TAEBLA GÜMNAASIUM 7. klass Mark Metshein DISNEYLAND Referaat Juhendaja: Tiina Prank Taebla 2014 Taebla Gümnaasium Mark Metshein 7. klass Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................3 1.Disneylandi tutvustus...................................................................................
Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed hilinejad ja muidumehed. järgneva loeteluga koondlauses võib koma(sid) või koolonit asendada MÕTTEKRIIPS. LISAND! 1. Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4. Olevas käändes- Liina Lai Taebla Gümnaasiumi direktrissina ei tulnud kohale. 5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes. EESLISANDIT KOMADEGA EI ERALDATA
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus
ANTS LAIKMAA Deivid Armulik Kadrina Secondary School 2016 “ITALIAN BOY” “OLD AITSAM” “PORTRAIT OF MARIE UNDER” “CAPRI LANDSCAPE” “VIEW FROM CAPRI” “OLD FARM” “TAEBLA LANDSCAPE” “PORTRAIT OF CARL ROBERT JAKOBSON” “SELMA” “PORTRAIT OF LYDIA KOIDULA” “SELF-PORTRAIT” USED LITERATURE https://en.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa
Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. LOOMINGU SISU Ants Laikmaa tähtsus on juba ammu muutunud pidevalt kasvavaks nähtuseks. Ühelt poolt tuleb ikka ja jälle meelde tema olulisus Eesti kultuuriväljal: Laikmaa organiseerimisvõime ning enesele kindlaksjäämise läbi eeskujuks olemine tervetele põlvkondadele. Ent teisalt tuleb alati meenutada, et Laikmaa autoriteet ei saanud
"* !& #$ Kätlin Radik 12345678 !" Taebla Lasteaia 7-6 / 56287073 [email protected] 88 1 1 9 % 2013 november
In the same year he painted two portraits of her, counted as the most famous of Laikmaa paintings. From 1907 to 1909 he was mainly in Finland. 1909 to 1913 he traveled to the major art cities in Europe. He lived from 1910 to 1912 in Capri and Tunisia. From 1913 to 1931 Laikmaa worked as a freelance artist and art teacher in Tallinn. 1927 his only daughter Aino Marie (later Anu Kilpiö, died 1969) was born, a child of his model "Miku". 1932 Laikmaa settled in the vicinity of Taebla in Lääne County, on his farm in Kadarpiku village designed with a 7-hectare park, where he remained and worked until the end of his life. Ants Laikmaa died in November 1942 in Kadarpiku, where he is also buried. Laikmaa remained unmarried all his life. His farm was opened in 1960 as a museum to his life and work. Ants Laikmaa is mainly known for his watercolor painting. He brought impressionism to Estonia. Laikmaa often painted landscapes, mostly with sharp colors. His portraits of the
Ants Laikmaa Oli eesti maalikunstnik, rahvusliku kunsti rajaja Õppis Düsseldorfi akadeemias 1903. asutas Tallinnas oma ateljeekooli Reisis palju ning võttis vastu mitmeid uue kunsti mõjusid (nt. impressionism, postimpressionism), parimad tööd realistlikud Elu lõpu veetis Taebla vallas, kuhu on ka maetud (alates 1955 on seal tema majamuuseum) Raamat tema elust- ,,Kaanekukk" Endel Nirk Looming: pastelltehnikas portreed ja maastikumaalid Nikolai Triik Oli eesti maalikunstnik ja pedagoog Õppis Peterburis Stieglitzi kunstikoolis ning Laikmaa ateljeekoolis Juhatas ajakirja ,,Noor-Eesti" kunstiosa Enese täiendamiseks ning loometöö arendamiseks reisis palju (nt Norra, Taani, Venemaa, Pariis) Looming: edukas portreist, maalid
Ants Laikmaa Ats Püvi TT14 Ants Laikmaa Ants Laikmaa (5. mai 1866 Araste- 19.november 1942 Taebla) oli eesti maalikunstnik, keda on peetud üheks Eesti 20. sajandi alguse olulisemaks kunstnikuks ja kelle juhitud ateljeekool oli Eesti esimene kunstiõppeasutus. Nime eestistamiseni 1935. aastal kandis Laikmaa nime Hans Laipman. Elukäik Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. 1890-91 Peterburis 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts ...
Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist 4 portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. ,,Ants Laikmaa ja tema ateljeekool 1903-1932" Tuntumad tööd · Marie Underi portree (1904) Marie Underi portree: · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903) · "Vigala taat" (1904) · August Kitzbergi portree (1915) 5
Taebla Gümnaasium Reonalt Kozlovski Eesti Euroopa Liit positiivne või negatiivne kogemus Eesti liitus Euroopa Liiduga 2004da aasta 1. Mail. Selle järel on toimunud meie majanduses ja poliitikas palju muudatusi. Need muudatused on olnud mõndatele inimestele positiivsed, kuid on mõjunud mõndadele inimestele negatiivselt. Mõjutamata ei jätnud see kedagi. Selle aasta esimesel Jaanuaril võeti Eestis kasutusele Euroopa ühisraha euro. Ühtne raha parandas konkurentsi võimet, meelitades Eestisse investoreid, kes muidu kahtlesid krooni stabiilsuses. Selle tulemusena väheneb tööpuudus ning paraneb elatustase. On suur võimalus, et Eestist saab riik, kus ettevõtted konkureerivad töötajate pärast, mitte vastupidi. Lisaks on Eesti ettevõtetel lihtsam laiendada oma ettevõtteid Euroopasse. Tänu sellele on meil suuremad võimalused maailmas läbi lüüa ning saavutada karjäär, mida enne lii...
Taebla Gümnaasium 9a Klass Reonalt Kozlovski JAZZ Referaat Taebla 2007 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Jazzi arengulugu.........................................................................................................................................4 1.1 Jazz liigid........................................................................................................................................4 1
Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. Eesti kunst pärast teist maailmasõda Eesti okupeeriti 1944. aastal Nõukogude vägede poolt ja taaskehtestati Nõukogude võim. Ekspositsioon kirjeldab sõjajärgsete järskude sotsiaalsete muutuste mõju kunstile erinevate kunstnike pilgu läbi. Tollase nõukogude kunsti näol oli tegemist sotsialistliku realismi kurikuulsa stalinliku variandiga, mis pärines sõjaeelsest totalitaarsest ühiskonnast
Atmosfäär Sandra Tšarnetski Nele Oks Taebla Gümnaasium Sisukord • Atmosfääri koostis ja ehitus • Kiirgusbilanss • Tuul ja õhuringlus • Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhu saastumine Atmosfääri koostis ja ehitus • Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest • Atmosfääri moodustavate gaaside ainesisaldus peaaegu ei muutu. • Atmosfäär võimaldab hoida Maal elutegevuseks sobivat temperatuuri. • Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle. • Maa atmosfääri paksus on umbes 1000- 1200km. Kiirgusbilanss • Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja sealt hajunud kiirguse vahe. • Eristatakse positiivset kiirgusbilanssi ja negatiivset kiirgusbilanssi. • Kiirgusbilanss tekitab kasvuhooneefekti. • Maakera kiirgusbilanss on tasakaalus. • Positiivne kiirgusbilanss -kui maa saab rohkem kiirgusenergiat,kui ära annab (maapind sooj...
