Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvastik (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistes Eesti linnades on eestlaste kõige suurem üle 90?
  • Millistes linnades on tehtud järgmised pildid?
  • Mille järgi sa ostsustad?
Rahvastik Maret Vihman .
RAHVAARV
*Eesti elanike arv ületas 1 milj. ................ aastal
*Eesti elanike arv ületas 1,5 milj. ................. aastal
*Eesti suurim elanike arv oli 1990.aastal – 1,572 miljonit.
*praegu on elanike arv
Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi
*Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses?
*Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945?
*Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a.
2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus
*Linnadest oli suurim eestlaste % Tõrvas (98,3%) ja väikseim Paldiskis (2,4 %); Narvas ja Sillamäel 4,2- 4,5%
*Maakonniti on suurim eestlaste % Hiiumaal (96%), väikseim Ida-Virumaal (20% (40%)).
*Eestlaste % rahvastikus on olnud maksimaalne....................................................,
miks?...............................................................
*eestlaste % rahvastikus on olnud minimaalne ..................................................., miks?
stabiilne...........................................................
2006.a......................................., sama suur osakaal oli ka.................................................
Eestis on esindatud ~120 rahvust. Eestlasi elab väljaspool Eestit 300 000 – 700 000.
*nimeta ajavahemikus 1934- 1959 a. toimunud kaks märgatavat muutust:
-
-
*milliseid muutusi on täheldada ajavahemikus 1997- 2008
-
-
Põlisrahva osakaal Euroopa riikides:
*üle 90% : Island , Norra, Taani, Austria,Poola
*80-90% : Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Rootsi, Soome, Ungari, Itaalia, Holland
*60-75%: Hispaania , Tśehhi, Ukraina , Śveits,
*50-60%: Läti, Belgia, Bosnia -Hertsogoviina,
1.5. Keelkond ja sugulaskeeled
*üle miljoni inimesega sugulasrahvad
*hõimupäevad
1.6. I IVE
*loomulik e. looduslik IIVE
* mehaaniline iive
Koppel,L. Põhikooli lõpetajate geograafia eksamist, 2002 järgi
Iseärasused Ida- Virumaal:
*~1950.a.
*~1970- 1990
*Eesti rahvaarv vähenes 1998. ja 1997.aastal ~ 8000 inimese võrra.
*1999.a. vähenes rahvaarv ~6500 inimese võrra. 1999.a. sündis 12 463 ja suri 18 431 inimest.
*2006.a. vähenes Eesti rahvaarv ~3000 võrra.
Mida toob endaga kaasa –iive?
1.7.RAHVASTIKUPÜRAMIIDID
*sooline struktuur
* vanuseline struktuur
*mis vanuses elanikke on kõige rohkem, kui palju?
*mis vanuseni on meeste ülekaal?
*mis vanuses on naisi ja mehi enamvähem võrdselt
*millise tähelepaneku teed üle 80-aastaste inimeste kohta?
*kuidas muuta antud rahvastiku-püramiidi kaasajale sobivaks ?
aasta
Laste %
Rahvas-tikus
Vanurite % rahvastikus
1881
1934
1959
1980
2000
20%
2050
38 %
Laste ja vanurite osakaal %
1.8. RAHVASTIKU TIHEDUS ( in/km2 )
*suurim maailmas
suurim Euroopas;
suurim Eestis (kuni 60 in/ km²)
*keskmine Euroopas
keskmine Eestis
*väikseim maailmas,
väikseim Euroopas
väikseim Eestis ( alla 10 in/ km²)
*kõige tihedamini asustatud vallad (piirkonnad) (kuni 100 in/km²)
*piirkonnad, kust toimunud suur rahvastiku äraränne:
*Ida- Virumaa rahv.tihedus:
1.9. LINNASTUMINE ( urbanisatsioon )
*Eesti maa- ja linnarahvastiku
% elanikkonnast:
72% linnarahvastikku
(2005)
* Maarahva koguarv Eestis:
1897 .a. –816 000 inimest (Eesti suurim) (75%)
1940.a. –700 000 (........%)
1950.a.–581 000 (.........%)
1983.a. –435 000 (........%)
1995.a. –447 000 (.......%)
Eesti maa- ja linna- rahvastiku arv
1863-1989
Raagmaa,G. 1996.a. ette-kande järgi (III rahvusliku kasvatuse kongress )
*Arenenud riikides ja Eestis täheldatav tendents tänapäeval:
Linnastumine Euroopas
*üle 90% linnas: Island, Belgia
* 80- 89% linnas: Suurbritannia, Holland, Rootsi, Taani, Saksamaa,
*70-80% linnas: Norra, Tśehhi, Prantsusmaa, Luksemburg , Hispaania, Läti, Eesti (72)
*50-60% linnas: Austria, Slovakkia , Bulgaaria , Makedoonia , Soome (60)
*alla 50% : Portugal , Moldova , Albaania,
2. RAHVASTIKU RÄNNE ( migratsioon )
*siserände põhjused ja näited:
*välisrände põhjused ja näited:
EMIGRANT
IMMIGRANT
PENDELRÄNNE
vabatahtlik ränne
poolvabatahtlik ränne
küüditamine
pagulased
TAGASIRÄNNE ( remigratsioon )
3. TÖÖHÕIVE
*tööhõive struktuur ja selle muutumine
Eesti hõivestruktuuri muutumine
Eesti töövõive %
majandussektor
1934
1989
1996
2000.a.
2002.a.
Primaarne
67%
21 %
10%
7,4%
6,9 %
Sekundaarne
16%
44,9%
43,5%
34%
31,3 %
Teenindus
17%
33,3%
46,4%
59%
61,7 %
(Eesti rahvastiku arengu III kongressi (1996.a) ja IV kongressi (2005.a) materjalide järgi)
Euroopa riikide tööhõivestruktuur 2000.a.( osakaal %-des)
riik
Prim.
Sek.
Teenind.
riik
Prim.
Sek.
Teenind.
Euroopa Liit (keskm.)
4,3
29,0
66,8
Śveits
4,8
25,0
70,2
Eesti
7,2
33,3
59,5
Hispaania
6,9
30,8
62,4
Läti
14,4
26,8
58,7
Portugal
12,5
34,9
52,6
Leedu
18,4
27,4
54,2
Poola
18,7
31,0
50,3
Norra
4,3
21,8
73,9
Itaalia
5,2
31,8
63,0
Rootsi
2,9
24,4
72,7
Rumeenia
45,2
25,8
29,0
Soome
6,2
28,0
65,8
Venemaa
13,4
30,6
56,0
Belgia
1,9
25,8
72,3
Ukraina
22,5
24,4
53,1
Holland
3,3
21,6
75,1
Moldova
50,9
13,9
35,2
Suurbritannia
1,5
25,4
73,0
Valgevene
14,1
35,0
50,9
(Tooman,H. Teenindusühiskond , teeninduskultuur ja klienditeenindusõppe kontseptuaalsed lähtekohad. Tallinn 2003 järgi)
Töötus:
% Eesti töövõimelisest elanikkonnnast kogu Eestis
% töövõimelisest elanikkonnast Ida-Virumaal
 
