VANA- ANTSAL KUTSEKESKKOOL KIVI- JA BETOONKONSTRUKTSIOONIDE EHITUS Elmo Jaaniste PALKMAJADE SOOJUSTAMINE Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana- Antsla 2011 Sisukord Soojustamise võti........................................................................................................................3 Kivivill....................................................................................................................................3 Kas vooder seina sise- või välisküljele?.................................................................................3 Paigaldustehnoloogia..............................................................................................................4 Soojustamine Puistevillaga.........................................................................................................4 Puistevilla eeli...
AS Palkmajad 10.detsember 2009 Pretensioon 01.mai.2009 aastal sõlmiti www.palkmajad.ee inernetipoe vahendusel meie, OÜ Naudi Puhkust, kui ostja ja AS Palkmajad kui müüja vahel müügileping nr BR8832002, mille kohaselt AS Palkmajad müüs OÜ Naudi Puhkust´le 4 grillmaja ja 4 tünnisauna. Tasu maksmine oli ette nähtud ettemaksuna 50% ja kauba kättesaamisest alates 2 nädala jooksul ülejäänud 50 %. Müügileping sisaldas ka veotingimusi müüja trantspordiga, müüja kulul. Grillmajade paigaldamise kulud, ehk kokkupanek oli lepinug kohaselt müüja kohustus. Kaupade üleandmise kohaks oli ostja tegevuskoht Hiiumaa Kõrgessaare vald Palli küla, mis oli eelnevalt müügilepingus kindlaks määratud
· Vähem väärtuslik puit läheb kütteks kas küttepuude või hakkpuiduna. · Langetatud metsa veetakse välja spetsiaalsete metsaveotraktorite ja veoautodega ning müüakse maha kas töötlemata palkidena või saadetakse puidutööstusettevõtetesse töötlemiseks. · Puitu töödeldakse mehaaniliselt ja keemiliselt · Vineeri tootmiseks kooritakse pakkudelt õhuksed puidukihid ja need liimitakse risti üksteise peale · Vineeri kasutatakse ehitusmaterjalide valmistamiseks · Palkmajad · Mööblitööstust loetakse vahel puidutööstusest eraldi seisvaks tööstusharuks · Mööblit valmistatakse enamasti puitlaastplaatidest, mis on saepurust kokku pressitud · Kenama välimuse saavutamiseks kaetakse mööblidetailid spooniga-õhukese ehisvineeriga mis imiteeriv väärtuslikke puiduliike · Väga väärtusliku mööbel on männist tehtud · Vähem väärtuslik on haab, valmistatakse tuletikke
Metsandus Metsade majandamise põhinõue on see, et aastane raiemaht ei tohi ületada aastast juurdekasvu. Metsade tähtsus, kasutus Puiduvaru tööstusele ja kütteks Seened, marjad, ulukid Elupaik loomadele ja taimedele Hapniku tootja, õhu puhastaja Puhkekeskkond LK ja teadustöö Niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistuseks Metsavarude mõõtmine ja hindamine · Metsade pindala km2, ha · Metsasus % Maailmas 27% katud metsaga · Puiduvaru m3, tm · Aastane juurdekasv tm/ha kohta aastas · Liigiline koosseis Liik, kasutusala tüüp · Agraarajastu Algas metsade massiline hävitamine kütteks, põllumaaks, ehituseks, metallisulatuseks · Tööstusajastu Suur kasutus tingis vajaduse kaitseks ja hakati metsa istutama. Kujunes iseseisvaks majandusharuks. · Infoajastu Kujunes välja m...