21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74. Vinni 75. Viru-Nigula 76. Väike-Maarja 77. Ahja 78. Kanepi 79. Kõlleste 80. Laheda 81. Mikitamäe 82. Mooste 83. Orava 84. Põlva 85. Räpina 86. Valgjärve 87. Vastse-Kuuste 88. Veriora 89. Are 90. Audru 91. Halinga 92. Häädemeeste 93. Kaisma 94. Kihnu 95. Koonga 96. Lavassaare 97. Paikuse 98. Saarde 99. Sauga 100.Surju 101.Tahkuranna (Uulu) 102.Tootsi 103.Tori 104
"Noh, karp kinni, jah?" Kas helistame emmele?" Kuidas elad, Ann? Autor : Aidi Vallik 2000. aasta oktoobris võitis ta Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev korraldatud noortejutustuste konkursil peapreemia. Võistlustöö ilmus raamatuna 2001. aasta kevadel. Aidi Vallik (sündinud 11. mail 1971) on eesti kirjanik. Aidi Vallik on õppinud Palivere algkoolis aastatel 19781979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996.Ta on töötanud kunstnikuna Haapsalu Kultuurimajas ja Haapsalu KEK-is ning õpetajana Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis. Alates aastast 2004 on Aidi Vallik vabakutseline kirjanik. Aidi Vallik on tuntud peamiselt laste- ja noorsookirjanikuna, kuid on avaldanud ka luulekogusid. Varase perioodi luulekogud avaldas pseudonüümi Ats all
REFERAAT Pjotr Tsaikovski Taebla Gümnaasium 11. klass Kristi Vaistla Kaja Avila Taebla 2009 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Elulugu lk 4 3. Tsaikovski ja Haapsalu lk 5 4. Looming lk 6-9 5. Muud huvitavat lk 10 6. Kokkuvõte lk 11 7. Kasutatud materjalid lk 12 2
Tänu merele on talvel LääneEesti madalikul soojem kui SiseEestis , aga suvel jahedam . Kevad algab varem ja lumekate on madalam kui sisemaal. Tänu mere lähedusele on ka aasta keskmine tuulekiirus veidi suurem kui idapoolsemas Eestis. Sademeid on palju . Veestik LääneEesti madalik on väga veerohke . Jõgedel ülemjooksul sängorud , sügavnedes muutuvad moldoruks . Jõed : Padise, Vihterpalu, Veski , Nõva suubuvad Soome lahte, Taebla, Salajõgi suubuvad Haapsalu lahte, Kasari suubub Matsalu lahte ja Paadrema suubub Paatsalu lahte . Lk 4 Vihterpalu jõgi Kasari jõgi LääneEesti järved on enamasti kujunenud maapinna kerkimise tagajärjel ( rannajoone taantumine). Loodeosa on järvederikkam osa , näiteks Tantsujärv, Veskijärv , Tänavjärv
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLEDZ Infotehnoloogia osakond Kristi Metshein DIRECT3D Referaat Juhendaja: Rain Koor Taebla 2009 Mis on Direct3D? Direct3D on osa Microsofti DirectX API-st. Direct3D on saadaval ainult Microsoft erinevatele Windowsi operatsioonisüsteemidele (Windows 95 ja kõrgemad) ning on aluseks graafikale API Xbox ja Xbox 360 konsoolide süsteemides. Direct3D-d kasutatakse kolmemõõtmelise graafika renderdamisel seadetes, kus selle esitlus on oluline, nagu mängud. Direct3D võimaldab rakendusi töötama täisekraanil, mitte aknas kinni olevana, kuigi
Aidi Valliku kodus valitses hea atmosfäär. Aidi vanaisal oli suur raamatukogu nimistus - kümme tuhat köidet, mida koos ka tihti loeti. Oma suurimateks mõjutajateks ja ellusuhtumise vormijaks nooruspõlves peab Aidi ,,Werner Holti seiklusi", veidi vähem ,,Muumitrolli" ja ,,Stepihunti". Ta leiab, et tänapäeva noored pole pahelisemad kui tema ja tema eakaaslased. Aidi Vallik õppis mitmetes koolides, ta on õppinud Palivere algkoolis aastatel 1978- 1979, Taebla Keskkoolis 19791986, Tartu Kunstikoolis 19861988, Haapsalu Õhtukeskkoolis 19901991 ning Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust 19911996. 1988. aastal jäi Haapsallu elama. Töötades kunstnikuna erinevates kohtades, liikus kirjanik palju ringi, põhiliselt Eesti, aga ka endise NSVL piires. Peale keskkooli lõpetamist kirjutas Aidi vahel, kui sund peale tuli, siis jälle kuude kaupa mitte. Sel ajal ilmusid tema esimesed luuletused ajakirjades Vikerkaar ja Noorus, samuti andis
Ungern-Sternbergide suguvõsa parunitiitel · Perekonnale kuulusid Eestimaa alal erinevatel aegadel järgmised mõisad: Adila, Alavere, Anija, Araski, Aruvalla, Porkuni, Ehmja, Erra, Voore, Habaja, Hiiu-Suuremõisa, Harku, Hüüru, Kõrgessaare, Ülgase, Jõelähtme, Jõgisoo, Kärdla, Kernu, Väike-Lähtru, Kuie, Kuuste, Lagedi, Lasila, Lauka, Lehtse, Kiideva, Klooga, Nõva, Ohekatku, Niibi, Palivere, Partsi, Paunküla, Patsu, Pajaka, Pikva, Põlli, Putkaste, Rooküla, Salutaguse, Taebla, Kohala, Vaida, Kiltsi, Valtu, Undla, Üksnurme ja Wrangelshof. · Enne võõrandamist 1919. aastal kuulusid neile: Adila, Aru, Heinrichshof, Essu, Koigi, Leetse, Purdi, Pikaküla, Pallaste, Perila, Rätla, Võnnu, Vidruka, Keskvere, Jõesse, Tagavere, Ungru, Liivi, Pürksi, Vööla ja Tahu endisel Eestimaa alal. Vana-Antsla, Jäärja jt. Liivimaa alal Mälestise ajalugu · Ungru mõis asutati 1523. aastal, mil ta eraldati naabruses olevast Kiltsi mõisast.
