõrgkool tõekspidamistest loobuma. Kuid salaja jätkas ta siiski oma elutööd, kuni jäi 1637 aastal täielikult pimedaks. "Ma ei tunne kohustatult uskuma, et seesama Jumal, kes on õnnistanud
mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. ● Kui jõud mõjub liikumisesuunas siis potentsiaalne energia väheneb, kineetiline aga kasvab. ● Süsteemi potentsiaalse energia suurenemine on võimalik üksnes välisjõudude töö arvelt. 13. Võnkumise mõiste. ● võnkumine- keha,aine või välja mingi omaduse koruduv pidev muutumine taskaaluolekust ühele ja teisele poole. ● võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omdus sama suuruse ja muutumise suunaga. ● mehaaniline võnkumine- nt pendel.- keha asend muutub ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat(kaugus või nurk) ● elastne võnkumine- elastse keskkonna rõhk antud punktid muutub. See leiab aset nt heli levimisel õhus või veel tihendustena. 14. Võnkumisi iseloomustavad suurused (mõiste tähis, mõõtühik) hälve, amplituud, periood, sagedus
l iu k di M diu ek võ km Lahendus: Maa raadius r = 6370 km = 6370000 m Periood 1 ring ehk T = 24h = 24*3600 = 86400 s Nurkkiirus rad/s võib ähi d k kui , kuna see on egelikul ühiku uu u ! Joonkiirus Kiirenduse leiame valemi abil = 3,4 * m/ 5. Võnkumine. 26. Ul heli p k u b gedu MHz Kui k u ke b ük võnge? b Kui uu on ringsagedus? Lahendus: Sagedus a) Võnkepe iood = (sest 1Hz = b) Ringsagedus ehk nurksageduse leiame valemi abil 2 * 3,14 * 4,2* rad/s 27. Võnke mpli uud on m võnkumi e gedu Hz Ki ju d võnkuv punk i liikumi võ nd x f Leid f j hälve pä he ke mil lgf i võib luged nullik Kui pik j möödude on hälve m? Lahendus:
= / t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. Võnkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse üks võnge. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v2/ r ehk ak = 2 r . Nurkkiirendus ß näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. ß = ( - 0) / t
tooimuvad võnkuvale kehaleesialgselt antud energia arvel, sumbuvad võnkumised on võnkumised, mille kaugused tasakaalu asendist pidevalt vähenevad. Energia väheneb keskkonna takistuse ületamisel ja hõõrde jõudude ületamisel; b) sund võnkumine võnkumine, mille puhul võnkuva keha energiat perioodiliselt suurendatakse. Võnk liikumist iseloomustavad: 1. Periood aeg, mis kulub ühe täis võnke tegemiseks, täis võnge liikumine ühest äärmisest punktist teise ja tagasi. T (s). 2. Pool võnge ühest äärmisest asendist teise liikumine. 3. Sagedus on võngete arv ajaühikus (Hz). Sagedus 1 Hz on nii suur kui tehakse ühs täisvõnge ühe sekundi jooksul. 4. Hälve on maksimaalne kaugus tasakaalu asendist. Harmooniline võnkumine. See on võnkliikumine, mille puhul tagasisuunav jõud on võrdeline hälbega. Harmoonilise võnkumise graafikuks on sinusoid. Matemaatiline pendel.
ühtlase kiirusega mööda ringjoont. Kui suur on nende kiirendus? 24. Kui Maa ümber tiirleva satelliidi ringorbiidi raadiust suurendada 4 korda, suureneb tiirlemisperiood 8 korda. Mitu korda muutub satelliidi liikumise kiirus orbiidil? 25. Tuletada Maa punkti nurkkiirus ja joonkiirus ning kiirendus Maa telje suhtes olenevalt laiuskraadist. Maa raadiuseks võtta 6370 km. VÕNKUMINE 26. Ultraheliaparaat kasutab sagedust 6.7 MHz. (a) Kui kaua kestab üks võnge? (b) Kui suur on ringsagedus? 27. Võnkeamplituud on 10 cm, võnkumise sagedus 0.5 Hz. Kirjutada võnkuva punkti liikumisvõrrand x=f(t). Leida faas ja hälve 1.5 s pärast hetkest, mil algfaasi võib lugeda nulliks. Kui pika aja möödudes on hälve 7.1 cm? 28. Sumbumatult võnkuva pillikeele mingi punkti amplituud on 1 mm, võnkumise sagedus 1 kHz. Kui pika tee läbib see punkt 2 sekundi jooksul? LAINED 29
LÜHILAINE LEVI SISSEJUHATUS Lühilained (High Frequencies, HF) on raadiolainete piirkond, kus lainepikkus on umbes 10 - 100 meetrit ja sagedusvahemik 3 - 30 MHz. Lühilained levivad ruumilaineina, mis peegelduvad ionosfäärilt ja maapinnalt üks või mitu korda ning võimaldavad seepärast raadiosidet kümnete tuhandete kilomeetrite kauguselt. Lühilainet rakendatakse peamiselt raadiosides ja ringhäälingus, samuti meditsiinis näiteks elekterravi korral. Antud referaadis antakse ülevaade raadiolainetest, raadiolainete levimisest; lühilainest, selle levimisest ning levimise iseärasustest. RAADIOLAINED Kõik elektromagnetlained levivad valguse kiirusel ehk c = 300 000 km/s. Ümber maakera tiiru tegemiseks (Maa ümbermõõt ekvaatoril on 40 000 km) kulub neil vähem kui 0,2 sekundit. Elektromagnetlainete omadused sõltuvad nende lainepikkusest. Lainepikkuseks nimetatakse vahemaad kahe laineharja vahel. Raadiolained on elektromagnetlainetest kõige suur...