Vastuseid oli erinevaid. Inimesed arvavad,et puitmajad on soojemad kui kivimajad ning ka kodusemad, tundub hubasem. Kivimajadele on lihtsam soojustust paigaldada ja on vastupidavamad. Puitmajad on üsna tuleohtlikud võrreldes kivimajaga. Mõlemal on omad plussid ja miinused. Puitmajad on kenamad kui kivimajad. Kivimaja suudab tuult paremini tõkestada ning õige soojustuse ja niiskusetõkkega on maja vägagi soe. Kivimaja on rohkem säilivam ning hoiab paremini soojust. Palkmajad on soojemad ja ilusad. Palkmaja välimus on ilus, puit hoiab sooja. Puitmaja on hingav ja tervislik. Samuti arvatakse, et korraliku puitmaja saab valmis teha odavamalt kui kivimaja. Järeldus: Vastanutest oli rohkem naisi kui mehi. Enamik vastanutest olid noored inimesed, vanuses 15-20. 92% vastanutest eelistab elada maal ning sama palju eelistab elada ka eramajas. Enamik inimesi eelistab elada puitmajas, kuid palju ka kivimajas. See oleneb maitsest ning põhimõtetest, mis on
Metsandus ja metsatööstus Metsandus tegeleb metsade istutamisega, noorte taimede kasvatamisega, metsa hooldamisega jne Metsatööstus tegeleb metsa ülestöötamise ja ümbertöötlemisega Metsatööstuse etapid: o Puidu varumine o Saetööstus-laua materiali töötlemisega seatööstus on headel ristmikel o Puitesemete valmistamine-palkmajad o Mööblitööstus o Tselluloosi- ja paberitööstus-rajatakse alati veekogude lähedusse, sest tootmisprotsess vajab vett. Tugevalt keskkonda saastav Töötlev töötstus 1) Vanad harud: kütteseadmed, soojusmehaanika, vedurid, vagunid, laevad, mäe-ja merallurgiatööstuse seadmed, raskerelvad, tekstiilitööstus, toiduainetööstus. 2) Fosforiidi, kaali-ja kivisoola kaevandamine, anorgaaniline keemia (mineraalväetised, happed, alused). 3) Vanad harud on toorainemahukad, töömahukad, ei vaja kvalifitseeritud tööjõudu. 4) Tootmine toimub ühes ettevõt...
Metsandus ja puidutööstus Eesti asub parasvöötme metsavööndis. Eesti on kaetud metsaga 48 %. Metsandus tegeleb metsade majandamise ja kasutamisega. Metsade majandamine: 1) väetamine 2) kuivendamine 3) metsaistutamine 4) võsa ja harvendusraie Suuremad metsad asuvad Soomes, Rootsis, Saksamaal jne. Levinumad metsatüübid on männikud, kaasikud ja kuusikud. Metsarikkamad maakonnad Eestis: Hiiumaa, Pärnumaa, Ida-Virumaa. Metsavaesemad maakonnad Eestis: Läänemaa, Tartumaa. Väärtuslikumad metsad on okasmetsad. Miks ei tohi juhuslikult metsa raiuda? Muidu ei ole raie ja juurdekasv tasakaalus ning sellepärast, et mets jõuaks perioodiliselt taastuda. Röövraie kontrollimatu metsaraie. Raie kogumaht 11-13 miljonit tihumeetrit aastas Mis on metsatööstus? Tööstusharu, mis tefeleb puidu varumise ja esmase töötlemisega. Mis on metsa tähtsus? 1) mets on kodus paljudele loomadele 2) mets on tähtsaim hapniku tootja Maal 3) me...
paberit ja pappi § Tselluloosi valmistamine on ohtlik ümbritsevale looduskeskkonnale, sest tekib hulgaliselt reovett § Tehased peavad olema varustatud kõrgetasemeliste puhastusseadmetega et ei mürgitataks vee-elustikku § Tselloloosivabrik asub Kehras § Puidutööstust nim metsa-, puidu-, tselluloosi- ja paberitööstuseks § Puit ja selle töötlemissaadused (mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm) on Eesti ühed tähtsamad eksportkaubad. KASUTATUD KIRJANDUS § http://et.wikipedia.org/wiki/Metsandus § http://kutseharidus.ee/keskharidusega/aiandus-ja-m § http://www.annaabi.ee/download.php?i=33988 § http://et.wikipedia.org/wiki/Puidut%C3%B6%C3%B6 § http://www.annaabi.ee/Metsamajandus-m10765.htm
majandamine, metsaraie, puidutöötlemine, mööbli-, tselluloosi- ja paberitöötlus) on ikka eesti olulisemate majandusharude hulgas. Metsanduse poolest oleme me Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsis ja Sloveeniast. Eesti metsade pindala on ligi 2,3 miljonit ha ning nendest 70% on majandatavaid metsi ja 30% kaitsealuseid metsi. Puidust valmistatud esemed vms läheb enamjaolt ekspordiks. Eksportkaubad on siis mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos jm. · Kalandus Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat ,särge. Eesti kalapüük ka jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük,sisevete kalapüük ja kaugpüük.Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel.Lisaks rannikumerele tuleb Eestis kalapüüki
Palkmajad Kursusetöö Helmet Nugis Juhendaja: Juhan Liiv Tartu 2014 Suitsusaun Mustlas Tegemist on Viljandimaal asuva umbes 1950. aastatest pärit suitsusaunaga. Kahjuks kinnistusjoonistele pole hoonet märgitud ning selle ehitamisest pole kuskil märkmeid, selletõttu arvan, et hoone võiks kuuluda nendesse aastatesse. Hoone on väsinud ja oma viimaseid hingetõmbeid ahmiv endine suitsusaun, mis ootab lammutamist. Esteetiline ja arhitektuurne väärtus saunal puudub kuna maja pole õigesti hooldatud ning vajadusel parandatud. Ristkülikulise põhiplaaniga suitsusaun jaotub vaheseintega kolmeks ruumiks. Maja mõõtmed on 560 cm x 372 cm ja saun on liigentatud kolmeks ruumiosaks. Majaomanik ei plaani suitsusauna taastada ning kavandab uue palksauna ehitamist. Restaureerimiset perspektiivikaks ei pea omanik seetõttu, sest temal puudub pikaajalisem seos saunaga. Talu sai soetat...
Männitõrv Saadakse vaigurikastest männikändudest ja tüvede alumistest osadest. Sobib paatide,paadisildade, sadamakaide, puitmajade, laast-, kimm-, laudkatustele ja hoonete seintele, köite, hööveldamata puitpindade tõrvamiseks ja tõrvaõlide, tõrvavärvi valmistamiseks. Ei kuiva, vaid imendub puitu Hele ja tume tõrvaõli Sisaldab linaõli, tõrva ja männitärpentini ning looduslikku vaiku. Kasutuskohad- Puitkatused, paadid ja sadamakaid, palkmajad, termiliselt töödeldud ja vaakumimmutatud puit Värvus hele/tumepruun Kuivamisaeg, õhukeselt pintseldatuna, 1-7 ööpäeva sõltuvalt alusmaterjalist ja ilmastikuoludest. Annab puidule kauni läbipaistva ja vett tõrjuva pinna. Õlivaha On linaõli baasil ning sisaldab karnauba vaha. Kasutatakse - puitpõrandad, trepid, mööbel, siseuksed Kantakse mitu kihti Töödeldud pind ei pragune, kestenda ega kooru. Sellega sobib
Puitu on ka kasutatud kunsti tegemisel Uuri, millised on puidu kui materjali omadused. Taastuv ressurss,seda on paljudes toonides ning valida saab pehmemate ja kõvemate liikide vahel. Puitu saab lõigata, vormida ja painutada.Puit on vastupidav, tugev ja paindlik ning alati kauni välimusega. Too näiteid puidu erinevatest kasutusvõimalustest. puit sobib nii tõeliselt uhkete kui ka lihtsate ja tagasihoidlike hoonete ehitamiseks ( palkmajad, aidad, vanad saunad ja puitelamud). Puiduliikidel on erinevad omadused: konstruktsioonide jaoks eelistatakse üldjuhul tugevat lehtpuitu ning siseseintel ja põrandatel kasutatakse heade isoleerivate omaduste ja kauni välimusega puitu. Termotöötlus aitab neid hinnatud omadusi veelgi parandada, tagades puidu parema vastupidavuse, mädanikukindluse ja mõõtmete püsivuse. Tänapäeval on paljude arhitektuuribüroode jaoks puidu üks olulisemaid omadusi ka selle keskkonnasäästlikkus.
Eesti esiaeg 1. Defineeri mõiste: Muistis- nt tööriistad, savikillud, keel, sõnad Arheoloogiline kultuur- erinevates piirkondades esinev kultuuriline ühtsus/sarnasus, mis avaldub muististes Malev- maakonna sõjaline üksus Animism- loodususund 2. Nimeta ajastud ja iseloomusta neid ajastuid KIVIAEG 9.-2. at Paleoliitikum 1. Jääaeg Mesoliitikum 1. Pulli asula 2. Kunda kultuur 3. Arheoloogiline kultuur Neoliitikum 1. Kammkeraamikakultuur 2. Venekirveskultuur 3. Majade kujunemine (üheruumilised palkmajad) 4. Nöörkeraamika PRONKSIAEG 2- at-5.saj e.Kr 1. Adra kasutuselevõtt 2. Kivikirstk...
10. Mis on kõige väärtuslikum mets? okasmets kõlblik alles 70 aasta vanune mets. 11. Kui kaua peab mets olema kasvanud enne langetamist? 60-80 aastat 12. Kuidas töödeldakse puitu? Puitu töödeldakse mehaaniliselt (palkidest saematerjal; prusse, laudu) ja keemiliselt (tselluloos) 13. Kui suur on mööblitööstuse tähtsus Eesti majanduses? Eesti majanduses enamik mööblist eksporditakse (üle 70%), välismaal on hinnatud ka Eesti palkmajad. Meie tööstuse kogutoodangust viiendik kulub puidutööstusse (ehk metsa-, puidu, tselluloosi- ja paberitööstusele) 14. Miks on põllumajanduse tähtsus vähenenud? Kuna peale taasiseseisvumist polnud vaja nii palju enam toota, (arvestada tuleb ka looduslike tingimustega) 15. Kumb on tähtsam ja miks, kas loomakasvatus või viljakasvatus? Kuna meil kasvavad hästi söödataimed, on loomaksavatuse tähtsus suurem.
Liivi lahe rannikumadalik Urve Varik 10.A Asend • Asub Pärnu maakonnas. • On pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab Pärnut, Kihnut, Ruhnut ja Manilaiud. http://et.wikipedia.org/wiki/P %C3%A4rnumaa_vapp#mediaviewer/File http://files.ene.test.finestmedia.ee/EE_12/Liivi%20lahe :EtP%C3%A4rnu_maakondcoa.svg %20rannikumadalik_asendiskeemver2.png Maastikurajoon • Kuulub meresaarte ja rannikumadalike maastikurajooni. http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/eesti_maastikurajoonid.html Meresaarte ja rannikumadalike teke • On kujunenud Läänemere vee alt vabanenud ja kerkival Lääne- ning Põhja-Eesti alal. • Kujunemine algas jääajajärgsel ajal, kui maa vabanes mere alt. • Neile on omane liustiku- ja selle sulamisvee- ning meretekkeliste pinnavormide põimumine. http://entsyk...
Kuid Eesti põllumajanduse lagunemises on süüdi mitmed faktorid. Kas või see, et noorem põlvkond ei oska ega ei ole huvitatud põllumajandusega tegelemisega. Tuntumad mööblivabrikud Eestis on Standard Tallinnas, Viisnurk Pärnus, Wermo Võrus ja Tarmeko Tartus. Üle 60% Eestis toodetud mööblist eksporditakse. Seega mööbliekspordi poole pealt teenib Eesti palju tulu, kuid samas importitakse selle võrra jällegi rohkem. Eksportkaupadeks on mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad, tikud, tselluloos ja muud. Seega on mets Eesti suurim vara, kuid ei tohiks seda kuritarvitada suurendades puude liigset raiet. Eesti üheks suurimaks maavaraks on ka põlevkivi. Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri hind suureneb on see, et tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendabki elektri hinda.
Pennsarikatega katus Puitkatused Traditsioonilised katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 3 Info traditsiooniliste katuste kohta: Pennsarikatega katus Masso, T. 1991. Palkmajad: konstruktsioon ja ehitamine. Tallinn. Eesti Rahva muuseumi koduleht: http://www.erm.ee/et/Avasta/Rahvakultuur/Toovotted/Traditsioonilised-katused 19. veebr 2013. a Hoone osad 2 19. veebr 2013. a Hoone osad 4 Laele toetuva toolvärgiga katus (madal kalle) Sõrestikkatus 19. veebr 2013. a Hoone osad 5 19. veebr 2013
RÕHTPALKHOONE EHITUS Referaat Õppeaines: Hoone osad Arhitektuuri teaduskond Õpperühm: EA-21 Üliõpilane: Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2010 SISUKORD 1. Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 2. Palgid.....................................................................................................................................................4 3. Palkseina ehitamine...............................................................................................................................6 4. Raidseotised nurkades ja seinte ühendamine........................................................................................8 5. Avade ehitamine (moodustamine) palkseina........................................................................................1...
Eesti Mereakadeemia (kutseõppe osakond) Majanduse alused Anastassia Piminova 31 LJ Referaat Õpetaja: Tallinn 2013 MAJANDUSE MÕISTE Majanduslik mõtlemine on majanduslike probleemide asjalik ja loogiliselt järjekindel lahendamine, mille puhul tuginetakse tegelikust majanduselust saadud kogemustele, arvestatakse valitsevale ühiskonnaelule omaseid tavasid ja põhimõtteid ning kasutatakse olemasolevaid teoreetilisi teadmisi. Majandus on kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete püsivaks olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandus on ülimalt keerukas ja erineval viisil avalduv, mõjutades nii kultuuri, kunsti , poliitikat jt. Majandustegevus toimub: - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduse põhiküsimuste lahendamiseks kas...
Teetööline Teetöölised ehitavad, remondivad ja hooldavad teid. Tähtis on hea tervis ja suutlikkus viibida aasta ringi välistingimustes. Teetööliseks saab õppida teedeehituse erialal kutseõppeasutustes. Teetööline ehitab uusi ning hooldab ja remondib olemasolevaid teid. Tema tööks võib olla löökaukude parandamine, teede pindamine, liiklusmärkide, tähispostide ja piirete paigaldamine, teepeenarde niitmine, teeäärse võsa raiumine, kraavide-truupide puhastamine, äärekivide paigaldamine, asfaltkatte paigaldamisel abitööde tegemine, lumetõrje. Töökeskkond Teedeehitaja töö toimub üldjuhul välistingimustes, tehnoloogilisel vaheajal võib mehhanismide tööks ettevalmistamine toimuda siseruumides. Tulenevalt teetööde hooajalisest iseloomust ei pruugi tööga kindlustatus olla aastaringne, seevastu hooajal võivad tööpäevad kujuneda pikaks ja töö tempo pingeliseks. Sõltuval...
