Rahvastik (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

7

odt

Referaat teemal Eesti Vabariik

Läänest üle Läänemere Rootsiga.Lõunast Lätiga ja Ida-st Venemaaga. *Eesti pindala on 45227 Ruutkilomeetrit. *Eestit mõjutab parasvöötmeline kliima. *Pealinn ning ka ühtlasi suurim linn on Tallinn. *Rahva arv on umbes 1,34 Miljonit. *Eesti kuulub Euroopa liitu,NATO-sse, ÜRO-sse ja OECD-sse *Eesti ametlik riigikeel on Eesti keel. *Eesti keel sarnaneb palju Soome keelega ,kuna nad on sugulas keeled.  Rahvastik Eesti maa põlis rahvastik on eestlased.Eesti rahvastikust moodustab enamikus Eestlased(69%) Neile järgnevad Venelased (25,5%) ning 5,5% muid rahvaid.Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13%(2007) ; -0,045%(2008),Aastal 2010 muutus see positiivseks viimase 20 aasta jooksul. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 Linna, 10 Alevit, 177 Alevikku ja 4437 Küla. Järjekord/Linn/Maakond/Elanikud/Eestlased/Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7%

Geograafia

13

doc

Eesti Vabariik

Pikk Hermann ja sinimustvalge Eesti lipp Rahvused (2006) Eestlased 68,6% Venelased 25,7% Ukrainlased 2,1% Valgevenelased 1,2% Soomlased 0,8% Lätlased 0,2% Poolakad 0,2% Rahvastik Suurimad linnad. Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5%

Geograafia

10

pdf

Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040

optimistliku ja tõenäosus stsenaariumi korral (joonis 4) (joonis 6) (joonis 8), 1990ndate lõpus sündinud väiksem põlvkond ilmneb selgelt ka 2040. aasta püramiidil 40 - 44 aastaste väiksema arvuna, mis omakorda tekitab hiljem väiksemaid lained statistikas, sest arvuliselt väiksem põlvkond saab ka vähem lapsi. Kui võrrelda optimistlikku ja pessimistlikku prognoosi (joonis 4 ja 6), siis on näha, et optimistliku prognoosi korral võib rahvastik pikapeale jääda stabiilsele tasemele, sest noorte arv antud stsenaariumis on peaaegu võrdne temast mõned aastad vanemate põlvkondadega, kuid tõenäosus stsenaariumi korral saab öelda, et nii see poleks.. Pessimistliku prognoosi korral väheneb rahvastik tulevikus veel pikalt, sest pealekasvav põlvkond on väga väike võrreldes vananevate generatsioonidega ning sama nähtus erineb ka tõenäolises prognoosis. Joonis 1

Rahvastik ja asustus

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne.  EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja

Ühiskonnageograafia

12

doc

Eesti loodus

· 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5

Loodusõpetus

21

doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E

Keskkond

13

rtf

Eesti

maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3.1 Valitsus * 4 Territoorium ja haldusjaotus * 5 Sümbolid ja tähised * 6 Rahvastik o 6.1 Keel * 7 Riigikaitse * 8 Majandus o 8.1 Eksport o 8.2 Import o 8.3 Vaata ka * 9 Ajalugu o 9.1 Esiajalugu o 9.2 Muinas-Eesti o 9.3 Vana-Liivimaa o 9.4 Rootsi Kuningriik o 9.5 Venemaa Keisririik o 9.6 Iseseisvus o 9.7 Teine maailmasõda o 9.8 Nõukogude okupatsioon o 9.9 Tänapäev * 10 Kultuur o 10.1 Kirjandus * 11 Sport o 11.1 Vaata ka * 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited

Kirjandus

62

pdf

EESTI VABARIIK

................................................................................8 3.1. Valitsus ..................................................................................................................................9 4. TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS .................................................................................10 5. SÜMBOLID JA TÄHISED ........................................................................................................12 6. RAHVASTIK .............................................................................................................................13 6.1. Keel ......................................................................................................................................14 7. RIIGIKAITSE .............................................................................................................................15 8. MAJANDUS ....................................................

Andme-ja tekstitöötlus

Meedia

Kommentaarid (0)