Eesti raudteevõrgu kujunemine

Karus, Maria

Eesti raudteevõrgu kujunemine (0)

Tallinna Ülikool - Majandus - Maailma majandus ja poliitiline geograafia

1 Hindamata

Sisukord

1.Sissejuhatus 2
2.Vene impeeriumi aegsed raudtee liinid 3
2.1Tapa-Tartu 3
2.2Valga-Pärnu 3
2.3Valga-Mõniste 4
2.4Keila-Haapsalu 4
3.Esimese Eesti Vabariigi aegsed raudtee liinid 5
4.Nõukogude aegsed raudtee liinid 7
5.Teise Eesti Vabariigi aegsed liinid 8
6.Kokkuvõte 9
Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Esimene raudtee Eestis avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva - Gatshina lõigul. See kuupäev tähistab Eesti Raudtee sündi. Samal aastal ühendati St Peterburg - Varssavi raudteega. Balti Raudteeselts pikendas 1870. aastal liini Gatshinast Tosnoni, misläbi tekkis ühendus praeguse Oktoobriraudteega. Tänu Balti raudteele hakkas kiiresti arenema praktiliselt jäävaba Tallinna sadam, kuhu ehitati tolle aja kohta suur viljaelevaator.
1877 . aastal avati alaliseks liikluseks Tapa - Tartu raudteeliin, mis 1887. aastal pikenes Valgani, kus liin ühendati ehitatava Pihkva - Riia raudteega. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem.
1896. aastal sai valmis esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee Valga - Pärnu, 1897 . aastal avati raudteeharu Mõisakülast Viljandini ning sealt edasi Paide ja Tallinna sadamani. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati 1901. aastal. 1931 . aastal valmis laiarööpmeline raudtee Tartu - Petseri ning Eesti sadamad sai otseühenduse Venemaa keskpiirkondade ja Ukrainaga .
Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) moodustati 15. novembri 1918. aasta Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil.
1940. aastal, kui EVR lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed . 1960.-1970. aastal toimus üle minek laiarööpmelistele raudteedele.
Riigiettevõte Eesti Raudtee moodustati 1. jaanuaril 1992, tema ülesandeks sai Eesti raudteede administreerimine .

Vene impeeriumi aegsed raudtee liinid

Eesti esimese raudtee ehitus algas 1866 aasta mais. Ehitustöödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud tööjõud. Esimene raudtee avati liikluseks 24. oktoobril 1870. aastal Paldiski - Tallinn - Narva – Gatshina lõigul. Veel samal aastal pikendas Balti Raudteeselts liini Gatshinast Tosnoni. Liini kogupikkus oli 269 kilomeetrit. Tõuke rongiliini ehitamiseks andsid Eestis elanud baltisakslased, kuid kuna Eesti kuulus sellel ajal Venemaa Keisririigi haldusalasse, siis ehitati esimene rongiliin 1524 mm rööpalaiusega ehk laiarööpmeline raudtee vene etaloni järgi. Selline rööpalaius valiti selleks, et hiljem uus rongiliin ühendada juba olemasolevaga, mis viis Peterburist Varssavisse. Raudtee ehitust kontrollis Vene Teedeministeerium. Raudtee alguspunktiks valiti Paldiski kuna seal asuv sadam püsis oma asukoha tõttu aastaringselt jäävaba. Tallinna ja Paldiski vahelist raudteed kutsuti ka Apelsiniraudteeks, sest selle kaudu veeti Venemaale puuvilla ja eksootilisi puuvilju.

Tapa-Tartu

1877. aastal avati liikluseks Eestis teine rongiliin, mis ühendas Tapat ja Tartut, mille kogupikkuseks sai 112 kilomeetrit. Ka see liin ehitati laiarööpmelisena. 1887. aastal pikendati liini Tartust Valgani. Kaks aastat pärast raudteeliini pikendamist ühendati liin Pihkva - Riia raudteega, mis avati liikluseks 1889. aastal ning alguse sai uus rongiliin Tartu- Valga- Irboska- Pihkva ning kogu liini pikkus kujunes 208 kilomeetri pikkuseks .
Vene impeeriumi muutunud raudteepoliitika ja Balti raudtee suurte võlgade tõttu riigi ees leiti 1893. aastal, et parimaks lahenduseks on raudtee riigistamine ja ühendamine Pihkva-Riia raudteega ühise valitsusega riigiraudteeks.

