Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kohtla-Järve (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Kohtla-Järve #1 Kohtla-Järve #2 Kohtla-Järve #3 Kohtla-Järve #4 Kohtla-Järve #5 Kohtla-Järve #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-10-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor RRoomus Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
pptx

Kohtla-Järve teke

Linna üldandmed Haridus Linna eelarve Kohtla-Järvel ja selle eeslinnades asub 9 kooli, milles Pindala: 42 km² õpib kokku umbes 3500 õpilast. Elanikke: 44 500 Linnapea: Elanikkond Jevgeni Solovjov Kohtla-Järve linna elanikkond koosneb enamjaolt Maakond: Ida-Virumaa venelastest, eestlase osakaal on väike, palju on vanemaealisi inimesi. Info linna kohta Kohtla-Järve asub Jõhvi vallas. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%

Rahvastik ja majandus
thumbnail
6
docx

KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE

Põltsamaa Ametikool Referaat KAEVANDUSED JA NENDE MÕJU KESKONNALE Autor: Andres Müürisepp Juhendaja: Elle Kohv 2014 Sissejuhatus Kaevandus ehk allmaakaevandus on koht, kus maavarade kaevandamine toimub maa all. Karjääriga võrreldes on kaevanduse pindala väiksem ja sügavus on suurem (kuni 4 km).Maa alt kaevandatakse tavaliselt kivisütt (kivisöekaevandus), põlevkivi (põlevkivikaevandus), kulda (kullakaevandus), soo la(soolakaevandus), teemanti (teemandikaevandus), vaske (vasekaevandus), väävlit (väävlikaev andus) jt.Eestis on põlevkivikaevandused, nendest tegutsevad Estonia kaevandus ja Viru kaevandus Ida-Virumaal. Mina tutvun lähemalt Eestis olevate kaevandustega.

Geograafia
thumbnail
32
pdf

Ruumiline planeerimine: Kohtla-Järve

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kohtla-Järve Ruumiline planeerimine Ülesanne 3 Monika Lõuna KJ-2 EMÜ 2016 Sissejuhatus KOHTLA-JÄRVE: SUUR KEEMILINE AINULAADNE Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%

Keskkond
thumbnail
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

AS Eesti Põlevkivi AS 3377 1741 1735 1894 2470 VKG Elektrivõrgud 65 191 167 Narva Narva Soojusvõrk AS 39 145 Sillamäe SEJ AS 222 73 Kohtla-Järve Soojus 91 77 Viru Keemia Grupp 1370 575 714 1504 1787 Kohtla-Järve AS Nitrofert 471 627 834 973 Kohtla-Järve Velsicol Eesti AS 143 325 447 550 699 Kohtla-Järve Kiviõli 386 211 273 Keemiatööstuse OÜ 318 Orica Eesti OÜ 64 185 185 202 231 Sirgala,

Keskkond
thumbnail
7
doc

Eesti põlevkivitööstuse olukord 20-21 saj

maailma ainukesest toimivast põlevkivil baseeruvast energeetikast ja selle probleemidest ning see peaks olema aluseks parima Eesti energeetika arengujoone määramisel. Arvestades aga energiaprobleemide tõsidust ning seda, et globaalsed põlevkiviressursid on hiiglaslikud, peaks Eestis siiani saadud kogemus põlevkivienergeetika arendamisel omama hoopis laiemat tähendust. Uus tsemenditehas kahandab Kohtla-Järve tuhamägesid Tootmisjääkide ära kasutamiseks kavandab AS Viru Keemia Grupp Kohtla-Järvele tsemenditehase rajamist. Lisaks sellele, et tehas võimaldab ära kasutada õlitootmise jääke, tasub uut tehast ehitada ka majanduslikust seisukohast ­ tsemendist on saanud üks nõutavaimaid produkte eksporditurul. VKG avalike suhete juhi Julia Aleksandrova sõnul saab uues tehases aastas ära kasutada ligi pool ehk 400 000 tonni

Energiaarvutus
thumbnail
6
doc

Põlevkivi

REFERAAT KAEVANDUSED LOODUSÕPETUS Põlevkivi ehk kukersiit on läbi aegade olnud Eesti olulisemaks maavaraks. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb. Eestis on kahte liiki põlevkivi: kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Kaevandatakse kukersiiti, mis ongi tuntud eesti põlevkivi nime all. Parim põlevkivi paikneb Ida-Virumaal ja selle kaevandamisväärne ehk aktiivne varu on 2,2 miljardit tonni. Argilliit on väga madala kütteväärtusega ega sobi põletamiseks. Põlevkivikihind ei koosne puhtast kukersiidist. Kihind, mille paksus on 2,8 m lasub Tallinn-Narva raudtee lähistel 10-20 m ja Alutagusel 50-60 m sügavuses ja koosneb viiest 10-60 cm paksusest põlevkivikihist, mida tähistatakse tähtedega A...F ja nende vahel olevatest kuni 25 cm paksustest pae vahekihitidest. Põlevkivi kütteväärtus on kihiti 7-19 MJ/kg ja sellest toodetava

Loodusõpetus
thumbnail
44
docx

Ida-Virumaa

Portfoolio Ida-Virumaa Energiarikas tulevikupiirkond (Päike tõuseb Ida-Virumaalt) Sissejuhatus Ida-Viru maakond asub Kirde-Eestis. Ida-Viru maakond piirneb läänes Lääne-Viru maakonnaga, edelas Jõgeva maakonnaga ning idas Vene Föderatsiooni Leningradi oblastiga. Maakond piirneb ka Soome lahe ja Peipsi järvega. Maakonda läbivad Tallinn–Peterburi maantee ja raudtee. Narvas asub Eesti-Vene oluline piiripunkt. Pindala on 3 364,05 km² ning maakonnas elab 149 483 inimest . Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, T

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
10
doc

Ida-Virumaa

Elva Gümnaasium ,,Ida-Virumaa, Põlevkivi" Referaat keemiast Raidy Mägi 9.D klass 2008/2009 õppeaasta Sisukord: 1 lk ­ Tiitelleht 2 lk - Sisukord 3 lk - Ida-Virumaa 5 lk ­ Statistika 7 lk ­ põlevkivi 8 lk ­ paekivi * lubjakivi 10 lk ­ kasutatud kirjandus 2 Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. sajandi alguses ning suht

Geograafia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun