Esimeseks kosmiliseks kiiruseks nim. kiirust,mis tuleb anda kehale,et keha hakkaks tiirlema tehiskaaslasena ümber Maa. .Elastsusjõu suund on alati vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.elastsusjõud tekib kui tahket keha deformee rida,siis aatomite ja mol.vahelised kaugused muutuvad ning nende vahelised tõmbe-või tõukejõud püüavad aatomeid algasendisse tagasi viia.hooke seaduse järgi arvutatakse elastsusjõudu F=-kx.Keha deformeerisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunale.keha impulsiks nim. suurust, mis võrdub keha m ja tem a kiiruse korrutisega(i=mv).jõu imp. Nim. jõu ja aja,mille vältel jõud mõjutab keha,korrutist(I=Ft).impulsi jäävuse seadus seisneb selles,et suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel liikumisel ja vastastikmõjul jääv. reaktiivliik. nim. liikumist,mille põhjustab kehast...
1 vatt on võimsus, mille korral ühes sekundis tehakse 1 dzaul tööd. 6. Teisaldada dzaulideks 1 kWh ja 1 MWh. 1 kWh = 1000W · 3600s = 3,6 · 10 J 6 1 MWh = 1 000 000W · 3600s = 3,6 · 10 J 9 7. Kuidas arvutada raskusjõu tööd (valem)? A = mgh potensiaalne energia 8. Defineerida kasutegur (valem). Kasutegur näitab, kui suur osa kogutööst moodustatakse kasulikuks tööks 9. Mida nim. energiaks? Energiaks nim. keha võimet teha tööd. 10. Millist energiat nim. kineetiliseks energiaks (valem)? Kineetiline energia on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade suhtes. 11. Millist energiat nim. potensiaalseks energiaks (valem)? Potentsiaalne energia on kehaosade vastastikusest asendist tingitud energia. 12. Millist energiat nim. mehaaniliseks koguenergiaks? Keha mehaaniline koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 13. Sõnasta energia jäävuse seadus Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega
Mehaaniline töö ja energia on mõlemad füüsikalised suurused. Jõud teeb mehaanilist tööd, kui keha läbib selle jõu mõjul teatud teepikkuse. Energia iseloomustab keha võimet teha tööd. Et teada saada mehaanilist jõudu, siis tuleb jõud korrutada selle jõu mõjul läbitud teepikkusega. Valem näeb välja selline A=F*s . Töö mõõtühik on 1J (dšaul). Aga et teada saada energiat, tuleb mõõta suurim töö, mida keha teeb. Mehaaniline energia liigitatakse kineetiliseks ja potenisaalseks energiaks. Liikuva keha energiat nimetatakse liikumise energiaks ehk kineetiliseks energiaks. Kehade asendist sõltuvat energiat nimetatakse potensiaalseks energiaks.
gaasi mass jagatud raketi massiga ja korrutada see jagatis gaaside väljumise kiirusega 3. Tööks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilise oleku protsessi kirjeldavat suurust.vibu vinnastamine,puu otsa ronimine 4. Energiaks nimetatakse keha või kehade süsteemi mehaanilist olekut kirjeldavat suurust, mis näitab võimet teha tööd. Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Kineetilist energiat omavad näiteks sõitev auto, lendav püssikuul ja pöörlev hooratas. Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalset energiat omavad näiteks ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad magnetid. 5. Kineetiline energia on siis kui see pendel liigub edasi- tagasi.potensiaalne energia on siis kui pendel seisab paigal. 6
Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: . Mehaanilise energia jäävuse seadus Mehaanilise energia jäävuse seadus on jäävusseadus mille kohaselt isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu.[1] Konservatiivsete jõudude hulka kuuluvad näiteks gravitatsiooniväli (raskusjõud), staatiline elektriväli, elastsusjõud (vedru) jms
jõud ühe meetri pikkusel teel. Kasutusel on ka KJ, MJ jne. 3. Töö tegemise kiirust iseloomustab võimsus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ühes ajaühikus. Võimsuse saamiseks tuleb tehtud töö jagada töö tegemiseks kulunud ajaga. 4. Võimsuse ühikuks on vatt (W). Üks vatt on selline võimsus, kui keha teeb ühes sekundis ühe dzauli tööd. 5. Keha mehhaaniliseks energiaks nimetatakse keha võimet teha mehhaanilist tööd. Energia jaguneb kineetiliseks ja potensiaalseks energiaks. Energiat mõõdetakse samades ühikutes, kui tööd, dzaulides (J) 6. Keha kineetiliseks energiaks nimetetkse energiat, mida keha omab tema liikumise tõttu. Keha potensiaalseks energiaks nimetatkse energiat, mis kehal on tema asendi või seisundi tõttu 7. Töö tegemisel salvestub töö kehasse energiana ja energia vabanemisel teeb keha tööd. 8. Maapinna kohale tõstetud kehal on potensiaalne energia. See sõltub keha
liikumise sihiline komponent F cos . Kui liikumine toimub jõuga samasuunaliselt või kui liikumissuuna ja jõu vaheline nurk on alla 90° on töö positiivne (atra vedav hobune), vastupidisel juhul aga negatiivne (raskusjõud). Füüsikas mõeldakse võimsuse (N) all töö tegemise kiirust. Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Tööd tehakse alati energia arvel. Liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Potentsiaalset e. varjatud energiat omav keha võib, aga ei pruugi tööd teha. Rääkides seda tüüpi energiast, tuleb tingimata märkida, mille suhtes ta mõõdetud on. Keha kineetilise ja potentsiaalse energia summat nimetatakse keha mehhaaniliseks koguenergiaks. Energia jäävuse seaduse järgi ei saa energia tekkida ega kaduda. Ta võib vaid muunduda ühest liigist teise või kanduda ühelt kehalt teisele.
