· Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus: N = I²R (Võimsus = voolutugevus ruudus x takistus) · Võimsus: N = U² : R (Võimsus = pinge ruudus : takistus) · Võimsus: N = UI (Võimsus = pinge x voolutugevus) · Tihedus: = m : V (tihedus = mass : ruumala) põhiühik: g/cm3 · Jõud: F = mg (jõud = mass x 10) põhiühik: N(njuuton) · Rõhk: p = F : S (rõhk = jõ : pindala) põhiühik: Pa(pascal)
(alalisvoolu ahelas) potensiaalide vahe saab takisti otstel olla ainult juhul, kui takistis on vool, siis voolu puudumisel pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus Siit järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on konstanse elektromotoorjõu ja sisetakistuse r juures maksimaalne lühise korral (R0). Kuid siis eraldub kogu võimsus sisetakistusel ja kasulik võimsus N1 on null. Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N0, kui R. Kasulik võimsus N1 seevastu on võrdne nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise (R0) korral, aga ka avatud ahela (R) juures
See kehtib ligikaudu ka siis, kui r << R. Seetõttu võib väikese sisetakistusega vooluallikate elektromotoorjudu mõõta suure sisetakistusega voltmeetri abil, tegematta seejuures märkimisväärset viga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A = q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N = = = I = t t R +r Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R N1 = IU = I 2 R = [1] ( R + r) 2 Siit järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on konstanse elektromotoorjõu ja sisetakistuse r juures maksimaalne lühise korral (R0). Kuid siis eraldub kogu võimsus sisetakistusel ja kasulik võimsus N1 on null. Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N0, kui R . Kasulik võimsus N1
VÕIMSUS K E L LY L U I K MIS ON VÕIMSUS? • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. • Võimsuse tähiseks valemites on N • Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) VÕIMSUSE VALEM N= A/t • N- võimsus. Ühik on W (vatt) • A- töö. Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund) VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks
Valdkond: Füüsika (elektriõpetus) OOMI SEADUS ehk seosed voolu tugevuse, pinge, takistuse ja võimsuse vahel Kui on antud: I (voolui tugevus) ja R (takistus) U = IR Kui on antud: P (võimsus) ja R (takistus) U (pinge) U = PR Kui on antud: P (võimsus) ja I (voolu tugevus) P U= I Kui on antud: U (pinge) ja R (takistus) U I= R Kui on antud: P (võimsus) ja U (pinge) P I (voolu tugevus) I= U Kui on antud: P (võim...
klemmidel praktiliselt võrdseks elektromotoorjõuga . Seetõttu saame väikese takistusega vooluallika elektromotoorjõudu üsna täpselt mõõta suure sisetakistusega voltmeetriga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q viimiseks läbi kogu vooluringi tehakse töö: A = ε q . Järelikult vooluallika koguvõimsus on: Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral ( R →0 ). Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (valem 1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N →0 , kui R → ∞ . Kasulik võimsus N1 seevastu võrdub nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise ( R →0 ) korral, aga ka avatud ahela ( R → ∞ ) juures. Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise
Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus.....................
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: P=frac{A}{Delta t}, kus P! – võimsus, A! – töö, Delta t! – aja muut (ajavahemik). Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Sisukord [peida] 1 Võimsus mehaanikas 2 Võimsus elektrotehnikas 3 Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas 4 Vaata ka 5 Välislingid Võimsus mehaanikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: P=F,v. kus F! ‒ jõud ja v! – kiirus. Võimsus elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q
t t R+r Samal ajal tarbijal eraldunud vimsus ehk nn. kasulik vimsus: 2 R N 1=IU =I 2 R= 2 ( R +r ) Eelviimasest valemist järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on maksimaalne lühise korral R 0 Kuid siis eraldub kogu võimsus vooluallika takistusel r ja kasulik võimsus N1 võrdub nulliga (1). Välistakistuse R kasvades koguvõimsus N väheneb ning N 0 , kui R . Kasulik võimsus N1 seevastu võrdub nulliga kahel juhul: juba vaadeldud lühise R 0 korral, aga ka avatud ahela R juures. Järelikult peab kasulik võimsus koormustakistuse R kasvades selle teatava väärtuse korral saavutama maksimumi. Sellise takistuse Rm leidmiseks, mille juures kasulik võimsus N1 oleks maksimaalne, leiame
alfa=nurk. [a]=1J, [f]= 1JN, [s]=1m .
