tarbevaru Rakvere maardla LääneKabala pk 925 000 48107 5,7 9,4 P. reservvaru IdaKabala pk 997 000 5680 6,7 12,1 P. tarbevaru Rägavere pk 1 400 000 50133 5,7 9,4 Prognoosv. Assamalla pk 2 000 000 110195 5 9,6 Prognoosv. Sonda pk 2 800 000 8396 3,4 9,4 Prognoosv. Kagupiirkond 2 686 000 128210 3,2 7,1 Prognoosv. Läänepiirkond 2 000 000 113169 3,1 7,9 Prognoosv. Tsitre 194 000 25 2,95,1 9 Prognoosv. Kehra 374 400 90 2,3 10,15 Prognoosv.
11 731.9755700326 87% Per capi Lohusuu vald 81.93 763.4087583506 82% 4000 Jõhvi vald 66.16 978.2331828091 66% 3500 Lüganuse vald 65.74 792.7973649738 66% 3000 Narva-Jõesuu linn 64.82 679.2712569198 65% Sonda vald 64.64 1076.633671434 65% 2500 Maidla vald 63.21 1333.679278818 63% 2000 Sillamäe linn 63.21 858.3213077873 63% 1500 Avinurme vald 62.55 926.689293212 63% 1000 Toila vald 62.05 1240.102724516 62% Vaivara vald 60.97 1568
1. Anija 2. Harku 3. Jõelähtme 4. Keila 5. Kernu 6. Kiili 7. Kose 8. Kuusalu 9. Kõue 10. Nissi 11. Padise 12. Raasiku 13. Rae 14. Saku 15. Vasalemma 16. Viimsi 17. Emmaste 18. Kõrgessaare 19. Käina 20. Alajõe 21. Aseri 22. Avinurme 23. Iisaku 24. Illuka 25. Jõhvi 26. Kohtla 27. Kohtla-Nõmme 28. Lohusuu 29. Lüganuse 30. Maidla 31. Sonda 32. Toila 33. Tudulinna 34. Vaivara 35. Jõgeva 36. Kasepää 37. Pajusi 38. Pala 39. Palamuse 40. Puurmani 41. Põltsamaa 42. Saare 43. Tabivere 44. Torma 45. Albu 46. Ambla 47. Imavere 48. Järva-Jaani 49. Kareda 50. Koigi 51. Koeru 52. Paide 53. Roosna-Alliku 54. Türi 55. Väätsa 56. Kullamaa 57. Lihula 58. Noarootsi 59. Nõva 60. Oru 61. Ridala 62. Risti 63. Taebla 64. Haljala 65. Kadrina 66. Laekvere 67. Rakke 68. Rakvere 69. Rägavere 70. Sõmeru 71. Tamsalu 72. Tapa 73. Vihula 74
selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Tema teismelisea huvideks polnud puude otsas ronimine ega lutsu viskamine, vaid raamatud ja lugemine. 17-aastasel noorukil oli äng küsida: Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida? 1999. aasta 11. veebruaril, 177 aastat pärast eesti keelele tulevikku kuulutanud luuletaja lahkumist, võttis Eesti riigikogu Sonda kooliõpetaja Meinhard Laksi algatusel vastu otsuse tähistada Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeva, 14. märtsi, meie emakeele päevana. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Kristian_Jaak_Peterson http://www.miksike.ee/docs/referaadid/kirjalikud_malestusmargid_peterson_maarja.htm http://bhr.balanss.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=821:207-aastat-kristjan- jaak-petersoni-suennist&catid=17:muistsetel-aegadel&Itemid=56
hüvastijätt Eesti maa ja loodusega. (8) 14. märtsil, Kristjan Jaak Petersoni sünnipäeval tähistame ametliku riigipühana 1999. aastast emakeelepäeva. Kristjan Jaak Petersoni sünnipäev on oma keele ja kultuuri austamiseks sobiv päev - just Peterson oli esimene Eesti kirjanik ning esimene inimene, kes küsis, miks ei võiks eesti keelel olla õigust igavikule. (9) Et üle-riigilist emakeelepäeva tähistama hakati, tuleb tänada Sonda kooli endist õpetajat Meinhard Laksi, kes 1995. aastal alustas emakeele kaitseks toetusallkirjade kogumist. Just tema esitas Riigikogule ettepaneku hakata riigipühana emakeelepäeva tähistama. Eesti keel on eestlastele suure tähendusega, nagu igale rahvale oma emakeel. Hirm keele kadumise pärast on rahvast erinevatel aegadel liitnud ning ühtekuuluvustunnet sisendanud. Kuna meie koolid on multikultuursed ning nendes ei õpi ainult eestlased, nimetati ka koolides