Kunstiajalugu kt 3 materjal 1914 Tekkis Tallinna kunsttööstus kool (alkeemilise õpetusega kool) ja ta sai ellu kutsutud Eesti kunstiseltsi poolt. Akadeemiline laad on ette nähtud kõik õppekavad. Mõned aastad pärast tekkis 1919 Pallas. Tartu oli vabadeeljede kool. Ta polnud nii akadeemiline. Pärast muutus Pallas kõrgkooliks. Estonia on 100 a vana. Estonia selts vanemuineselts . Ants Laikmaa 1866 Vigala Vallas suri 1942 Taebla Vallas. Taeblas on Ants Laikmaa 2 maja muuseum. Töötas 1897-1899 düsselldoris. Tallinnasse tuli ta 1899. Tegutses nii Tallinna kui Haapsalu loov kunstnikuna. Ta tegi õppereise Belgiasse, Hollandisse, Prantsusmaale, Saksamaale, Austraaliasse ja Soome. 1903 asutas oma kunsti stuudio. Tema oli 1 esimesi kus organiseeris Tartus 1906 esimese kunstinäitus. Tema maalides oli imprusionismi mõjud. Ta polnud tüüpiline improvisionism . Kasutas Pastelli ( värviline kriit). Tööde dramaatika
Murranguks oli välja rabelemine akadeemiate mõjuväljast ja võime näha ka seda, mis toimub Euroopas. Näitusetegevuse areng, muuseumide teke, kunstnike organiseerumine, kriitika teke, kunstihariduse andmise võimaluse teke. Murrangulise ajal oli kaks olulist kunstnikku Ants Laikmaa ja Kristjan Raud. Mõlemad pettusid õppimisvõimalustes Düsseldorfis ja Peterburis. Kuigi Laikmaa üritas Düsseldorfi jala minna. Temaga on seotud Haapsalu lähedal Taebla, kus tänini ta majamuuseum. Kristjan Raud õppis lõpuks hoopis Münhenis, kus olid koos uuendusmeelsed kunstnikud, kes vaimustusid sümbolismist, juugendist ja impressionismist. Raua meelistöövahend oli süsi. Laikmaa ei leppinud väljakujunenud olukorraga ning asus julgelt eesti rahvuslikule kunstile eesõigust kätte võitlema. Laikmaa ateljeekooli näol oli tegemist esimese eesti kunstiõppeasutusega
Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. ,,Itaalia poisike" 6 5. Konrad Mägi Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891
TAEBLA GÜMNAASIUM XI Klass Rauno Suurkivi Võrdlev referaat Modest Mussorgski Ja Aleksandr Borodin Juhendaja: Kaja Avila 7. Mai 2010 Sissejuhatus Minu üleminekuarvestuse teemaks on kaks toredat heliloojat Modest Mussorgski ja Aleksandr Borodin. Nimelt minu ülesandeks on koostada võrdlev referaat nende kahe helilooja kohta. Enne seda võrdlevat referaati ma ei teadnud eriti palju neist kahest heliloojast, aga täiesti võõrad need nimed ka mulle ei olnud. Oleme tunnis läbi sirvinud teemasid, mis kajastavad neid kaht heliloojat ja muidugi on juba enne seda nende nimed kusagilt meelde jäänud. Loodan, et suutsin koostada põneva ja sisuka võrdleva uurimustöö. Modest Mussorgski (21. märts 1839 28. märts 1881) Modest Mussorgski oli võimsa rühma liige ja ta oli nendest kõige an...