Tööd ei tehta juhtudel kui F=0, ehk jõud ei mõju; kui S=0, keha ei liigu; cosalfa=0, ehks
nurk on 90kraadi.
Mehaaniline töö võib olla positiivne a>o keha liigub jõu mõjul, a
Laboratoorne töö nr. 3 Töö ja võimsuse määramine Töövahendid: mõõdulint või joonlaud, sekundikella ja vannitoakaal. Tööülesanne: teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määrata enda keskmine ja maksimaalselt arendatav võimsus. Teoreetiline eestöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust mille tulemusel keha asukoht muutub ja selleks kulub energia. Seda arvutatakse valemiga A=F*s. 2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd saab leida valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust?
P12t1 P22t 2 ... Pn2t n Pekv , (1) t1 t 2 ... t n kus P1, P2,..., Pn - suurimad koormused; t1, t2 ,..., tn - nende koormuste kestus. Arvutuslik näivkoormus arvutatakse saadud tulemuse korrutamisega võimsusteguriga. Elektrimootorite vajaliku võimsuse leidmisel tuleb arvestada võimsus- ja kasuteguriga (mootori sildil on antud mehaaniline võimsus mootori võllil). S üv Pins K k /( cos ) , (2) kus on kasutegur, Kk töömasina koormustegur. Teistel seadmetel on arvutuslik võimsus võrdne installeeritud (paigaldatud) võimsusega, st. Süv = Sins. Tehnoloogiliste kaartide puudumisel määratakse arvutuslik koormus teadaolevate üheaegsus tegurite korral järgmise valemiga: m n P K Pai K ki
𝑣 ⃗ 𝒗 ⃗ ⃗ 𝑭 𝒗 ⃗ ⃗ 𝑭 MEHAANILINE TÖÖ Kas ma teen ikka tööd? A= Fs Töö tingimuseks on, et keha peab liikuma mingi teepikkuse. VÕIMSUS VÕIMSUS Mina olen võimsam A N t Võimsus on töö tegemise kiirus VÕIMSUS ON TÖÖ TEGEMISE KIIRUS Kes sööb., see jõuab Toiduenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Ei saa mina tehnika vastu 1W 1 W Võimsuse mõõtühikuks on 1 vatt. ENERGIA MUUNDUMINE Küll sellel veel on ikka jõudu Kirjelda, mis liiki energia muundumisega on siin tegemist? POTETSIAALNE ENERGIA
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt
pinge hargnemata ahela osal on võrdne temas leiduvate elektromotoorjõudude algebralise summaga. Seega, kui vooluallikas ei ole koormatud , on pinge temal võrdne elektromotoorjõuga. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö: A q Järelikult vooluallika koguvõimsus A q 2 N I t t Rr Samal ajal tarbial eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus 2R N 1 IU I 2 R R r 2 [1] Siit järeldub, et vooluallika koguvõimsus N on konstanse elektromotoorjõu ja sisetakistuse r juures maksimaalne lühise korral (R0). Kuid siis eraldub kogu võimsus sisetakistusel ja kasulik võimsus N1 on null.
