Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe Temperatuuride erinevused päeval ja öösel on minimaalsed Laanemetsades valitsevad keskmised niiskustingimused...
Tekst erinevatele adressaatidele Otsime agaraid päkapikke ja jõuluvana jõuluetenduse jaoks. Tere Kuna varsti on saabumas imeline aeg- JÕULUAEG , siis seoses sellega vajame oma meeskonda tublisid ja agaraid päkapikke ja ühte jõuluvana. Päkapikkude vanus võiks olla 5-25 ning jõuluvana vanus 70-75. Eelnevalt oleks vaja, et saaksime kokku 1.detsembrist kuni 22 detsembrini iga nädal teisipäeviti ja reedeti kell 18.00 Mustla Rahvamajas. Kuna tegu on etendusega, siis omalt poolt pakume kostüüme ja maitsvaid suupisteid puhkepauside ajal. Palun eelnevalt ette teatada oma tulekust : [email protected] või telefoni teel : 59078227 Annan info edasi 5-aastasele. Vot see on väljakutse, 5 aastane on päris väike veel, et kogu infost aru saada aga ma proovin. Esmalt muudan teksti natuke ja kindlasti enne selle teate kätte andmist 5 aastasele, ütleksin, et palun hoia see
...............................................7 13.2 Finantsprognoosid (müügiprognoosid, kasumiaruande prognoos, rahavoogude prognoos, bilansi prognoos)....................................................................................................7 14. Lisad......................................................................................................................................7 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on toitlustusteenuste osutamine Viljandi maakonnas Mustla alevikus kõigile inimestele. Kavas on luua kohvik kogu perele, kus saab aega veeta ja sealjuures ka keha kinnitada. Konkurents Mustlas on peaaegu olematu, sest söögikohta seal ei ole, ainult on toidukauplus. Ettevõtte lühiajaliseks eesmärgid – - Rentida ruumid ja remontida, korrastada. - Soetada kaasaaegne ja mugav sisustus. - Sõlmida koostöölepingud hankijatega. - Palgata töötajad. Ettevõtte pikaajalised eesmärgid – - Saavutada hea maine ja tuntus.
kate- kate- akate- kate- teenindaja a- steenin- upida- gooria gooria gooria gooria d vastu- dus mine juht juht juht juht võtt saalite saalite letitee- saalite Trans- enin- enin- ninda- eninda- port- dajad dajad jad jad tööline Meeskonnatöö minu ettevõttes Mul on au töötada Viljandi TÜ Mustla Konsumis müüjana. Mul on 13 kolleegi, kes on toredad. Juhataja on koostanud graafiku, mille alusel töötajad tööl käivad. Juhataja tahtel on ühes vahetuses kuus töötajat. Meeskonnas on hea töötada, kui kõikide meeskonnaliikmete käitumismall ja arusaam tööst on ühesugused. Minu meelest meie kollektiivis see ka nii on. Kõikidel liikmetel on arusaadav, et töö tuleb teha. Tekivad ühised eesmärgid ja sihipärane tegutsemine.