Külmkamber (köögiviljad) Kartul Apelsinid Banaanid Lehtsalat Porgand Hiina kapsas Teine osa Lihatooted Nimi: Piiskopi keedusalaami Firma: Rannarootsi Netokaal: 300g Säilitada temperatuuril: +2...+6C Tootja: AS Maag Lihatööstus Kirimäe, Taebla vald, 90805 Läänemaa Tel. + 372 472 5080 Koostis: sealiha 44%, veiseliha 27%, seapekk, sojavalk, keedusool 3%, lõhna- ja maitseained, stabilisaator E450, E451, antioksüdant E300, E316, happesuse regulaator E575, lõhna ja maitsetugevdajad E621, säilitusaine E250, toiduvärv E120 Stabilisaator- Difosfaadid -E450 Ei teata. Loomkatsetel tekitab suurtes kogustes rottidel neerukive. Stabilisaator- Trifosfaadid-E451 Ei teata. Antioksüdant- Askorbiinhape-E300
Taebla Gümnaasium Uurimistöö Selgroogsed Autor: Rasmus Prik Juhendaja: Martin Tereping 2010 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... .2 SISSEJUHATUS............................................................................................. .3 1 IMETAJAD............................................................................................. 4 1.1 Imetajate üldiseloomustus.........................................................4 1.2 Imetajate anatoomia..................................................................5 2 LINNUD...............................................
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laik...
klassi. Kuna tähed olid maal gooti tähestikuga aabitsast selgeks tehtud, tuli need koolis uue õpiku järgi ümber õppida. Kevadeks oli lugemine omandatud. Kooliaastate jooksul tuli Harril palju kolida: Rüüsmaalt Tallinna Veerenni tänavale, sealt Herne tänavale ning edasi Tondile. Teisest klassist saadeti ta koos vennaga Rüüsmaale tädi juurde elama ning Harri jätkas kooliteed Paadrema algkoolis. Neljandasse klassi läks Harri Taebla kooli. Vanaema sai Taebla mõisa karjatalitajaks ja tuli sinna kolida. 6 Taebla aeg lõppes aga järsku, sest vanaemal käis töö üle jõu, ta jäi raskesti haigeks ning koliti Keilasse tädi juurde. Keilas jätkas Harri õpinguid sealses koolis.
· Matsalu lahe rannamail viirsavi põhjalised järved Läänemaa järved on maatõusuga merest üsna hiljuti eraldunud rannajärved: Käomardi, Vapri, Kahvatu, Illusaare. Vanimaid järvi on Turvaste Valgejärv Läänemaa-Harjumaa piiril ning Mustjärv. Valgejärv on omapärane valge muda tõttu, mille põhjustavad lubjarikkased setted järve põhjas. Suurim jõgi on Kasari jõgi. Veel jääb Läänemaale jõgedest näiteks Liivi, Piirsalu, Rannamõisa, Riguldi, Taebla, Tuudi, Vigala, Vihterpalu ja tuntud maa-alune Salajõgi (Arold, 2005) 4. Mullastik Aluspõhi pärineb ordoviitsiumi ja siluri ajastust(Joonis4). Pinnakatte lõimis on mitmekesine nagu Lääne-Eesti looduski. Esineb nii kuivi liivasid ja saviliivasid kui märgu liivsavisid. Viirsavitasandikel on keemiliselt rikka lähtekivimi tõttu moodustunud kõrge produktiivsusega gleimullad. Põllumajanduseks sobivaimad mullad asuvad Kullamaal. Enamjaolt on Lääne-Eesti kaetud
xxx Kool HAAPSALU Uurimistöö Koostaja: xxxx 3.a klass Juhendaja: xxx xxx 2016 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.HAAPSALU LINNA KIRJELDUS.....................................................................................4 2.HAAPSALU LINNA AJALUGU........................................................................................5 3.HAAPSALU PIISKOPPLINNUS...............................................................................6 5. HAAPSALU RONGIJAAM.......................................................................................8 KOKKUVÕTE.....................................................................