seadust nimetatakse Joulie'i-Lenzi seaduseks. See seadus ütleb, et elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruudu juhitakistuse ja voolukestusega. Q=I2RT A=Q Q soojushulk (J), I voolutugevus (A), R juhi takistus (), t aeg (s), A töö (J) Kui elektriseadme ülesandeks on anda soojust, siis on seadme pool tehtud töö võrdne eralduva soojushulgaga. I=U/R A=UIt U pinge (V) 4. Elektrivoolu võimsus Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust. Mida kiiremini saab töö tehtud, seda suurem on võimsus. N=A/t N=U*I N võimsus (W), A töö (J), t aeg (s), U pinge (V), I voolutugevus (A) A=U*I*t N=U*I*t/t Elektiseadme võimsus sõltub voolutugevusest ja pingest. Mida suuremad need on, seda suurem on võimsus. Voolutugevuse suurus sõltub takistusest. Mida väiksem takistus, seda suurem voolutugevus ja seda suurem võimsus. Meie
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax
2. Pumbatav vedelik 3. Energiaallikas 4. Ehitus 5. Tööpõhimõte · Kaks rühma 1. Dünaamiline 2. Mahtpumbad Magnetsiduriga keemiapump parim lahendus mürgiste ja agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedus n (s-1, p s-1) Tootlikkus ehk jõudlus · Survetorustikku pumbatava vedeliku kogus ajaühikus. · Sõltub tööorgani liikumiskiirusest ja torustiku omadustest. Jaotatakse kaheks: Mahuline tootlikkus, Q m3/s, m3/h, l/s, l/min Massiline tootlikkus, G kg/s, t/h · Mahuline ja massiline tootlikkus on seotud valemiga: Q = G/ Tõstekõrgus ehk surve, H
2 r sin α 2∗0,107∗sin 23,5 ∂ Bh =−¿ ∂α U c ( B h) =√ 4,88∗10−16 +5,73∗10−15 +1,3∗10−13=3,95∗10−7 6. Järeldused Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent mõõtmiskohas oli 3 katsel 1,62 *10-5+-3,95*10-7T 1)Määratlege võimsuse ja kasuteguri mõiste. Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul; seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Kasutegur on dimensioonita suurus, mis avaldub kasuliku võimsuse ja koguvõimsuse suhtena. 2)Defineerige elektromotoorjõud – põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. Elektromotoorjõud on võrdne tööga, mida teevad kõrvaljõud elektrilaengu q ümberpaigutamiseks kogu vooluringi ulatuses. ε = A/q 3)Milles seisneb pinge ja potentsiaalide vahe erinevus? Pinge UAB vooluahela lõigul AB on võrdne selle lõigu otste potentsiaalide vahe φ A-
Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenutame, et laengu dg liikumisel läbi potentsiaalide vahe U muutub laengu energia dA=U*gq võrra. Kui see laengu liikumine toimus aja dt jooksul, siis energia muutus ajaühiku kohta tuleb Energia muutus ajaühikus annab võimsuse N, laengu muutus ajaühikus aga voolutugevuse I: ,
Füüsika kordamine KT-ks 4.peatükk 1. Mõisted: a) nimivõimsus maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul b) vattmeeter vahend, millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget 2. Hõõglambi ehitus + joonis. 3. Säästupirni ehitus + joonis. 4. Elektrivoolu töö A=UIt , kus A on elektrivoolu töö (J), U on pinge (V) ja t on aeg (s) Töö võrdub srvuliselt juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 5. Elektrivoolu soojushulk
nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõule vastu. Ntks hõõrdejõud teeb alati aint neg töd, nt raskusjõud 5) elastsusjõu valem, seletused, ühikud keha kuju muutmiel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Fe=k/x k jäikus , / deformatsiooni pikenemine. Ühik N. > F=ks > A=f*s/2 > A=ks 2/2 > A=k/x2/2 elastsusjõu töö ühik J 6) mida näitab võimsus võimsuse definistioon, valem, seletus, ühikud Võimsus - töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus. Võimsus on määratud tehtud töö hulga A ja selle töö tegemiseks kultatud ajavahemiku t shtega. Valemites tähistatakse võimsust ladina suurtähega N W, 1hj=735,5...am, ing 746 HP 7) seos võimsuse ja kiiruse vahel Võimsus iseloomustab töö tegemise kiirust kusjuures
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t Soojushulk = voolutugevus2 * takistus * aeg 4. Defineeri 1 vatt. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. 5
tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Plahvatused rebisid reaktorilt kaane ja purustasid osaliselt energiaploki hoone. Energiaplokk ei olnud ümbritsetud tugeva betoonkattega nagu lääne tuumajaamad, mis oleks takistanud reaktori plahvatamisel radioaktiivse aine laialipaiskumist.