Tarvastu Gümnaasium Luulekogu Juhan Liivi looming elust enesest Koostajad: Triin Lõhmus, Anett Esnar, Kristi Jõgi Juhendaja: Maia Niidu Mustla 2011 Ma mõtlen nõnda õigest’, kuidas elu õpetand... Ma olen end tallata lasknud - ja mõnikord lüüagi, - ja selles silmapilgust Ei suurem saa ollagi! Ma ole laulnud, siis kui oli pime, ja hüüdnud öödesse - sääl ei olnud häält. Ka minu elupuu on maikuul õitsend, kuid õied, viljad langenud ta päält. Ja kerjanud olen ja santind ja roomanud põrmuni,
juhte Kaarel Eenpalu- Eesti poliitik ja jurist, riigivanem Anton Hansen Tammsaare-Eesti kirjanik Kristjan Palusallu-Eesti maadleja, olümpiavöitja Berliinis 1936 Paul Keres-Eesti maletaja 7. Saaremaa- Kuressaare Läänemaa-Haapsalu Harjumaa-Tallinn, Nõmme, Keila, Paldiski Pärnumaa-Pärnu, Sindi, Kilingi-Nömme, Möisaküla Järvamaa-Paide, Tapa, Türi Viljandimaa- Viljandi, Põltsamaa, Suure-Jaani, Mustla Virumaa-Rakvere, Kunda, Narva, Jöhvi Tartumaa-Tartu, Jögeva, Otepää, Elva, Kallaste, Mustvee Valgamaa- Valga, Törva Vörumaa-Vöru, Antsla Petserimaa-Petseri 8. Nad üritasid sooritada riigipööret 1.09.1924, vägivaldselt tahtsid kukutada riigivöimu 9. Suhteliselt heal positsioonil, riik sekkus majandusse ja eksport/importi. Eksportis lääne riikidesse, imporditi enamasti piima, liha, puitu ja tekstiile
pandi varandust. METALLIAEG EESTIS PRONKSIAEG EELROOMA ROOMA KESKMINE VIIKINGIAEG RAUAAEG RAUAAEG RAUAAEG AEG u. 1800-1100a. eKr. 500 ema-50maa u.50-450 pKr. u. 450-800a. U 800-1050a. ASUSTUS/ Paepealsetel või Ridala,mustla,asva, Läänemere ääres, Asustus ulatus Läänemere ASULAD liivastel muldadel, iru piirkondadesse,kus äärest(ojamaa) kindlustatud Kindlustatud asutusjälgi ei asulad(asvas,ridalas,k asulad, ringvall tunta, balti ja aalis) linnused
Tarvastu Gümnaasium ÕPILASTE TEADLIKKUS TEISEST MAAILMASÕJAST Uurimistöö Artur Jarmolenko 10.klass Juhendaja: õp Enna Ojaots Mustla 2018 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................3 2.Õpilaste vastustest koostatud sektordiagramm...........................4-8 3.Teine maailmasõda 3.1Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad...............................9 3.2Põjused......................................................................10 3.3Sõjakuriteod................................................................11 4.Kokkuvõte.....
....................................................................................12 Lõve.................................................................................................................................12 Kärstna ja kabelimägi......................................................................................................12 Tarvastu kirik...................................................................................................................13 Mustla..............................................................................................................................13 Vana-Võidu.....................................................................................................................13 Valma kaluriküla.............................................................................................................14 Kolga-Jaani kirik..................................................................................
Relvade nappus. Peamised võitlusvormid Operatsioonid küüditajate, punaarmeelaste ja nõuk. ametnike vastu. Desorganiseerida punaväe rinde tagalat, purustada sideliine, tõmmati metsadesse kutsealuseid ja mobilisatsiooni alla kuulujaid, takistati kariloomade ja hobuste rekvireerimist, tungiti kallale teedel liikuvatele punastele, üksikud vallamajad põletati maha, takistati maanteedel autoliiklust teravate esemetega. Vallutati asulate vallamajasid, vallutati linnu ja asulaid (Mustla, Kilingi- Nõmme, Jõgeva, Kallaste, Mõisaküla). Tali vallas Pärnumaal suudeti võimu ka hoida, mujal sunniti enamasti taas taganema. Teadlik kuulujuttude levitamine üheks võitlusvormiks. Kujutati metsavendade arvukust ja löögivõimet suuremana, see andis effektiivseid tulemusi. Otsene lahingute arv ca 250. Piirkondlikud eripärad Seal, kus mehi kogunes rohkem, ja kus leidus mõni kogenud ohvitser või kaitseliitlane, hakkasid kiiresti moodustama võitlussalgad