TAEBLA GÜMNAASIUM Koostaja: Katrin Koppel Klass: XI Õpetaja: Kaja Avila Giuseppe Verdi ja Pjotr Tsaikovski Võrdlev Referaat 24. Mai 2010 Sissejuhatus Kirjutasin referaadi kahest kuulsast heliloojast: Giuseppe Verdist ja Pjotr Tsaikovskist. Selles referaadis püüan anda ülevaate neist ja püüan neid võrrelda. Iseloomustan nende loominguid ja toon ka näiteid. Iseloomustan nende varajast elu ja nende elu lõppsündmusi. Samuti toon ka pildid kõrvale, et nad oleksid pareimini silmade ees. Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (1813-1901) Itaalia helilooja. Verdi sündis Itaalia külas, nimega Roncole, aastal 1813. Giuseppe Verdi muusikaline haridus algas juba varases eas....
mis päädisid 1916. a. algul Underi kirjaga Laikmaale. Marie Underi ja Ants Laikmaa jäid elu lõpuni suurteks sõpradeks. Kaanekukk võitis ka Underi uue abikaasa luuletaja Artur Adsoni lugupidamise. Tuntumad tööd: · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903) · "Vigala taat" (1904) · August Kitzbergi portree (1915) Pildid Ants Laikmaa majamuuseum on Ants Laikmaale pühendatud muuseum Taebla vallas Kadarpiku külas.Muuseum asub kunstniku enese kavandatud omapärases rahvusromantilises stiilis hoonetes, kus on tema elu ja tegevust käsitlev väljapanek. Kristjan Raud:Kalevipoja surm Ants Laikmaa:Marie Under õnnelikuna Nikolai Triik:Vaade Toompeale Kasutatud materjal: · http://www.eestigiid.ee/? Person=nimi&PYear=aasta&start=120&ItemID=103 · http://et.wikipedia.org/wiki/Ants_Laikmaa_majamuuseum · http://et.wikipedia
· Muretaigen (Hagar kodulehekülg) Tamsalus elades ja selles firmas töötades sain jälgida nende arengut väikesest perefirmast, arvestatavaks tegijaks pagaritööstuses. Nii suures konkurentsis kui on pagaritööstuses peavad ettevõtjad kõvasti pingutama. Arvan, et see kaubamärk on ennast hästi tõestanud. Inimesed teavad ja tunnevad Hagari märki. Ostan võimalusel ikka nende tooteid, et toetada kohalikke ettevõtjaid. 5. VOT! AS MAAG Lihatööstus on AS MAAG Grupi tütarettevõ Taebla vallas, Kirimäel, Haapsalust 15 km Tallinna poole. Lihatööstus asutati 1994.a augustis. Ettevõtet on pidevalt korrastatud ning viimane rekonstrueerimine lõppes 2003. a lõpus. 2008 aastal laiendati toorete lihavalmististe osakonda, mille tulemusena tõusis tootmisvõimsus 2 kordseks. Ettevõtte põhitegevusalaks on lihatoodete tootmine ja turustamine. Maag Lihatööstus turustab oma tooteid Rannarootsi ja VOT! kaubamärkide all. Lihatooteid
,,Väikese Aidi kurb elu". Ta lapsepõlve lemmikraamatute hulka kuuluvad Astrid Lindgreni teoste kõrval ka Dumas' ,,Kolm musketäri". Samas ei saanud teda just väga aktiivseks lugejaks pidada, sest isegi ,,Kõrboja peremehe" luges Aidi läbi alles ülikoolipäevil, kuna ta ei sallinud kohustuslikku kirjandust. Oma esimese luuletuse kirjutas Aidi emale kuueaastaselt. 1978. aastal läks Aidi Palivere Algkooli ja sealt edasi Taebla Keskkooli. Ta esimene trükitud luuletus avaldati 1980. aastal. Oma noorepõlve meenutab Aidi sõnaga rusuv. Aidi pidi kasvama ilma ema ja isata, kui ema ülikoolist naases, oli Aidi keerulises eas 11-aastane ja ema-tütre läbisaamine oli kehv. Kompleksides ja madala enesehinnanguga tüdrukuna nägi ta ema naljades vaid solvanguid ja nende suhted jäid selliseks kuni Aidi ise esimese tütre sünnitas. Pärast põhikooli lõpetamist 1986. aastal läks Aidi edasi õppima Tartu Kunstikooli.