FONEETIKA KONSPEKT Kõneaktil on 9 faasi, need jagunevad Rääkija faasid e. kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...
Sama rulli läbikute arvu juures tiheneb õhem kiht rohkem kui paksem. 52. Vibrorullide ehitus, töötsükli iseloomustus, optimaalsed kihtide paksused. 1-2 valtsrulli, millesse on paigutatud ekstsentriline koormus, baasmasin, elektrisüsteem, niisutussüsteem, mootor koos toitesüsteemiga, kabiin, juhtimissüsteem. Kihipaksus sõltub vibrorulli massist, kuid üldjuhul ei tohi tihendavatava kihi paksus ületada 60 cm. Soovitatav töötsükkel on 1 võnge rulli liikumisteekonna 2,5 cm kohta sagedusel 2200 2400 tsüklit minutis. 53. Vibrorullide tihendamisvõime näitajad, nende iseloomustus. Amplituut, sagedus ja rulli liikumiskiirus. Amplituut iseloomustab vibreeriva valtsi maksimaalset vertikaalset liikumist 1 töötsükli jooksul ning suurendab tihendusenergiat, sagedus näitab pöörete arvu ümber pöörlemistelje teatud ajaühiku jooksul ning parandab tihendusvõimet ja liikumiskiirus tagab parima
= / t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad / s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s -1. Perioodiks T nimetatakse aega, mille jooksul piki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi (jõuab tagasi lähtepunkti). Pöördliikumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul pöörlev keha teeb ühe täispöörde (läbib pöördenurga 2 rad). Seega nurkkiirus = 2 / T. Võnkumisel nimetatakse perioodiks aega, mille jooksul sooritatakse üks võnge. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. Kesktõmbekiirendus (normaalkiirendus) väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. Kesktõmbekiirendus avaldub kujul ak = v 2/ r ehk ak = 2 r . Nurkkiirendus näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühiku jooksul. = ( 0) / t
. . , , , (3.23), . , . . , , Optika 1.Lainefront- on pind, millel kõik keskkonna punktid võnguvad ühes ja samas lainefaasis Lainepikkus-nimetatakse füüsikas kaugust kahe teineteisele lähima, samas faasis võnkuva punkti vahel.Sagedus on sündmuste (füüsikas enamasti võngete, impulsside vmt) arv ajaühikus.Füüsikas mõõdetakse sagedust hertsides: 1 võnge sekundis on 1 herts (Hz). 2.Valguse interferents osas punktides vqnkumised tugevdavad, teises aga nqrgendavad uksteist. Koherentsus-juhul, kui uksikutest lainetest tingitud vqnkumiste faasivahe keskkonna igas punktis on konstantne. Ilmselt saavad koherentsed olla vaid uhesuguse sagedusega lained. 3.Interferentsi maksimumi ja miinimumi tingimused Kui d = d2 d1 2k/2, siis maksimum k = 0, +/-1, +/-2, ... (2k + 1)/2, siis miinimum Optika neli põhiseadust 1
-) Võnkumisel kordub liikumine võrdsete ajavahemike tagant. -) Vabad võnkumised toimuvad süsteemi sisejõudude mõjul. -) Vabavõnkumiste tekkimiseks peab olema püsiv tasakaaluasend ja väline tõuge. * Perioodiline välisjõud tekitab sundvõnkumise. * Võnkumisel on energia. * Periood T on täisvõnke sooritamise aeg. * Sagedus on ajaühikus tehtavate täisvõngete arv. * Hälve on keha kaugus tasakaaluasendist. * Amplituud on maksimaalne võnge. * Resonants on nähtus, kus perioodilise välismõju ja süsteemi vabade võnkumiste sageduse kokkulangemisel kasvab võnkeamplituud järsult. -) Resonantsi saab kasutada ja tuleb arvestada. * Võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmooniliseks. * x/r = sin ; = *t; x = r sin *t * Ring- ehk nurksagedus ehk võnkesagedusega määratud suurus. * = 2f; ühik [1rad/s] * Laine on liikumine ja tekib ümbritseva häirimisel.