Maavaradest kaevandatakse Paide vallas turvast (Prääma rabas), kruusa (Karude karjääris) ja lubjakivi (Eivere karjääris).Paide vallas asub kaks suplusjärve Matsimäe Pühajärv ja Tarbja tehisjärv, mis on Järvamaa Tervisekaitsetalituse kontrolli all. Avalikus supelrannas viibimine on tasuta. Sood,rabad Soid ja rabasid on Paide vallas palju, neist üks müstilisemaid oma iidsete pärnadega kaetud rabasaartega on Iiripillisaare raba. Koos Plaamandisaare raba, Mustla, Epu, Prääma soo ja veel paljude Paide vallast juba välja jäävate rabadega asub Iiripilli EpuKakerdi soostikus, mis kuulub Eesti kolme suurima sooala hulka. Kliima Klimaatiliselt kuulub Paide vald sarnaselt ülejäänud Eestiga parasvöötme atlantis- kontinentaalse valdkonna segametsade allvaldkonda. Päikesepaiste kestus aastas on keskmiselt 1700 tundi(Pandivere kõrgustikul). Aasta keskmine õhutemperatuur on 40C, sademeid 600-650
Tarvastu Gümnaasium Adolf Hitler Uurimustöö Autor: Eloora Rannala Juhendaja: Aive Kaldra Mustla 2009 Sissejuhatus Valisin selle teema, sest Adolf Hitleri kohta on väga palju materjali ja ma arvasin, et Hitlerist on huvitavam teha uurimustööd, kui mõnest teisest. Adolf Hitleri päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõratsemajas Gastof zum Pommern väikeses Braunau linnas Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Hitleri vanemad ema Klara
muutumine pealinnaks, millega kaasnes tema administratiivse mõjupiirkonna tunduv laienemine. 1. mai 1938 seisuga oli Eestis koos eelnimetatutega kokku 33 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Nõmme, Viljandi, Valga, Rakvere, Võru, Haapsalu, Kuressaare, Petseri, Tapa, Paide, Türi, Mustvee, Põltsamaa, Tõrva, Mõisaküla, Jõhvi, Otepää, Kunda, Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani,Keila, Mustla ja Paldiski. Linnad jagunesid pealinnaks (Tallinn) ja esimese, teise ja kolmanda astme linnadeks. 15. juunist 1946 said linnadeks Kohtla-Järve ja Kiviõli. Alates 1950. aastast on Eestis toimunud linnastumine. Linnastumine ehk urbaniseerumine on on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikkude osatähtsuse suurenemine riigi rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. Selle põhjuseks oli eelkõige industrialiseerimine. Maapiirkondadesse hakkas jääma üha vähem rahvast,
relvadega, mis samal perioodil ajutiselt matusepanuste hulka ilmusid. Tõenäoliselt viitavad mõlemad nähtused rahutumatele oludele. Ringvall-linnused olid hoopis väiksemad kui pronksiaegsed kindlustatud asulad, samas olid nende kindlustised enamasti jätkuvalt üsna nõrgad. Torkab silma, et kõikides kindlustatud asulates on kas leitud kaevamistel ka eelrooma rauaaegne asustuskiht (Iru, Asva) või on lähedusest teada eraldiseisev ringvall-linnus (Ridala Mustla). Mustla linnus on siiski tunduvalt väiksem, kui Ridala, ning Asva ja Iru eelrooma rauaaegne kiht vähemintensiivsem, kui pronksiaegne. See võib viidata kas lühiajalisemale kasutusele või ka sellele, et varasema väikese küla asemel paiknesid eelrooma rauaaajal Asvas ja Irus vaid üksikud majapidamised. Kõik ringvall-linnused on suhteliselt väikesed, põhimõtteliselt kindlustatud talud. Taoline muudatus kajastab ilmselt muutusi ühiskondlikus süsteemis. Tundub, et kui varem kindlustati
Linnuse maalinn – Lääne maakond – Hanila vald – Linnuse küla Lipa linnus – Rapla maakond Lohu II linnus Lohu Jaanilinn Luhte linnamägi Lõhavere linnamägi Lõimemägi linnamägi – Pärnumaa Lähte Palalinn Lääniste linnamägi Lüganuse linnamägi - Lüganuse vald Makita Kabelimägi - Valga maakond Maasilinna linnus Massu linnus – Läänemaal Melliste linnamägi Merjamäe linnamägi Muhu maalinn – Saare maakond Muhu vald Linnuse küla Muuksi linnamägi Mustla ringvall -Pöide vald Mädara linnus – Pärnumaa – Vändra vald – Mädara küla Mäeotsa linnamägi Mõrgi linnamägi (Kuningamägi) Naanu linnus Narva Joaoru linnamägi - Narva linn Neeruti Sadulamägi (linnamägi) Nurkse linnamägi Oandimägi - [[Valga maakond] Otepää linnus Owele linnus Paatsa maalinn – Saare maakond Mustjala vald Paatsa külas. Pada linnus Pada II linnus Padise linnus Palivere linnus Pattina linnamägi Peedu linnus
Aasta 7 keskmine õhutemperatuur on registreeritud juulis +34,5º (11.07.1992) ja absoluutne miinimum veebruaris -37,5º ( Viljandi linna üldplaneering, kaust II, 2010). Tarvastu on juba ajaloost tuntud põllumajandusega tegeleva vallana ja ka tulevikus jääb põllumajandus oluliseks majandusharuks vallas. Suuremad põllustatud alad asuvad Mustla ümbruses ( Tarvastu valla üldplaneering, 2007) Põhilised mullad: näivleetunud mullad, leetunud mullad, gleimullad, leetjad mullad. Rohkem esinevad pruunid näivleetunud mullad (Penu, 2005). Näivleetunud muldade viljakus on üle keskmise. Kuna mulla ülakihis on valdavalt saviliiv või kerge liivsavi, siis on neid muldi kerge harida ja nad sobivad hästi ka rühvelkultuuridele. Pärast lupjamist sobivad enamikule põllukultuuridele (Penu. 2005).
