VANA- ANTSAL KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Elmo Jaaniste PALKMAJADE SOOJUSTAMINE Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2011 Sisukord Soojustamise võti........................................................................................................................3 Kivivill....................................................................................................................................3 Kas vooder seina sise- või välisküljele?.................................................................................3 Paigaldustehnoloogia..............................................................................................................4 Soojustamine Puistevillaga.........................................................................................................4 Puistevilla eeli...
AS Palkmajad 10.detsember 2009 Pretensioon 01.mai.2009 aastal sõlmiti www.palkmajad.ee inernetipoe vahendusel meie, OÜ Naudi Puhkust, kui ostja ja AS Palkmajad kui müüja vahel müügileping nr BR8832002, mille kohaselt AS Palkmajad müüs OÜ Naudi Puhkust´le 4 grillmaja ja 4 tünnisauna. Tasu maksmine oli ette nähtud ettemaksuna 50% ja kauba kättesaamisest alates 2 nädala jooksul ülejäänud 50 %. Müügileping sisaldas ka veotingimusi müüja trantspordiga, müüja kulul. Grillmajade paigaldamise kulud, ehk kokkupanek oli lepinug kohaselt müüja kohustus. Kaupade üleandmise kohaks oli ostja tegevuskoht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla, mis oli eelnevalt müügilepingus kindlaks määratud
· Langetatud metsa veetakse välja spetsiaalsete metsaveotraktorite ja veoautodega ning müüakse maha kas töötlemata palkidena või saadetakse puidutööstusettevõtetesse töötlemiseks. · Puitu töödeldakse mehaaniliselt ja keemiliselt · Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhuksed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale · Vineeri kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamiseks · Palkmajad · Mööblitööstust loetakse vahel puidutööstusest eraldi seisvaks tööstusharuks · Mööblit valmistatakse enamasti puitlaastplaatidest, mis on saepurust kokku pressitud · Kenama välimuse saavutamiseks kaetakse mööblidetailid spooniga-õhukese ehisvineeriga mis imiteeriv väärtuslikke puiduliike · Väga väärtusliku mööbel on männist tehtud · Vähem väärtuslik on haab, valmistatakse tuletikke
ärakasutus. Metsatööstusklaster (ehk tööstus) Metsamajandamise, puidu töötlemise /metsatööstus/ ja äriteenuste tasakaalustatud kooslus. Tekkis: Piirkondades, kus liigraie viis kriisini ja kus oli olemas piisavalt raha: · Lääne-Euroopa · Põhja-Euroopa Hiljem: · Põhja-Ameerika · Jaapan · Venemaa Metsatööstus tegeleb: (kasvavas järjekorras toodangu väärtus) · Raie ja väljavedu · Saetööstus · Puidutooted · (aknad, uksed, palkmajad) · Mööblitööstus · Paberi- ja tselluloositööstus Metsandus tegeleb · Metsa istutamine, külvamine · Metsa uurimine ja kaitse · Metsa hooldusraie, kahjurite tõrje Äriteenused · Teadusuuringud · Pangalaenud · Turundus, reklaam · Konsultatsioonid Arenenud riikide metsandus · Raie ja juurdekasv tasakaalus · Puidu täielik kasutus · Puidutoodete, paberi eksport (tulusam)