Valga-Pärnu

Eesti esimene kitsarööpmeline raudtee avati liikluseks 6. oktoobril 1896.a. See ühendas omavahel Valgat ja Pärnut. Kitsrööpmelisel raudteel on rööbaste vaheline laius 750 millimeetrit. Raudtee ehitamist oli alustatud 1895 .a. mais. 125 km pikkusel raudteel olid jaamad: Pärnu, Vaskrääma platvorm, Surju, Sigaste platvosrm, Voltveti, Laatre pöörang (hiljem Mõisalüla), Kirbeli, Rujiena, Naukšeni, Piksari, Omuli, Ergeme ja Valga. Raudteeharu toomine Mõisakülast (tol ajal veel Laatre) Viljandisse oli seotud Viljandi linnaisade huviga Pärnu kui kuurortlinna vastu. Äriringkonnad aga nägid Pärnu sadamas enda jaoks võimalust eksporti paremini korraldada. Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja sisseajamisega. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1. augustil 1897. Jaamahoonete ehitus toimus ajavahemikus 1896 - 1898 . Enamus neist valmisid tüüpprojektide alusel, väljaarvatud Sinialliku jaamahoone, mis oli ehitatud eriprojekti järgi. Raudteeliini rööpmelaius oli sama, mis pealiinil ja veerem võeti liinile samuti pealiinilt. 1898. aastal alustati uue ideena raudtee ehitamist Tallinnani, mille haruks oli ka Türi- Paide rongiliin. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati lõplikult 1901. aastal.

Valga-Mõniste

Valga- Mõniste liini ehk „Liivi raudtee" ehitamist alustati 1898.aastal, alaline liiklus algas 1903.a. Tsaari Venemaa ajal kulges 17 km pikkune lõik Valga ja Koikküla jaamade vahel läbi praeguse Läti territooriumi. 1923.a. ehitati Valgast Koikkülani uus haru, vältimaks kulukat sõitmist läbi Läti Vabariigi. Eesti territooriumil asus raudteest 47 km, 39-ndal kilomeetril asuv Mõniste jaam oli Eesti lõigu viimane, edasi kulges raudtee Lätis läbi Ape ja Aluksne jaamade Gulbene linnani.

Keila-Haapsalu

Keilast kujunes algusest peale oluline vahejaam Haapsalu kuurorti sõitjatele. Keila jaama tagant algas kohalike elanike leivaallikas - suvitajate sõidutamine hobuveokitega Haapsallu. Aurikuühenduse kõrval oli see ainsaks viisiks, kuidas supelsaksad "Venemaa esimesse põhjakuurorti" pääsesid. Balti Raudtee Seltsile oli see loomulikult teada ning juba esimese raudteeliini valmimisel kavandati selle laiendamist ka Keilast Haapsaluni. Esimesed plaanid liini ehitamiseks tehti juba 1872. aasta aprillis . Eespool mainitud olukordade tõttu aga jäid plaanid soiku ja alles Nikolai II troonile asumisega 1894. aastal otsustati uuesti ette võtta Keila-Haapsalu raudtee projekt. 1902 . aasta kevadel alustati uue raudtee sihiajamise ja teiste eeltöödega. Novembris 1903 olid valmis kõik raudteesillad Keilast Haapsaluni, millest pikim - üle 21 meetri laiuse avaga - oli ehitatud üle Vasalemma jõe. Tee-ehitus edenes kiiresti ja 10. augustil 1904 jõudis rööbastee paigaldamine Haapsallu. 1905 avati Keila-Haapsalu raudtee uute jaamadega Riisipere , Risti, Palivere ja Haapsalu. Kuna liin oli ühenduses 1870. aastal avatud rausteega oli ka see laiarööpmeline. 15. septembril 1995 võttis Eesti Raudtee vastu otsuse sulgeda Haapsalu-Riisipere raudteelõik[7] ja 2004 aastaks lõik kuni Riisipereni likvideerit.
Säilinud Keila–Riisipere raudteel liiguvad täna Elektriraudtee AS elektrirongid liinil Tallinn–Riisipere, peatutes Keilas, Kulnas, Vasalemmas, Kibunas, Laitses, Jaanikal ja Riisipere raudteejaamas.