(puhtpuistuid) üsna vähe. Märgitakse, et koguni kaks kolmandikku meie metsadest on segapuistud [8]. Haavapuidu (kõikide puistute koosseisus olevate haabade) tagavara on suurem Ida-Virumaa, Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa riigimetsades. Haavapuidu osatähtsus on suur (üle 10% puistute üldtagavarast) ka Käru, Taagepera ja Orajõe metskonnas. Erametsades leidub haavapuitu rohkem mõnede Saaremaa (Kaarma, Pihtla, Valjala, Laimjala, Pöide) ja Läänemaa (Ridala, Taebla, Martna, Lihula, Hanila) valdade metsades [16]. Haab kasvab meil üldiselt parematel kasvukohtadel, peamiselt värsketel või niisketel viljakatel saviliiv- ja liivsavimuldadel, talle sobib kõige enam naadi kasvukohatüüp: ligi seitsmendik (13,5%) kõigist selle kasvukohatüübi metsadest on haavikud. Peale naadi kasvukohatüübi on haavikud levinud peaaegu võrdselt (ligikaudu 4% ulatuses) jänesekapsa, sõnajala ja angervaksa kasvukohatüübis [6]
Viljandimaa ettevõtted Töötajaid Käive, milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Ekseko AS 173 207 273 323 339 Viiratsi, seafarm Farm Plant 93 357 477 619 Viljandi, Elva, Türi, Taebla, loomasöödad Viljandi Liiwi Heliis 86 131 117 89 95 Viljandi, viin Viljandi Aken ja 347 165 211 286 Uks 357 Viiratsi Saeveski 86 168 276 Puidukoda OÜ 34 66 115 171 188 Karksi-Nuia Sakala Saeveski 75 55 108 133 Suure-Jaani, Põltsamaa
Täna kuulub Rannarootsi Hirve sarja juba 3 erinevat toodet. Tootearendus on meie esmaseks prioriteediks ja selle tulemusena toome igal aastal kauplustelettidele tarbijate toidulaua rikastamiseks mitmeid uusi ja maitsvaid tooteid. 2008. aasta sügisel sisenes Maag Lihatööstus uuele turule nimelt tõime välja lemmikloomatoidu konservi ROY. Konservid valmistatkse Maag Konservitööstuses Lääne- Virumaal. Maag Lihatööstus asub Läänemaal, Taebla vallas, Kirimäel, Haapsalust 15 km Tallinna poole. Lihatööstus asutati 1994.a augustis. Ettevõtet on pidevalt korrastatud ning viimane rekonstrueerimine lõppes 2003. a lõpus. 2008 aastal laiendasime toorete lihavalmististe osakonda, mille tulemusena tõusis tootmisvõimsus 2 kordseks. Lihatooteid valmistame keskmiselt 480 tonni kuus, mis teeb keskmiseks päevatoodanguks 23 tonni erinevaid lihatooteid. 2007 aasta investeeringute mahuks oli 7 miljonit krooni, 2008. aastal investeerisime10,3
Tallinna munitsipaal-, era- ja riigikoolide (kokku 83 kooli) tervishoiuteenust ligi 43 000 õpilasele. Teine suurem ettevõte on OÜ Tartu Koolitervishoid (12 000 õpilast). Teenuse pakkujatest ligi 200 on perearstiabi osutavad ettevõtted, lisaks 10 haiglat, füüsilisest isikust ettevõtjad (8 kooliõde ja 4 pediaater-kooliarsti) ja iseseisva õendusabiteenuse osutajad. Läänemaal on suuremad koolitervishoiuteenuse osutajad SA Läänemaa Haigla (üle 2000 õpilase) ja OÜ Taebla Perearst (üle 200 õpilase). Kahetsusväärselt pole rohkem kui 2000 koolilapsele 17 Eesti koolis kooliõde või -arsti leitud. Ka Haapsalu Sanatoorses Internaatkoolis puudub koolitervishoiuteenus ning erivajadustega õpilasi teenindatakse meditsiiniliselt vaid hariduslikest vahenditest (EHK 2010). Koolitervishoiuteenust osutatakse 2004. a tegevusjuhendi (Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend 2004) alusel. Kuna