1997
2000
2003
2005
2006
2008
2009 märts
2010 märts
Kogu Eesti
9.6 %
13.6 %
10.0 %
7.9 %
5.9 %
5.5 %
16%
17% 14%
Harju maakond
8.5
11.5
9.6
7.5
4.3
4.4
..Tallinn
8.5
12.2
10.6
8.2
4.5
4.4
Hiiu maakond
9.5
5.9
7.2
Ida-Viru maakond
13.3
21.1
18.2
16.2
12.1
10.0
20%
*Miks erinevad statistilised näitajad tegelikest andmetest
-
-
-
* töötus vanusegruppide kaupa;
* tööpuudus ametite kaupa
*suurim tööpuudus ( ja põhjus) maakonniti:
*)töötajate puudus ( valdkonnad, ametid)
*ilmingud
“AJUDE“ VÄLJAVOOL
*ODAV TÖÖJÕUD a)
b)
EESTI ASULAD
*Eesti vanemad asulakohad
EESTI LINNAD
*46 linna, linnad maakonniti;
*suuremad linnad (järgneb tabel)
* maakonnakeskused
*sümboolsed „ pealinnad
Suve-
Talve-
Kevade-
Sügise-
Hommiku -
*Polüfunktsionaalsed linnad
*sadamalinnad ( kauba- ja reisi-)
*kuurortlinnad
*ülikooli- ja teadus....
*tööstuslinnad
* eeslinnad , „magalad”
*satelliitlinnad e. linnastud
EESTI KÜMME SUUREMAT LINNA
linn
maakond
elanike arv 1989.a.
elanike arv
1998.a.
2000.a.
2008. /
2010
elanike arv
Eestlas-te %
1.
Tallinn
Harjumaa
487 974
415 299
400 378
54 %
397 617
399 340
2.
Tartu
Tartumaa
113 420
100 977
101 169
80 %
102 414
103 284
3.
Narva
Ida-Virumaa
81 221
74 572
68 680
4,2 %
66 435
65 881
5.
Kohtla-Järve
ja Jõhvi
Ida-Virumaa
77 316
52 611
47 679
17,8 %
45 093
44 492
12 112
33,2%
12 788
4.
Pärnu
Pärnumaa
52 389
51927
45 500
80 %
44 016
44 583/ 44 980
6.
Viljandi
Viljandimaa
23 080
21 659
20 756
91,5 %
20 117
19 963
7.
Rakvere
Lääne-Virumaa
19 822
19 085
17 097
84,8 %
16 612
16 580
8.
Sillamäe
Ida-Virumaa
20 561
18 965
17 199
4,2 %
16 392
16 183
9.
Maardu
Harjumaa
16 052
16 375
16 738
20 %
16 549
16 529
10.
Kuressaare
Tartumaa
16 166
16 291
14 925
97,5 %
14 956
14 977
( Tõnisson ,A.,Pihel,P. Eesti ja Euroopa loodus- ja inimgeograafia. Õpik IX kl. 1999 järgi;
2000.a. andmed leitud aadressil: http://wikipedia.org/wiki/Eest i, hilisemad statistikaamet.ee andmebaasist)
Eesti kümnes suuremas linnas elab 2006.a.seisuga üle poole Eesti elanikkonnast (~750121inimest)
*Nimeta linnad, kus elanike arv on ajavahemikus 1998-2000 suurenenud:
*Nimeta linnad, kus elanike arv on ajavahemikus 1998-2000 vähenenud enam kui ~5000 inimese võrra:
*Nimeta linn, kus elanike arv on ajavahemikus 1989-2010 on kõige rohkem vähenenud:
* Millistes Eesti linnades on eestlaste % kõige suurem ( üle 90%)?
*Millistes Eesti linnades on eestlaste % kõige väiksem ( 3 linna)?
Millistes linnades on tehtud järgmised pildid? Mille järgi sa ostsustad?