Esimese Eesti Vabariigi aegsed raudtee liinid

1918. aastal moodustati Eesti Vabariigi teedeministri käskkirjaga Looderaudtee, Esimese Juurdeveoteede Seltsi, merekindluse ja sõjaväe väliraudteelõikude baasil Iseseisev Eesti Vabariigi Raudtee. Selleks ajaks oli Eestis kokku 835 km raudteed, millest 648 km oli laiarööpmeline ja 187 km kitsarööpmeline. Vedureid oli Eestil 162, reisivaguneid 266 ja 2304 kaubaveovagunit.
Pärast Esimest maailmasõda rajati Eestisse peamiselt kitserööpmelisi raudteesid. Esimese Eesti Vabariigi ajal loodi mitu uut rongiliini:
Türi- Paide- Tamsalu liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal kui sõjaväe raudteed. Avaliku liinina avati see 1918. Aastal. Liini pikkuseks oli 47 kilomeetrit.
Sonda- Mustvee liini hakati ehitama Esimese maailmasõja ajal. Algselt oli liini pikkuseks 18 kilomeetrit ja lõpp-peatuseks oli Jõepere küla. 1922. aastal otsustati liini pikendada Mustveeni ning 1926. aastal avati Sona-Mustvee liin liikluseks. Liini pikkuseks oli 63 kilomeetrit. Raudtee suleti 1972. aastal.
Riisiselja- Orajõe raudtee avati 1923. aastal ja pikendati 1928. aastal Iklani. Liini pikkus oli 44 kilomeetrit.
Liiva-Vääna raudtee ehitamist alustati juba 1913. aastal kui sõjaväelist raudteed, kuid Esimese maailmasõja lõppedes võttis liini haldamise üle Eesti Vabariigi Raudtee ja muutis avalikuks. Alates 1928. aastast läks raudtee taas sõjaväe kasutusse. Raudtee eksisteeris 1913–1962.
Lelle-Papiniidu liin avati 1928. aastal ja liin loodi selleks, et Tallinnast Pärnusse sõitjail ei oleks vaja teha ringi läbi Mõisaküla, kus tee pikkuseks kujunes 247 km, vaid tehti 144 kilomeetri pikkune otsetee .
Esimesed sõnumid kavandatavast Hermeti- Virtsu raudteest ilmusid ajakirjanduses juba 1917. aastal (Hermeti või ka Härmeti vaksal nimetati Raplaks ümber 1. novembril 1922). Uuesti kerkis ida-lääne suunalise raudteeliini vajadus päevakorda Eesti Vabariigis 1920ndate aastate algul. Tee pidi kulgema Raplast läbi Märjamaa ja Lihula Virtsu sadamasse. Teesiht märgiti maha 1925. aastal. Valitsus ja Riigikogu otsustasid siiski teisiti ja 25. mail 1928 võeti vastu Raudteevõrgu arendamise seadus, mis pani lõplikult paika Rapla - Virtsu raudtee ehitamise aastatel 1928-1931. Seadus nägi ette, et raudtee ehitatakse kergetüübiliste kitsarööpmeliste raudteede tehniliste tingimuste kohaselt. Rööbaste mahapanekut alustati 1930. a. juunis korraga Raplast ja Virtsust. Teeosad ühendati 58. kilomeetril Rumba ja Rootsi jaamade vahel 23. septembril 1931. Tee pikkus oli 96 km. Raudtee oli kasutusel 1968.aastani ,mil see suleti. Päevakorral oli liini ümberehitamine laiarööpmeliseks, kuid see takerdus rahapuuduse tõttu ja jäi teostamata.
1931. aastal avati liin ka Tartu ja Petseri vahel. Tartu-Petseri raudtee ehitati aastatel 1927-1931.

Nõukogude aegsed raudtee liinid

1940. aastal, kui Eesti Vabariigi Raudtee lülitati NSVL raudteevõrku, oli Eesti üldkasutatavate raudteede pikkus 1447 km, sellest 772 laiarööpmelist ja 675 kitsarööpmelist raudteed. 1941. Aastal sattus Eesti sakslaste haldusalasse ja nemad muutsid Eestis asuvad laiarööpmelised raudteed kitsamaks (1524 millimeetri pealt 1434 millimeetriseks). 1944. Aastal muudeti aga NSVL poolt raudteed tagasi oma algsesse suurusesse. Nõukogude võimu all hakati muutma kõiki raudteid laiarööpmelisteks. Üleminek auruveduritelt mootorveduritele algas 1957. aastal ja kestis kaks aastat. Uued laiarööpmelised raudteed ehitati 1960. Aastatel, mis asendasid mõningad vanad kitsarööpmelised liinid.Osad kitserööpmelised raudteed suleti ja viimane kitsarööpmeline raudtee suleti Eestis 1973. aastal.
Muuga sadama ehitus 1986. aastal tõi endaga kaasa ka raudtee liini ehitamise. Sadama rajamise algpõhjus oli vajadus teravilja sisseveoks Nõukogude Liitu. Paralleelselt sadama ehitamisega rekonstrueeriti ka raudteed, ühendati uus sadam raudteega ja alustati teise rööpapaari ehitust Tallinna ja Tapa vahele. Eesti Raudtee praeguse transiidipotentsiaali üheks põhialuseks on Muuga sadam.

Teise Eesti Vabariigi aegsed liinid

Raudteetranspordisüsteem Eestis on umbes 1200 km pikkune ja raudteeliinidest 900 km on avalikuks kasutamiseks. Raudtee peamine omanik on riik ning seda reguleerib Eesti Raudteeinspektsioon. Kaubaronge haldab Eesti Raudtee ja eraettevõtted, sealhulgas Eesti Raudtee Teenused (ERS AS), ja Spacecom.
Reisijateveo teenuseid pakuvad kolm operaatorit:
    * Edelaraudtee
    * Elektriraudtee
    * Go Rail
AS Eesti Raudtee haldab liine:
  * Tallinn-Tapa-Narva, 209,6 km. See liin sai valmis 1870 ja oli algselt osa Vene impeeriumi raudteeinfrastruktuuri võrgustikust, mis ühendab Paldiski kaudu Tallinna ja Narva Peterburiga. Reisironge teenindab sellel liinil Elektriraudtee (Tallinn- Aegviidu liinil), Edelaraudtee (Tallinn-Tartu, Tallinn-Rakvere ja Tallinn-Narva liinidel) ja GO Rail (rahvusvahelistes rongides Moskvasse, Venemaa).
    * Tallinn-Keila-Paldiski, 47.7 km. Reisirongide liine teenindab Elektriraudtee (Tallinn-Pääsküla, Tallinn-Keila, Tallinn-Paldiski ja Tallinn- Klooga - Rand liinidel).
    * Keila-Riisipere, 24.4 km. See liin on osa endisest Keila-Haapsalu liinist, mis viidi lõpule 1905. Riisipere-Haapsalu lõik suleti aastal 2004. Reisironge teenindab Elektriraudtee (Tallinn-Riisipere liinil).
    * Tapa-Tartu, 112,5 km. Liin valmis 1877. Aastal. Reisironge haldab Edelaraudtee (Tallinn-Tartu ja Tartu-Jõgeva liinidel).
    * Tartu-Valga, 82,5 km. Liin valmis 1887. Reisironge haldab Edelaraudtee.
    * Tartu-Petseri, 83,5 km. Ehitatud aastatel 1929 ja 1931.Reisirongide liine haldab Edelaraudtee (Tartu-Orava liinil).
    * Valga-Petseri, 91,5 km. Osa Riia-Pihkva raudteest, kus avati regulaarne liiklus 1889. aastal. Liini kasutatakse ainult kaubarongide poolt.
Edelaraudtee Infrastruktuuri AS:
    * Tallinn-Lelle-Pärnu-(Mõisaküla), 141,4 km (endine 190,0 km). Rahvusvaheline ühendus liinil eksisteeris Mõisakülani, kuid Pärnu-Mõisaküla liin suleti aastal 2008.
    * Lelle-Viljandi 78,7 km.See raudtee ühendab Viljandi Tallinn-Pärnu liiniga Lelle kaudu.

