Eesti ühiskonnageograafia (0)

EESTI- SISESED ERINEVUSED
Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam.
Tööstuse paigutus Eestis
Piirkond
1913
1939
1990
2004
Tallinn ümbrusega
44,3
49,6
44,3
44,2
Kirde-Eesti
36,4
26,8
24,1
13,6
Muu Eesti
19,3
23,6
31,6
42,2
Sisemiste erinevuste täpsemaks kirjeldamiseks vajame Eesti jaotamist regioonideks.
Eesti peamised regionaalsed üksused on maakonnad , mis igaüks ( Rapla - ja Jõgevamaa siiski välja arvatud) kujutavad endast majanduslikke ja ühiskondlikke tervikuid - eriti kui nende halduspiire kohati veidi parandada. Ent mitmed maakonnad on omavahel üsna sarnased ja ei sobi hästi meie eesmärkidel, sest sarnaste maakondade kirjeldamisel tekib palju kordusi. Otstarbeka kirjelduse andmiseks oleks tarvis maakondi rühmitada. Kuid üldlevinud rühmitusviisi pole veel kujunenud.
Alljärgnevalt kirjeldame eraldi nelja maakondlikku regiooni. Tallinna regiooni ja tööstuslikku Ida-Virumaad käsitleme halduslikust maakonnast mõnevõrra suuremana, Tartu regiooni Tartu- ja Jõgevamaa ja Pärnu regiooni vastava maakonna piirides. Nende nelja regiooni vahepealse ala ühendame Kesk-Eestiks. Üle jäävad veel Kagu-Eesti ja Lääne-Eesti maakonnarühmad.
Kahtlemata on tähtsaim ja arenenuim Tallinna regioon, kus elab umbes 40% Eesti rahvastikust, kus luuakse umbes 60% kogu Eesti rahvatulust (firmade kogukäive isegi üle 2/3 Eesti kogusummast, samuti tehakse sinna 2/3 investeeringuid) ja kus loodud rahvatulu ja sissetulekud 1 inimese kohta ületavad Eesti keskmist umbes 1,5 korda. Töötus on seal samuti väike. Põllu- ja metsamajanduses on mahud selles regioonis tagasihoidlikud, kuid needki majandusharud on tõhusad. Tallinna regioon – ja seda peamiselt Tallinna linn – annab 2/3 Eesti eksporttoodangut, kuid sinna saabub 4/5 kõigest, mida Eesti sisse ostab. Eesti kaubavahetuse defitsiidi tekitabki peamiselt Tallinn, natuke aitab kaasa ka Tartu regioon, kõigis ülejäänud regioonides ületab eksport importi. Seevastu teenib Tallinna regioon ka peamise osa teenustekaubanduse ülejääki.
Arvukalt elab inimesi (13% Eesti rahvastikust) veel Ida-Virumaal, kuid see regioon on arengus mahajäänud, ehkki majanduskäibelt ja investeeringute mahult teisel kohal. Rahvatulu 1 inimese kohta on seal madalaim kogu Eestis, kogurahvatulu aga vaid 8% Eesti üldmahust. Seal on kõige suurem tööpuudus. Ka sissetuleku suuruselt 1 elaniku kohta on ta vaesemate hulgas. Põllu- ja metsamajanduses on see regioon tähtsusetu. Ka Eesti väliskaubanduses on ta vaid teisejärguline tegija . Viimasel ajal on aga Ida-Virumaa majanduse seisund selgelt paranema hakanud.
Tartumaal on elanikke 150 000, Pärnumaal 90 000. Need kaks regiooni on ka jõukamate hulgas, sissetulek elaniku kohta on neis vaid veidi alla Eesti keskmise, tööpuudus aga suhteliselt väike.
Ülejäänud regioonid on kõik juba väikese rahvaarvuga, ning loovad pisikese osa Eesti rahvatulust. Elanike jõukuselt aga erinevad nad tublisti. Lääne-Eesti regioonid on mõõtmetelt ja majanduslikult tähtsuselt väikesed, kuid küünivad sissetuleku suuruselt peaaegu Eesti keskmiseni. Kesk-Eesti regioonid on suhteliselt suured ja keskmiselt arenenud, ent sissetulekud inimese kohta jäävad juba tunduvalt alla Eesti keskmise. Kagu-Eesti regioonid on rahvaarvult väikesed, majanduse arengutasemelt viimased ja elanikkonna jõukuselt Ida-Virumaa tasemel.
Eesti regioonide põhiandmed
Regioon
Pindala
tuh. km2
Rahvaarv
tuh.
2006
Töötuse
määr %
2004
Sissetulek
tuludeklaratsiooni
esitaja kohta
2004 tuh. kr.
Arengu-indeks*
SKT elaniku kohta
2006 tuh. kr
Tallinna
7313
558
9,5
106
13
240
Ida-Virumaa
3364
173
17,9
63
31
87
Tartumaa
5597
186
u. 6
84
8
135
Pärnumaa
4807
89
6,3
73
17
112
Kesk-Eesti
9510
161
7-10
61-69
14-23
84-98
Kagu-Eesti
6514
105
7-15
62-65
30-40
72-76
Lääne-Eesti
6328
72
4- 6
72-75
17-28
92-97
EESTI KOKKU
43432
1356
7,9
85
153
*Arenguindeksis arvestatakse ettevõtete netokäivet elaniku kohta, leibkonnaliikme keskmist sissetulekut ja töötuse määra. Areng on seda soodsam , mida väiksem on arenguindeks.
Majanduse põhiandmed
Regioon
Registreeritud
juriidilisi isikuid
1.02.2005
Ettevõtteid
1000 elaniku
kohta 2005
Majanduse kogukäive
2004 miljardit kr.
Tööstustoodang
2004 miljonit kr.
Investeeritud
miljardeid kr.
2004
Tallinna
59650
33
190,0
38101
11895
Ida-Virumaa
7577
10
17,4
11744
2083
Tartumaa
11368
31
20,4
7062
943
Pärnumaa
6851
28
7,8
4007
698
Kesk-Eesti
13428
16-21
19,3
9958
1267
Kagu-Eesti
6594
17-18
6,6
2988
432
Lääne-Eesti
6824
22-27
5,7
2229
335
EESTI KOKKU
112292
267,2
86121*
17653
*Eesti tööstustoodang kokku, sh. maakondade vahel jaotamata toodang
Regioon
Haritavat
maad
2003 ha
Piima-lehmi
2006 tuh.
Metsaraie
2001 tuh.tm
Ööbimised
2005 tuh.
Eksport
2006
mlrd.kr.
Import
2006
mlrd.kr.
Tallinna
69328
14,0
733
2117
78,68
124,58
Ida-Virumaa
11526
3,1
482
189
6,23
3,61
Tartumaa
53692
17,8
412
220
6,70
8,89
Pärnumaa
40264
12,4
970
711
5,06
4,49
Kesk-Eesti
235423
39,0
2111
158
7,60
4,85
Kagu-Eesti
84823
15,1
1310
276
3,19
1,54
Lääne-Eesti
38590
10,4
422
439
2,54
1,71
EESTI KOKKU*
545038
111,8
6439
4112
119,56
165,30
*Eesti kokku koos põllumajanduslike kodumajapidamistega
Tallinna regioon Selle kujundas Tallinn. Eesti ranniku laevasõiduks mugavaim lõik ulatub Paldiskist Kundani ja selle lõigu keskel kujunes juba väga varakult hea sadam ja tähtis kaubalinn. Aja jooksul omandas Tallinn Rootsi provintsikeskuse ja Venemaa kubermangulinnana halduskogemusigi. XIX sajandi lõpul hakkas seal arenema ka tööstus ja seda, tänu sadamale, väga kiiresti. Juba 1913. aastaks oli Tallinn tööstuslinnanagi saavutanud esikoha Eestis. Sellepärast oli aga ka loomulik, et uuele Eesti riigile sobis pealinnaks vaid Tallinn, hoolimata ta mõningasest kultuurilisest nõrkusest. Pealinnana sai Tallinn juurde uue tähtsa arenguteguri, kõrvaldas pikkamööda oma puudujäägid kultuuri vallas (sinna tekkis tehnikaülikool) ja kasvatas tööstust: 1939. aastal andis Tallinn poole Eesti tööstustoodangust, hoolimata põlevkivitööstuse tekkimisest Ida- Virumaal. Juba esimese vabariigi lõpupoole ei mahtunud see kiire areng enam linna ametlikesse piiridesse ja Tallinn hakkas laiali valguma linnastuks.
Nõukogude ajal Tallinna piirkond säilitas esikoha, kuigi ta osatähtsus veidi kahanes seoses põlevkivi- ja energeetikatööstuse eriti kiire väljaarendamisega. Jätkus ka linnastu areng.
Pärast taasiseseisvumist on Tallinna piirkonna osatähtsus Eesti majanduselus jälle oluliselt tõusnud. Linnastugi areng on kiirenenud ja läinud üle uude faasi. Linnastu siseringis muudetakse Tallinnast otseselt sõltuvaks juba kõik asulad, olenemata suurusest ja asendist.
Praegusel ajal langebki Tallinna regioon enamvähem kokku Tallinna linnastuga. Välisringi piires on küll veel paar Tallinnast sõltumatut linna ja hulga külasid, mis veel pole muutunud Tallinna magalateks. Ent isegi põllumehed saavad olulist ja mitmekülgset kasu Tallinna lähedusest, nende seos Tallinnaga on ainult nõrgem ja kaudsem.
Tallinna eelisteks on ka praegu suur ning moodne sadam ning pealinna seisund. Regioonis on arenenud kõik Eestile iseloomulikud majandusharud, ainult maavarade kaevandamine ja elektroenergeetika on vähese tähtsusega. Eriti tähtis on Tallinna piirkond siiski oma masinaehituse, ehitusmaterjalide tööstuse, mööblitööstuse, mereveonduse ja panganduse ning Eesti kohta hästiarenenud äriteenuste poolest. Tallinn on muutunud ka Eesti suurimaks hariduse, teaduse ja kultuuri keskuseks. Harju- ja Raplamaa omavad Eesti parimat ja mitmekülgseimat toitluskompleksi.