tervislikud (harmoonilised) võnked tugevdatakse kasutades patsiendi oma energiat ja patareide abil töötavat aparaati. Selle meetodi aluseks on teaduslik fakt, et enne organismis toimuvat biokeemilist reaktsiooni toimub alati elektromagneetiline võnge, muutes võnkeid muutub ka biokeemiline reaktsioon ning algab tervenemisprotsess. Health Angel testimise ja teraapia aparaat võimaldab leida terviseprobleemide põhjuseid ning nende korrigeerimiseks teha teraapiat nii täiskasvanutele kui ka lastele. Kuidas töötab: Testimisel ja teraapial kasutatakse sõrmedel ja varvastel asuvaid akupunktuuripunkte, mis on meridiaanide kaudu ühenduses neile vastavate organitega ning võimaldavad määrata organite tervislikku seisundit
võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöör- denurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ring- või nurksageduseks. Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduses x = A cos ( t +) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Perioodiks T nimetatakse võnkumiste kirjeldamisel aega, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge 12 sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on
võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöör- denurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ring- või nurksageduseks. Nurksagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduses x = A cos ( t +) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Perioodiks T nimetatakse võnkumiste kirjeldamisel aega, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud niisamuti nagu ringliikumisel: = 2 / T. Sagedus f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T. Kui sagedus on võngete arv sekundis, siis nurksagedus on võngete arv 2 sekundis (radiaanide arv sekundis). Järelikult on nurksagedus arvuliselt 2 korda suurem: = 2 f .
Näiteks helilaine kannab edasi helienergiat (muidu me ei kuuleks heli), valguslaine kannab edasi valgusenergiat (muidu me ei näeks valgust). Laine kirjeldamisel kasutatakse mitmeid suurusi. Neist olulisimad on lainepikkus (tähis lambda ), lainekõrgus (tähis h) ja lainete levimiskiirust(tähis v). Võnkumine ehk ostsillatsioon on keha, aine või välja mingi omaduse korduv pidev muutumine tasakaaluolekust ühele ja teisele poole. Võnkumisel on perioodiks aeg, mille jooksul toimub üks võnge ehk osa võnkumisest, kus ainult alguses ja lõpus on võnkuv omadus sama suuruse ja muutumise suunaga. Harmooniline võnkumine. Mehaanilise võnkumise (näiteks pendli või kiige või heliseva pillikeele (heliallika) võnkumise) puhul muutub keha asend ning võnkuvaks suuruseks on keha asendit iseloomustav koordinaat (kaugus või nurk). Võnkumise kulgevat liikumist nimetatakse laineks. Võnkumise toimumiseks tuleb süsteemile anda esialgne
lennukeid ja laevu radari vaatevälja eest Kauguse mõõtmine radariga Radariga saab mõõta ka kaugust. Selleks on kaks erinevat võimalust, mõlema variandi puhul saadetakse signaal radarist välja ning hiljem püütakse see sama signaal uuesti kinni. Radar vaheldumisi kas saadab või võtab vastu. Sellest tulenevalt on väga raske või isegi võimatu teha sellist radarit, mis oleks hea nii pikkade kui ka lühikeste vahemaade mõõtmiseks, sest signaali võnge on erinev. Seega iga radar kasutab kindlat tüüpi signaali. Pikamaa-radarid kasutavad pikemaid võnkeid ja pikki viivitusi nende vahel, aga lühimaa-radarid kasutavad väiksemaid võnkeid ja väiksemat viivitust nende vahel. Pulseeriva radari korral saadetakse signaal välja ja mõõdetakse aega, millal signaal tagasi jõuab, siis aga korratakse tegevust. Saadud aja ja raadiolaine levimise kiiruse järgi saadakse kätte teepikkus, mille raadiolaine läbis. Kuna
lennukeid ja laevu radari vaatevälja eest Kauguse mõõtmine radariga Radariga saab mõõta ka kaugust. Selleks on kaks erinevat võimalust, mõlema variandi puhul saadetakse signaal radarist välja ning hiljem püütakse see sama signaal uuesti kinni. Radar vaheldumisi kas saadab või võtab vastu. Sellest tulenevalt on väga raske või isegi võimatu teha sellist radarit, mis oleks hea nii pikkade kui ka lühikeste vahemaade mõõtmiseks, sest signaali võnge on erinev. Seega iga radar kasutab kindlat tüüpi signaali. Pikamaa-radarid kasutavad pikemaid võnkeid ja pikki viivitusi nende vahel, aga lühimaa-radarid kasutavad väiksemaid võnkeid ja väiksemat viivitust nende vahel. Pulseeriva radari korral saadetakse signaal välja ja mõõdetakse aega, millal signaal tagasi jõuab, siis aga korratakse tegevust. Saadud aja ja raadiolaine levimise kiiruse järgi saadakse kätte teepikkus, mille raadiolaine läbis. Kuna raadiolaine
Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkool Hotellimajandus HM38 Meelis Magus TERAAPIAVÕIMALUSED INIMESE AITAMISEKS Referaat esmaabist Juhendaja: Marelle Jaagop Tallinn 2010 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 4 2 Kinesioloogia........................................................................................................................... 5 2.1 Mis on kinesioloogia? ...................................................................................................... 5 Kinesioloogia sobib: ......................................................................................................... 5 2.2 Ajalugu.............................................................................................