Maavarade osatähtsus tööhõives Mäetööstuses hõivatud 1.2% Eesti hõivatutest Ressursialad: Tootsi vald Lavassaare Kohtla-nõmme Puhja vald Jõhvi linn Kiviõli linn Ressursside mõju Riigi majandusele: põlevkivi, ida-viru Rahvastikule ja sustusele: -põlevkivi (kirde eesti - turvas (lavassaare) -lubjakivi (kunda) Kalavarud: kalurikülad Kaluriasulad: - Alajõe vald - Kihnu vald - Kallaste linn Metsandusasulad: - Tudu alevik - Iisaku alevik - Sonda alevik Põllumajandus Põllumajanduse tähtus Els - Kasutab otseselt 42% EL-i maismaast - Suuruselt kolmas tööandja Euroopas (üle 15mln töökoha) - El on suuruselt esimene toiduainete eksportija ning teine importija maailmas Taimekasvatus eestis: kõige rohkem nisu, kõige vähem rukist Maakondade spetsialiseerumine: lääne-viru suurim tootja, hiiu kõige väiksem Saagikus: tartu suurim, saare väiksem EKSAMILLL Rahvastikudünaamika linnatüüpide lõikes
kohapeal Otepääl, on osavõtumaks vastavalt 500 ja 600 krooni. Peale viimaseid rattureid laagriplatsil rõõmustasid korraldajad. Neile oli maha jäätud maastik , kus oli vaid üks paberi tükk , mille pärast kajakat kaklesid . Rohkem prügi ei leidnud kuskilt keegi enam. Ilm polnud küll kiita , oli külm ja märg . Isegi lund võis näha retke avakilomeetritel . See retk keskendus eelkõige metsale ja rohelisele energiale. 2006.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Virumaa? Sonda - Kiviõli - Savala - Sirtsi raba - Uljaste - Viru-Kabala - Rägavere mõis - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Vanaveski Kalvi- Aseri - Purtse - Kiviõli Sonda. Osalejaid umbes 2300 2007.a. 11-13 mai -Kuidas elad, Matsalu? Lihula Kirbla Kirikuküla Matsalu Metsküla Mõisaküla Kaseküla Virtsu- Puhtulaid Pivarootsi Vatla maalinn- Lihula . Osalejaid umbes 2500 . Roheliste 18. rattaretke start oli kell 11
Baltimaades. Selleks tuli Ereda ja Vaivara lähedale rajada kaks uut õlitehast. Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990
arv arv Alajõe 377 8 Lohusalu 955 10 Aseri 2664 9 Lüganuse 1454 13 Avinurme 1777 17 Maidla 891 27 Iisaku 1665 18 Mäetaguse 1614 21 Illuka 181 19 Sonda 1351 10 Jõhvi 1832 12 Toila 2448 11 Kohtla 1612 17 Tudulinna 725 10 http://www,ivmv.ee/failid/Haldusjaotus.htm järgi) Vaivara 1627 20 Narva linn *2008.a. 66 700 elanikku, 4,2 % eestlasi *kõige enam elanikke vanuses 41- 60 aastat *50% elanikest sündinud Eestis, 67 rahvust kuid 40 emakeelt
keemiakaubad; toor- ja poolvalmisained nagu tubakas, toornahad, puuvill, kivisüsi, nafta- ja nafta saadused; sisse veeti ka mitmesuguseid toidu- ja maitseaineid ning jooke. Riikidest oli sisseveo alal esikohal Saksamaa, kelle arvele langes 30%. Kaupu toodi sisse ka Nõukogude Liidust, USA-st, Inglismaalt Rootsist, Soomest ja mujalt. Transport Transpordis pandi 1929. aastail suurt rõhku raudteede ehitamisele. Ehitati juurde kitsarööpmelisi haruteid sealhulgas Sonda - Mustvee, Lelle - Pärnu ja Rapla - Virtsu tee. Uue laiarööpmelise teena valmistati 1931. aastal Tartu - Petseri liin. 1924. aastal elektrifitseeriti Tallinn Nõmme - Pääsküla liin. Mootorsõidukite arv on kasvanud pidevalt kõikidel aastatel, v.a. kriisiaastad. Autode arv kasvas Eestis 1922. - 1939. aastal 473-lt 6512-le, nende hulgas veoautode arv 195-lt 2476-le. 1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938