Harju- ning Raplamaa suurema käibega firmasid
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Paljassaare Kalatööstus
500
215
327
263
Tallinn
Maseko AS
980
279
174
120
Tallinn
Tere AS
288
458
805
969
Kolib tööstusparki
End. Tallinna Piimatööstus
Kalev AS
879
348
624
890
926
Jüri
Saku Õlletehas
252
768
532
770
912
Liviko AS
143
539
918
504
619
Tallinn
Tallegg
663
515
533
500
572
Loo, linnuvabrik
CocaCola HBC Eesti AS
210
425
414
688
Tallinn
Tallinna Külmhoone
357
386
jäätis
Balbiino AS
160
201
275
310
408
Tallinn, jäätis
Paulig Baltic
142
252
440
Saue , maitseained
Fazer Eesti
745
185
251
362
Tallinn
Leibur AS
357
254
264
293
371
Tallinn
Baltic Pulp &Paper
544
602
572
545
Kehra , raskustes
Smead Eesti
464
397
372
470
Kohila , uus nimi Atlanta
Balti Spoon
600
195
388
297
Kuusalu vald
Balcas Eesti
196
244
257
285
Vaida, saeveski
Baltic Panel Grupp
130
254
160
Kohila, vineer , pankrott
Standard AS
209
125
156
209
271
Tallinn, mööbel
Aegviidu Puit
64
139
109
Neiseri Grupp
120
85
127
138
Laagri, diivanid
Tarmel AS
146
74
101
106
94
Tallinn
ABB AS
521
754
1376
Tallinn, soojus
Tallinna Küte
734
Saurix Petroleum
740
Tallinn
ALSTOM Estonia AS
650
197
249
389
Iru, elektijaamade hooldustööd
Glaskek AS
540
508
921
1047
Uksed,aknad
Krimelte OÜ
200
200
390
756
870
Tallinn, ehitussilikoonid
E-Betoonelement
420
227
329
651
809
Harku
Rudus Eesti
84
260
260
542
630
Assaku, betoon
Technomar&Adrem AS
588
473
475
624
Maardu , vineerdetailid
Pipelife
144
332
387
plasttorud
Malmerk AS
233
201
312
378
Tallinn
Saku Metall
340
143
198
290
metalluksed
Toode
37
140
270
330
Saue, teraskatused
Favor
160
145
251
309
Lehtmetallist siseviimistlus
Nordkalk AS
126
106
140
222
Vasalemma ja mujal, paemurd
ES Sadolin
170
643
634
785
886
Tallinn, Rapla , värvid
Tikkurila- Vivacolor
57
172
326
386
Tallinn, ehitusvärvid
Eskaro AS
75
152
182
213
Maardu, ehitusvärvid
Merko Ehitus
649
1670
3110
4414
4427
Harjumaa
Eesti Ehitus OÜ
602
985
1588
2504
3752
Tallinn
Skanska EMV AS
340
1150
1137
1910
1851
Tallinn
Koger& Partnerid AS
120
500
676
932
1180
Tallinn
YIT Ehitus
221
792
1607
920
Tallinn
Teede REV-2 AS
585
655
1126
1198
Tallinn
Aspi AS
577
983
1228
Tallinn
Talter AS
273
523
784
743
Tallinn
Tallinna Teede AS
143
421
433
Baltifalt
100
148
140
272
300
Harjumaa
Volker Rail RTE
263
215
344
323
326
Tapa , raudteeehitus
Baltika AS
1704
485
582
900
1152
Tallinn
Silvano Fashion Grupp
448
133
129
423
1542
Tallinn, Läti, Valgevene
Marat AS
855
401
222
Paldiski
Mistra-Autex AS
165
128
172
171
216
Raasiku
BLRT Grupp
3446
2500
3495
4617
Tallinn, laevaehitus
ArcelorMittal Tallinn OÜ
165
562
1557
1604
Muuga
Norma AS
874
986
1047
1264
Tallinn
Elcoteq Tallinn
3200
1586
1034
ABB Eesti AS
993
800
993
1698
Jüri, tuulegeneraatorid
Harju Elekter
378
271
454
622
732
Keila , elektriseadmed
Keila Kaabel
96
332
372
606
Loksa Laevatehase AS
696
267
301
520
703
Stoneridge Electronics
177
283
469
449
Tallinn
Ensto Ensek AS
250
152
443
516
Keila, tsinkimine, elektriseadmed
JOT Eesti
150
263
551
382
Tallinn
ML Arvutid
60
281
319
283
Tallinn, arvutid
Microlink AS
565
557
280
365
Tallinn, tarkvara
AS Hekotek
100
235
Jüri, metsa- ja puidutöömasinad
Fors MW AS
106
111
172
222
276
Saue, metsaveokärud
Järvakandi Klaas
144
274
345
483
602
Printall
193
220
342
385
Tallinn, trükikoda
Tallink Grupp AS
2820
3406
6331
11134
reisiveondus
Tallinna Sadam AS
603
1062
1177
1162
Eesti Merelaevandus AS
233
241
335
Amisco AS
17
136
276
368
laevandus
Nordic Jetline
116
262
236
reisiveondus
Eesti Loots
168
156
145
Eesti Raudtee AS
2100
1737
1821
1803
Ühinenud Depood
210
Tallinn, Tapa
Estonian Air
347
950
1291
Aero Airlines
122
476
762
Tallinna Lennujaam AS
283
251
331
388
Lennulliiklusteeninduse AS
107
144
209
231
Allando Trailways
155
211
322
405
Tallinn, autoveod
Haanpää OÜ
75
191
233
251
Tallinn, autoveod
Parme Trans
122
154
121
133
Harjumaa, autoveod
Tallinna
Autobussikoondise AS
1055
305
317
Sebe AS
507
135
185
Tallinn, reisijateveod
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise AS
923
186
173
Transtrade
5428
6616
7912
Tallinn, ekspediitor
Vopak E.O.S.
767
1185
Kütuse transiit, Vene-Hollandi firma
DSV Transport
686
751
Tallinn, ekspediitor
Ookeani Konteinervedude OÜ
259
614
777
Tallinn, ekspediitor
Schenker AS
182
492
591
550
Tallinn, autologistika
Pakterminal AS
109
644
388
274
Muuga
MT Transit OÜ
816
352
327
Tallinn, ekspediitor
ESTMA OÜ
57
349
Tallinn, ekspediitor
DBT AS
167
306
287
259
Muuga väetisterminal
DHL Estonia
109
216
398
482
Tallinn, kulleriteenus
EMT AS
2915
3207
Tallinn, mobiiltelefon
Elion Ettevõtted
2930
2565
Tallinn,telefon
Tele 2 Eesti AS
1682
1899
Tallinn, televisoon, mobiilside
Postimees
201
Tallinn, kirjastus
Peamiseks asulaks linnastus on muidugi Tallinn. Seal elab peaaegu 1/3 kõigist Eesti elanikest, ta on nii põlis- kui tulnukrahvastiku suurim koondumispunkt. Seal paiknevad kõik Eesti juhtivad riigi- ja kultuuriasutused, enamik kõrgkoole ja muid paremaid koole, tähtsamad tööstusettevõtted ja pangad või vähemalt nende peakontorid, Tallinna sadamad ja autoveonduse ettevõtted on Eesti suurimad, seal asub Eesti ainus rahvusvaheline lennujaam jne. Tallinn on ka Eesti peamine turismipiirkond, Tallinna vanalinn on võetud UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja.
Nagu öeldud, on Tallinn moodustanud enda ümber suure linnastu. Üha uued ja uued asulad tõmmati igapäevasesse koostöösse Tallinnaga. Lihtsaim viis selleks oli osa rahvastiku töölkäimine Tallinnas, millega seoses kasvas tunduvalt ka muude asjade ajamine Tallinnas, mitte koduasulas. Mõned Harjumaa ja seejärel ka Raplamaa ettevõtted muutusid Tallinna firmade osakondadeks, said Tallinnast investeeringuid, ideid ja ülesandeid, valmistades toodangut, mida Tallinnas endas oli ebamugav teha. Teised käitised jäid küll iseseisvateks, aga nende juhtkond pärines harilikult Tallinnast, kasutas igapäevaselt oma Tallinna tutvusi ja seal ringlevaid ideid, palkas ka Tallinnas elavaid oskustöölisi. Üsna mitmeid uusi käitisi rajati Harju- või Raplamaale ainult sellepärast, et nende loomulikus asukohas Tallinnas olid krundid liiga kitsad , kallid või leidus muid ebamugavusi . Kõigi nende mehhanismide kaudu kasvas üha rohkem Harju- ja Raplamaa asulaid Tallinnaga kokku ühiselt talitlevaks tervikuks – linnastuks.
Esialgu puudutas see küll ainult suuremaid raudteeäärseid asulaid. Ent hiljem, eriti selgesti peale Eesti taasiseseisvumist, on alanud uus etapp - valglinnastumine, kus linnastu koosseisu haaratakse kõik piisavalt lähedal asuvad asulad, olgu nad heal liiklusteel või mitte, ja isegi seni tühjad, hoonestamata alad, kuhu tekib uusi pisi- või koguni suuremaid asulaid. Alanud on ka Tallinna käitiste otsene väljakolimine kitsast ja ülekoormatud linnast, seni küll veel linnastu siseringi. Tuntuim näide on “Kalevi” kolimine Jürile 2003. aastal. Tihenevad ka välisringi asulate igapäevased seosed Tallinnaga.
Linnastu siseringi moodustavad Tallinnaga piirnevate valdade asulad Haabneeme, Viimsi , Saue, Maardu, Jüri, Tänassilma, Saku, Harku, Tabasalu jt.,. Need on üpris iseseisvusetud Sealsed inimesed käivad tööl ja oma asju ajamas Tallinnas, kui seal aga leidub mõni “oma” ettevõte, siis selle töötajatest suur osa elab Tallinnas. Mõnes sellises asulas on ette valmistatud tööstuspark – krundid Tallinnast “Kalevi” eeskujul väljakolivate käitiste ja asutuste tarbeks. Neisse tööstusparkidesse hakkab siginema ka täiesti uusi ettevõtteid, kes leiavad seal Tallinna läheduse, kuid mitte Tallinna kõrgeid kinnisvarahindu. 2004. aasta sügisel kuulutati näiteks valminuks Jüri tööstuspark, kus firmadel on saadaval 42 ettevalmistatud krunti. Umbes sama suur tuleb Tännasilma tööstuspark. Tallinna elamupiirkondadeks muutuvad ka lähivaldade külad, uusi elamuid rajatakse ka põllumaadele ja metsa. Tegelikult on elu neis asulates juba niivõrd Tallinna omaga läbi põimunud, et nad peaks ka ametlikult Tallinnaga üheks kohaliku omavalitsuse üksuseks liidetama. Mitmed olidki Nõukogude ajal Tallinna linna osadeks ja lahutati omaette üksusteks alles hiljuti . Mõni neist on üsna suur, Maardus näiteks elas 2000. aasta rahvaloenduse ajal peaaegu 17000 elanikku, Sauel 5000.
Linnastu välisringi asulatest on paljud – aga mitte veel kõik - samuti väga tihedalt seotud Tallinnaga. Neis asub Tallinna ettevõtete osakondi, neist käiakse massiliselt Tallinnas tööl, nii et nad on Tallinna töötajate elupaikadeks. Mõnes käivad tallinlased suvitamas või muidu puhkamas. Kuid mitmetel neist on lisaks kaunis oluline iseseisev tähtsuski.
Paldiski oli Nõukogude ajal eestlastele suletud mereväebaas. Nüüd on Vene sõjavägi lahkunud, jätnud maha laguneva linna ja ikka veel arvuka (üle 4000) tulnukrahvastiku. Paldiskil on siiski head lootused kosuda Tallinnat aitava sadamana, kuhu võib tekkida ka merevedudega seotud tööstus. Paldiskiga seoses on näiteks räägitud naftatöötlemistehase, tselluloositehase või tuumaelektrijaama ehitamisest – ettevõtted, mis peaksid asuma pealinna lähedal, aga ohtliku ja saastava iseloomu tõttu mitte päris pealinnas. Esialgu on Paldiskisse asunud vaid suur autode sisseveo- ja müügikeskus, kustkaudu veetakse autosid sisse ka Venemaale müümiseks. Läbi Paldiski veetakse välja ka enamik Eesti vanametallist. Oluline puidutöötleja TKE Grupp läks 2004. aastal pankrotti . 2008. aastal valmis biodiislitehas. See on mõeldud töötama Euroopa turule ja osalt ka Euroopast toodava toorainega – nii on Paldiski talle just sobivaim koht. Tehases hakkab töötama 35 inimest.
Keila on neist eeslinnadest suurim (üle 9000 elaniku). Seal asub võrdlemisi edukas elektriseadmeid valmistav "Harju Elekter", Keila Terko (Teraviljakombinaat), valgustusseadmeid tootev Glamox, mitmeid arvestatavaid ehitus- ja veondusettevõtteid. Sinna kolis ka “Harju Elektri” konkurent Ensto oma kahe tehasega. Kõik see muudab Keila Eesti olulisimaks elektrotehnika keskuseks
Rida välisringi eeslinnu (Raasiku, Aruküla, Lagedi, Kehra) asub piki raudteed Tallinnast idas. Valdav osa nende elanikke käib tööl Tallinnas, kuid neis on ka kohalikke väikeettevõtteid. Viimasel ajal aga pakuvad nad huvi uute vabrikute ning tehaste asukohana , mis Tallinnasse enam ära ei mahu. Otsa tegi lahti Kehra – ja juba 1934. aastal, mil sinna rajati tselluloosi-paberikombinaat, sest Tallinnas üks selline juba oli ja teist ei tahetud seal enam näha. Taasiseisvumise järel jäi kombinaat seisma. Hiljem töö seal küll taastati , kuid endisi tootmismahte ega tähtsust ei saavutata enam. Kehra ongi neist asulatest suurim (üle 3000 elaniku). Umbes sama palju inimesi elab Kohilas, kus oma töökohti vahepeal väheks jäi ja rahvas pidi käima tööl Tallinnas või lähedal Salutaguse külas pärmivabrikus – mis kavatseb, vastuoksa üldreeglile, hoopis Tallinna kolida . Viimasel ajal on aga paberivabrikus jälle töökohti juurde tekkinud ja lisaks tõi endine Tallinna Vineeri ja Mööblikombinaat oma vineeritootmise ( 130 töökohta) üle Tallinnast Kohilasse, tõsi, uues kohas kuigi edukas ei olda. Kohila pakub uutele Tallinnast-lahkujatele tööstusparki. Omapärane on Vasalemma paekarjääridega, kus rakendatakse kuigivõrd vange.
Aegviidu (950 elanikku) korraldab ümbruskonna metsade majandamist ja on tallinlaste puhkekoht , eriti talvel.
Tallinnaga on väga seotud ka Tapa. Nõukogude ajal oli sel linnal kolm ülesannet: majutada Tallinna tööjõudu, Vene lennuväge ja korraldada raudteeliiklust Tallinna lähistel. Siingi elas palju tulnukrahvastikku. Suur osa sellest on lahkunud ja linna elanike arv (6800) märksa vähenenud. Ka raudtee ei paku enam nii palju töökohti nagu varem. Tapagi muutub Tallinna magalaks.
Rapla (5700 elanikku) on praegu isegi omaette maakonnalinn rea niisugusele iseloomulike väikeettevõtetega (piimatööstus, Sadolini värvivabrik), kuigi ka siit käiakse palju Tallinnas tööl.
Tallinna linnastusse kuulub ka juba Lääne-Virumaal asuv suvitusalev Võsu, mille klientidest valdava osa moodustavad tallinlased.
Regioonis on veel kaks nimetamisväärset asulat , mis on Tallinnast kaugel, sellega halvasti ühendatud ega kuulu Tallinna linnastusse. Raudteest eemal, mere ääres asub Loksa, mis kaotas samuti hulga elanikke seoses Vene sõjaväe lahkumisega. Loksal asub laevatehas-alltöövõtja, mis kuulub Taani kapitalile, kasutab aga ka endisi Vene sõjaväe remonditöökodasid. Taanlased aga kavatsevad selle maha müüa, ja kui ostjat ei leidu, võib Loksa tulevik tumedaks kujuneda. Metsade keskel asuva Järvakandi (1500 elanikku) tekitas üksainus tööstusettevõte, mis töötles tarbepuitu laudadeks ja kasutas küttepuud ning puidujäätmeid oma klaasiahjude kütteks. Pikapeale läksid puidu- ja klaasitööstus tehnoloogiliselt lahku, Järvakandi vabrikust sai kombinaat. Taasiseseisvumise järel on klaasitööstus üle elanud suuri raskusi ja sulgemisigi. Kuid et Järvakandi asub just Lätist Tallinna suunduval gaasijuhtmel ja maagaas on klaasitööstuses eelistatuim küte, siis klaasi tootmine ja töötlemine Järvakandis jätkub, nagu ka ümberkaudsetest metsadest saadava puidu töötlemine. Räägitakse Järvakandi üleminekust Pärnumaa koosseisu.
Tallinnaga on vähe seotud ka ümbruskonna põllumehi ja maarahvast teenindavad alevid , millest tähtsaim on Kose . Märjamaad oleks aga õigem käsitleda juba Lääne-Eesti alevina, sest tema seosed Tallinnaga on üpris nõrgad.
Ida-Virumaa Eesti varaseim tööstuspiirkond tekkis Narvas ja laienes seoses põlevkivi kasutuselevõtuga üle kogu Ida-Virumaa. Regiooni kuulub ka Kunda tsemenditööstus.
Ida-Virumaa on eelkõige just tööstuspiirkond, põllumajandus on mingil määral arenenud vaid ta põhjaosas, Viru paelaval. Kalanduski on vähetähtis. Puhkemajanduseks on küll eeldusi , kuid seni kasutatakse neid vähe. Tööstuse aluseks on rikkalikud maavarad - põlevkivi, paas , eriti väärtuslikud kambriumi savid , suured ehitusliiva varud, turvas . Vastavalt sellele ongi tähtsaimad tööstusharud põlevkivi- ja energiatööstus ning tsemenditööstus, millele Eestis pole nimetamisväärseid konkurente. Muidki ehitusmaterjale toodetakse võrdlemisi palju. Ida-Virumaal asub ainuke tõeline metallurgiatehas Eestis, ainukesed Eesti suurkeemia ettevõtted. Kergetööstus, millest regiooni areng algas, kaotab aga positsioone. Regioon on metsarikas, kuid metsatööstust on vähe, puitu varutakse peamiselt Lääne-Virumaa metsatööstuse tarbeks. Ida-Virumaa tööstuse nõrgaks kohaks on veel masinaehitus , peale Narva ja Jõhvi seda mujal peaaegu polegi ja neiski linnades pole masinaehitus kuigi tugev.
Ida-Virumaa tööstusharud on võrdlemisi suured saastajad ja seal on kujunenud üsna rängad keskkonnakaitseprobleemid. Seal elab peamiselt tulnukrahvastik, mis majandusprobleemide lahendamist ainult raskendab. Ka oli enamik ettevõtteid tehniliselt vananenud ja kulunud, neid ähvardas pankrot ja mitmed läksidki pankrotti. Ent väliskapitali abiga on võrdlemisi hästi uuendatud Kunda tsemenditööstus, Narva Kreenholm, Nitrofert ja paljud muud väiksemad ettevõtted. Samuti on siin ka küllalt hea ettevalmistusega tööjõudu, napib küll noori tippspetsialiste. Viimaseid saab aga importida ja Kirde-Eestisse ongi elama asunud juba nimetamisväärne arv välismaalasi läänest - uuendatud ettevõttete juhte ja ametnikke.
Viimastel aastatel on Ida-Virumaa trumbiks saanud ümberkorraldatavatest tööstusettevõtetetest vabanev hea motivatsiooniga tööjõud, keda saab palgata odavalt. Mitmed Tallinna firmad kavatsevad Ida-Virumaale ümber kolida. Ka tulnukrahvastiku edenev põlistumine parandab Ida-Virumaa arengulootusi. Ega asjata rajata siin mitut tööstusparki. Lõpuks, mitme suure firmatalu rajamine Ida-Virumaale Trigon Baltic Farmingu poolt tõstab kahtlemata ka regiooni põllumajanduse tähtsust.
Kokkuvõttes on Ida-Virumaa oma majanduslikult tähtsuselt teisel kohal Eestis.
Ida-Virumaa ja Kunda piirkonna suuremad ettevõtted
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Narva Elektrijaamad AS
1770
3402
3594
Eesti Põlevkivi AS
3377
1741
1735
1894
2470
VKG Elektrivõrgud
65
191
167
Narva
Narva Soojusvõrk AS
39
145
Sillamäe SEJ AS
222
73
Kohtla-Järve Soojus
91
77
Viru Keemia Grupp AS
1370
575
714
1504
1787
Kohtla-Järve
Nitrofert
471
627
834
973
Kohtla-Järve
Velsicol Eesti AS
143
325
447
550
699
Kohtla-Järve
Kiviõli Keemiatööstuse OÜ
386
211
273
318
Orica Eesti OÜ
64
185
185
202
231
Sirgala, lõhkeained
Silmet Group
550
617?
305
405
408
Sillamäe, metallid, ehitus
Ecometal AS
53
145
318
Sillamäe, plii taastootmine akudest
Kunda Nordic Tsement
290
455
556
824
1175
Wienerberger AS
50
75
110
252
Aseri , tellised
Aeroc International
400
159
203
Kunda, betoon
Remexi Keskus
330
138
139
Kohtla-Järve, metallkonstrukt- sioonid
Ferdmaster
92
102
182
Ehitus
Glaskek Narva
32
69
95
Silbeti Plokk OÜ
62
103
Kohtla-Järve, Ahtme
Wiecor OÜ
65
25
Aseri, katusekivid
Repo Vabrikud AS
310
402
495
514
582
Püssi, puitplaadid
Estonian Cell
87
324
850
Kunda, puitmass
Kalvi Mõis
101
146
174
Puidugraanul
TNC Components
120
88
108
98
Kohtla-Järve, mööbel
MMN Tehase AS
160
65
88
94
105
Narva, mööbel
Energoremont AS
630
196
211
501
Hiab Balti AS
721
163
196
216
254
Narva, elektrotehnika
UVZ&AVR AS
101
512
Ahtme, vagunid
Polyform AS
267
98
100
140
Sillamäe, plastmasstooted
Argo Electronics
7
74
infotehnoloogia
Kreenholmi Valduse AS
1100
1140
1123
885
775
Suurtes raskustes
2008. käibeprognoos 773
Svarmil AS
221
65
83
91
õmblus
Maag Piimatööstus
77
167
Jõhvi
Viru Rand OÜ
314
108
58
59
63
Toila
T.R.Tamme Auto OÜ
737
131
227
378
457
Jõhvi vald, autoveod
Toila Sanatoorium
114
25
36
81
93
Ida-Virumaa teljeks on ida-läänesuunaline Peterburi-Tallinna raudtee ja sellega paralleelselt kulgev maantee . Suur enamik linnu asub just nende teede ääres. Neistki hakkas kujunema linnastu, kuid ilma Tallinna-taolise valitseva linnata, mitte suure linna laialivalgumisena tulemusena, vaid paljude lähestikku paiknevate kaevuriasulate ja –linnade omavahelise koostöö tugevnedes. Esialgu kujunes küll neli linnastut Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve/Jõhvi ja Kiviõli ümber. Nõukogude perioodi lõpuks hakkasid need juba omavahelgi põimuma, peamiselt töösõitude kaudu. Kirde-Eesti majanduslangus on ühtse linnastu kujunemise peatanud ja praegu on raske ütelda, kas see protsess üldse kunagi taastub. Isegi osalinnastud on hakanud lagunema, pisemad asulad kaovad maa pealt.
Narva on ajalooliselt olnud Eesti idapiiri valvav kindlus . Pärast Teise Maailmasõja hävingut taastatud Hermanni kindlus ja Rootsi- aegsed bastionid on ka praegu linna tähtsaimad vaatamisväärsused. Teisel pool jõge rajasid vastukindluse Ivangorodi venelased . Tööstuslinnaks tegi Narva 1857. aastal sinna rajatud Kreenholmi Manufaktuur. Omal ajal meelitas selle käitise asutajaid Narva joa odav veejõud (mida praegu kasutab Venemaale kuuluv Ivangorodi veejõujaam) ja võimalus vedada meritsi kohale Ameerika puuvilla. Need eelised on ammu lakanud toimimast, Kreenholm aga püsib läbi kõigi raskuste - on olemas hooned, masinad ja töölised, miks neid siis mitte kasutada? Kuigi, kas ta veel kauaks püsima jääb?
Kreenholm jäi kauaks Narva ja temaga pikapeale kokkusulanud Ivangorodi ainsaks suurettevõtteks. Nõukogude ajal rajati lisaks kaks suurt elektrijaama ja põlevkivikarjäär. Need asuvad tegelikult küll linnast väljas, kuid nende töötajad elavad Narvas. On ka väikesi masinaehitusettevõtteid, tegeldakse ehituse ja ehitusmaterjalide tootmisega.
Teises maailmasõjas hävitati Narva peaaegu täielikult ja taastati peamiselt tulnukrahvastiku poolt ja selle jaoks. Eestlane on Narvas ikka veel haruldus . Rahvaarvult (69000 2000. aasta rahvaloenduse järgi) on Narva siiski Eesti kolmas linn.
Ühtse Narva-Ivangorodi linna kaheksjagamine Eesti ja Venemaa piiriga (formaalselt juba 1944., tegelikult aga alles 1991. aastast saadik) on halvasti mõjunud eelkõige Ivangorodile, mille elanikel polegi õieti kohapealseid töökohti ja kus jäid välja ehitamata veevärk, kanalisatsioon ja mõned muud kaasaegsele linnale hädavajalikud asutused.
Raud- ja maanteed mööda läände liikudes jõuame Narvast Sillamäele. See linn tekkis põlevkivikaevanduse juurde. Nõukogude ajal hakati siinsest diktüoneemaargilliidist eraldama uraani tuumapommide jaoks, mistõttu linn salastati ja venestati täielikult. Uraaniprojekt ebaõnnestus, et aga rajatud tehast ja linna mitte maha jätta, hakati kaugelt Venemaalt toodud toorainest sulatama haruldasi metalle. Linn jäi endiselt kinniseks, eestlastele peaaegu kättesaamatuks, kuigi sinna rajati ka õmblusvabrik ja asustati Viivikonna ning Sirgala karjääride töölisi (need asuvad Sillamäest mõni kilomeeter lõuna pool). Pärast Eesti taasiseseisvumist on Sillamäe tehas elanud ühest raskusest teise. Iseenesest võiks haruldaste metallide sulatamine Eestimaal ju olemaski olla, kui saaks toorainet ja leiaks turgu. Tehnoloogiagi pole just lootusetult halb, kuigi uuendamist muidugi vajaks. Ent Eestis puudub täielikult selle ärivaldkonna kogemus ja on karta , et me ei oska lahendada "Silmeti" probleeme, mis pole küll tühised, kuid ka mitte teab kui tõsised. Võibolla saavad sellega hakkama uued omanikud .
Sillamäele rajatakse sadamatki, mis teenindaks Vene transiiti ja võibolla reisiliiklustki (2006. avatud Kotka-Sillamäe reisiliin tuli küll jälle sulgeda), kuid sadama vastu tunneb huvi ka Viru Keemia Grupp, kes võibolla ehitab Sillamäele uue õlitehase. Sadam võib kaasa tuua ka muud tööstuslikku arengut, näiteks kavatsetakse Sillamäel hakata töötlema Venemaalt toodavat graniiti Peterburi ehituste tarbeks, aga võibolla ka ekspordiks läände. Vene-suhete halvenemine võib aga sellele linnale mõjuda üsna hävitavalt.
Sillamäel elas 2000. aasta rahvaloenduse ajal 17000 inimest
Viivikonna samanimelise karjääri juures on hääbuv asula, kust kaevurid võimaluse korral Sillamäele ümber asuvad.
Kohtla-Järve ja Jõhvi kujunesid mõlemad peamiselt kaevurilinnadeks, Kohtla-Järve päris tühjal kohal, Jõhvi teederistil tekkinud pisialevist. Umbes 13000 elanikuga Jõhvi, eriti ta Ahtme linnaosa , on peamiselt kaevuritelinn, kaevandustega on seotud ka lõhkeainetehas ning väike elektrijaam . Kuid Jõhvis leidub ka muud tööstust (piimatööstus, õmblusvabrik, vagunimonteerimistehas, ehitatakse põllumajandusmasinate tehast), mittetööstuslikku äri ja tegevust, kultuuri ja haridust, sellepärast ka rohkem (1/3) eestlasi. Sellepärast sobis Jõhvi paremini Ida-Viru maakonnalinnaks. Viimasel ajal on Jõhvi isegi kasvama hakanud.
Ainult 7 km kaugusel Jõhvist asub Kohtla-Järve - kaevurite ja põlevkivikeemiatööstuse linn (48000 elanikku). Seal on Nitroferti, Velsicoli ning Viru Keemia Grupi tehased ja mitmeid väiksemaid ettevõtteid. Kohtla-Järve on väga tööstusliku iseloomuga ja suure tulnukrahvastiku erikaaluga.
Ümbruskonnas leidub mitu pisemat kaevuriasulat (Sompa, Kukruse, Kohtla-Nõmme, samuti turbatööstuse asula Oru). Nõukogude ajal moodustasid nad koos Kohtla-Järve ning Jõhviga ühe haldusliku terviku – üle 80 000 elanikuga linnastu. Eesti taasiseseisvudes see linnastu killustati ametlikult mitmeks linnaks. Pisiasulatele on aga kaevanduste ja turbatööstuse sulgemine olnud katastroofiline – need kaotavad rahvast ja lagunevad füüsiliselt ja käivad alla moraalselt. Arvatavasti nad kaovad varsti üldse. Tõsi, Sompa võib seoses uue Ojanurme kaevandusega uuesti osutuda vajalikuks kaevuriasulaks. Kohtla-Nõmmel asub kaevandusmuuseum
Kiviõli on Kohtla-Järve väiksem (7400 elanikku) teisik. Kiviõli ettevõtted on vanemad, kaevandus juba suletud (seda asendab Aidu karjäär, mida ennast võidakse sulgeda), põlevkivikeemia läks pankrotti ja seiskus. Kuid 1999. aastal ostis selle ära T.R.Tamme Auto, kes on sinna palju investeerinud ning kavatseb oma tütarettevõttest Kiviõli Keemiatööstuse OÜst teha kombinaadi , mis hakkab põlevkivi nii oma karjääris kaevandama kui ka sellest õli ajama , toodangut kavatsetakse eksportida läbi Aseri sadama. Osa põlevkiviõli kavatsetakse edasi töödelda diislikütuseks. Nõnda on Kiviõli olukord jälle paranenud , kuigi veel mitte kuigi hea. Pealegi on võimalik, et põlevkivi kaevandamine Kiviõli piirkonnas lõpetatakse keskkonnakaalutlustel üldse, mis oleks linnale täielik majanduslik katastroof. Eestlasi on Kiviõlis rohkem kui teistes Ida-Virumaa linnades
. Palju paremini käib Kiviõli eeslinna Püssi käsi. Seegi oli alguses kaevuriasula pisikese, ammusuletud elektrijaamaga. Püssi hakkas üleliigseks muutuma juba Nõukogude aja alguses, ent hiljem rajati sinna suur puitplaatide tehas, mis andis asulale uue elu. Tööjõud tehase jaoks toodi Venemaalt, nii et Püssiski on suures ülekaalus tulnukrahvastik. Praegu on tehas tugevasti muutunud. AS Repo Vabrikute nime all ekspordib ta valdava osa oma toodangust Euroopa Liidu maadesse, käibe poolest on see üks Eesti suuremaid ettevõtteid ja silmapaistev ka Põhjamaade tehastega võrreldes. Majanduslikult on linnakese tulevik üsna kindel, pealegi kavatsetakse sinna ehitada veel üks suur puitkiust papitehas.. Seal on madalaim tööpuudus, kõige noorem elanikkond ja kõige suurem Eesti kodanike osatähtsus Ida-Virumaa linnade hulgas. Viimasel ajal on küll tekkinud mõnesid häireid. Majanduskriis ilmselt ei lähe mööda ka Püssist.
Raudteest eemal, mere ääres on veel kaks Kirde-Eesti tööstusasulat, Aseri ja Kunda. Omal ajal ühendas neid peateega raudteeharu, need raudteed on siiani alles, kuid ei tööta juba ammu enam, sest veetakse autodega. Aseri tekitas tehas, mis kasutab siinset sinisavi . Algul tootis see telliseid , nõukogude ajal maaparandustorusid. Nüüd, mil maaparandust enam ei tehta , valmistab Aseri tehas jälle telliseid, kuid äri eriti ei edenenud. 2001. aastal müüdi Aseri tehas edasi uutele peremeestele (Wienerberger Baustoffindustrie AG). Ehkki sellel maailma suurimal tellisefirmal on 235 tehast 24 riigis ja Aseri nende hulgas üks väiksemaid, on arengud sealtpeale siiski lootustandvad. Tellisesavi varud mujal Eestis on otsas ja siseturul Aseri tehasel võistlejaid pole, kasvab ka telliste eksport Venemaale. Sellepärast ehitati juurde uus tehas, mis läks käiku 2006. aasta lõpul. Osast nõukogude-aegsest tehasest sai katusekive valmistav Wiecor. Samuti kavandatakse Aserisse sadamat ja selle tegutsemiseks vajaliku Sonda -Aseri raudteeharu taastamist, kuid sellest vist ei tule midagi välja.
Ametlikult pole Aseri kunagi olnud ei linn ega alevgi, teda kutsuti koguni Eesti suurimaks külaks. Tegelikult on ta muidugi väike linn. Elanikke on seal umbes 2000, märksa vähem kui Nõukogude aja lõpus. Tolleaegse suurtehase raskused mõjutasid halvasti ka linna ennast, ent tehas jäi siiski alles, ka leidub töökohti ümbruskonnas, nõnda polnud ühevabrikulinna kriis Aseris kuigi hull.
Kunda on suurem (peaaegu 4000 elanikku), kuid seni olnud samuti ühetehaselinn. Peale sinisavi kasutab tehas ka head tehnoloogilist paekivi ja lähedalasuvat põlevkivi, valmistades kõigist kolmest odavat ja hea kvaliteediga tsementi . Soodne on ka võimalus tsementi merd kaudu eksportida, sest Kundas on päris korralik sadam. Tõrvatilgaks meepotis oli asjaolu, et tsemendivalmistamine põlevkivi abiga tekitas meeletult tolmu ja Kunda oli ülimalt saastunud linn. Nõukogude ajal loodeti tehas üle viia maagaasiküttele, mis olnuks muidugi puhtam, kuid saadav tsement oleks läinud kallimaks ja kehvemaks. Pärast taasiseseisvumist on aga välisfirma näidanud, et moodsate seadmetega saab ka põlevkivist võrdlemisi puhtalt tsementi teha. Kunda lähedal hakkas hiljuti tööle Aeroci poorbetooni tehas, mis pakub linna elanikele täiendavaid töökohti. Sinna rajati ka norralaste tselluloositehas , sest vett jätkub ja Virumaa metsadki on lähedal. Laieneb Kunda sadam, 2005. aasta suvel hakkas tööle vedelkaupade terminal (esialgu Eestile vajalike kaupade sisseveoks) ja uus puistekaupade ladu, ohuks aga näib kujunevat Sillamäe uue sadama konkurents . Kokkuvõttes näib Kunda olevat päris edukas linn.
Narva ligidal mere ääres piki ilusat liivaranda asub Narva-Jõesuu. See on olnud ja on veel praegugi Narva elanike puhkekoht, mis aga Narva-Jõesuule kuigi paljut tööd ning leiba ei anna, sest narvalaste puhkus on ikkagi lühiajaline. Pikema puhkuse kohana oli Narva-Jõesuu populaarne just peterburilastele. Praegu takistab nende saabumist riigipiir ja venekeelseks ning -meelseks muutunud Narva-Jõesuu on hääbuv ning lagunev linn vähem kui 3000 elanikuga, mis endiselt ootab Peterburi puhkajaid – seni asjata . Olukord pole siiski päris lootusetu, sest ka eestlaste hulgas on Narva-Jõesuu liivarannal hea maine. Kui puhkeasutused korralikult välja ehitada ja linn "eestistada", võib sellest saada isegi rahvusvaheline kuurort. Mingit toibumist on juba märgata, Narva-Jõesuusse on hakanud tulema Eesti enda puhkajaid, kes otsivad rahulikumat kohta. Uuem projekt on Hispaania kapitaliga rajatav veepark .
Mere ääres on veel Toila, mis kujunes suvituskohana, seal asus kunagi Eesti presidendi suveloss, praegu on seal väike, kuid edukas sanatoorium. Nõukogude ajal Toila rajatud nigela kalatehase asemele on nüüd ehitatud uus ja korralik.
Ida-Virumaa lõunaosa on hõredasti asustatud ja teestatud ja seal pole ühtki linna ega isegi mitte suurt maa-asulat. Piirkonna teenindus- ja ärikeskuseks on vaid pisike Iisaku alevik. Küll paikneb selles piirkonnas suurim Estonia kaevandus ja kui põlevkivienergeetika Eestis säilitatakse, tuleb sinna rajada uus kaevandus.
Peipsi põhjarannikul püüavad peipsivenelased kala, kuid neid on siia vähe jäänud ja jääjadki peamiselt vanainimesed. Nõukogude ajal muutus see riba põlevkivilinnade ja seejärel peterburglaste suvituspiirkonnaks. Nüüd pole neid suvilaid ega kaunist liivaranda enam kellelegi vaja, ainult Eesti riik tarvitab neid piirivalve majutamiseks ja koolitamiseks, samuti põgenike majutamiseks. Siiski näib, et Peipsi-äärne puhkemajandus hakkab pikapeale taastuma:
Kesk-Eestisse kuuluvad regioonid on omavahel üpris sarnased. Nad asuvad merest eemal ega oma peale põllumajandusmaa ja metsa muid eriti olulisi loodusvarasid. Sellepärast ongi nad üldiselt olnud kogu ajaloo jooksul põllumajanduslikud, vähesed ja väiksed linnadki on olnud seotud peamiselt põllumajandustooraine kokkuostu ja töötlemisega.
Ka praegu iseloomustab neid maakondi suhteliselt hästiarenenud põllumajandus ja üldse toitluskompleks, mida on hakatud oluliselt ümber kujundama. Muust tööstusest on rohkem arenenud vaid metsatööstus ja õmblustööstus. Viimasel ajal hakkab siginema masinaehitustki. Järvamaa, mis varem Viljandi- ja Lääne-Virumaast selgelt maha jäi, areneb viimasel ajal suhteliselt kiiresti.
Linnu ja aleveid on palju, kohati hästi tihedalt. Kuid nad on kõik väikesed või koguni pisilinnad või üldse linna ja küla vahepealsed asulad.
Kokku elab Kesk-Eestis 160 000 elanikku.
Lääne-Virumaa ettevõtted
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Rakvere Lihakombinaat
907
1227
1267
1699
1888
Rakvere Piim
194
221
268
328
Rakvere Piiritustehas
100
94
Rakvere, Moe
OG Elektra Tootmine
167
124
142
124
Hallik AS
59
67
90
Tamsalu , pagaritooted
Viru Õlu
140
127
146
165
Vest Wood Eesti
730
217
332
510
634
Rakvere, puituksed uus nimi JELD -WEN Eesti AS
Flexa Eesti
357
322
320
415
453
Kadrina (suletakse), Viru- Nigula , mööbel
Tapa Mill OÜ
34
69
128
196
178
Puidutööstus
Aru Grupp
155
92
168
Puidutööstus
Bellus Furniture
300
63
166
264
Haljala , Räpina, pehme mööbel
Imprest
110
Ojaküla, puittooted
Nordkalk
138
140
222
Rakke, Vasalemma, Kurevere
Baltic Fibres
141
248
175
158
Haljala, padjad- tekid
Virulane AS
340
57
54
79
Rakvere, õmblus
Segers Eesti
86
62
Tapa, tööriided kokkadele,
Palmse Mehhaanikakoda
48
145
215
Vihula vald, metsatõstukid
Järvamaa ettevõtted
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2003
2004
2006
2007
Estonia
103
107
139
Põllumajandus
Väätsa Agro AS
230
83
86
81
Põllumajandus
Aravete Agro OÜ
49
77
Põllumajandus
E-Piim
172
523
630
490
653
Järva-Jaani, Põltsamaa
Eesti Pagar
409
145
152
226
268
Paide, Võru
Imavere Saeveski
237
926
1059
Viking Window
177
76
95
233
237
Mäo, puitaknad
Finnforest Eesti
36
196
209
167
Reopalu, saematerjal
Jalax AS
95
129
99
Mündi, mööbel
Arctic Finland House
30
44
52
58
Järva-Jaani, puitmajad
Graanul Invest
x
5
422
200
Imavere, puidugraanulid
Mäo Klaas AS
16
19
21
49
Sakret
x
x
Mäo, kuivsegud ehitusele
Paide MEK
115
78
92
183
169
ehitus
Tafrix OÜ
112
172
ehitus
Lenne
49
86
122
Türi, väikelasterõivad
Pakpoord OÜ
28
72
66
71
73
õmblus
Konesko AS
445
60
253
673
819
Koeru , Põltsamaa
Paide Masinatehas
49
52
68
84
Edelaraudtee
83
156
Türi
Transpoint International
114
218
230
287
Paide, autoveod
Taure
70
116
132
148
Türi, autoveod
Viljandimaa ettevõtted
Töötajaid
Käive, milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Ekseko AS
173
207
273
323
339
Viiratsi, seafarm
Farm Plant
93
357
477
619
Viljandi, Elva, Türi, Taebla , loomasöödad
Viljandi Liiwi Heliis
86
131
117
89
95
Viljandi, viin
Viljandi Aken ja Uks
347
165
211
286
357
Viiratsi Saeveski
86
168
276
Puidukoda OÜ
34
66
115
171
188
Karksi - Nuia
Sakala Saeveski
75
55
108
133
Suure-Jaani, Põltsamaa
Eesti Höövelliist
69
79
105
124
161
Suure-Jaani
Rootsi Mööbel
44
70
84
Saarepeedi
Textuur
178
60
64
Karksi-Nuia, liimpuit
Viljandi Metall AS
270
162
240
345
Metallkonstruktsioonid ehitusele
Leviehitus OÜ
77
172
180
343
394
Toom Tekstiil
640
262
312
332
226
Viljandi, tekid-padjad
Mivar AS
229
121
108
156
191
Viljandi, kodutekstiilid
Delux Domotex OÜ
166
71
115
154
Viljandi, tekid-padjad
Hansa Candles
86
72
92
158
Viljandi, küünlad
Kolmeks
178
130
156
253
300
Viljandi, elektrimootorid
Maakonnalinnad Rakvere, Paide ja Viljandi koondavad endasse peamised toiduainete- ja metsatööstuse, kergetööstuse-, ehitus-, kaubandus-, veondus - jm. ettevõtted. Paide, kellega ajuti on konkureerinud Türi (6300), on teistest väiksem (9600 elanikku), kuid hakkab viimasel ajal neile järele jõudma, nimetamisväärset kergetööstust ega masinaehitust seal siiski veel ei ole, see-eest on aga ehitusmaterjalide tootjaid (klaas, kuivsegud). Paide tööstus asub suures osas linnast väljas Mäol, kus hakkab kujunema tehnopark. Viljandi ja Rakvere on elanike arvult (vastavalt 20800 ja 17100) ja majandustegevuselt üllatavalt sarnased. Mõlemas on ülekaalus toiduainetetööstus (tänu lihakombinaadile Rakveres tugevam), metsatööstus ja õmblustööstus ( Viljandis tugevam). Viljandisse on siginenud ka väikesi masinaehituse alltöövõtjaid, metallkonstruktioone valmistav Viljandi Metall aga on Eesti kohta juba päris suur ettevõte.
Alevid ( Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Koeru, Suure-Jaani, Karksi-Nuia jt.) on peamiselt ümbruskonna kauplemis- ja teeninduskohad. Vahel on neis mingi väiksem tööstusettevõte. Näiteks Järva-Jaani suurim ettevõte on 85 töötajaga E-Piima tööstus ja endise kutsekooli ruumides läks käiku 80 töötajaga mööblivabrik.
Kuna aleveid on kohati väga tihedasti, ei jätku neile maaelanikkonda, keda teenindada ja osa neist (Ambla, Mustla ) on juba hääbunud. Teised hakkavad ümber kujunema väikesteks tööstuslinnadeks. Näiteks on Kadrina, tänu asendile raudteel ja suurel maanteel muutunudki oluliseks, kuigi veel väikeseks tööstuslinnaks. Seal asub päris oluline taanlastele kuuluv mööblivabrik (kuid see läheb sulgemisele) ja väike plastide töötlemise ettevõte,mis asendab ärakolinud plasttorutegijat Pipelife. Suur tööstusettevõte Konesko on kujunenud Koerus. Tamsalu on aga oma kunagise tähtsaima tööstusettevõtte – lubjavabriku – hoopis kaotanud, ka pole ta enam raudteesõlm. See-eest on sinna tekkinud paljulubav pagaritöökoda.
Leidub neidki asulaid, mis ongi olnud kogu aeg pisikesed tööstuslinnad. Rakke kujunes lubjatehase juurde. Võhma (1600 elanikku) sai üle Eesti tuntuks oma ainsa ettevõtte, lihakombinaadi pankrotiga, mille järel tööpuudus lähenes 100 %-le ja tundus, et linnake kaob üldse ära. Aja jooksul on Võhma olukord siiski leevenenud, sest Wendre leidis sealt endale odavat tööjõudu. On tekkinud ka mõned kohalikud pisiettevõtted. Wendre otsus Võhma osakond sulgeda muudab Võhma tuleviku uuesti hämaraks. Ent täiesti hääbumas on Mõisaküla – kunagine raudteelinn, kitsarööpmelise süsteemi suurim keskus. Raudtee on praeguseks suletud, nagu sellega seotud ettevõttedki, alevit pole aga siiakanti, ühelt poolt Abja ja Kilingi -Nõmme, teiselt – Läti piiri vahele lihtsalt vaja.
Tööstuslinna ja raudteesõlmena kujunes ka Türi. Ent tselluloositehase hävimise järel kaotas ta oma tööstuslinna iseloomu ja muutus Paide jaoks abimaakonnalinnaks. Praegu Paide seda abi enam ei vaja ja Türi on muutunud tüüpiliseks aleviks, ehkki väga suureks (üle 6000 elaniku). Siin on vaid paar pisiettevõtet, neid võib küll juurdegi sigineda, sest Türi asend on soodne. Näiteks asus Türile 60 töötajaga kraanade ja traktoriosade tootja Viron TP.
Mõned olulised ja vähemalt ajuti edukad tööstusettevõtted arenevad hoopis maa-asulates (Viru-Nigula,
Haljala, Imavere), muutes need pikapeale pisilinnadeks.
Tartu regiooni (kuhu tuleks lugeda ka kunstlik Jõgeva maakond) on Kesk-Eestist eristanud Tartu linna areng. Õieti peaks Tartugi olema tavaline Kesk-Eesti maakonnalinn, nii umbes Viljandi suurune ja sarnane, ja toiduainete- ja metsatööstus etendavadki selle linna majanduselus küllaltki olulist osa. Asendi tõttu Kesk- ning Kagu-Eesti piiril sobis Tartu kogu Tallinnast eriti kaugele jääva riigiosa keskuseks ning tavalise maakonnalinnanagi oleks ta küll suurem ja mitmekülgsemalt arenenud kui isegi Viljandi. Ent ajaloo kapriisi tõttu sai Tartust ainukese Eesti ülikooli asukoht, teaduse ja kultuuri keskus. See soodustas tugevasti ka majanduse arengut. Muuseas kujunes Tartusse arvestatav kergetööstus ja masinaehitus. Kuna need majandusharud töötavad niikuinii mitte kohalikul, vaid kaugelt sisseveetaval toorainel ja viimast kulub toote väärtusega võrreldes vähe, siis sobivad need tööstusharud Tartule ka edaspidi. Eriti just masinaehituses võiks Tartust saada Tallinnale arvestatav konkurent. Merest on Tartu küll eemal, kuid korralike teedega saab seda puudujääki hüvitada. Ainult ilma ülikooli edasise arenguta ei tule Tartu tööstuslikust ega üldse majanduslikust arengust midagi välja.
Tartus elas 2000. aasta rahvaloenduse ajal 101000 inimest.
Regioon on üsna suur ja seal asub kolm asulat, mis linnaks on väikesed, aleviks aga suured.
Jõgeva (6400 elanikku) kuulutati maakonnalinnaks alles 1947. aastal, tegelikult pole ta selleks aga saanudki, kui mitte arvestada puhtakujulisi haldusasutusi. Teeninduskeskusena on ta kehvapoolne ja olulisi tööstusettevõtteid seal polegi (Werol Tehased asub linnast tükk maad eemal). Õieti on Jõgeva Eesti suurim alev . Osalt - pareminigi kui Jõgeva ise - täidab maakonnalinna ülesandeid Põltsamaa (4800), kus on mitu pisiettevõtet ja konservitehas. Ent asendi tõttu regiooni nurgas ei sobi Põltsamaa teeninduskeskuseks suuremale tagamaale. Ta võikski olla tugev alev Järvamaal.
Elva tekkis pisikese suvituslinnakesena. Nõukogude ajal sai tast peamiselt Tartu eeslinn. Viimastel aastatel on Elva areng aga võtnud hoopis uue suuna: Elva hakkab muutuma tööstuslinnaks. Algul oli siin vaid väikesi õmbluskäitisi nagu igas vähegi kopsakamas alevis. Seejärel asus Elva StGobaine’i klaasitööstus, Rõngust kolis üle väike elektroonikatööstus. See viimane on tugevasti kasvanud ja kasvab veelgi, temast on saanud üks Eesti suuremaid käitisi Enics Eesti. Muidugi pole elvalastel siis enam tarvis Tartus tööl käia ja Elva eeslinnaiseloom on nõrgenenud. Hoopis vastupidi - tartlased on hakanud Elvas tööl käima. Kaudselt tuleb Tartu lähedus siiski kasuks – vaevalt et muidu nii väike linn tööstuse asukohana üles leitaks.
Muidu on Tartu regioon tavaline Kesk-Eesti maakond keskmisest natuke jõukama põllumajandusega. Omapärane on siiski veel ka Puhja asula. Olnud kaua tüüpiline pisialev, sai Puhja nõukogude ajal suure turbatööstuse asukohaks, mis andis talle veidi pisilinna joonigi. Turbavarudega on tööstus hästi kindlustatud, ometigi sipleb ta pidevates majandusraskustes.
Väike, kuid väga omapärane regiooniosa on peipsivenelaste asuala kalanduse, köögiviljakasvatuse ja tulevikus võibolla ka puhkemajandusega. Seda teenindavad kaks alevit Mustvee ja Kallaste .
Tartu regiooni suurema käibega firmad
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Beetak AS
146
302
86
Tartu, kalatööstus
Grüne Fee Eesti
93
94
108
kasvuhooned
A. le Coq AS
380
406
670
962
1156
Õlu ja karastusjoogid
Valio Laeva Meierei
170
Laeva Piim TÜH
230
381
Põltsamaa Meierei
Juustutööstus
66
124
151
Werol Tehased
68
295
325
353
Painküla, rapsiõli
Pere Leib AS
439
139
149
215
185
Tartu Veski AS
42
102
179
200
322
Põltsamaa Felix
115
113
140
188
284
mahlad
Salvest
150
80
102
137
169
Tartu, konservid
Nõo Lihatööstus
82
50
77
106
138
Voika
Meleko AS
112
Põltsamaa
Lemex MT AS
536
478
696
1157
Metsa varumine , puidu töötlemine
Rait AS
120
213
263
457
541
Reola , saetööstus
Vara Saeveski
73
82
118
181
Stahlhut
37
97
138
Saetööstus
Ha Serv OÜ
164
saematerjalid
Arens Mööbel
87
81
128
151
Olerex AS
125
493
Fortum Tartu AS
158
193
Soojus
Tartu Maja Betoontooted AS
181
120
166
443
518
Kodumajatehase AS
298
204
319
407
520
Glaskek Tartu
105
215
Aknad-uksed
Baltiklaas AS
120
104
127
190
226
TREF AS
134
219
313
542
413
Teede-ehitus
Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS
90
321
342
491
1009
Linnaehitus AS
71
190
302
656
Eviko AS
84
284
272
Ehitus- ja remonditööd
Merko Tartu AS
14
118
271
K & H AS
161
144
169
219
363
Ehitus
K & P Ehitus AS
92
177
187
Sangar AS
450
176
171
157
76
Õmblus, müüs maha Valga vabriku
Ilves-Extra AS
475
98
112
84
91
õmblus
Samelin
270
53
62
Tartu, Võru, jalatsid
Saint-Gobaine Securit Eesti AS
220
144
244
318
Elva, autoklaasid
Tarkon
540
187
288
562
>700
Tartu, seadmed
Ordi AS
90
245
305
487
494
Tartu, arvutid
Enics Eesti
450
40
116
Elva, elektroonika
Respo Haagised AS
114
155
AS Polimoon
164
Rõngu, plastist autoosad
Metec
300
225
Tartu, autoosad
Estiko AS
187
176
207
254
293
Tartu, plasttooted
Kroonpress AS
194
214
232
328
367
Tartu, trükikoda
Kagu-Eesti regioonid asuvad veel kaugemal nii merest kui pealinnast, Venemaa ja Läti vahele surutud sopis. Ka mullad on siin palju halvemad (ehkki leidub ka üksikuid paremaid lappe). Nagu Kesk-Eestis, on ka Kagu-Eestis elatust pakkunud põllumajandus ja metsa kasutamine, kuid mõlemad majandusharud on halvemas seisus kui Kesk-Eestis, kergetööstus on aga hoopis nõrk. Kagu-Eesti on riigi vaeseim ja mahajäänuim piirkond. Ajalooliselt on siin kujunenud kaunis tihe rahvastik . Kuigi nõukogude ajal sellest üsna suur osa lahkus mujale, on Kagu-Eestis ikka veel liiga palju inimesi (üle 100000) ja sellepärast ka suur ning püsiv tööpuudus. Senise majanduse arendamisega Kagu-Eesti jõukaks ei saa, uusi majandusharusid, peale puhkemajanduse, on siin aga raske luua.
Kagu-Eesti suuremad firmad
Põlvamaa
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Põlva Peekon
15
73
105
Põlva Piim Tootmine OÜ
176
396
508
325
486
Wõro Kommerts
191
177
174
160
155
Kolis Ahjale, Atria osa
Vastse -Kuuste Lihatööstus
80
55
70
109
137
Atria osa
Astel AS
150
58
69*
Puitmajad
Varola OÜ
89
50
48
Räpina, puitmajad
Peetri Puit
40
40
54
34
Põlva, liimpuit
Nycomed Sefa
68
168
248
265
320
Põlva, kosmeetika
Põlva Teed
108
58
78
159
203

• 2005. aasta
  
• 
  

Võrumaa
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Võru Juust AS
132
186
258
322*
Toftan AS
110
250
264
429
554
saeveski
AS Antsla -Inno
230
143
163
186
Pehme mööbel
GM Panels OÜ
140
64
123
Võru, liimpuit
Barrus AS
103
145
38
103
126
Kasaritsa, saeveski
Wermo AS
135
101
80
78
Mööbel, raskustes
Rauameister
68
67
94
Väimela, metalltransportöörid
Semu Ehitus
117
75
67
47
40
* 2005. aasta
Valgamaa
Töötajaid
Käive milj. EEK
2002
2004
2006
2007
Valga Lihatööstus
450
301
290
381
395
Hansa Graanul
32
47
130
166
pankrotis
UPM-Kymmene Otepää AS
148
116
155
219
307
vineer
Valga Gomabi Mööbel AS
451
147
137
101
Ritsu AS
76
puitmajad
Dirolex OÜ
112
62
57
48
Tõrva, mööbel
Jumek AS
110
70
74
72
Puka , mööbel
Scan Holz Helme
78
91*
ehitusmaterjalid
Valga Õmblusvabrik
250
59
75
69
Brick AS
89
81
ehitus
Estnefttransservice
12
82
82
113
173
raudteeterminal
Valga Teed
61
128
105
114
Pühajärve Puhkekodu
105
32
45
51
* 2005. aasta
Kagu-Eestis on tegelikult ruumi vaid ühele maakonnale, kuid ajalooliselt on neid kujunenud kolm. Maakonnalinnad Võru ja Põlva on sellepärast ägedad konkurendid. Võru on märksa vanem ja koondas endasse varakult maakonnalinnale tüüpilised ettevõtted ja asutused. Põlvalased aga näivad olevat ettevõtlikumad, ka on nad lähemal Tartule. Põlvas ja tema läheduses tekkis ja tekib ka praegu mitmeid innovaatilisi pisiettevõtteid, millest paljulubavaim oleks olnud bioplastitehas – kui sellest ainult asja saanuks. 2004. aasta sügisel läks käiku 45 töötajaga valmistoidutehas Nordic Foods, kuid seegi kolis varsti Põlvast minema. Ravimitööstuse (olgugi väikese) rajamisega andis Põlva silmad ette mitte üksnes Võrule, vaid ka teistele väiksematele maakonnalinnadele – kuid see firma ei jäänud esialgsel kujul püsima. See-eest on Võrul Nõukogude ajal rajatud gaasianalüsaatorite tehas VGT saanud üle vahepealsetest raskustest. Hiilgeaegadel siin töötanud 1950 inimesest on küll alles jäänud vaid 180 ja konstrueerimisbüroo on üldse tegevuse lõpetanud. Kuid tehas müüb ka praegu edukalt gaasianalüsaatoreid Ukrainasse ja Venemaale ja on hakanud alltöövõtjaks Saksa autotehastele. Mõlemas linnas on oluline piimatööstus, Põlvas moodsam ja suurem, ent Võru Juustki edeneb, kasvõi läbi pankrottide. Võrul kasvas suureks ka lihatööstus, kuid see otsustas halvema asendiga Võrult tootmise ümber kolida Põlvamaale Ahjasse (kontor jääb siiski Võrule). Elanikke on Võrul märksa rohkem – 15000 Põlva 6500 vastu.
Kolmas maakonnalinn, Valga, on arenenud hoopis teisiti. Ta kujunes raudteesõlme juurde ja tänu heale raudteeühendusele Venemaa ning Lätiga, Tartu ja Tallinnaga, üksvahe aga ka Pärnuga sai temast arvestatav tööstuslinn. Eriti kiiresti kasvas Valga aegadel , mil Eesti ja Läti kuulusid Venemaa koosseisu, iseseisvas Eestis ta rahvaarv hoopis kahanes. Nõukogude perioodil kujunes Valgas päris suur tulnukrahvastik. Nüüdseks on Valga majanduslikud eelised kadunud. Kitsarööpmeline raudtee Pärnusse hävis juba Teise maailmasõja ajal, Venemaa ja Läti on nüüd riigipiiride taga ja üldse on raudteeveondus Valgas peaaegu tähtsusetuks kahanenud. Valga eripära muu Kagu-Eestiga võrreldes kadus samuti. 1989-1995 vähenes Valga rahvaarv veerandi võrra. Veel kiiremini kahanes Eestis ainult Kohtla-Järve rahvaarv, millest eraldati Jõhvi. Rahvaloenduseks oli Valka jäänud 14300 elanikku.
Valgas on siiski oluline õmblusvabrik. Paremini käib lihatööstuse ja mööblivabriku käsi. Näib, et Valga hakkab muutuma tavaliseks maakonnalinnaks.
Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga loodetakse Valgale kasvuimpulssi Läti-sidemetest, eriti Riia mõjust. Esialgu siiski veel midagi juhtunud pole.
Valga transpordi-tööstusliku mineviku tõttu on Valgamaa siiani üks tööstuslikumaid Eesti maakondi, teiseses sektoris töötab siin 43% hõivatutest (Eesti keskmine 35%).
Seni paiknes suur osa maakonnaasutusi Tõrvas. Kuid sealt on nad viimaste aastate ümberkorralduste käigus kadunud või ümber tehtud. Tõrva (3200 elanikku) on veel kaunis elujõuline alev, seal on arvestatavaid ehitusettevõtteid, Tõrva lähedal Patkülas toodetakse saepurugraanuleid, käib ka suvitajaid.
Üldiselt on aleveid Kagu-Eestis vähe ja needki, mis on (Räpina, Antsla, Puka jt.) surevad äriliselt aegamööda välja, kuigi elukeskkond on neis puhas ja rahulik. Räpina hoiab ennast vee peal palkmajatööstusega, kuid selleski harus on suuremad ettevõtted mujal. Antsla lähedale on küll kasvanud oluline soomlastele kuuluv mööbliettevõte, ent see-eest suleti seal mööblivabriku Wermo osakond. Silmapaistev erand on taliturismilinn Otepää (umbes 3000 elanikku), kus hakkas tööle ka arvestatav vineeritehas. See linn võib suuremakski kasvada ja saada kunagi isegi maakonnalinnaks, sest ainult Otepää on suhteliselt hästi kättesaadav kõigist kolmest praegusest Kagu-Eesti maakonnast ja suudab ainukesena neid kõiki tegelikult tervikuks siduda.
Ametlikult polegi Otepää enam linn, vaid Pühajärve valla osa. Sellepärast ei ole teada ka ta täpset rahvaarvu.
Lääne-Eesti regioonid Lääne-Eesti eelisteks on merega seotud kalavarad ja puhkemajanduse võimalused. Ent mullad on väheviljakad, metsa vähe, maavarasid samuti vähe. Saartel segab majanduse arengut ka tülikas ühendus mandriga. Ent Lääne-Eesti ressursiks näib olevat sinnajäänud rahvastiku ettevõtlikkus, mis leiab isegi sealsetes kitsastes oludes uusi arengusuundi .
Kokku elab Lääne-Eesti regioonides kõigest 75 000 inimest, vähem kui Pärnu regioonis üksi. Tingimused majanduse arendamiseks on siin ilmselt halvimad Eestis, elatustase aga ainult veidi Eesti keskmisest allpool. Ilmselt kompenseerib ettevõtlikkus osalt halbu eeldusi.
Kalandus ja puhkemajandus on seni olnud kõige paljulubavamad majandusharud Lääne-Eesti regioonides (Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal), ehkki Hiiu Kaluri raskused tõid kaasa olulise tagasilöögi. Kõige märkimisväärsemad asutused, muuhulgas ka mõned veidigi suuremad kerge-, puidu- ja liha-piimatööstuse ettevõtted, samuti sanatooriumid paiknevad maakonnalinnades Haapsalus ja Kuressaares (elanike arvud vastavalt 12000 ja 15000). Kolmas ametlik maakonnalinn Kärdla (3800 elanikku) on tegelikult ainult alev. Muidu on aga aleveid vähe ja olemasolevadki ülipisikesed. Lihula on nendest vahest elujõulisim.
Tüüpilise Lääne-Eesti väikealevina näeb välja ka juba Raplamaa piiresse jääv Märjamaa ( 3100 elanikku) mõne allakäiva pisifirmaga. Praegustes oludes Märjamaal erilist tulevikku näha ei ole.
Virtsu , mida võib hädapärast pidada pisilinnaks, teenindab ühendusepidamist Saaremaaga ja sinna kavatsetakse ehitada natuke suurem kaubasadam dolomiidi väljaveoks. Virtsu kalatööstus seisis pikka aega ja ega ta tulevikki pole kuigi lootusrikas. Seal on aga kaunis suur tuulepark .
Lääne-Eestis kujuneb aga ka uusi majandussuundi, esialgu muidugi pisiettevõtetena ja tihti maa-asulateski. Hiiumaale - ja just küladesse, nagu Leisu või Nurste - on viimasel ajal siginenud palju tillukesi plastide töötlemise käitisi. Algul nägi asi välja töötute omaabina, kuid ühisel jõul loodetakse kasvada arvestatavaks majandusjõuks. M ja P Nurst AS ning Dagöplast näiteks on juba Hiiumaa kohta päris suured ettevõtted. Moodi järgib ka Läänemaa (Örnplast Taeblas, teeb Volvole allhanget). Hiiu plastivabrikandid toetavad ka plastitöötluse seadistajate ettevalmistamist Suuremõisa tehnikumis (esimene lend 2004. aastal), mis on haruldane positiivne näide kogu Eesti kutsehariduses. Hiiu plastitööstus on tugevasti orienteeritud ekspordile.
Pisiettevõtted tegelevad Hiiu- ja Läänemaal ka pilliroo lõikamise ja sellest toodete valmistamisega. Hiiumaa võiks pakkuda huvi ka turistidele-linnuvaatlejatele.
Saaremaa on võrdlemisi edukas tervishoiuteenuste ekspordil ja sellega seoses on rajatud või rajamisel rahvusvaheline lennuühendus ja tunduvalt parandatud sidet. See on aga loonud eeldusi ka osavõtuks alltöövõtuskeemidest. Kuressaarde on asunud mitmeid pisikesi elektroonika-alltöövõtjaid, kes kokku annavad tööd juba peaaegu 400 inimesele. Kõigil neil on tõsised laienemisplaanid. Eriti aktiivne on aga 110 töötajaga Enerpoint Saare, mis teeb alltöövõttu vaid veerandi ulatuses, kolmveerandi ulatuses aga püüab olla täiesti iseseisev elektroonikatehas. Ning esialgu saabki hakkama: Enerpoint on küll väike, kuid üllatavalt kasumlik käitis. Uus tegija on ka autodele täpseid kummiosi valmistav Merinvest, mis on saavutanud juba Eesti kohta keskmise firma käibe. Pidevalt kasvab Incap. Rootsi firma Trelleborg kavatseb samuti oma autoosade tootmise Saaremaale üle tuua, selles käitises leiaks tööd 120 inimest, nii et see oleks Saaremaa kohta juba päris suur.
Läänemaa, ehkki mandril , jääb elatus- ja arengutasemelt seniajani saartest maha. Ent positiivset on siingi. Haapsalu on muutunud oluliseks õmblustööstuse ja isegi masinaehituse keskuseks.
Nagu öeldud, on Lääne-Eesti probleemiks halb ühendus maailmaga . Seda püütakse parandada silla või tunneli rajamisega See projekt näib üsna kallis, viimastel andmetel umbes 3 miljardit krooni, tõenäoliselt aga rohkemgi . Otsest kasumit sild ega tunnel teenida ei suuda, kuigi ta ilmselt tuleb tasuline . Kuid püsiühendus võimaldaks kaotada osa toetusi laeva- ja lennuühendusele. Ka süvasadama rajamine Saaremaa looderannikule osutus asjatuks rahakulutamiseks, sealtkaudu pole midagi ega kedagi vedada. Tegelik probleemilahendus on aga hoopis rahvusvaheline lennujaam Kuressaaares liinidega Rootsi ja Soome, mis saigi 2005. aasta suvel tegelikkuseks. Laevaga saab Saaremaalt ka Lätti. Hiiumaad ei aita aga ükski neist projektidest. Ja püsiühenduse rajamine Saaremaaga üle Soela väina, millest vahepeal räägitakse, muudaks Hiiumaa Saaremaa kaugeks poolsaareks.
Läänemaa suuremad firmad
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Maag Lihatööstus
190
59
133
159
213
End. Filee
PKC Eesti
400
256
341
Haapsalu, juhtmed , kaablid autodele
Fortum Elekter AS
49
145
150
173
186
Elektrivõrgud
Haapsalu Uksetehas
185
73
87
142
169
Tene Kaubandus
60
42
Haapsalu, palkmajad
PVMP-EX OÜ
302
81
139
200
347
Õmblus, end. Nurme vabrik
Polar Textil
146
116
254
Haapsalu, õmblus
Örnplast Eesti AS
36
17
38
63
Taebla
EST-Trans Kaubaveod
67
56
106
121
Külmikautoveod
Saaremaa suuremad firmad
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Vettel
119
149
73
88*
kalatööstus
Saare Fishexport OÜ
99
112
kalatööstus
AS Saaremaa Piimatööstus
323
363
458
257
AS Saaremaa Lihatööstus
177
Saarek AS
23
52
Metsamarjade töötlemine
Incap Electronics Estonia
125
139
169
Merinvest
190
70
112
136
autode kummidetailid
Enerpoint Saare
120
24
105
137
elektroonika
Volex Estonia
180
20
elektroonika
Tesman AS
80
196
116
309
327
ehitus
Kuressaare Ehitus
60
96
88
176
245
EBC Ehitus
231
ehitusteenused
Saaremaa Laevakompanii
236
77
89
Kuressaare Sanatoorium
291
87
97
96
* 2005. aasta
Hiiumaa suuremad firmad
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2003
2004
2006
2007
Dagomar AS
208
65
62
52
52
kalapüük
Dagöplast AS
114
47
55
114
112
Käina, plastkile
M ja P Nurst
126
42
56
85
114
Kärdla, plastelektriseadmed
Dale LD
45
43
Nurste, plastide töötlemine
EstPakPlastik AS
24
33
Kärdla
HM Puidukaubandus
142
metsaraie
Hiiu Teed
81
89
Pärnu regioon arvatakse tihti ka Lääne-Eestisse, kuid ta eeldused ning majanduse seisukord on palju paremad. Omades Lääne-Eestist paremat väljapääsu merele , on Pärnu regioon vaba mitmest muustki Lääne-Eesti puudujäägist - seal on palju metsa ja turvast , maismaaühendus Pärnuga on korralik. Sellepärast on Pärnu regioon võrdlemisi mitmekülgse majandusega, kus ka tööstusel on arvestatav osa. Eesti ulatuses kuulub talle siiski alles neljas koht.
Pärnumaa suuremad firmad
Töötajaid
Käive milj. EEK
Märkusi
2002
2004
2006
2007
Tootsi Turvas
360
175
172
187
237
Pärnu Soojus
75
95
Japs AS
125
109
99
36
74
Pärnu, kalatööstus,
ASB Greenworld Eesti
35
67
58
Nurme, turbamullad
Cibus AS
65
Pere Leiva osakond Pärnus
Eestimaa Piimatootjate Ühistu
33
65
96
128
PULS Brewery AS
120
64
23
Pärnu, õlu
Metsagrupp OÜ
47
42
Karo Mets AS
202
Pärnu Mets AS
63
Paikuse Saeveski
135
440
Viisnurk AS
389
367
348
227
mööbel
Pärnu Plaaditehas
74
80
91
107
116
puitplaadid
Wendre AS
648
377
420
688
984
Pärnu, Vändra
Pärnu Linavabrik OÜ
648
516
417
319
Qualitex AS
158
91
110
96
88
Sindi , tekstiil
Fein -Elast Estonia OÜ
56
51
55
67
74
Sindi, tekstiil
Scanfil
250
114
439
elektroonika
Efore
379
elektroonika
NOTE Pärnu OÜ
120
65
elektroonika
Rapala Eesti AS
268
59
146
landitehas
Ruukki Products AS
145
650
822
1772
Pärnu, metallkatused
Henkel Makroflex AS
65
258
470
942
898
Pärnu, ehituskeemia
Maxit Estonia
143
304
387
669
699
Häädemeeste, Aravete, betoon
Oma Ehitaja AS
57
576
Pärnu
Eston Ehitus
68
70
118
160
291
End. Pärnu KEK
Renet
75
59
75
147
106
ehitus
ELWO
58
58
137
214
Elektriehitus
Savi
87
67
74
117
121
Ehitus
Pärnu ATP
53
88
Autoveod
Sanatoorium Tervis AS
252
99
111
Taastusravikeskus Estonia
210
56
65
80
79
Maakonnalinn Pärnu (45500 elanikku, kuid eeslinnade Sindi, Paikuse, Audru ja Lavasaarega koos üle 50 000) meenutab teisi Lääne-Eesti maakonnalinnu, kuid on märksa suurem, ka on Pärnu sadam oluline mitte üksnes oma maakonnale. Maakonnalinnale tüüpiline toiduainetetööstus on Pärnus, isegi kalatööstust arvestades, tagasihoidlik . See-eest on Pärnust saanud suur kergetööstuse keskus: linavabrik, Tolarami Qalitexi tekstiilivabrik õmblusosakonnaga Sindis, suur Marati õmblusvabrik 252 töötajaga ja pool tosinat väikesi õmblusvabrikuid. Leidub metsatööstust, sealhulgas “Viisnurk” ja Paikuse saeveski. Tööjõudu Pärnus veel leidub, sellepärast sigineb siia uusi masinaehituskäitisi-alltöövõtjaid (need pole küll eriti edukad), on olemas väike laevaremonditehas. On ka ehitusmaterjalide tootmist. Paljud firmad ehitavad uusi tootmishooneid, andes tööd ehitajatele. Taastumas on Pärnu kuurordi kuulsus.
Pärnumaal on ka hulga aleveid - lähema ümbruskonna ärikeskusi, kus vahel leidub ka natuke olulisem tööstusettevõte, nagu Wendre Vändras ( 2700 elanikku), puidutööstus Kilingi -Nõmmel ( 2200 elanikku), kalatööstus ja ehitusmaterjalide tootmine Häädemeestel. Soode keskel asuv mõnesaja elanikuga Tootsi ei saa muidugi olla kohalik ärikeskus, kuid seal asub oluline turbabriketikombinaat.