mised, aastail ümbernimetamised aastail 1925-27. Neil ja aastal Kallaste, Mustvee, Sindi ja Tõrva, ületas väljaränne piirimuutused Eestist märgatavalt toimusid läbi kogu 1923. aastal Elva ja Suure-Jaani, 1925. sisserännet. omariiklusaja. Väljarände Üldtendentsiks peamiseks oli aastal Keila ning 1926. aastal Mustla. põhjuseks olid parema valdade arvu aeglane vähenemine elu otsingud, - kui Kokku anti Eestis alevi staatus 22 mis 1921. viisid aastal oli suure Eestis hulga387 valda, eestlasi siis suuremale keskusele. kodumaalt kaugele. Väljarändajate 1938. aastal 365
aastail. Ei naistest ega meestes ole kedagi teist 9 korda Eesti parimaks sportlaseks valitud. Sisukord Eessõna Kaherattalise ajalugu Kaks, mitte neli Leiutuspalavik Jalgrattasport Erika Salumäe Karjääri algus Olümpia Tarvastu Gümnaasium Eliizabeth Mändul Minu lemmikspordiala-jalgrattasport Referaat Juhendaja: Kaja Kärp Mustla 2013 Kasutatud kirjandus: Jalgrattasport lk 5 Tere jälle, jalgratas lk 7, 19-25 http://et.wikipedia.org/wiki/Jalgrattasport http://www.annaabi.com/Erika-Salum%C3%A4e-m17050.html
meenutustest temast ning andmetest 20. Augusti Klubi kohta. Seega uurimuse eesmärgiks on jäädvustada Uno Antoni elu ja tegemisi, tema osa Eesti omariikluse taastamise käigus ja edaspidi. Uno Anton. Erakogu 1. Elulugu Uno Anton sündis 04. aprillil 1942 Suislepas kuuelapselise pere viienda lapsena. Isa suri varakult, ema kasvatas lapsi üksi. Uno õppis Suislepa algkoolis, Mustla Keskkoolis ja Paide Tööstustehnikumis. Peale Paide kooli töötas ekskavaatorijuhina, samal ajal lõpetas kaugõppes keskkooli. Peale seda astus Eesti Põllumajanduse Akadeemiasse, mille lõpetas 1971.a. EPA ajal ja ka peale seda tegeles tõsiselt spordiga- pikamaajooksu ja sangpommi tõstmisega. Peale EPA- t asus Uno Anton tööle Vambola kolhoosi osakonnajuhatajaks, hiljem töötas Tarvastu kolhoosis osakonnajuhatajana. 1973. a. määrati ta Kärstna kolhoosi peaagronoomiks
Alevid ( Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja, Järva-Jaani, Koeru, Suure-Jaani, Karksi-Nuia jt.) on peamiselt ümbruskonna kauplemis- ja teeninduskohad. Vahel on neis mingi väiksem tööstusettevõte. Näiteks Järva-Jaani suurim ettevõte on 85 töötajaga E-Piima tööstus ja endise kutsekooli ruumides läks käiku 80 töötajaga mööblivabrik. Kuna aleveid on kohati väga tihedasti, ei jätku neile maaelanikkonda, keda teenindada ja osa neist (Ambla, Mustla) on juba hääbunud. Teised hakkavad ümber kujunema väikesteks tööstuslinnadeks. Näiteks on Kadrina, tänu asendile raudteel ja suurel maanteel muutunudki oluliseks, kuigi veel väikeseks tööstuslinnaks. Seal asub päris oluline taanlastele kuuluv mööblivabrik (kuid see läheb sulgemisele) ja väike plastide töötlemise ettevõte,mis asendab ärakolinud plasttorutegijat Pipelife. Suur tööstusettevõte Konesko on kujunenud Koerus. Tamsalu on aga oma kunagise