Jõhvi 13174 124,06 106,2 Kohtla 1491 101,56 14,7 Kohtla-Nõmme 1080 4,64 232,8 Lohusuu 818 103,28 7,9 Lüganuse 1097 104,57 10,5 Maidla 768 332,3 2,3 Mäetaguse 1547 285,04 5,4 Sonda 1019 148,08 6,9 Toila 2304 159,66 14,4 Tudulinna 629 269,38 2,3 Vaivara 1580 397,97 4 KOKKU 32036 3202,35 10 Allikas: Statistikaamet 5 Ida-Virumaa on rikas ja vastuoluline maakond
7 Ääsmäe põhjaveereostus Saue vald 30 16 Ämari lennuväli Vasalemma vald 240 17 Ümarmäe katlamaja Kärdla linn 30 23 Kiviõli poolkoksi ladestus Kiviõli linn, Sonda vald 50 28 KohtlaJärve poolkoksi ladestus KohtlaJärve linn, Lüganuse vald 200 30 Balti EJ tuhaväljak 1 ja 2 Narva linn 400 31 Sillamäe setteväljak Sillamäe linn 40
Selleks ajaks oli Eestis kokku 835 km raudteed, millest 648 km oli laiarööpmeline ja 187 km kitsarööpmeline. Vedureid oli Eestil 162, reisivaguneid 266 ja 2304 kaubaveovagunit. Pärast Esimest maailmasõda rajati Eestisse peamiselt kitserööpmelisi raudteesid. Esimese Eesti Vabariigi ajal loodi mitu uut rongiliini: Türi- Paide- Tamsalu liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal kui sõjaväe raudteed. Avaliku liinina avati see 1918. Aastal. Liini pikkuseks oli 47 kilomeetrit. Sonda-Mustvee liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal. Algselt oli liini pikkuseks 18 kilomeetrit ja lõpp-peatuseks oli Jõepere küla. 1922. aastal otsustati liini pikendada Mustveeni ning 1926. aastal avati Sona-Mustvee liin liikluseks. Liini pikkuseks oli 63 kilomeetrit. Raudtee suleti 1972. aastal. Riisiselja- Orajõe raudtee avati 1923. aastal ja pikendati 1928. aastal Iklani. Liini pikkus oli 44 kilomeetrit. Liiva-Vääna raudtee ehitamist alustati juba 1913
Rahvaarvu poolest Eesti kolmas maakond ja pindalalt viies maakond. 20% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased. Ida-Virumaa majandusel on Eestis ülioluline koht — seal toodetakse peaaegu kogu Eestis tarbitav elektrienergia. Maakonna majanduses on tähtis koht põlevkivil. Tähtis koht maakonna majanduses on puidu-, ehitusmaterjalide ja metallitööstusel. Alevikke on 14 - Aseri, Avinurme, Erra, Iisaku, Lohusuu, Lüganuse, Mäetaguse, Olgina, Sinimäe, Sonda, Tammiku, Toila, Tudulinna, Voka Suuremad linnad Jõhvi Jõhvi on ajalooliselt oluline transporditeede ristumiskoht. Tänapäeval on Jõhvi piirkonna kultuuriliseks keskuseks, mis võlub kaunite kirikute, multikultuurse õhkkonna ning eriliste kultuurifestivalidega. Linna ümbruses saab nautida nii kaunist loodust kui tutvuda põlevkivi kaevandamise saladustega. Jõhvi on ka Ida-Virumaa halduskeskus. Narva - Hea energia linn
seisukoha järgi rebenemislõhed, mis kujunesid peamiselt maakoore plokkide vertikaalse liikumise tõttu. Kirde-Eestis on avastatud tektooniline rikkevöönd - Ahtme rike. See esineb ordoviisiumi kihtides, eeskätt Kukruse lademes, süvakarstist haaratud purustusvööndite ja fIeksuurina (s.o. muidu rõhtsate kihtide astangulise paindena). Rike levib kirde-edela-suunaliselt 35 km pikkusel alal. Tema laius on 1- 2 km. Rikke kagutiib asub loodetiivast kuni 15 m madalamal. Sonda-Uljaste piirkonna magnetomeetriline kaardistamine tõestas seal juba varem tuntud pealiskorra vertikaalse liikumise otsese seose magnetiliste anomaaliatega mis räägib samuti tektoonilisest aktiivsusest paleosoikumi ajal. ALUSKORD Eesti aluskord jaguneb kaheks suureks erivanuseliseks Edela-Eesti ja Kirde-Eesti massiiviks. Nendevaheliseks piiriks on Loode-Eesti rannikult üle Põltsamaa Pihkva järve läänekaldale kulgev süvamurrangute süsteem (joon.)