Vastuseid oli erinevaid. Inimesed arvavad,et puitmajad on soojemad kui kivimajad ning ka kodusemad, tundub hubasem. Kivimajadele on lihtsam soojustust paigaldada ja on vastupidavamad. Puitmajad on üsna tuleohtlikud võrreldes kivimajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Puitmajad on kenamad kui kivimajad. Kivimaja suudab tuult paremini tõkestada ning õige soojustuse ja niiskusetõkkega on maja vägagi soe. Kivimaja on rohkem säilivam ning hoiab paremini soojust. Palkmajad on soojemad ja ilusad. Palkmaja välimus on ilus, puit hoiab sooja. Puitmaja on hingav ja tervislik. Samuti arvatakse, et korraliku puitmaja saab valmis teha odavamalt kui kivimaja. Järeldus: Vastanutest oli rohkem naisi kui mehi. Enamik vastanutest olid noored inimesed, vanuses 15-20. 92% vastanutest eelistab elada maal ning sama palju eelistab elada ka eramajas. Enamik inimesi eelistab elada puitmajas, kuid palju ka kivimajas. See oleneb maitsest ning põhimõtetest, mis on
Metsandus ja metsatööstus Metsandus tegeleb metsade istutamisega, noorte taimede kasvatamisega, metsa hooldamisega jne Metsatööstus tegeleb metsa ülestöötamise ja ümbertöötlemisega Metsatööstuse etapid: o Puidu varumine o Saetööstus-laua materiali töötlemisega seatööstus on headel ristmikel o Puitesemete valmistamine-palkmajad o Mööblitööstus o Tselluloosi- ja paberitööstus-rajatakse alati veekogude lähedusse, sest tootmisprotsess vajab vett. Tugevalt keskkonda saastav Töötlev töötstus 1) Vanad harud: kütteseadmed, soojusmehaanika, vedurid, vagunid, laevad, mäe-ja merallurgiatööstuse seadmed, raskerelvad, tekstiilitööstus, toiduainetööstus. 2) Fosforiidi, kaali-ja kivisoola kaevandamine, anorgaaniline keemia (mineraalväetised, happed, alused).
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) me...
paberit ja pappi § Tselluloosi valmistamine on ohtlik ümbritsevale looduskeskkonnale, sest tekib hulgaliselt reovett § Tehased peavad olema varustatud kõrgetasemeliste puhastusseadmetega et ei mürgitataks vee-elustikku § Tselloloosivabrik asub Kehras § Puidutööstust nim metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuseks § Puit ja selle töötlemissaadused (mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm) on Eesti ühed tähtsamad eksportkaubad. KASUTATUD KIRJANDUS § http://et.wikipedia.org/wiki/Metsandus § http://kutseharidus.ee/keskharidusega/aiandus-ja-m § http://www.annaabi.ee/download.php?i=33988 § http://et.wikipedia.org/wiki/Puidut%C3%B6%C3%B6 § http://www.annaabi.ee/Metsamajandus-m10765.htm
majandamine, metsaraie, puidutöötlemine, mööbli-, tselluloosi- ja paberitöötlus) on ikka eesti olulisemate majandusharude hulgas. Metsanduse poolest oleme me Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsis ja Sloveeniast. Eesti metsade pindala on ligi 2,3 miljonit ha ning nendest 70% on majandatavaid metsi ja 30% kaitsealuseid metsi. Puidust valmistatud esemed vms läheb enamjaolt ekspordiks. Eksportkaubad on siis mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm. · Kalandus Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat ,särge. Eesti kalapüük ka jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük,sisevete kalapüük ja kaugpüük.Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel.Lisaks rannikumerele tuleb Eestis kalapüüki
Palkmajad Kursusetöö Helmet Nugis Juhendaja: Juhan Liiv Tartu 2014 Suitsusaun Mustlas Tegemist on Viljandimaal asuva umbes 1950. aastatest pärit suitsusaunaga. Kahjuks kinnistusjoonistele pole hoonet märgitud ning selle ehitamisest pole kuskil märkmeid, selletõttu arvan, et hoone võiks kuuluda nendesse aastatesse. Hoone on väsinud ja oma viimaseid hingetõmbeid ahmiv endine suitsusaun, mis ootab lammutamist. Esteetiline ja arhitektuurne väärtus saunal puudub kuna maja pole õigesti hooldatud ning vajadusel parandatud. Ristkülikulise põhiplaaniga suitsusaun jaotub vaheseintega kolmeks ruumiks. Maja mõõtmed on 560 cm x 372 cm ja saun on liigentatud kolmeks ruumiosaks. Majaomanik ei plaani suitsusauna taastada ning kavandab uue palksauna ehitamist. Restaureerimiset perspektiivikaks ei pea omanik seetõttu, sest temal puudub pikaajalisem seos saunaga. Talu sai soetat...
Männitõrv Saadakse vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Sobib paatide,paadisildade, sadamakaide, puitmajade, laast-, kimm-, laudkatustele ja hoonete seintele, köite, hööveldamata puitpindade tõrvamiseks ja tõrvaõlide, tõrvavärvi valmistamiseks. Ei kuiva, vaid imendub puitu Hele ja tume tõrvaõli Sisaldab linaõli, tõrva ja männitärpentini ning looduslikku vaiku. Kasutuskohad- Puitkatused, paadid ja sadamakaid, palkmajad, termiliselt töödeldud ja vaakumimmutatud puit Värvus hele/tumepruun Kuivamisaeg, õhukeselt pintseldatuna, 1-7 ööpäeva sõltuvalt alusmaterjalist ja ilmastikuoludest. Annab puidule kauni läbipaistva ja vett tõrjuva pinna. Õlivaha On linaõli baasil ning sisaldab karnauba vaha. Kasutatakse - puitpõrandad, trepid, mööbel, siseuksed Kantakse mitu kihti Töödeldud pind ei pragune, kestenda ega kooru. Sellega sobib
Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstkalmed 3. Asva asula 4. Ühiskondliku hierarhia kujunemine 5. Regielamud RAUAAEG 5. saj e.Kr-13.saj Varane 1. Merevaik 2. Karjade suurenemine Rooma rauaaeg 1
Puitu on ka kasutatud kunsti tegemisel Uuri, millised on puidu kui materjali omadused. Taastuv ressurss,seda on paljudes toonides ning valida saab pehmemate ja kõvemate liikide vahel. Puitu saab lõigata, vormida ja painutada.Puit on vastupidav, tugev ja paindlik ning alati kauni välimusega. Too näiteid puidu erinevatest kasutusvõimalustest. puit sobib nii tõeliselt uhkete kui ka lihtsate ja tagasihoidlike hoonete ehitamiseks ( palkmajad, aidad, vanad saunad ja puitelamud). Puiduliikidel on erinevad omadused: konstruktsioonide jaoks eelistatakse üldjuhul tugevat lehtpuitu ning siseseintel ja põrandatel kasutatakse heade isoleerivate omaduste ja kauni välimusega puitu. Termotöötlus aitab neid hinnatud omadusi veelgi parandada, tagades puidu parema vastupidavuse, mädanikukindluse ja mõõtmete püsivuse. Tänapäeval on paljude arhitektuuribüroode jaoks puidu üks olulisemaid omadusi ka selle keskkonnasäästlikkus.
10. Mis on kõige väärtuslikum mets? okasmets kõlblik alles 70 aasta vanune mets. 11. Kui kaua peab mets olema kasvanud enne langetamist? 60-80 aastat 12. Kuidas töödeldakse puitu? Puitu töödeldakse mehaaniliselt (palkidest saematerjal; prusse, laudu) ja keemiliselt (tselluloos) 13. Kui suur on mööblitööstuse tähtsus Eesti majanduses? Eesti majanduses enamik mööblist eksporditakse (üle 70%), välismaal on hinnatud ka Eesti palkmajad. Meie tööstuse kogutoodangust viiendik kulub puidutööstusse (ehk metsa-, puidu, tselluloosi- ja paberitööstusele) 14. Miks on põllumajanduse tähtsus vähenenud? Kuna peale taasiseseisvumist polnud vaja nii palju enam toota, (arvestada tuleb ka looduslike tingimustega) 15. Kumb on tähtsam ja miks, kas loomakasvatus või viljakasvatus? Kuna meil kasvavad hästi söödataimed, on loomaksavatuse tähtsus suurem.