Juhendaja õp: Dmitri Luppa Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks. Energial ja tööl on ühine mõõtühik 1 J. Mehaaniliseks tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehhaanilist energiat on 2 liiki: Potentsiaalne energia · on energia, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu (nt: maa ja keha). Keha potentsiaalne energia suureneb liikumisel üles, väheneb aga liikumisel alla. Kineetiliseks energiaks
tööd tehake ainult keha liikumisel järelikult peavad võimsus ja liikumiskiirus omavahel seotud olema. A=Fs,N=A/t > N=Fs/t > F s/t aga v=s/t ongi keha liikumise kiirus nii saamegi seose võimsuse ja kiiruse vahel N=Fv 8) mis on energia ja kuidas jaguneb mehaaniline energia keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nimetatakse energiaks. Tööd tehakse alati energia arvel.eristatakse kaht kineetiline ja potentsiaalne. 9) milliset energiat nimetatakse kineetiliseks ja kuidas seda arvutada liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks liikuva keha energia sõltub keha liikumiskiirusest ja massist Ek=mv2/2 ntks pöörlev hooratas 10) millist energiat nimetatakse potentsiaalseks ja kuidas seda arvutada potentsiaalne energia ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. Seda liiki energiat nimetatakse ka varjatud energiaks
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Agregaatolekuid on kolm: gaasiline, vedel ja tahke. Agregaatolek on määratud peamiselt aine temperatuuriga
Jõumomendi jaoks saadakse avaldis M m(g a )r fr (4) Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I 2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h. Kui koormis on saavutanud oma kõige madalama asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I 2 mgh fh (6) 2 2 Koormis ei jää alumisse asendisse paigale, sest süsteem, jätkates saadud hoo mõjul pöörlemist, kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal
TEISI ENERGIALIIKE Maris Savik Airi Park Tartu Tamme Gümnaasium 2007 ELEKTRIENERGIA Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. KEEMILINE ENERGIA Keemiline energia on energia, mis on talletatud aine(te) keemilisse struktuuri, ja mis võib vabaneda ainete ühinemise- või lagunemisprotsessis sõltuvalt keemilise protsessi tasakaalutingimustest. Näiteks: *Patareides talletatud energia TUUMAENERGIA Tuumaenergia ehk aatomienergia on aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. SOOJUSENERGIA Soojusenergia on aineosakeste korrastamata liikumises talletunud energia. Osakeste keskmist soojusliikumise energiat mõõdab temperatuur. Üleantav soojusenergia on soojus...
Nende jõudude kogutöö on võrdne üksikute jõudude poolt sooritatud tööde algebraliste summaga. Jõud võib teha positiivset või negatiivset tööd. VÕIMSUS :Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud aja suhtega. N=A/t Võimsus on 1W, kui töö on 1J tehakse 1s jooksul . A=Nt 1Ws=1J KINEETILINE JA POTENSIAALNE: Keha või kehade süsteemi võimet teha tööd nim. energiaks. Energiat, mis on kehal liikumise tõttu, nim. kineetiliseks energiaks. E k=mv2/2 Energiat, mida omavad kehad vastasmõju tõttu nim. potentsiaalseks energiaks. Keha potentsiaalset energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga E p=kx2/2 Kehal võib olla nii potentsiaalne kui ka kineetiline energia. Nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks. Suletud süsteemi kuuluvate ning üksteist gravitatsiooni ja elastsusjõududega mõjuvate kehade kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv
(kehade süsteem) on võimelised tegema tööd, siis öeldakse, et neil kehadel on energiat. Mida suurema tööhulga suudab keha teha, seda suurem on selle keha energia. Töö tegemisel keha energia muutub Potensiaalne energia Potensiaalseks energiaks nimetatakse sellist energiat, mis on tingitud kehade või keha üksikute osade vastastikusest asendist. Kineetiline energia Energiat mis on kehal oma liikumisest tingituna, nimetatakse kineetiliseks energiaks. Mida suurem on keha mass ja kiirus, millega keha liigub, seda suurem on selle keha kineetiline energia. Kõik loodusnähtused on seotud ühe energialiigi muundumisega mõneks teiseks energia liigiks. Siseenergia Kui keha soojeneb, suureneb tema kineetiline energia. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potentsiaalset energiat. Kineetilise ja potentsiaalse energia summa moodustab siseenergia.
Mehaaniliseks tööks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle jüu mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Energiaks nim. keha võimet teha tööd. Energia näitab kui palju tööd võib keha antud tingimustes teha. Kineetiliseks energiaks nim. energiat, mida omavad liikuvad kehad. Keha kineetiline energia sõltub keha massist ja kiirusest. Potentsiaalseks energiaks nim. energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Mehaanilise energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise. Võimsuseks nim. füüsikalist suurust, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Võimsus näitab ajaühikus tehtud töö suurust. Kangiks nim. jäika keha, mis suudab pöörelda ümber toetuspunkti. Kang on lihtmehhanism. Kang on tasakaalus, kui kangile mõjuvad jõud on pöördvõrdelised jõu õlgadega. Lihtmehhanismiks nim. tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõus. (nt. kan...