41 Kirde Kohtla 8 450 42 Kirde Loobu 37 085 43 Kirde Narva 5 969 44 Kirde Oandu 22 525 45 Kirde Paasvere 19 454 46 Kirde Rava 22 192 47 Kirde Sonda 21 090 48 Kirde Triigi 20 033 49 Kirde Tudu 18 563 50 Kirde Türi 14 471 51 Kirde Väätsa 20 661 52 Loode Anija 16 578 53 Loode Keila 10 077
aitasid tal iirlasi kristlusse pöörata. Ta suri 17. märtsil 461. Jumala aastal. Sellest ajast on seda päeva tähistatud kui St. Patricku päev. (http://www.epl.ee/artikkel/151553) USA-s: Mälestamispäeva tähistatakse mai viimasel esmaspäeval. See on ametlik puhkepäev mälestamaks kõiki lahingus hukkunuid 1.2 Kevadised tähtpäevad Eestis Eestis tähistatakse 14. märtsil emakeelepäeva. 1994. aastal tegi pensionil viibiv Ida- Virumaa Sonda õpetaja Meinhard Laks ettepaneku tähistada luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval emakeelepäeva. 1999. aastal kuulutatigi emakeelepäev riiklikuks tähtpäevaks, mil heisatakse sinimustvalge lipp. (A. Sihvart, lk 21). 25. märtsil tähistatakse paastumaarjapäeva (ka maarjapäev). Seda peetakse kevade olulisimaks naistepühaks, sel päeval pühitseti ka Mari ja Maria nimepäeva. Nimepäeva
31252 4900055-1Eristvere 58.73047326.382203 31252 Jõgeva vald 31253 4900057-1Eristvere 58.73055626.381637 31253 Jõgeva vald 136289 7820336-1ERM 58.39484126.742122 136289 Tartu linn 136290 7820337-1ERM 58.39505726.741052 136290 Tartu linn 20132 6700092-1Ermistu 58.36687024.004493 20132 Tõstamaa vald 30780 6700091-1Ermistu 58.36701424.004561 30780 Tõstamaa vald 32539 4400115-1Erra 59.36884226.988323 32539 Sonda vald 32540 4400114-1Erra 59.36859726.988567 32540 Sonda vald 32543 4400117-1Erra-Liiva 59.36500027.004675 32543 Sonda vald 32544 4400116-1Erra-Liiva 59.36508827.005280 32544 Sonda vald 26717 6700094-1Ertsma 58.61411624.458266 26717 Halinga vald 29325 6700093-1Ertsma 58.61445024.457529 29325 Halinga vald 30125 5900072-1Eru 59.56391425.866209 30125 Vihula vald 80813 5900073-1Eru 59.56398425
3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Virumaal järgmistes piirkondades: Piilsi – Kodassaare (Lohusuu vald), Pikati – Kellassaare (Tudulinna vald), Oonurme (Tudulinna vald), Tagajõe (Tudulinna vald), Peressaare (Tudulinna vald), Koolma – Piilse (Maidla vald) ning Jalastu – Nüri (Sonda vald). 2007. ja 2008. aastal teostati lendorava seiret vastavalt lendorava seire programmile kolmes järgus: a)lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna, kusjuures pöörati rohkem tähelepanu Virumaa piirkonnale b) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; c) lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). 2009. aastal läbi viidud seire käigus selgus, et Eesti lendorava populatsiooni seisund on jätkuvalt halb
3) lendorava arvukuse hindamine püsivaatlusaladel. 20 2006. aastal kontrolliti lendoravate varasemate leiukohtade ümbruse metsi suuremas mahus Virumaal järgmistes piirkondades: Piilsi Kodassaare (Lohusuu vald), Pikati Kellassaare (Tudulinna vald), Oonurme (Tudulinna vald), Tagajõe (Tudulinna vald), Peressaare (Tudulinna vald), Koolma Piilse (Maidla vald) ning Jalastu Nüri (Sonda vald). 2007. ja 2008. aastal teostati lendorava seiret vastavalt lendorava seire programmile kolmes järgus: a)lendorava asurkondade olukorra hindamine Eestis tervikuna, kusjuures pöörati rohkem tähelepanu Virumaa piirkonnale b) lendoravale sobivate biotoopide asustatuse hindamine Virumaal; c) lendorava arvukuse hindamine kindlates paikades (püsivaatlusaladel). 2009. aastal läbi viidud seire käigus selgus, et Eesti lendorava populatsiooni seisund on jätkuvalt halb