, Kiirendada süsteemi ümberprogrammeerimist (seadistamist)?. Küsimus 2 Millisesse vahemikku langeb hüdroajami Õige kaalu/võimsuse suhe (kg/kW), kui nominaalne Hinne 10 / 10 võimsus ajamil oleks vahemikus 200...300 kW Flag question Vali üks: a. Kas see on 0,12 kuni 0,20 kg/kW õige vastus b. Kas see on 2,5 kuni 3 kg/kW
Seega on voolutugevus (ühik V) leitav valemist kus R on vooluahela välistakistus (ühik ), siin tarbija takistus ja r - vooluallika sisetakistus (ühik ). voolutugevus 8,9 V Elektromotoorjõu definitsioonist on teada,et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö A = ·q Järelikult vooluallika koguvõimsus N = A/t = ·I Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn. kasulik võimsus = I·U =·R (1) Tarbijal eralduv võimsus on maksimaalne, kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Kasutegur, s.o. kasuliku ja koguvõimsuse suhe,on leitav valemiga: (2) Valemite (1) ja (2) analüüs näitab, et nii kasutegur kui
A-töö(J- dzaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Näited: 1. Traktor veab atra. 2. Kivi tõstmine lauale jne. Võimsus Võimsus füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. Valem, tähised, ühikud N=A/t N-võimsus (W-vatt) A-töö(J- dzaul) t-aeg (s -sekund)
R = 91,67 r = 29,16 R/r = 3,14 13) I = 18 mA, U = 2,4 V N1 = (43,2 ± 2,22) mW = (82,76 ± 2,20) % R = 133,33 r = 27,78 R/r = 4,80 14) I = 12 mA, U = 2,6 V N1 = (31,20 ± 1,89) mW = (89,66 ± 2,27) % R = 216,67 r = 25,00 R/r = 8,67 15) I =6 mA, U = 2,8 V N1 = (16,8 ± 1,56) mW = (96,55 ± 2,34) % R = 466,67 r = 16,66 R/r = 28,01 16) I = 0 mA, U = 2,9 V N1 = 0 mW = 100 % Leidsin ka keskmise sisetakistuse A-tüüpi laiendmääramatuse: UA(r) = 1,83 Järeldused: Vooluallika kasulik võimsus on voolutugevusega paraboolses sõltuvuses. See tähendab, et kasulik võimsus on kõige suurem keskmiste voolutugevuse väärtuste juures ja madalaim väiksemate ja suuremate amprite juures. Vooluallika kasutegur on voolutugevusega lineaarses sõltuvuses: kasutegur on seda suurem, mida väiksem on voolutugevus. Seda seepärast, et suuremate voolutugevuste juures läheb seda rohkem energiat soojuseks. Kasutegur on ka
Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru-Nigula tuulepargi
Seega on voolutugevus (ühik V) leitav valemist kus R on vooluahela välistakistus (ühik Ω), siin tarbija takistus ja r - vooluallika sisetakistus (ühik Ω). ε – voolutugevus 9,42 V Elektromotoorjõu definitsioonist on teada,et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö A = ε·q Järelikult vooluallika koguvõimsus N = A/t = ε·I Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn. Kasulik võimsus = I·U = ·R (1) Tarbijal eralduv võimsus on maksimaalne, kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Kasutegur, s.o. kasuliku ja koguvõimsuse suhe,on leitav valemiga: (2)
IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3
5. Kui palju tööd teeb pump, tõstes 1 vett (1 12 m kõrgusele? 6. Ema veab enda järel kelgul istuvat poega. Poeg koos kelguga kaalub 25 kg ning hõõrdejõud moodustab 2 % kelgule mõjuvast raskusjõust. Ema teeb tööd 49 J. Kui kaugele vedas ema kelgu? 7. Kaks tütarlast, kelle massid olid erinevad tulid sama pika ajaga trepist üles. Kas nad arendasid ühesugust võimsust? 8. Elektrimootor teeb 20 sekundiga 8000 J tööd. Kui suur on selle mootori võimsus? 9. Rahetera, mille mass oli 5 g langes 2 km kõrgusel asuvast äikesepilvest maapinnale 40 sekundiga. Kui palju tööd tegi raskusjõud? Kui suur oli keskmine võimsus rahetera langemisel? 10. Niagara joas langeb igas sekundis 50 m kõrguselt alla 7 * kg vett. Kui suur on selle joa võimsus?
1. Kolmefaasilise asünkroonmootori nimiandmed on järgmised Võimsus Pn 7500 Pn 7500 W I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör
V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk !! tihedus S - pindala h - kõrgus ! raskusjõud v - kiirus t - aeg ! s - teepikkus A - töö ! rõhk N - võimsus h - kasutegur ! r-tihedus ! vedeliku samba rõhk m - mass Q – soojushulk c – erisoojus m – mass ! üleslükke jõud t - algtemperatuur t - lõpptemperatuur ! l - sulamissoojus L - aurustumissoojus ! keha mass I – voolutugevus
Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c J/kg, °C c=Q/mt Soojushulk Q J, kJ, cal, kcal Q=cm(tu-tm)
arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus leitav valemist: kus R on vooluahela välistakistus, siin tarbija takistus ja r on vooluallika sisetakistus. Elektromotoorjõu definitsioonist on teada, et laengu q läbiviimisel kogu vooluringist tehakse töö Järelikult vooluallika koguvõimsus Samal ajal tarbijal eraldunud võimsus ehk nn kasulik võimsus (1) Tarbijal on eralduv võimsus maksimaalne kui tarbija takistus R ja vooluallika sisetakistus r on võrdsed. Kasutegur, s.o kasuliku ja koguvõimsuse suhe, on leitav valemiga (2) Valemite (1) ja (2) analüüs näitab, et nii kasutegur kui ka kasulik võimsus on suuremad sellel vooluallikal, mille sisetakistus on väiksem. 4. Töö käik a. Protokollime mõõteriistad. Tutvume allpool joonisel toodud skeemiga
Mehaanilist tööd arvutatakse valemiga: (1), kus W töö, F jõud, s nihe. Kuidas määratletakse Energiat SI süsteemi ühikutes? Palun väljendage see valemina · Dzaul (tähis J) on (SI) töö, energia ja soojushulga mõõtühik rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis. SI põhiühikute kaudu avaldub dzaul kujul Mis on VÕIMSUS? Pakun väljendage võimsus SI süsteemi ühikute kaudu. · Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: kus võimsus, töö, aja muut (ajavahemik). · Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. SI ühiku nimi vatt SI ühiku tähis W Kuidas defineeritakse RÕHKU? SI süsteemis teatavasti väljandadakse rõhku paskalites. Kuna
Nihe s m A=Fs Jõud F N Võimsus, töö tegemine erineva kiirusega Töö A J Aeg t s N=A/t Võimsus N W Vedelikusamba raskusest põhj. Rõhumine Rõhk p N/m2=Pa vedelikus Tihedus [roo] Kg/m3 P=[roo]gh Raskuskiirendus g m/s2 Samba kõrgus h m
minutiga. Kui suurt keskmist võimsust ta arendab? 4) Isa ja tütar kiiguvad mänguväljakul. Tütar kaalub 35 kg ning toetuspunkt asub temast 1,5 meetri kaugusel. Kui palju kaalub isa, kui tema ja toetuspunkti vahe on kahe kolmandiku võrra väiksem, kui tütre ja toetuspunkti vahe. Vajalikud valemid F=mg m=F/g g=F/m A=Fs s=A/F F=A/s F1d1=F2d2 N=A/t A=Nt t=A/N A - töö (J-dzaul) F - jõud (N-njuuton) s - teepikkus (m-meeter) N - võimsus (W-vatt) t - aeg (s-sekund) m - mass (kg-kilogramm) g - gravitatsioonivälja tugevus = 9,8 (N/kg njuuton kilogrammi) d - jõuõlg (m-meeter)
Nurklihvija W 6-125 pappkarbis 650 W, ketas 125 mm, tühikäigupöörded 10000 p/min. Ekstsentriklihvija 240 W, tald 125mm, 11000p/min komplektis tolmukoguja koos filtriga, kohvris 1. Metabo nurklihvija, Quick nurklihvija W 11-125 Quick võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg 2. SAED Metabo ketassaag Ketassaag KS 54, 1010 W, ketas 160 mm, lõikesügavus 0-54 mm, 3,4 kg Tikksaag Bosch PST 800 PEL 230 V/50 Hz Toide: Võimsus: 620 W Töökiirus: 5003100 rpm
VarioCooking Center Joonis Joonis Joonis VarioCooking Center 111+ VarioCooking Center 111+ · Frima mudel 1 kaksikpanniga, rõhkküpsetus reziimiga. 16 liitrit + 3 liitrise mahutavusega. · Mõõtmed: 1200(laius) x 770(pikkus) x 1100(kõrgus)mm. · Võimsus: 20kW 3N (faasiline) AC (vahelduv vool) 400v (volti). VarioCooking Center 112+ VarioCooking Center 112+ · Pikkus: 1200 mm · Laius: 777 mm · Kõrgus: 1100 mm · Mahutavus: 2 x 16 l, 2 x 11 dm² · Võimsus: 400 V, 32 A, 17 kW, FAS: 3N, KV ¾ VarioCooking Center 211+ VarioCooking Center 211+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. · 100 liitri mahutavusega. Mõõtmed: 1157 (laius) x 914 (pikkus) x 1100 (kõrgus)mm. · Võimsus: 30 kW 3N (faasiline) AC (vahelduvvool) 400 v (volti). VarioCooking Center 311+ VarioCooking Center 311+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. 150 liitri mahutavusega. · Mõõtmed: 1535 (laius) x 914 (pikkus) x
kordamisküsimused kontrolltööks töö, võimsus ja energia 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. 2. Mehaanilise töö valem. F*s*cos a kus A töö,F - mõjuv jõud,s nihe,cos a - nihke ja mõjuva jõu vaheline nurk 3. Mis on võimsus? töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus. 4. Võimsuse valem ja ühik? N = A:T N- võimsus, A - on töö, t aeg. 5. Millal ei tehta tööd? Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 6. Mis on positiivne töö? positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 7. Mis on negatiivne töö? kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks
vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge korrutisega. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 džauliga. üks volt tekitab juhis voolu tugevusega üks amper. Juhi takistus R oleneb juhi mõõtmetest ja ainest, Nimivõimsuseks nimetatakse seadme maksimaalset võimsust, mida seade võib arendada pikaajalise
võimsus W, A= töö J / kW, t=aeg s), N=U*I, N=U2R, NI2*R (U=pinge V, I=voolutugevus A), võimsust mõõdetakes vattmeetriga, voltmeetri ja ampermeetriga, nimivõimsus max võimsus, mida seade võib arendada pika ajalise töötamise jooksul, nimipinge pinge elektritarviti klemmidel, mis vastab pinge väärtusele, mis on märgitud elektritarvitile või passile, elektrivool muundub: soojuseks, valguseks või mehaaniliseks tööks, (1200W 230V tähendab seda, et elektrivoolu võimsus lambi töötamise ajal on 1200W ainult sel juhul, kui pinge lambi hõõgniidi otstel on 230V) elektrivoolu töö füüsikaline suurus, mis on arvuliselt võrdne juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega, A=U*I*t, A=I*2R*t, A=U2R*t, mõõdetakse kaudsel meetodil voltmeetriga, ampermeetriga ja kellaga,elektrivälja energia muundub teiseks energia liigiks, elektrivõrk -
Mehaanilise Töö A J töö tegemine Nihe s m A=F*s Jõud F S Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Võimsus Töö A J Töö tegemine Aeg t s N=A/t erineva kiirusega Võimsus N W Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Seos Sagedus f Hz f=1/T võnkeperioodi Ja sageduse vahel Periood T s Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Vedeliku samba Rõhk P N/m2=Pa raskusest Tihedus Kg/m2 P=gh
Galoter protsess ehk põlevkivi utmine horrisontaalses retordis Nikita Paltsonok RDKR 71 TSK ajalugu 1921: Esimese katseretordi ehitamine Eestis 1953: Tahke soojuskandja protsessi toomine Eestisse (Galoter protsess) 2001: EE patenteeris TSKtehnoloogia (TSK 140) 2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p / Enefit 140 / Petroter 3000 t/p Enefit 280 500 t/p UTT 3000 2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn. ülikiire soojuse ülekande tingimustes, kus utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul.
suurusena. Kui keha liigub jõu mõjul, siis tehtav töö on võrdeline mõjuva jõu suurusega F (seisundi muutmiseks vajaliku pingutusega) ning teepikkusega s (seisundi muutumise määraga). Tööd tähistatakse valemis tähega A (Arbeit — saksa k. töö). Eeltoodu põhjal saab juhul, kui keha liigub jõu mõjumise suunas, tööd arvutada valemist: A Fs Töö mõõtühikuks on inglise füüsiku James Joule nime järgi džaul (1 J). Võimsus kui töö tegemise kiirus Kui autokoormatäis ehituskive on vaja tõsta kolmandal korrusel müüri laduvate töömeeste juurde, tuleb teha tööd. Kui need kivid tassib üles üks töömees, võib selle töö tegemine mitu tundi aega võtta. Kraana saab sama tööga hakkama vaid mõnekümne sekundiga. Kraana on suuteline tööd kiiremini tegema. Toodud näites võib öelda, et kraana on töömehest suurema võimsusega. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