Alevite näideteks võiksid olla Põltsamaa, Türi (suurimad omataoliste seas), Kilingi-Nõmme, Antsla, Märjamaa, Kadrina (tavalised), Väike-Maarja, Orissaare, Kose (vähemad). Alevite tulevik sõltub muidugi ümbruskonna põllumajanduse arengust. Kuid praeguste heade liiklemis- ja sidevõimaluste juures võivad nad osutuda ka ülearusteks, sest nende ülesanded võivad enda peale võtta maakonnalinnad või teised, elujõulisenad alevid. Mitmed kunagised alevid (Võõpsu, Mustla, Ambla) ongi juba hääbunud maa-asulateks. Teiselt poolt võib tööstusettevõtete või puhkeasutuste areng alevites nad ka väikeseks tööstuslinnaks ümber kujundada; selleks omavad lootusi näiteks Otepää või Kadrina. Polüfunktsionaalseid linnu on meil niigi piisavalt, selliseks on arenenud vahest Põlva, kuid vaevalt mõni alev enam seda teed areneb. Veel madalamat taset Eesti asulate hulgas kujutavad endast alevikud mõnesajalise elanike arvuga.
Eriti aktiivseks läks metsavendade tegevus pärast Vene-Saksa sõja algust 22. juunil. Kuigi põhiliselt jäi metsavendade tegevus lokaalseks ning koordineerimatuks, suutsid mõned salgad siiski ühineda. Lisaks rünnakutele tegelesid nad ka üleüldise õõnestamisega- levitasid kuulujutte, hirmutasid nii sakslasi kui ka venelasi. Võitlustest Suvesõjas näiteks: 1. juulil rünnati Kiviõli. 3-6 juuli vallutati Viljandimaal Lustivere, Rimmu, Kõpu, Paistu jne vallamajad, Mustla linn ja rünnati Põltsamaad. Ja palud muud. Mitmed rünnakud ebaõnnestusid, tavalisrlt paari tunni pärast kaotati võit käest. Tartu ülestõus oli 10. juulil 1941. Juuli alguses läbisid Tartu sakslaste eest taganevad Punaarmee üksuste voorid. Põgenevad kommunistid korraldasid Tartu vangla massimõrva ning lasid õhku Kivisilla ja Vabadussilla. 10. juulil toimunud ülestõusu käigus vabastasid eestlased Tartu lõunaosa. Punaarmee 11. laskurkorpuse üksused jäid positsioonidele Emajõe
21253 8400532-1Mäe 58.36029825.645226 21253 Viljandi vald 132211 47210-1 Mäe 59.36971324.374459 132211 Harku vald 132216 47211-1 Mäe 59.36967224.374466 132216 Harku vald 138780 8200780-1Mäe tee 58.06518526.384433 138780 Otepää vald 138634 7400946-1Mäe teerist58.34387122.920633 138634 Valjala vald 138645 7400947-1Mäe teerist58.34409822.920359 138645 Valjala vald 130246 8490011-1Mäe tänav 58.23052225.845898 130246 Mustla alevik 29721 4900355-1Mäealuse 58.77417326.468120 29721 Jõgeva vald 29722 4900356-1Mäealuse 58.77387826.467509 29722 Jõgeva vald 128879 47103-1 Mäealuse t59.47594925.118166 128879 Jõelähtme vald 21072 7400460-1Mäebe 57.97433122.140530 21072 Torgu vald 21073 7400461-1Mäebe 57.97453722.141160 21073 Torgu vald 30224 6500392-1Mäe-Jakobi57.95647526.846902 30224 Kanepi vald 88629 6500391-1Mäe-Jakobi57.95655226
annaabi.ee 