Tallinna Inglise Kolledz Geograafia Robert Paal 9a klass EESTI VÄLISMAJANDUSIDEMED - EESTI EKSPORT Referaat Juhendaja: Kersti Lepasaar Tallinn 2011 SISSEJUHATUS Autori hinnangul on Eesti välismajandussuhted ning kõik sellega seostuv hetkeseisuga väga aktuaalne teema, seda eriti ajal, mil räägitakse Eesti integratsioonist teiste Euroopa riikidega. Inimesed peaksid olema teadlikumad nimetatud suhetest ning nendega kaasnevatest protsessidest, sest kõigil meil on praegusel ajahetkel või tulevikus väga suur roll nimetatud protsessides. Teema piiratud mahu ja limiteeritud aja tõttu on käesolevas referaadis täpsema uurimise all üksnes riigid, kes Eesti Vabariigi välismajandussuhetes on kõrgelt hinnatud ning peamised koostööpartnerid. Väl...
Filee PKC Eesti Haapsalu, juhtmed, 400 256 341 kaablid autodele Fortum Elekter AS 49 145 150 173 186 Elektrivõrgud Haapsalu 185 73 87 142 169 Uksetehas Tene Kaubandus 60 42 Haapsalu, palkmajad PVMP-EX OÜ 302 81 139 200 347 Õmblus, end. Nurme vabrik Polar Textil 146 116 254 Haapsalu, õmblus Örnplast Eesti AS 36 17 38 63 Taebla EST-Trans 67 56 106 Külmikautoveod
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond ***** ****** EESTI JA SOOME MAJANDUSE VÕRDLEV ANALÜÜS ************ Õppejõud: ***** ******* Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval esitavad riikidele uusi väljakutseid nii globaliseerumine, uute tehnoloogiate väljatöötamine, intensiivne konkurents, tarbijate muutuv nõudlus kui ka majanduslikud ja poliitilised muudatused. Seetõttu on nii Eesti kui ka Soome läbi elanud väga mitmeid kriise ning ka tõusuaegu. Eesti on küll tänu Nõukogude Liidu võimu all olemisest põhjanaabritest, kellega talle meeldib end alati võrrelda, majandusliku arengu poolest mõnevõrra maha jäänud, kuid vaatamata sellele Eesti riigi majandus areneb jõudsamalt, kui kunagi varem. On tõsi, et Eesti on kõrge sissetulekuga turumajanduslik riik ning Eesti majan...
Hoone osad Loengukonspekt Koostanud Meeli Kams Tartu 2002 Hoone osad EPMÜ Konspekt on koostatud mitte-ehituseriala üliõpilastele õppeaine "Ehitusõpetus" omandamiseks. Konspektis on kasutatud ehitusmaterjale tootvate firmade toodete paigaldusjuhiseid, T. Masso ajakirjanduses ilmunud artikleid, T. Masso raamatuid: Väikemajad Tallinn, 1990, Palkmajad Tallinn, 1991, E.Talviste raamatut Hooned 1974, A. Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned)
Põlluharimine ei ole siiski täiesti uus nähtus: on teateid, et kõige lõunapoolsemad sölkupid tegelesid põllundusega juba 16.-17. sajandil (Nagy 2002: 228). Tänapäeval elavad pea kõik sölkupid paiksetena asulates, kus nad moodustavad väga väikese protsendi kogu elanikkonnast. Enne kollektiviseerimist olid igal perel suve- ja talvelaagrid, vastavalt sesoonsete jahialade ja karjamaade asupaikadele. Varemalt elasid sölkupid talvel muldonnides, mida asendavad nüüd vene stiilis palkmajad ja põhja pool ka põhjapõdranahksete katetega püstkojad. Suvel elasid põhjasölkupid kasetohuga kaetud püstkodades ja lõunapoolsed ajutistes varjualustes. SOTSIAALNE ORGANISATSIOON 19. sajandil jagunesid põhjasölkupid kahte harusse (öökulli ja seedermänni), mille sees oli abielude sõlmimine keelatud. Need koosnesid omakorda klannidest, millel olid ühised elualad, jahimaad ja mis kandsid mõne looma, kala või linnu nime (karu, luik, haug jne). 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