ENERGIA EELKÕIGE SOOJUSENA, AGA PALJUDEL JUHTUDEL KA VALGUSENA. KUI REAKTSIOONIS ERALDUB VÄGA PALJU ENERGIAT, TÕUSEB REAKTSIOONISEGU TEMP. NII KÕRGELE, ET AINED HAKKAVAD HÕÕGUMA. SILMAGA HÄSTI MÄRGATAV HÕÕGUMINE TEKIB VÄHEMALT 600C JUURES. ENERGIA.. ERALDUMISEGA KULGEVATEL REAKTSIOONIDEL ON SUUR TÄHTSUS. SUUR OSA KÜTUSTE PÕLEMISEL SAADAVAST SOOJUSENERGIAST MUUDETAKSE SOOJUSJAAMADES ELEKTRIENERGIAKS, AUTOMOOTORIS AGA AUTO KINEETILISEKS ENERGIAKS. ENERGIA ERALDAMISEGA KULGEVAD REAKTSIOONID ON VAJALIKUD KA ELUSORGANISMIDE ELUTEGEVUSEKS. MILLEST ON TINGITUD REAKTSIOONIDE SOOJUSEFEKT KEEMILISTES REAKTSIOONIDES TEKIVAD LÄHTEAINETEST JA SAADUSTEST. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL LÄHEVAD OSAKESE PÜSIVAMASSE OLEKUSSE, MILLES NENDE KEEMILINE ENERGIA ON VÄIKSEM. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL ENERGIA NEELDUB. ÜHINEMISREAKTSIOON ÜHINEMISREAKTSIOONIS ENERGIA ENAMASTI ERALDUB,
ENERGIA: -)Energiaks nimetatakse keha vi kehade ssteemi vimet teha td. -)Energia on fsikaline suurus, mis nitab kui palju td vib keha antud tingimustes teha. -)Mehhaaniline energia jaotatakse.1)kineetiline energia, 2)potensiaalne energia. -)Energia hikuks on 1J. -)Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad oma liikumise tttu. -) Thiseks on K -)K=mv2. k=kineetiline energia(1J). v=keha kiirus(1m/s) m=keha mass (1kg). KINEETILINE ENERGIA: -)Paigal seisva keha kineetiline energia on null. V=0 (sest V vrdub nulliga). -)Kineetiline ei ole kunagi negatiivne. -)Mida suurem on keha mass, seda suurem on kineetiline energia. -)Mida suurem on keha kiirus, seda suurem on kineetiline energia. -)Potensiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad oma asendi tttu teiste kehade suhtes. bi; bi=m x g x h. bi= potensiaalne energia. m=keha mass. h=keha...
Esimene kosmiline kiirus v=~8 km/s (Maal) · Millised jäävuse seadused kehtivad absoluutselt elastse põrke korral? Kuidas muutub selle käigus energia? Absoluutselt elastne on põrge, mille korral ei esine kehade mehaanilise energia muundumist mittemehaaniliseks. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult elastse deformatsiooni potentsiaalseks energiaks. Pärast seda kehade kuju taastub ja nad tõukuvad. Selle tulemuselmuundub elastse deformatsiooni pot. Energia taas kineetiliseks ja kehad lendavad laiali kiirustega, mille väärtus ja suund on määratud süsteemi koguenergia ja koguimpulsi jäävusega. · Millised jäävuse seadused kehtivad absoluutselt plastilise põrke korral? Kuidas muutub selle käigus energia? Deformatsiooni potentsiaalset energiat ei teki. Kehade kineetiline energia muundub kas osaliselt või täielikult siseenergiaks. Pärast põrget kehad kas liiguvad ühesuguse kiirusega või jäävad paigale. Kehtib vaid impulsi jäävuse seadus
IMPULSIKS nim keha massi ja kiiruse korrutist. REAKTIIVLIIKUMINE on keha ühe osa liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS- kui kehade süsteemile ei mõj u väliseid jõude või see mõju tasakaalustatakse, siis süsteemi koguimpulss on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv . IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS- välise jõumomendi puudumisel on keha impulsimoment jääv. MEHAANILINE TÖÖ on võrdne kehale mõjuva jõu, nihke ja jõu ning nihkevahelise nurga koosinuse korrutisega. TÖÖ ARVUTAMISE ÜLDVALEM A= Fs. TÖÖ ÜHIK on 1J (dzaul) - töö, mida teen 1N suurune jõud, nihutades keha 1 m võrra. ELASTSUSJÕU TÖÖ VALEM- F= k(delta)l. VÕIMSUS on arvuliselt võrdne ajaühik us tehtud tööga (N= A/t, A=Fs...