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
IDA-VIRUMAA RAHVASTIK
Ida-Virumaa pindala on 3369 km². Rahvaarvult ( 195 460 elanikku) on Ida-Virumaa Harjumaa järel suuruselt teine maakond Eestis. Ida- Virumaal on 7 linna, neist Narva ( Eestis suuruselt 3.), Kohtla-Järve ( Eestis 4.) ja Sillamäe (8.) kuuluvad Eesti suuremate hulka. 2006.a. andmetel elab Ida-Virumaal 172 775 inimest (13%)
Ida- Virumaa linnad
Linn
Elanike arv
Rahvastiku põhitegevus
Vaatamisväärsused ,
lähimad külastusobjektid
1998
2002 / 2008
NARVA
73831
68117
/
66 435
T............ , t............. -ja õ........keskused;
E.............. -, m........... ., k....... ..-, ..........tööstus
Kohtla-Järve
51931
47106 /
45093
Sillamäe
18768
17011 /
16 392
Jõhvi
13193
11882
Kiviõli
8 447
7242 /
6 749
Narva-Jõesuu
3 632
2910
/
2645
Püssi
2157
1862
1814
http://www,ivmv.ee/failid/Haldusjaotus.ht m järgi)
Eestlaste % Ida-Viru maakonnas 61, linnades kokku ~20, Narvas 4,2.
Ida-Virumaa rahvastikutihedus – 52,8 in/km² (Eesti keskmine 31 in/km²); iive –7 (1000 elaniku kohta) (Eestis –3,5).
Elanike hulgas on alla 15-aastaseid 15 % (29 653), pensioniealisi 30,3% (Eesti keskmine 26,9), tööealisi (15- 74-aastased) 78% (Eesti keskmine 80%).
Ida-Virumaal on 15 valda, neist suuremad on Aseri (2564 elan .), Toila (2468 elan.), teistes valdades on elanikke alla 2000. Ida-Virumaal on ..... maa- asulat (alevikku, küla), neist suuremad on Aseri (oli varem linn)(2154 elan.), Iisaku (1010 elan.), Voka ( 1167 el
Ida-Virumaa vallad ja külad (1998.a. andmed):
Vald
Elanike
arv
Külade arv
Vald
Elanike
arv
Külade arv
Alajõe
377
8
Lohusalu
955
10
Aseri
2664
9
Lüganuse
1454
13
Avinurme
1777
17
Maidla
891
27
Iisaku
1665
18
Mäetaguse
1614
21
Illuka
181
19
Sonda
1351
10
Jõhvi
1832
12
Toila
2448
11
Kohtla
1612
17
Tudulinna
725
10
http://www,ivmv.ee/failid/Haldusjaotus.ht m järgi)
Vaivara
1627
20
Narva linn
*2008.a. 66 700 elanikku, 4,2 % eestlasi
*kõige enam elanikke vanuses 41- 60 aastat
*50% elanikest sündinud Eestis, 67 rahvust kuid 40 emakeelt
*enamesindatud rahvused : vene (88,3%), eesti (4,2%), ukraina, valgevene, soone, tatari, saksa ja volga - saksa, soome, juudi, läti, leedu
11
Vasakule Paremale
Rahvastik #1 Rahvastik #2 Rahvastik #3 Rahvastik #4 Rahvastik #5 Rahvastik #6 Rahvastik #7 Rahvastik #8 Rahvastik #9 Rahvastik #10 Rahvastik #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jannukaljura Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Referaat teemal Eesti Vabariik
7
odt

Referaat teemal Eesti Vabariik

Läänest üle Läänemere Rootsiga.Lõunast Lätiga ja Ida-st Venemaaga. *Eesti pindala on 45227 Ruutkilomeetrit. *Eestit mõjutab parasvöötmeline kliima. *Pealinn ning ka ühtlasi suurim linn on Tallinn. *Rahva arv on umbes 1,34 Miljonit. *Eesti kuulub Euroopa liitu,NATO-sse, ÜRO-sse ja OECD-sse *Eesti ametlik riigikeel on Eesti keel. *Eesti keel sarnaneb palju Soome keelega ,kuna nad on sugulas keeled. Rahvastik Eesti maa põlis rahvastik on eestlased.Eesti rahvastikust moodustab enamikus Eestlased(69%) Neile järgnevad Venelased (25,5%) ning 5,5% muid rahvaid.Eestlaste elanike arv vähenes loomuliku negatiivse iibe tõttu mis oli -0,13%(2007) ; -0,045%(2008),Aastal 2010 muutus see positiivseks viimase 20 aasta jooksul. 2008. aasta 20. juulil oli Eestis 47 Linna, 10 Alevit, 177 Alevikku ja 4437 Küla. Järjekord/Linn/Maakond/Elanikud/Eestlased/Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7%

Geograafia
Eesti Vabariik
13
doc

Eesti Vabariik

Pikk Hermann ja sinimustvalge Eesti lipp Rahvused (2006) Eestlased 68,6% Venelased 25,7% Ukrainlased 2,1% Valgevenelased 1,2% Soomlased 0,8% Lätlased 0,2% Poolakad 0,2% Rahvastik Suurimad linnad. Järjekord Linn Maakond Elanikke Eestlasi Eestlaste osakaal 1 Tallinn Harjumaa 400 387 215 114 53,7% 2 Tartu Tartumaa 101 169 80 397 80% 3 Narva Ida-Virumaa 68 680 3 331 4,9% 4 Kohtla-Järve Ida-Virumaa 47 679 8 479 17,8% 5 Pärnu Pärnumaa 45 500 36 112 80% 6 Viljandi Viljandimaa 20 756 18 995 91,5%