• Suurimad asulad on: Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%A4rnumaa2 Looduskaitse • Nigula looduskaitseala • Manija looduskaitseala • Rannametsa looduskatiseala • Soometsa looduskaitseala • Lindi looduskaitseala http://epl.delfi.ee/news/online/manijaebaseaduslikudpalkmajad onlopukslikvideeritud?id=61776032 Kabli linnujaam • Kabli linnujaam on töötanud juba üle 35 aasta • Selle aja jooksul on rõngastatud üle poole miljoni rändlinnu ja laekunud tuhandeid taasleiuteateid • Kõige enam on Kablis märgatud Euroopa pisemaid linde pöialpoisse • Kabli linnutornist on ühe ööpäeva jooksul käinud läbi 133 liiki linde, mis on Põhja-Euroopa päevarekord http://www.naturephotocz.com/poialpoisspicture_et20454
Kuid Eesti põllumajanduse lagunemises on süüdi mitmed faktorid. Kas või see, et noorem põlvkond ei oska ega ei ole huvitatud põllumajandusega tegelemisega. Tuntumad mööblivabrikud Eestis on Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. Üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Seega mööbliekspordi poole pealt teenib Eesti palju tulu, kuid samas importitakse selle võrra jällegi rohkem. Eksportkaupadeks on mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos ja muud. Seega on mets Eesti suurim vara, kuid ei tohiks seda kuritarvitada suurendades puude liigset raiet. Eesti üheks suurimaks maavaraks on ka põlevkivi. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri hind suureneb on see, et tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendabki elektri hinda.
Pennsarikatega katus Puitkatused Traditsioonilised katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 3 Info traditsiooniliste katuste kohta: Pennsarikatega katus Masso, T. 1991. Palkmajad: konstruktsioon ja ehitamine. Tallinn. Eesti Rahva muuseumi koduleht: http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Traditsioonilised-katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 2 19. veebr 2013. a Hoone osad 4 Laele toetuva toolvärgiga katus (madal kalle) Sõrestikkatus 19. veebr 2013. a Hoone osad 5 19. veebr 2013
ja selle töötlemine.Palkmaja on tugev ja püsiv, mis sõltub korralikest ja tugevatest nurgaühendustest, soojapidavuse, tuulepidavuse sõltub palkide vahelisest tihendamisest. Palkmaja ehitamisel tuleb pöörata ka suurt tähelepanu sellele, et maja kuivab ja vajub aja jooksul väiksemaks, eriti tuleb seda arvestada avade ehitamisel (uksed, aknad). Palkmaja on loodussõbralik ja ei tekita loodusele kahju, sest puit on isetaastuv materjal. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Tiit Masso "Palkmajad" 1991 2.http://www.pikk.ee/maamajandus/alternatiivtegevused/puitmajadeehitamine/sissejuhatus 3.http://www.hobbiton.ee/palkmaja_eeliseid.html 4.http://www.landhaus.ee/palkmaja/ 5.http://www.palktareloghouses.com/?id=10194 6.http://www.loodusmaja.ee/et/tehnoloogia 7.http://www.puuinfo.ee/index.php?id=40
Peale selle on kindlasti vajalik ka ettevõtja ambitsioonikus ning kindel eesmärk, mida tahetakse saavutada. Ekspordil on mitmeid eesmärke: · ühenduse kauba lõplikuks väljaviimiseks ühenduse tolliterritooriumilt, · ühenduse kauba ajutiseks väljaviimiseks, kavatsusega kaup 3 aasta jooksul reimportida. Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad. IMPORT Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki. Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid. Kui transporditeenuse import sõltub üpriski palju konkurentsist ning majanduse
Palkmajaehitaja Palkmaja ehitamine on üks vanimaid ehitusviise. Õigesti ehitatud puitmaja võib säilida sajandeid. Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Töö nõuab füüsilist pingutust ja head käsitööoskust. Töö nõuab juhiste täpset järgimist ja ohutusnõuete järgimist Tööiseloom Eestis toodetavaid palkmaju on väga erinevaid – ruumelementmajad, elementmajad, palkmajad nii kantpalgist kui ka ümarpalgist ning aiamajad. Osa neist majadest toodetakse käsitööna, osa aga masinatega. Palkmajaehitaja põhiline töö on tööstuslikult valmistatud detailidest ja/või moodulitest palkseinte püstitamine vastavalt etteantud juhistele. Sõltuvalt sellest, kui kogenud spetsialistiga on tegemist, varieeruvad ka tööülesanded. Vähesemate kogemuste puhul töötab palkmajaehitaja iseseisvalt mõnes kitsamas töölõigus (nt ladustab ehitusmaterjali) või töötab
html 2 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 3 Aktiva, Ekspordiplaani koostamise juhend, URL http://www.aktiva.ee/13465/Ekspordiplaani_koostamise_juhend.html? Session=25d1d15d6e005764c20c08c0a2bce4d2 4 Maksu- ja Tolliamet, Eksport (va CAP kaup), URL http://www.emta.ee/index.php?id=21287 Eesti Vabariigi peamisteks ekspordiartikliteks on elektrimasinad ja seadmed, mineraalne kütus (nt. põlevkivi), puit- ja puittooted (nt. paber, mööbel palkmajad), maismaatranspordivahendid, masinad ja mehaanilised seadmed, mööbel ja padjad, mustmetallid, plastid ja plastooted, joogid ja alkohol, rõivad. 1.2 Import Vastupidiselt ekspordile, on import kaupade sissetoomine oma riiki. Teenuste osakaal Eesti impordis on pisut üle viiendiku ning põhiliselt imporditakse erinevaid transpordi-, reisi- ja äriteenuseid. Kui transporditeenuse import sõltub üpriski palju
täppisseadmeteni. Märgatav osa Eestist eksporditavatest kaupadest on siin tehtud alltööna, mis esialgu oli üpris lihtne, kuid on nüüd muutunud mitmekesisemaks ning järjest suurema osa ekspordist võtavad kõrgtehnoloogilised tooted. Eelkõige mitmesuguse alltöövõttude tõttu ongi Eesti ekspordis kõige tähtsamad masinad ja seadmed, sealjuures elektroonikatooted, nendele järgnevad juba kodumaisel toormel põhinev puit ning mitmesugused puidust valmistatud kaubad (sh paber, mööbel, palkmajad). Lisaks ekspordib Eesti metallitooteid, keemiakaupu ja erinevaid kergetööstustooteid (rõivaid, jalatseid). Pisut vähema tähtsusega on toidukaubad ja ehitusmaterjalid. Viimasel ajal on kasvanud ka elektrienergia ja mineraaltoodete eksport, kuid viimane käib käsikäes impordi kasvuga, sest valdavalt on tegemist Venemaalt sissetoodud kütuste töötlemisel saadud toodete väljaveoga. Joonis Eesti eksport kaubagruppide lõikes (%) Allikas: Statistikaamet 2012
Filee PKC Eesti Haapsalu, juhtmed, 400 256 341 kaablid autodele Fortum Elekter AS 49 145 150 173 186 Elektrivõrgud Haapsalu 185 73 87 142 169 Uksetehas Tene Kaubandus 60 42 Haapsalu, palkmajad PVMP-EX OÜ 302 81 139 200 347 Õmblus, end. Nurme vabrik Polar Textil 146 116 254 Haapsalu, õmblus Örnplast Eesti AS 36 17 38 63 Taebla EST-Trans 67 56 106 Külmikautoveod
Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned)
Põlluharimine ei ole siiski täiesti uus nähtus: on teateid, et kõige lõunapoolsemad sölkupid tegelesid põllundusega juba 16.-17. sajandil (Nagy 2002: 228). Tänapäeval elavad pea kõik sölkupid paiksetena asulates, kus nad moodustavad väga väikese protsendi kogu elanikkonnast. Enne kollektiviseerimist olid igal perel suve- ja talvelaagrid, vastavalt sesoonsete jahialade ja karjamaade asupaikadele. Varemalt elasid sölkupid talvel muldonnides, mida asendavad nüüd vene stiilis palkmajad ja põhja pool ka põhjapõdranahksete katetega püstkojad. Suvel elasid põhjasölkupid kasetohuga kaetud püstkodades ja lõunapoolsed ajutistes varjualustes. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandil jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine keelatud. Need koosnesid omakorda klannidest, millel olid ühised elualad, jahimaad ja mis kandsid mõne looma, kala või linnu nime (karu, luik, haug jne). 20
annaabi.ee 