Potensiaalne energia on energia, mis on põhjustatud keha või kehade erinevate osade vastastikusest asendist. Seda omavad *ülestõstetud kehad: (mkeha mass, graskuskiirendus, h kõrguste vahe) potensiaalne energia on seda suurem, mida suurem on kehale mõjuv raskusjõud ja mida kõrgemale ta on tõstetud. Maale langedes potensiaalne energia = 0. Energia jäävuse seadus on füüsika põhiseadus. Energia muutumine, üle andmine teisele kehale. Kõik energiad taanduvad kineetiliseks ja potensiaalseks. Elektrienergia, keemiline, valgus, soojus, tuumareaktor. Ringjooneline ja pöördliikumine. Pöördenurk on nurk, mille võrra pöördub ringjooneliselt liikuvat keha ja trajektoori kõveruskeskpunkti ühendav raadius. Pöördenurka mõõdetakse kraadides. Pöördenurk on kõikidel punktidel ühesugune. Joonkiirus on ringliikumisel läbitud teepikkuse ja liikumisaja suhe. Nurkkiirus on pöördenurga ja selle sooritamiseks kuluva ajavahemiku jagatis.
hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks. Sepistusmasinaid on kokku 4 tüüpi ning nende lühikirjeldused on järgmised: 1)Mehaanilisi presse on kahte tüüpi, jagunedes kepsuga või eksesntrikuga pressideks. Nende töökiirus on tavaliselt 0,06-1,3 m/s. Energia saab press hoorattalt millele annab kineetilise energia omakorda elektrimootor. Hooratas on ühendatud siduri abil ning viidud tsentrist välja
Jõumomendi jaoks saadakse avaldis M = m(g - a )r - fr (4) Kiirendus a leitakse koormise langemise kõrguse h ja langemiseks kulunud aja t kaudu: 2h a= 2 (5) t Hõõrdejõud f määratakse järgmiselt.Koormamisel massiga m on kõrgusel h potensiaalne energia mgh. Koormise langemisel tema potensiaalne energia muundub koormise kulgliikumise kineetiliseks energiaks mV 2 , 2 hooratta pöördliikumise kineetiliseks energiaks I2 2 ja hõõrdumise ületamiseks tehtavaks tööks f h. Kui koormis on saavutanud oma kõige madalama asendi, siis võib energiajäävuse seaduse põhjal kirjutada mV 2 I2 mgh = + + fh (6) 2 2 Koormis ei jää alumisse asendisse paigale, sest süsteem, jätkates saadud hoo mõjul pöörlemist, kerib niidi uuesti võllile ja tõstab koormise mingile kõrgusele h1 < h. Sellises asendis on tal potensiaalne energia mgh1
Termodünaamika teine printsiip essee Termodünaamika teine seadus väidab, et isevoolulised protsessid kulgevad looduses alati tasakaaluoleku suunas, et looduslikes protsessides entroopia kasvab ja , et tööd tegemata ei saa soojus iseenesest üle minna külmemalt soojemale. Isevooluline protsess kulgeb iseenesest. Energia muundamise käigus, kus keemiline energia muudetakse kineetiliseks energiaks, kaasneb ebakorrapärasuse kasv. Seda ebakorrapärasuse ühikut nimetatakse entroopiaks. Entroopia on Universumi korrapäratuse määr. Samuti allub molekulide juhusliku liikumise tõttu ka keha soojus entroopia seadustele. Mida enam energiat soojuse produtseerimisel ümber muudetakse, seda enam kasvab entroopia. Näiteks toodab inimene liikudes soojust , mida rohkem inimene ennast liigutab seda soojem tal hakkab. Seega muudetakse osa energiast
9. Miks võib raskusjõu töö olla nii positiivne kui ka negatiivne? *raskusjõu töö on allaliikumisel positiivne, ülesliikumisel negatiivne. 10. Mida näitab kasutegur? kasuliku töö ja kogu tehtud töö suhet 11. Mis on mehaaniline energia? suurust, mis võrdub maksimaalse tööga, mida keha antud tingimustes võib teha. 12. Mis on potensiaalne energia? ehk vastastikmõju energia sõltub kehade vastastikusest asendist. 13. Mis on kineetiline energia? liikuva keha energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks liikuva keha energia sõltub keha liikumiskiirusest ja massist . ntks pöörlev hooratas 14. Mis on mehaaniline koguenergia ja kuidas teda arvutatakse? Seda liiki energiat nimetatakse ka varjatud energiaks,ühel kehal võiob olla samaaegselt nii kineetiline kui ka potentsiaalne energia nende energia summat nimetatatakse keha mehaailiseks koguanergiaks 15. Sõnastage energia jäävuse seadus- Kehad, mis seda omavad energia ei saa tekkida ega
konservatiivseteks. Konservatiivsete jõudude töö mistahes kinnise tee korral on null. 14. Potentsiaalne energia, ta seos töö ja jõuga. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha või kehade liikumist süsteemi töötegemise võimet, nimetatakse energiaks. Keha energia võib olla tingitud kahesugustest põhjustest: esiteks, keha liikumisest teatud kiirusega, ning teiseks, keha asumisest potentsiaalses jõuväljas. Esimest liiki energiat nimetatakse kineetiliseks, teist liiki potentsiaalseks energiaks. Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis- kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast
Niisugune on ka nende valents ühendites. Need on keemiliselt aktiivsed elemendid. Mis on energia? Energia on mateeria võime teha tööd, panna midagi liikuma, tõsta mingi keha temperatuuri, muuta aine keemilist struktuuri jne. See võime avaldub kahel erineval moel: hoitud potentsiaalina või aktiivse liikumisena. Hoitud energia potentsiaali nimetatakse potentsiaalseks energiaks, liikumise energiat kineetiliseks energiaks. Potentsiaalne energia sõltub objekti positsioonist ja võib kergesti muutuda kineetiliseks energiaks, see omakorda mehhaaniliseks või soojusenergiaks. Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise Välimise elektronkihi elektronidel on suurem potentsiaalne energia, kui sisemiste kihtide elektronidel, sest võimaluse korral nad langevad tuumale lähemale, järgmisele sisemisele kihile. Kui see langemine toimub, muudetakse elektroni potentsialne energia kineetiliseks
Hõõrdejõud on põhjustatud kehade aatomite koostisesse kuuluvate elektronide vastasmõjust Hõõrdetegur sõltub pindade töötlusest ja puhtusest ning materjalist Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga Liugehõõrdejõud on jõud, mis keha liikumisel on vastupidine keha kiirusega Kiirendusega liikuva keha kaal muutub vastavalt liikumise suunale (üles raskem, alla kergem) Impulsiks nimetatakse keha kiiruse ja massi korrutist (tähis p, ühik 1 kg*m/s) IJS Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade süsteemi, mida ei mõjuta süsteemivälised kehad ja süsteemi kuuluvate kehade vahel mõjuvad elektromagnetilised ja gravitatsioonilised jõud Keha teeb mehaanilist tööd siis, kui a)kehale mõjub kompenseerimata jõud ja b)keha liigub selle jõu mõjul Konstantse jõu poolt tehtud t...
2.Mehaanilised pressid: Kahte tüüpi - kepsuga või eksentrikuga. Mõlemi puhul saab press energia hoorattalt, mida liigutab elektrimootor. Hooratas on kepsuga ühendatud siduri abil ja viidud tsentrist välja. 3.Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4.Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks. Question 4 Nimetage 2 pulbril põhinevat kiirtöötlemismeetodit ja kirjeldage tööpõhimõtet Pulbril põhinevad kiirtöötlemismeetodid: 1.Laserpaagutamine Põhimõte: Detaili ehitamine käib eelkuumutatud kambris tööplatvormil. Esmalt laotatakse platvormile pulbrikiht, seejärel "joonistatakse" laseriga sellele valmistatava detaili ristlõige, sulatades pulbri osakesed üheks tervikuks. Järgmisel sammul langetatakse tööplatvormi 0,1 mm ning
3. Kruvipress: Kruvipressid saavad oma surveenergia hoorattalt. Jõud suunatakse hoorattalt rammile jõukruvi abil. Jõud on ühtlane. 4. Stantsimisvasarad: Vasarad saavad oma energia rammi potentsiaalsest energiast, mis muudetakse kineetiliseks energiaks. Kommentaar: Küsimus 4 Mitme tsoonilisi tigusid kasutatakse plasti Valmis töötlemise ekstruuderis ja kuidas neid tsoone Hinne 10 / 10 nimetatakse ? Flag question Plasti töötlemisel ekstruuderis kasutatakse kolmetsoonilist tigu ja neid tsoone nimetatakse
Comptoni efekt röntgeni ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt. 3. Fotoefekti tekkimise tingimus Footoni energiast peab jätkuma elektroni väljalöömiseks. E A H*fmin A fm =A/h 4. Energia jäävuse seadus fotoefekti kohta Et elektron metallist välja lüüa tuleb talle anda energiat (Aväljumistöö) ,seega väljalöödud elektron omandab kineetilise energia. Toimub energia muundumine(energia muundub kineetiliseks energiaks) ja üldine energia hulk jääb samaks. E=A+K 5. Footonite massi, impulsi ja energia sõltumine sagedusest ja lainepikkusest. Energia, mass ja impulss on võrdelised sagedusega ja pöördvõrdelised? lainepikkusega. E=h*f eV J M=E/c2 =h*f/c2 kg P=m*c=h*f/c kg*m/s 6. Fotoefekti seaduspärasused valguse poolt metalli pinnast 1sekundis välja löödud elektronide arv on võrdeline valguslaine intensiivsusega.
11.Defineeri töö ja energia Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi- keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Töö on kehale mõjuva jõu ja keha poolt selle jõu mõjumise sihis läbitud teepikkuse korrutis. Energia on füüsikaline suurus, mis kirjeldab keha või kehade süsteemi ühte kindlat olekut. Energia on keha või jõu võime teha tööd 12.Mis on kineetiline ja mis on potensiaalne energia? Kineetiliseks energiaks nimetatakse kehade liikumisolekut Potensiaalseks energiaks nimetatakse kehade omavahelist vastastikmõju.
Dünaamikaks nim. mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist Jõudude mõjul. Inertsiks nim. materiaalsete kehade omadust säilitada oma liikumise olek Muutumatuna jõudude puudumisel või nende tasakaalu puhul. Suurust, mis sõltub keha aine hulgast ja mis määrab keha inertsimõõdu nim. kehamassiks. Punktmassiks nim. materiaalset keha , mille mõõtmeid tema liikumise uurimusel ei tule Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrr...
ainult osa tööst. Kasutatakse kasuteguri mõistet. Müü= Nkasu/nkogu Nkas- kasulik võimsus, Nkogu- kogu võimsus, müü- kasutegur. Tavaliselt väljendatakse kasutegur protsentides. 3) ENERGIA energia liigid : mehaaniline energia, mikroosade vastastikenergia, tuumaenergia, valguseenergia, tuulenergia jms. ENERGIA EI TEKI EGA KAO VAID MUUNDUB ÜHEST LIIGIST TEISE JA KANDUB ÜHELT KEHALT TEISELE. Mehaaniline energia jaguneb A) keha liikumise kineetiline energia, Keha kineetiliseks energiakts nim keha massi ja kiiruseruutu poolt korrutist Ek=mv2/2 Ek-kineetiline energia [Ek]=1J, m -mass [m]=1kg v-kiirus[v]= 1m/s. Kui keha kiirus suureneb 2 korda, siis tema kineetiline energia suureneb 9 korda. Nt : auto, rong. B) vastasikmõju energia ehk potentsiaalne energia a) maapinnalt üles tõstetud keha potentsiaalne energia (joonis sirge) Ep=mgh Ep-potentsiaalne energia [Ep]=1J, m-mass, h-körgus[h]=1m,
Sagedamini kasutatavad kiiruse ühikud on: 1 m/s; 1 cm/s; 1 km/min; 1 km/h. Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. Liikumist , kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. Töö ja energia Energia näitab, kui palju tööd antud tingimustel võib teha liikuv keha või vastastikmõjus olevad kehad. Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad kehad liikumise tõttu. Potentsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida kehad omavad vastastikmõju tõttu. Energia muundumisel kehtib energia jäävus: Energia ei kao ega teki iseenesest, vaid kandub ühelt kehalt teisele ning muundub ühest liigist teise. Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsus näitab, kui suur töö tehakse ajaühikus. Kehade vastastik mõju · Keha kiirus muutub mingi teise keha tõttu.
Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse selle asukoha muutumist ruumis aja jooksul teiste kehade suhtes. Jäiga keha liikumist nimetatakse kulgliikumiseks, siis kui keha punktid läbivad ühesuguse kuju ja pikkusega trajektoori. Keha, mille mõõtmeid võib antud liikumistigimuste korral mitte arvestada, nimetatakse punktmassiks. Keha, mille suhtes määratakse punkti asukoht ruumis, nimetatakse taustkehaks. Taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamiseks valitud alghetk moodustavad koos taustsüsteemi, mille suhtes keha liikumist vaadeldakse. Keha nihkeks nimetatakse suunatud sirglõiku, mis ühendab keha algasukoha tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel. Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdsete suuruste võrra nimetatakse ühtlaselt ...
HÜDROTURBIIN VÄIKELAEVAL Hüdroturbiin on jõumasin, mis muundab voolava vee energia pöörleva võlli mehaaniliseks (kineetiliseks) energiaks. Tüübid: · vesiratas · kopp- ehk Peltoni turbiin · radiaal-aksiaalne ehk Francise turbiin · pöördlabaline ehk Kaplani turbiin Hüdroturbiin jahtlaeval Mõned tuntumad jahtide hüdroturbiinide tootjad: · Watt & Sea (www.wattandsea.com/en) · Bruce Schwab (www.bruceschwab.com) · Leroy Somer (Prantsuse generaatoritootja) Jahtidel tuntakse kahte tüüpi hüdrogeneraatoreid: · Sõudevõlli generaatorid (Prop-Shaft Generator): purjetamise ajal ühendatakse sõudevõll spetsiaalse elektrilise siduri abil mootorajamist (tavaliselt diisel) ümber elektri-generaatorile või kasutatakse 2-võlli süsteemi, kus sama generaator toodab elektrit ka diisli töö ajal. · Uputatav (Submersion Hydrogenerator) generaator, mis sarnaneb päramootoriga, aga on tunduvalt väik...
Hooke seadus väikestel deformatsioonide keha elastsusjõud on võrdeline keha pikenemise või lühenemisega. Valem: Fe = k l Tähised: Fe = elastsusjõud k = keha jäikus[1N/m] l = keha pikenemine või lühenemine. Töö valem: A = F .s mõõtühik: [ J ] (dzaul) Võimsuse valem: N=A/t mõõtühik: [ J/s ] Energia jäävuse seadus - keha potensiaalse energia arvel tehtud töö on muutnud keha kineetiliseks energiaks. Seega ei kadunud esialgne energia ära, vaid muutus ühest liigist teise. Võnkumine - perioodiliselt korduv liikumine. Liikumine kordub võrdsete ajavahemike tagant ning keha läheb esialgsesse asendisse sama teed mööda tagasi. N: puuoksad, linnutiivad kui lind lendab jne. Resonants võnkeamplituudi kasv, kui välisnurga sagedus ühtib oma võnke sagedusega. Resonants on KASULIK KAHJULIK
Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel. Nt kelgu tõmbamine A = F·s Võimsus- töö tegemise kiirus. Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) Energia- füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia mõõtühik on dzaul (1 J). Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Sõitev auto Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Tõukuvad magnetid Fatalistlik ja juhuslik põhjuslik seos - Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, on tegemist juhusliku põhjuslikkusega.
Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Võimsust iseloomustab töö tegemise kiirus. Võimsus võrdub töö ja selle tegemiseks kulunud ajaga : N= Võimsus on 1vatt, kui töö 1 dzaul tehakse ühe sekundi jooksul. Et A=Nt , siis tööd võib mõõta ühikutes 1Ws=1 J 1kWh=1000W3600s=3,6 Mehaaniline energia: Kui keha on võimeline tööd tegema, siis omab ta energiat. Energiat, mis on keha liikumise tõttu, nim. Kineetiliseks energiaks ja arvutatakse valemiga: Energiat, mida omavad kehad vastastikmõju tõttu, nim.potensiaalseks energiaks. Keha potens. Energiat, mis on tingitud raskusjõu mõjust, arvutatakse valemiga Keha potens. en. mis on tingitud elastsusjõu mõjust, deformatsioonist, arvutatakse valemiga: ; x-deformatsiooni suurus Keha võib olla nii potens. kui ka kineetiline energia, nende summat nim. mehaaniliseks koguenergiaks Mehaanilise energia jäävuse seadus:
m s 6 5. JÄRELDUSE D Energia jäävuse seadus kehtib, kuna leitud teoreetilised kiirused on sarnased mõõdetud kiirustega ja võib järeldada, et Ep=Ek ehk katse käigus muundub potensiaalne energia kineetiliseks. Kiirus horisontaalosas ei sõltunud auto massist, erinevate massidega autod läbisid vahemaa samal kiirusel. Kiirus horisontaalosas sõltus stardikõrgusest, kõrgemalt alustanud autod läbisid vahemaa suuremal kiirusel kui madalamalt alustanud autod. 7
Elastsusjõud tekib kega deformeerimisel ja püüab keha esialgset kuju taastada. Hooke’i seadus : Kehas tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha deformatsiooni suurusega. Deformatsiooniliigid on vääne, surve, tõmme ja paine. Töö on võrdne kehale mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitub teepikkuse korrutisega. Võimsus on töö tegemise kiirus. Energia on keha võime teha tööd. Energiat liigitatakse kineetiliseks (liikuva keha energia) ja potentsiaalseks (võime) energiaks. Mehaaniline koguenergia on kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Energia jäävuse seadus : Energia ei saa tekkida ega kaduda, Ta võib vaid muunduda ühest liigist teiste või kanduda ühelt kehalt teisele. (Füüsika põhiseadus) Ringliikumine on liikumine, kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised. Ringliikumise erijuhud on ringjooneline liikumine ja pöörlemine.
Põlevkivi- keemia tööstuse toorainena, väävli ühendeid 9.Nimeta jõumasinaid ja selgita milline energia paneb nad tööle. Primaarsed- tuulemootor, hüdroturbiin, auruturbiin, sisepõlemismootor. Sekundaarne- elektrigeneraator, pump, kompressor, elektri mootor, hüdromootor. Sekundaarsed jõumasinad saavad käitamiseks vajalikku mehaanilist energiat muundamismasinast, mis muundab mehaanilist energiat kas elektri energiaks või siis vedeliku või gaasi kineetiliseks ja potentsiaalseks energiaks. Primaarsed jõumasinad kasutavad vahetult looduslike energia vorme või soojuseenrgiana vabanevat energiat. 10.Mis on meie Maa energia allikas. Meie Maa energia allikas on Päike. Peaaegu kõik planeedil Maa kulgevad füüsikalised ja bioloogilsed protsessid saavad oma energia Päikese kiirgusest.
nimetatakse kiirenduseks Delta V/t Jõud- jõud on vastastikmõju tugevuse mõõt Newtoni 3.seadus- mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. Mehhaaniline töö Liikumise muutumine vastastikmõju tagajärjel. Nt kelgu tõmbamine A = F·s Võimsus- töö tegemise kiirus. Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) Energia- füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. Energia mõõtühik on dzaul(1J). Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks. Sõitev auto Vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Tõukuvad magnetid Fatalistlik ja juhuslik põhjuslik seos - Kui mingi sündmus saab põhjustada vaid ühe kindla tagajärje, on tegemist fatalistliku põhjuslikkusega. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, on tegemist juhusliku põhjuslikkusega. Füüsika printsiip- looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis
DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilisi mutatsioone ja vähki. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele (lapsed), kuna arenevate organismide aktiivse rakupooldumise tulemusena levib gammakiirguse tekitatud geneetiline defekt kiiresti. [3] Tuumareaktsioonide puhul kannavad gammakvandid ära tuumareaktsioonil tekkinud üleliigse energia. Näiteks aatomituumade lagunemisel muutub osa laguneva tuuma seoseenergiast lagunemisjääkide (tuumapoolte ja vabade neutronite) kineetiliseks energiaks ning ülejäänud osa energiast eraldub gammakiirgusena. Levinuim tuumareaktsioon, millega gammakiirgust tekitatakse, on koobalt-60 beetalagunemine. [2] Kui aatomituum neelab kineetilist energiat omava osakese (näiteks alfaosakese või neutroni), siis tuum ergastub. Selleks, et tuum läheks tagasi oma põhiolekusse, peab ta lisaenergiast vabanema, ehk kiirgama gammakvandi. Ergastatud olekusse võib jääda tuum ka pärast tuumareaktsiooni. [2]