Geograafia
Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040
10
pdf

Ida-Virumaa rahvastikuprognoos aastateks 2017-2040

optimistliku ja tõenäosus stsenaariumi korral (joonis 4) (joonis 6) (joonis 8), 1990ndate lõpus sündinud väiksem põlvkond ilmneb selgelt ka 2040. aasta püramiidil 40 - 44 aastaste väiksema arvuna, mis omakorda tekitab hiljem väiksemaid lained statistikas, sest arvuliselt väiksem põlvkond saab ka vähem lapsi. Kui võrrelda optimistlikku ja pessimistlikku prognoosi (joonis 4 ja 6), siis on näha, et optimistliku prognoosi korral võib rahvastik pikapeale jääda stabiilsele tasemele, sest noorte arv antud stsenaariumis on peaaegu võrdne temast mõned aastad vanemate põlvkondadega, kuid tõenäosus stsenaariumi korral saab öelda, et nii see poleks.. Pessimistliku prognoosi korral väheneb rahvastik tulevikus veel pikalt, sest pealekasvav põlvkond on väga väike võrreldes vananevate generatsioonidega ning sama nähtus erineb ka tõenäolises prognoosis. Joonis 1

Rahvastik ja asustus
Eesti ühiskonnageograafiline asend-asulastik ja rahvastik
20
doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus, oleksid need umbes praeguse maakonna suurused ja maakondi poleks enam üldse tarvis, need võiks kõik kaotada. Samuti poleks tarvis valdu vägisi ühendada. Ent praegusoludes ei paista see võimalus üldse reaalne. EESTI RAHVASTIK JA ASULASTIK Sissejuhatus Kõik mingil maa-alal elavad inimesed, need, kellele see ala on koduks, moodustavad selle maa-ala rahvastiku. Rahvastik pakub maateadlasele väga suurt huvi. Kõigepealt Eesti rahvastik - need oleme meie ise ja iseendid oleks ilmselt tarvis tunda. Inimesed on need, kes loodusvarasid kasutavad ja seejuures loodust muudavad. Inimesed on need, kes tegutsevad poliitikas ja majanduses ja kelle jaoks poliitika ja

Ühiskonnageograafia
Eesti loodus
12
doc

Eesti loodus

· 1.4 Saared 4 · 1.5 Taimestik 4 · 1.6 Loomastik 4 · 1.7 Maastikud 5 o 1.7.1 Metsad 4 o 1.7.2 Niidud ja loopealsed 4 o 1.7.3 Sood 5 · 1.8 Kaitsealad 5 2 Rahvastik 6 · 2.1 Demograafilised näitajad 6 · 2.2 Asustus 6 3 Riik 7 · 3.1 Põhiseadus 7 · 3.2 Riigikord 8 · 3.3 Presidendid 8 · 3.4 Peaministrid · 3.5 Sümbolid ja tähised 9 o 3.5

Loodusõpetus
Eesti ühiskonnageograafia
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E

Keskkond
Eesti
13
rtf

Eesti

maist 2004 Euroopa Liitu ja 29. märtsist 2004 NATOsse. Eesti on samuti alla kirjutanud Kyto protokollile. Eestlased on läänemeresoome rahvas, lähedalt suguluses soomlastega. Eesti keel jagab soome keelega palju sarnasusi. Sisukord [peida] * 1 Nimi * 2 Loodus o 2.1 Topograafia o 2.2 Kliima o 2.3 Taimestik o 2.4 Loomastik * 3 Riigikord o 3.1 Valitsus * 4 Territoorium ja haldusjaotus * 5 Sümbolid ja tähised * 6 Rahvastik o 6.1 Keel * 7 Riigikaitse * 8 Majandus o 8.1 Eksport o 8.2 Import o 8.3 Vaata ka * 9 Ajalugu o 9.1 Esiajalugu o 9.2 Muinas-Eesti o 9.3 Vana-Liivimaa o 9.4 Rootsi Kuningriik o 9.5 Venemaa Keisririik o 9.6 Iseseisvus o 9.7 Teine maailmasõda o 9.8 Nõukogude okupatsioon o 9.9 Tänapäev * 10 Kultuur o 10.1 Kirjandus * 11 Sport o 11.1 Vaata ka * 12 Teised Eestist * 13 Vaata ka * 14 Viited

Kirjandus
EESTI VABARIIK
62
pdf

EESTI VABARIIK

................................................................................8 3.1. Valitsus ..................................................................................................................................9 4. TERRITOORIUM JA HALDUSJAOTUS .................................................................................10 5. SÜMBOLID JA TÄHISED ........................................................................................................12 6. RAHVASTIK .............................................................................................................................13 6.1. Keel ......................................................................................................................................14 7. RIIGIKAITSE .............................................................................................................................15 8. MAJANDUS ....................................................

Andme-ja tekstitöötlus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun