muutus aset leida. Sellest lähtuvalt on vaja kaasata kõiki osapooli, kes vähegi vastava muutusega seotud on. Siinkohal on äärmiselt oluline, et neid mitte ainult ei informeerita, vaid kuulatakse ära ka nende vaated ning seisukohad.1 Kui lühidalt eelpool mainitut kokku võtta, siis muudatused võivad olla, kas oodatud või mitteoodatud, aga tänapäeval on nende vältimine võimatu. Muudatuste juhtimine peab 1 Taavi Jürgenson (2012). Töötajate kaasamine organisatsiooni muudatustesse Estiko Plastri näitel. Lk 3 5. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/28701/Jurgenson_Taavi.pdf? sequence=1 3 sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist, hoolikat rakendamist, seiret ja konsultatsiooni ning selle kõige juures inimeste kaasamist protsesside mõjutamisse. Muudatus peab olema realistlik, saavutatav ja mingil viisil mõõdetav. Muudatuse protsessis
3D lakiprinterist ja lõpetades nurgaaugustajate ja paela raamatu vahele panijatest. Mulle isiklikult tundusid huvitavad poognate kokkuköitja ja raamatu selja painutaja. Nagu antud külastusest raamatutrükikotta jäi meelde lapsepõlvest kuuldud õpetus: raamatut peab ilusti hoidma. Nüüd, nähes kui palju on tööd ühe väikse köidetud trükisega, väikeste tiraazide juures tasub seda õpetust nende tublide inimeste auks ikka meeles pidada. Kõige viimasena külastasime flekso trükikoda Estiko Plastar. Estiko teeb nö mõned tooted algusest lõpuni oma majas. Näiteks toodab ise toorgraanulist kilet, trükib kilele kliendile vajaliku info ja keevitab kilest kilekotid. Huvitav oli jälgida kile tootmist ekstruuder meetodiga, samuti sai ka näha erinevate kilede lamineerimist. Trükimasinad kasutavad piiritust lahustina, värvid peavad olema keemiliselt püsivad ja ei tohi olla mürgised, sest paljud trükitud valmistooted on kokkupuutes otseselt toiduainetega
kahjustuse, hapniku, niiskuse, aroomi ja valguse eest. Aktiivne pakend reageerib ebasoovitavatele keskkonnamuutustele, mõjutades nii toote omadusi ja säilivusaega. Tark pakend annab kasutajale märku toidu riknemisest või laseb vajaduse korral piisaval hulgal õhku sisse või välja. Selliste pakenditega väheneb vajadus kasutada säilitusaineid ning väheneb riknenud toidu tarbimine. (Estiko Plastari pakendid... 21.02.2008) Näiteks on üldlevinud arvamus, et pakimahl säilib kaua tänu lisatud säilitusainetele. Tegelikult ei ole pakimahlas säilitusained, vaid need villitakse antibakteriaalses keskkonnas ehk mahl ei satugi õhuga kokku. Pakendi innovatsioon on väga tugevalt arenenud ja seda tehakse mitmel põhjusel: olla märgatud tarbija poolt, minna üle loodus- ja energiasäästlikele pakenditele, kuidas säilitada toiduainet
Nõnda kehtestas Bangladesh kilekottide keelu juba 2002. aastal, sest nendest tingitud drenaaziummistused võimendasid riiki laastavaid uputusi. Lisaks sellele pakuvad kilekotid oivalist kasvulava kõikvõimalikele haiguskandjatest putukatele ning närilistele. Ent kilekottidevastane sõda pole siiski pelgalt kolmanda maailma probleem. Läinud aasta lõpus otsustas ka London arvamusküsitluste toel piirata kilekottide kasutamist keskkonnasäästlikumate lahenduste kasuks. Estiko on valmis Brittide kogemus kinnitab, et kilekottidest läheb ümbertöötamisele vaid murdosa. Palju jääb rämpsuna lendlema linnadesse, metsaalustele ning prügimägedele. Sellised nafta baasil toodetud kilekotid ei lagune keskkonnas ka sadade aastate jooksul. Kiletööstur Neinar Seli ütleb, et Estiko Plastar on valmis kas või hommepäev alustama looduses iselagunevate kilekottide müüki. Selliste poole aastaga looduses lagunevate kilekottide omahind on
H. Raap täiendas omapoolselt parki mitmesaja liigi võrra. Korvipaju istanduses kasvatati vesipaju, vitspaju, ameerika paju jt. Pargi pindalaks oli kokku 54 ha ning seal kasvas kokku ligi 500 erinevat puu ja põõsaliiki ning vormi. Tänasel päeval hooldab ja taastab parki RMK. Pargis on hooldatud jalutus ja matkarajad. Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele Tartu Kammivabrikule (hilisem AS Estiko), mis lossi remontis ja kasutas seda puhkemaja ning pioneerilaagrina. 1993. aastal tagastati loss riigile, kes rentis selle välja firmale Real-Reisid. Sangaste Vallavalitsus võttis lossi haldamise üle 2000. aasta kevadel. 2004. aasta kevadel andis Sangaste Vallavalitsus mõisa rendile OÜ-le Lossihaldus. Taastatud on lossi katus, valminud on muinsuskaitse nõuetele vastavad renoveerimis ja haljastusprojektid ning renoveerimistööd hakkasid 2007
olmekaupu. Viiekümnendatel aastatel tulid kasutusele termoplastid, mis panid aluse plastide laialdasele kasutamisele kõikidel elualadel. Termoplastid on polümeerid, mis kuumutades sulavad ning jahtumisel uuesti tahkuvad; taludes mitmekordset töötlust [4]. Eestis arenesid elektrotehnika- ja pakenditööstus ning tarbe- ja spordikaupade tootmine. Väiksemad artellid moodustasid suuremaid ettevõtteid, mille koosseisus olid plastitöötlemise ja tööriistatsehhid. Neist tuntuimad olid Estiko, Estoplast, Norma, Polümeer, Punane RET ja Salvo. Seitmekümnendatel ja kaheksakümnendatel aastatel toimus nende ettevõtete oluline rekonstrueerimine. Üheksakümnendate aastate privatiseerimise käigus toimusid tööstusharus suured muudatused. Endise nime on säilitanud vaid kaks suurt ettevõtet - Estiko ja Norma. Ettevõtteregistris on arvel 162 ettevõtet, kelle osa- või põhitegevuseks on plasti- või kummitöötlus ja müük.
Esimesel korrusel paikneb suur saal. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi. Saali põhiosa on kaheksatahuline ning selle keskosa valgustab katuses paiknev kaheksatahuline latern. Saali ühel küljel on ka siserõdu. Nõukogude okupatsiooni algperioodil kasutati lossi heinaküünina. 1969. aastast oli ta Tartu Kammivabriku (hilisem AS Estiko) pioneerilaager. 1993. aastal andis majandusministeerium lossi AS Real Reiside-le rendile. Aastal 2000 andis majandusministeerium lossi üle Sangaste vallale, kes lõpetas senise rendilepingu ning asutas sihtasutuse lossi korrashoidmiseks ja arendamiseks. Täna tegutseb loss hotellina ja restoranina ning on populaarne pulma- ja peokoht. Sangaste loss on riikliku kaitse all olev arhitektuurimälestis. Sangaste loss
(lühend f) number, nimistu (n) number, toimiku (t) number, lehe (l) number. Näide: EAA, f 250, n 3, t 15, l 24. 3.2.4. Elektroonilised allikad Elektrooniliste allikate puhul tuleb ära tuua autori nimi, selle puudumisel organisatsiooni nimi, kust viidatav materjal pärineb, aasta, artikli pealkiri, elektroonilise allika tüüp, materjali täpne internetiaadress (pole vajalik CD-ROM-ide puhul), materjali kasutamise kuupäev (pole vajalik CD-ROM-ide puhul). Näide: Estiko Plastar AS, 2003. Ettevõtte info. [Online] http://www.plastar.ee/ettevotteinfo.php [10.04.2003] Houseman, S. N., 2002. Labor standards in alternative work arrangements. [CD-ROM] Wilson Business Abstracts. Rahandusministeerium, 2004. Rahandusministeeriumi suvine majandus- ja eelarvetulude prognoos. [Online] http://www.fin.ee/failid/RM_suvise_prognoosi_seletus_30.07.200452.doc [30.07.2004] Elektrooniliste allikate kasutamine on lubatav, kui allikas ei ole paberkandjal kättesaadav. Kui
Ordi AS 90 245 305 487 494 Tartu, arvutid Enics Eesti 450 40 116 Elva, elektroonika Respo Haagised AS 114 155 AS Polimoon 164 Rõngu, plastist autoosad Metec 300 225 Tartu, autoosad Estiko AS 187 176 207 254 293 Tartu, plasttooted Kroonpress AS 194 214 232 328 367 Tartu, trükikoda Kagu-Eesti regioonid asuvad veel kaugemal nii merest kui pealinnast, Venemaa ja Läti vahele surutud sopis. Ka mullad on siin palju halvemad (ehkki leidub ka üksikuid paremaid lappe). Nagu Kesk-Eestis, on ka Kagu-Eestis elatust
Mõnikord kasutati neid sellepärast, et eelisaktsiate emiteerimine ei vähenda kasumit ühe aktsia kohta. See näitaja oli minevikus väga oluline kriteerium aktsiatesse investeerimisel. Eestis piirab eelisaktsiate kasutamist äriseadustik, mille kohaselt ei saa emiteeritud eelisaktsiate nimiväärtuse summa ületada 1/3 ettevõtte aktsiakapitalist. Tallinna Väärtpaberibörsil noteeritud ettevõtetest on eelisaktsiaid emiteerinud näiteks AS Estiko. Maailmas kasutatakse eelisaktsiaid riskikapitalitehingute struktureerimisel. Sarnaselt võlakirjade väärtuse leidmisele leitakse ka eelisaktsia väärtus tulevikus tulevate rahavoogude diskonteerimise tulemusena. Kuna aga eelisaktsiate dividend on tavaliselt konstantne ja tähtaeg puudub, siis saab väärtuse leida perpetuiteedivalemi kaudu: Dp (4.1) V p = , kp kus V p eelisaktsia väärtus, D p aastane eelisaktsia dividend,
annaabi.ee 