Kokkuvõte

Eesti raudteevõrgu kujunemine on kestnud praeguseks 140 aastat. Alates 1870. aastast alates kui Eestis avati esimene raudtee, mis ühendas Paldiski- Tallinna ja Narva kuni tänapäevani on raudteevõrk muutunud palju. Alates esimese raudtee rajamisest kuni Teise maailmasõjani oli raudteevõrgu arendamine Eestis täies hoos . Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal rajati Eestisse peamiselt laiarööpmelisi raudteesid Vene Impeeriumi malli järgi. Peale Eesti iseseisvumist pöörati tähelepanu raudteede infrastruktuuri edasisele arengule ja rajati palju uusi liine. Raudteede etaloniks oli tollal kitsarööpmeline raudtee. Eesti Vabariigi ajal arendati palju Lääne-Eesti infrastruktuuri ja loodi mitmeid lühemaid liine Tallinna ümbrusesse.
Teise maailmasõja ajal sai Eesti raudteede võrk palju kannatada ja pärast sõja lõppemist oli põhiline tähelepanu raudteevõrgu taastamisel. Kuna Eesti oli läinud Nõukogude Liidu haldusalasse, siis hakati 1960. aastatel kitsarööpmelisi raudteesid asendama laiarööpmelistega. Mitmed liinid suleti sellel ajal, sest neid kasutati vähe ning samuti oli rahapuudus.

Kasutatud kirjandus

http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_rail_transport_in_Estonia
http://www.evr.ee/?id=31736
http://www.it.ee/2010/04/eesti-raudtee-windows-server-2003-active-directory/
http://www.mulgirailway.com/start.html
http://www.virtsu.ee/ajalugu/rt_00_raudtee.html
http://www.jaam.ee/index.php?lk=32&show=14
http://www.histrodamus.ee
http://en.wikipedia.org/wiki/Rail_transport_in_Estonia
Eesti raudteevõrgu kujunemine
Referaat
Koostaja :

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk · .docx · 19 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

19 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Maria Karus Õppematerjali autor

Referaadis kirjeldatakse Eestis olnud/olevaid raudteid kronoloogilises järjekorras

eesti raudtee raudtee kujunemine

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Türi linn

TÜRI LINNA ARENGULUGU Esimest korda on Türi linna mainitud ajaloolistes ürikutes 1347. aastal Turgeli nime all. XIX sajandi lõpul oli Türi kihelkonna keskus kiriku, kirikukõrtsi, apteegi, doktoraadi, surnuaia ja koolimajaga. Asula kasvas sajandivahetusel, kui Laupa mõisnik von Taube rajas1899.-1900. a Pärnu jõe äärde puupapivabriku ning ehitati Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee, mis 1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a

Ajalugu

pptx

Ühistransport

Ühistransport 10.R Sisukord Buss Tramm Rong Laevandus Lennundus Buss Buss 1918-1938 22. mai 1922 - Eesti bussiajaloo algus Linna- ja kaugliinibusse saadetakse teele Vene turult. Väikeses kontoris töötas liikluskorraldaja, kes müüs ka pileteid. 1922. aasta maikuu lõpus alustab Tallinnas piki Tartu maanteed tegevust esimene bussiliin. Käigus oli viis Saksamaalt ostetud Daimleri bussi, piletihind 15 marka. Buss 1939-1958 1938. aasta mais omandas linn SooJakobsoni liini (4,3 km). 1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss

Ühiskond

pdf

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

Kuni iseseisvate riikide loomiseni polnud aga võõrvõimude poolt etnilist asustatust halduspiiride ajamisel kunagi peamiseks faktoriks peetud. Seetõttu oli loomulik, et piirialadel kulgesid üpriski laiad segaasustusega alad. Noorte riikide üheks esimeseks katsumuseks omavahelistes suhetes saigi ühise keele leidmine omavahelise piiri määramisel säärastes piirkondades. Päris ilma välise abita sellist ühist keelt ei leitudki. Peamiseks tüliküsimuseks Eesti ja Läti vahelise piiri kulgemisel sai Valga linna kuuluvus, mille suhtes erinevad ühised piirikomisjonid mitte kuidagi kokkuleppele ei saanud. Esmane piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele

Ajalugu

docx

Sadamate areng Eestis

............................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Eesti on läbi aegade olnud mereriik ja tihedalt seotud meresõidu ning kaubandusega. Tallinn kui soodne sadamakoht oli tundud juba 10.sajandil. Esimesi tunnistusi meresõitjast on pärit kogunisti 7.sajandist e.Kr. Tallinna linna areng on otseselt sõltunud sadama arengust ja vastupidi. Referaadis käsitletakse Eesti sadamate arengut läbi aegade, kuidas soodne geograafiline asend ja maailma merekaubanduse areng mõjutasid sadamate infrastruktuuri arengu kiirust. Tuuakse välja Balti raudtee tekkimisega tingitud Tallinna sadama areng ja Tallinna sadama taastamine ning ülesehitamine sõjajärgsetest kahjustustest. 3 1.Parvlaevasadamad Parvlaevasadamaid on Eestis kolmteist: Kuivastu, Virtsu, Heltermaa, Rohuküla, Sviby, Sõru,

Ajalugu

doc

Eesti ühiskonnageograafia

EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti

Keskkond

doc

Ajaloo kiirkursus

...................................................................7 Kirik, kool ja ühiskond................................................................................................................ 7 SUURBRITANNIA.........................................................................................................................8 Poliitiline süsteem........................................................................................................................8 VENEMAA JA EESTI.................................................................................................................... 9 Majandus......................................................................................................................................9 Venemaa välispoliitiline olustik.................................................................................................. 9 Tsarismi rahvuspoliitika..........................................................................

Ajalugu

odt

Esiajalugu

Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed.

Ajalugu

docx

Eesti 19.sajandil

 Puidu- ja paberitööstus: Tallinna tikutööstus, Viljandi tikutööstus, Räpina paberi-ja tselluloositööstus, Pärnu paberi- ja tselluloositööstus, Tallinna paberi- ja tselluloositööstus, Narva puidutööstus.  Masina- ja metallitööstus: Raudteetehased Tallinnas.  Ehitusmaterjalidetööstus: Kunda ja Aseri tsemenditehased, tellise- ja tsemenditehased üle kogu Eesti. 19.sajandil oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20.sajandi algul aga Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). Tänu tööstuse kiirele arengule, ühiskonna sotsiaalsele kihistumisele ja kaubalis-rahaliste suhete arengule toimus Eestis linnastumine. Kui Eesti linnades elas sajandi keskel kokku vaid 62 000 inimest, siis sajandi lõpul elas seal umbes 181 000 inimest. 20.sajandi alguseks oli Eestis 12 linna (suurimad Tallinn, Tartu, Pärnu, Valga)

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 11 lk