panna käima turbiinid, mis toodavad energiat. Hüdroenergia on puhas ja hea viis saada energiat, aga et saada korralikult ja palju energiat on vaja ehitada see õigesse kohta. Koht peaks olema selline, kus veevool on kiire ja kalle on järsk. Jõe ääred peavad olema vastavad, et vesi ei voolaks umber tammi. ENERGIAÜLDISELT Energiat ei saa tekitada ega hävitada kuid seda saab muundada nt Massiks(E=mc2). Põhilised mida saab energiat muundada on Potensiaalseks energiaks ja Kineetiliseks energiaks. Potensiaalne energia on postsioonil ja kineetiline on liikumisel. Potensiaalne energia valem on U= mgh Kui ma ronin maja ülesse mis on 32m ja minu mass on 60kg ning maapinna tõmbejõud on 9.81m/s2 siis kui ma korrutan need kokku saan 18375J energiat on seal üleval. Kinteetilise energia valem on Ek = ½ mv2 Kui ma viskan palli siis ma viskan mingi 30km/h. Mass on 150g pallil. Kasutame valemit kus ½ 0.15 9m/s2 saan mingi 5.9J
õhus liikuvate kehade puhul. Hõõrdejõud teeb alati ainult negatiivset tööd. Töö ühik SI-süsteemis on džaul (J). Üks J on töö, mida tehakse 1N mõjul ja sooritatakse nihe 1m. Definitsioonivalem on A=Fs Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes. SI süsteemi ühik J, valem Ep=mgh Kineetiliseks energiaks nimetatakse energiat, mis kehal on tema liikumise tõttu. Liikuva keha kineetiline energia Ek võrdub keha massi m ja kiiruse ruudu v2 poole korrutisega: Ek = mv2/2 Keha kineetilise energia muut võrdub keha poolt tehtud tööga.A=Ek Süsteemis võib esineda ainult kineetilise ja potentsiaalse energia vastastikune muundumine. Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline
) 5. Näidisarvutused Näidisarvutused on tehtud Tabel 1 kollase miniauto tulemustega. 0,38 v 1= 2,387 m/ s 0,1592 E p=0,103× 9,81× 0,315 0,318 J 0,103 ×2,387 2 Ek = 0,293 J 2 2 g = 9,81 m/ s 6. Järeldus 1.Energia jäävuse seadus kehtib, sest tabeli põhjal kogu potentsiaalne energia muutus kineetiliseks energiaks. 2.Kiirus horisontaalosas ei sõltunud massist. Tabeli põhjal võib öelda, et erinevate massidega autode kiirused jäid praktiliselt samaks. 3.Kiirus horisontaalosas sõltub kõrgusest. Mida suurem on kõrgus, seda kiirem on keha kiirus.
!! Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia. Juhul kui dissipatiivseid protsesse ei toimu (mille käigus mehaaniline energia muunduks siseenergiaks), on mehaaniline energia jääv. Näiteks keha vabal langemisel Maa raskusjõu väljas muundub potentsiaalne energia kineetiliseks, kuid nende summa jääb muutumatuks: Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; Tuumaenergia. Elektrienergia on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumisel põhinev energialiik, mida on lihtne transportida ja muundada. Elektrit toodetakse elektrijaamades ning
on toodud silindris oleva gaasi rõhu sõltuvus ruumalast ja mootori kolvi asendid nelja erineva takti jooksul. Mootori kasutegur oleks suur, kui gaasi paisumine toimuks kõrgel, aga kokkusurumine madalal temperatuuril. Seda tüüpi mootorite kasutegur on umbes 30%. Auto puhul läheb kasulikuks tööks (hõõrdejõudude ületamiseks) ainult 15%. Auruturbiin Auruturbiin muudab kuuma auru potentsiaalse energiapaisumi- se töö kaudu pöörleva turbiini kineetiliseks energiaks Põhiline osa maailma elektrienergiast toodetakse soojus- ja tuumaelektrijaamades Nendes toodab elektrit auruturbiin, mille paneb enamasti käima vee soojendamisest saadud kõrge rõhuga aur Vett soojendatakse fossiilsete kütuste põletamisega või tuumareaktsioonides eraldunud soojusega Kiire veeauru juga suunatakse turbiini labadele ja turbiin hakkab pöörlema Turbiinis jahtunud ja paisunud auru on võimalik kasutada mitut moodi
eemaldab, kui ei siis mitte. 11. Kuidas jaotub fotoefekti korral metalli pinnale langenud footoni energia? - Energia jaotub eletroni väljumistöö tegemisele ja elektronidele liikumisenergia andmisele. 12. Miks tuleb elektroni eemaldamiseks metallist kulutada energiat? Kuidas nim. seda energiat? - Footon peab tegema tööd aine positiivsete ioonide tõmbejõudude ületamiseks. - Elektron vajab kineetilist energiat, et ta aine pinnalt eemalduks. - Energiat mida kasutatakse nim. kineetiliseks energiaks. 13. Millised on fotoefekti seaduspärasused? (fotoelektronid, fotovool, küllastusvool) - Valguse intensiivsus määrab ainest eraldunud elektronide arvu ja fotovoolu tugevuse. - Vaöguse toimel katoodist välja löödud elektroonid- fotoelektronid, kui nad liiguvad anoodile siis... - Põhjustab see elektrivoolu(fotovoolu) - Kui mingist pingeväärtusest jääb voolutugevus muutumatuks siis tekib küllastusvool. 14. Kuidas mõjutav fotovoolu tugevust valguse intensiivsus? Miks?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