Ehkki sellel maailma suurimal tellisefirmal on 235 tehast 24 riigis ja Aseri nende hulgas üks väiksemaid, on arengud sealtpeale siiski lootustandvad. Tellisesavi varud mujal Eestis on otsas ja siseturul Aseri tehasel võistlejaid pole, kasvab ka telliste eksport Venemaale. Sellepärast ehitati juurde uus tehas, mis läks käiku 2006. aasta lõpul. Osast nõukogude-aegsest tehasest sai katusekive valmistav Wiecor. Samuti kavandatakse Aserisse sadamat ja selle tegutsemiseks vajaliku Sonda-Aseri raudteeharu taastamist, kuid sellest vist ei tule midagi välja. Ametlikult pole Aseri kunagi olnud ei linn ega alevgi, teda kutsuti koguni Eesti suurimaks külaks. Tegelikult on ta muidugi väike linn. Elanikke on seal umbes 2000, märksa vähem kui Nõukogude aja lõpus. Tolleaegse suurtehase raskused mõjutasid halvasti ka linna ennast, ent tehas jäi siiski alles, ka leidub töökohti ümbruskonnas, nõnda polnud ühevabrikulinna kriis Aseris kuigi hull.
/P.Ungern Sternberg. Beiträge zur Kunde Est-, Liv- und Kurlands. Band VIII, Heft 1, lk 15/. Wilhelm Taube käes oli Edise veel 1598.a. ja 1600.a. 1654.a. oli mõis Reinhold Taube valduses / Andmed K.v Löwis of Menar. Estlands Burgen, lk 144-145/. 1698.a. kuulus Edise Otto Johann Taubele, kes selle müüs edasi oma sugulasele Georg Johann Maydellile /Samas, lk 115/. Taubede suguvõsa valduste hulk Alutagusel sajanditega suurenes. Nende hulka kuulusid lisaks Edisele veel Sonda, Väike-Pungerja, Jõuga, Vasavere, Püssi, Purtse, Kohtla, Virunurme ja Sompa. Vanim Taubedele kuulunud kännuga vapipitser pärineb 1456. aastast /Brieflade, T. 58:1; T.Saare 2004/. Umbes samasse aega kuulub ka Jõhvi kiriku torni esiseinale müüritud Taubede raidvapp. Tuvede nime ja vapi päritolu kohta on mitu hüpoteesi. Ühes viidatakse slaavikeelsele sõnale dub-tamm. Selle seletuse lükkas kõrvale M. von Taube, kelle arvates mõlemad viitavad vanasaksi sõnale dubba-raiuma
metsastamiseks 2-3 aasta jooksul, reeglina lihtsad ja väikesepinnalised; b) alalised, pidevaks istutusmaterjali kasvatamiseks. Riigimetsade tarvis toodab metsataimi hiljuti moodustatud RMK ühendpuukool, milline ühendab endas Pärnu lähedal Reiu taimlat, Räpina taimlat, Rakvere lähedal Kullenga taimlat, Rapla lähedal Purila taimlat, Tõrva lähedal Rulli taimlat ja taimlat Koeru alevikus. RMK metskondade juures on suuremad Iisaku, Sonda, Ahtme, Kullamaa, Õisu, Kuressaare ja Kärdla taimla. Üks suurimaid taimlaid on riigile kuuluv Tartu puukool, milline hakkab välja töötama avatud juurekavaga taimede tootmise optimaalset struktuuri ja toodab ka ise tublisti nii metsataimi, kui ilutaimi. Metsapuude ja ilutaimede taimlad on veel Järvseljal, Luual, Räpinas jne. Üsna arenenud on erapuukoolide võrk, millised toodavad samuti metsataimi, kuid väiksemates kogustes. RMK süsteem on viimastel aastatel stabiilselt tootnud 5
annaabi.ee 