postimpressionismi mõju. 1920ndate keskpaigast muutusid ta maalid realistlikumateks. 1907–1909 oli ta maapaos, elades peamiselt Soomes. 1909–1913 reisis Lääne-Euroopas (elas lühemat aega Capril) ja Tuneesias. 1913–1932 tegutses ta kunstniku ja õppejõuna Tallinnas. 19. novembril 1929 sai ta Tartu Ülikooli audoktoriks. 1932. aastal sulges Laikmaa oma ateljeekooli ning elas sestpeale oma talus Taebla vallas Kadarpiku külas, kuhu on ka maetud. 1955. aastast on tema kodus majamuuseum; 1956. aastal püstitati Laikmaa hauale J. Raudsepa loodud hauasammas. ANTS LAIKMAA (1866-1943) – Sündis Läänemaal talperes. Tahtis mine Peterburgi, kuid ei pääsenud Kunstide Akadeemiasse, läks hoopis Düsseldorfi, kuid sealne elu teda ei köitnud, õpingud jäid katkendlikuks ja lõpuni viimata. Reisis palju ja nägi ka näiteks Viini ja
Jumala meelepärast ja sinna hakati ehitama kirikut. Kui kirik oma ilusa kõrge torni pistis üle metsatuka, hakanud Kuradil pahameel ja ta otsustanud selle torni pealt purustada. Selleks valinud Kurat hästi suure kivi ja võtnud viskamiseks parajat hoogu. Seal hakanud kukk laulma ja ehmatanud Kuradit nii, et ta pillanud kivid kogemata maha. Kivid lennanud mitmeks tükiks. Üks tükk on praegu Võnnusaarel Läänemaal ja teine VanaJüri talu metsas Taebla vallas. Kivil, mis kukkunud Võnnusaarele, olnud isegi Kuradi näpujäljed. LääneNigula kiriku torn jäänud nii puutumata. Kirbla kirik Kõik kihelkonna elanikud soovinud, et kirik ehitataks nende kodukoha lähedusse. Kaua aega olevat arutatud ja nõu peetud, kuid keegi ei olevat oma nõudest taganeda tahtnud. Lõpuks palutud, et taevas ise annaks
Väetiseseadus Vastu võetud 11.06.2003 RT I 2003, 51, 352 jõustunud vastavalt §-le 47. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab väetisele ja selle käitlemisele esitatavad nõuded, mis tagavad väetise ohutuse inimese ja looma elule ja tervisele, varale ja keskkonnale ning väetise soodsa mõju taimele ja taimekasvatussaadusele. (2) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) töötlemata orgaanilisele väetisele; 2) töötlemata looduslikule väetisele; 3) reo- ja heitvee settele ning sellest valmistatud kompostile. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (3) [Kehtetu - RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] (4) Käesolevat seadust ei kohaldata väetise Eestist vä...
603137 30277 Tabivere vald 129614 4990020-1Tabivere r 58.55111126.592568 129614 Tabivere alevik 26288 6700967-1Tabria 58.58303624.659619 26288 Are vald 27323 6700968-1Tabria 58.58319724.659741 27323 Are vald 136899 7801284-1Tabuli 58.29625626.447809 136899 Nõo vald 138864 22377-1 Tade 59.18547625.094060 138864 Kose vald 22718 5700406-1Taebla 58.95660823.743401 22718 Taebla alevik 92198 5700410-1Taebla tee 58.95665923.724871 92198 Lääne-Nigula vald 24988 5700409-1Taebla tee 58.95657323.727312 24988 -- 20186 5700408-1Taebla tee 58.95718523.723921 20186 -- 12120 16008-1 Taevakivi 59.44231924.864904 12120 Lasnamäe 3846 16006-1 Taevakivi 59.44134 24.86183 3846 Lasnamäe 25014 6500663-1Taevaskoja58.10117627.031143 25014 Põlva vald 25015 6500662-1Taevaskoja58.10131827
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
