AS MERKO EHITUS Merko Ehitus on 1990. aastal alguse saanud ehitusettevõte, mis tegutseb Eestis, Lätis ja Leedus ning mille aktsiad on noteeritud Tallinna börsil alates 1997. aastast. Möödunud aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd enam kui 1100 inimesele. Ettevõtte müügitulu 2007. aastal oli 5,51 miljardit krooni. Merko Ehitus on Eestis täna turuliider, ehitades ~6% Eestis ehitatavast. Ettevõte jätkab tegevuse arendamist Lätis ja Leedus sooviga läbi oma tütarettevõtete SIA Merks ja UAB Merko Statyba jõuda nende riikide ehitusturu liidrite hulka. Pikaajalised kogemused erinevatelt turgudelt, ehitusteenuste lai ulatus, paindlikkus, usaldusväärsus ja tähtaegadest kinnipidamine ning eelkõige kvaliteet on Merko Ehitusel aidanud saavutada ja aastate vältel säilitada turuliidri positsiooni Baltikumis
Seda nii oma töötajate, klientide kui partnerite suhtes. Innovatiivsus- Nad on oma tegevusvaldkonnas eestvedajaks, ettevõtteks kes suudab esimesena pakkuda uudseid ja paremaid lahendusi oma klientide hüvanguks. Nad julgevad võtta riske. Pidev areng- Nad väärtustavad oma organisatsioonis pidevat professionaalset arengut nii indiviidi, meeskonna kui ettevõtte tasandil. Nende eesmärk on töötada iga päev paremini, targemalt ja hoolivamalt, kui nad tegide seda eile. Merko Ehitus- Eesti kõige tuntum ja kvaliteetsem ehitusettevõte. Merko Ehitus on alustanud nagu iga teine ettevõte. Tegevus lükati käima 90-ndate teisel poolel, siis kui Eesti ehitusturg kiirelt kasvama hakkas. Merkol on tublisti ka õnne olnud, tabati just õiget hetke millal alustada. Sellel ajal hakkas Tallinnas tekkima nõudlus uue büroopinna järele, hakkasid ilmuma esimesed tõsised kohalikud ja rahvusvahelised kinnisvarainvestorid ning kaubandusketid
See tähendab, et kõigi uute Urboste saabumisel jäävad Tallinnas (kus on 77 trammi) ka edaspidi sõitma 57 vanemat Tsehhi KT4 ning KT6 tüüpi Tatrat (Joonis 1). [3] [4] 4 Joonis 1. CAF Urbos Tramm 5 4. TRAMMITEEDE PROJEKTEERIMINE EESTIS Hetkel on Eesti kõige suurem trammiteede projekteerimisfirma AS Merko Ehitus. AS Merko ehitus projekteerib ja ehitab riigihanke tulemusena tähtsamaid töid trammiliinil nr 4 ning Pärnu mnt depoteede rekonstrueerimist koos teede betoonaluse valmistamisega. Projekti eelarveks oli planeeritud 22,76 miljonit eurot. Lisaks tegeleb trammiteede projekteerimisega ja ehitusega ka veel sellised firmad nagu: AS Nordecon,- RTE AS,-Leonard Weiss Gmbh & Co,- Lemmikäinen Eesti AS,-AS Teede REV-2,- KMG Inseneriehitus ning Ratatek OY (Joonis 2). [4] [5]
ÕF BRS Anti Bertel, Merko Susik, Ott Reppo Pärnu-Jaagupi Gümnaasium 11. klass Juhendaja: Mari Suurväli 2012/2013 Õpilasfirma BRS asutamise dokumendid Õpilasfirma BRS asutamiskoosoleku protokoll Pärnus 10. Oktoober 2012 Osa võtsid: Anti Bertel, Ott Reppo, Merko Susik Koosolekut juhatas: Anti Bertel Protokollis: Ott Reppo Päevakord: 1)Õpilasfirma toote või teenuse valimine 2)Õpilasfirma tegevjuhi valimine 3)Õpilasfirma nime valimine 4)Õpilasfirma algkapitali suuruse määramine 5)Õpilasfirma põhikirja kinnitamine 1. Kuulati ära Anti Berteli ettepanek toote valimiseks. Otsustati: hakata pakkuma 3D origami tooteid 2. Õpilasfirma tegevjuhi kandidaatideks esitati Anti Bertel ja Merko Susik .Toimus salajane hääletamine.
kaubamärgiga ettevõte, käibega üks miljard eurot", mis on Eesti ettevõttele erakordselt optimistlik, kuid siiski saavutatav eesmärk. Robert T. Kiyosaki kirjutas enda raamatus ,,Rikas isa, vaene isa": ,,Ühekorruselise maja võib ehitada ka 20-sentimeetrisele vundamendile, aga et pilvelõhkujat ehitada, tuleb rajada kõigepealt 20-meetrine alusvundament." Äripäeva rikaste top500-s neli korda esikohale platseerunud suurärimees Toomas Annus, kes on Merko Ehitus AS suuromanik ja nõukogu esimees, rõhutas pärast oma esimest Eesti rikkaima mehe tiitli võitmist, et kõik algab tugevast majanduslikust haridusest ja raha kontrollimise oskusest, mitte suurest unistusest ning võhiklikkusest. Kui pärast Lehman Brothersi kokkukukkumist, mis oli kindlasti üks mitmetest põhjustest majanduslanguses, on Merko Ehituse aktsiad pidevas languses olnud ja viimastel kuudel tõusma hakanud, siis mina ei peaks Toomas Annust positiivseks eeskujuks,
*Raudteeveeremi müük ja rent *Veeremi moderniseerimislahenduse väljatöötamine *1992 asutati AS Skin *1997 asutati Skini AS Skinest Projekt *2000 saadi raudtee ehitusega tegelemiseks tegevusluba ja asutati Lätti samanimeline tütarfirma. *2001 saadi raudteeveeremi remondi tegevusluba *2003-2008 asutati tütarfirmasid erinevatesse riikidesse Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? 3. Ehitusettevõte Riverito- Finantsinveteeringute haldamine, koostööleping ettevõttega „AS Merko ehitusega“. Firma on laienenud ka Lätti ja Leetu. Kes on Eesti TOP 3 rikkamat naist aastal 2015? • Tatjana Liksutova: • Vanus: 36 • Vara väärtus: 85 700 000 • Ettevõte: Transgroup Invest • Evelyn Tihemets • Vanus: 32 • Vara Väärtus: 56 000 000 • Ettevõte: Pro Kapital • Galina Ignatenko • Vanus: 57 • Vara väärtus: 31 300 000 • Ettevõte: Eesti mereagentuur Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Transgroup Invest- Ehitab äri-, büroo- ja
Hinna p ja nõutava koguse vaheline seos on p(q)=400-7q. Leida avaldis firma kasumi arvutamiseks. 9.Firma püsikulud kuus on 40 tuhat eurot. Muutuvkulu ühe toote kohta on 100 eurot. Kui suurt tootmismahtu võib kuus planeerida, kui summaarsed kulud kuus võivad olla 200000 tuhat eurot? 10. Aktsiatega tegelev mänedžer müüs ühe nädala jooksul 150 Eesti Telekomi aktsiat hinnaga 72 euri üks aktsia, 100 Swedpanga aktsiat hinnaga 209 euri, 200 Merko Ehituse aktsiat hinnaga 71 euri ja 75 Norma aktsiat hinnaga 65 euri ühe aktsia eest. Millega võrdub kõikide müüdud aktsiate keskmine hind? 11. Üliõpilaste arv erinevates gruppides oli järgmine: 18, 15, 23, 9, 11, 16, 25, 21, 17, 8, 14, 15, 16, 19, 15, 20, 17, 6, 29, 11, 6, 17, 18, 15. Arvutage aritmeetiline keskmine, mood ja mediaan. 12. Talupidaja müüb turul porgandit hinnaga 12 kr/kg, kaalikat hinnaga 8 kr/kg ja peeti hinnaga 7 kr/kg
̅ = 7,15 € Summa: 0,0187 𝐷𝑝 − 𝐷𝑖𝑠 𝑒𝑟𝑠𝑖𝑜𝑜𝑛 Ϭ − 𝑆𝑡 𝑛𝑑 𝑟𝑑ℎä𝑙𝑣𝑒 1 0.0187 𝐷𝑝 = ∑𝑁=1 − ̅ 2 𝐷𝑝 = ≈ 0.001 𝑁 18 Ϭ = √𝐷𝑝 Ϭ = √0.001 ≈ 0.03 10) 2014 aasta augustis oli Merko Ehituse aktsiaga sooritatud 77 tehingut 18 päeva jooksul. Müüdud aktsiaid oli 22353 ning käive moodustas 159 526.00€. Börsikuul sooritati päevas keskmiselt 4 börsitehingut, müüdi umbes 1242 aktsiat ning saadi 8863.00€ ühe börsipäeva kohta. Vaadeldava kuu keskmiseks aktsia hinnaks oli 7.15€. Aktsiate hinnad varieerusid vahemikus 7.10€ - 7.20€. Börsikuu keskmiste hindade keskmine kasvutempo oli ligikaudu 1.000, sest hinnamuutused olid minimaalsed
5.1 Altermani 2. test nn. ekspressanalüüs: 8 5.2 Rahandusliku stabiilsuse määramine 8 LISA.1. Konsolideeritud finantsseisundi aruanne (3.a andmed) 9 LISA.2. Konsolideeritud koondkasumiaruann (3.a andmed) 10 LISA.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne (3.a andmed) 11 Kokkuvõte 12Sissejuhatus Majanduse üldist olukorda on hea vaadata läbi ehitusturul toimuva. Eestis on kaks suurimat Ehitusettevõtet Nordecon ja Merko. Uudistest kõlab, et majandus on pöördunud tõusule, kuid kui vaadata nende kahe suurima ehitus ettevõtte dividendide maksmist, siis võiks hetke olukorra kohta tekkida palju küsimusi. Kas ehituses on halvimad ajad möödas ja firmade näitajad on paranenud või mitte? Järgnevas töös analüüsime ühte nendest Nordeconi. Uudiseid Äripäevast: Äsja lõppenud Merko Ehituse aktsionäride üldkoosolekul kinnitati
Kadri Lehtla Kadri Lehtla (sündinud 3. mail 1985 Tallinnas) on eesti laskesuusataja. Kadri Lehtla on tegelenud murdmaasuusatamisega alates 1996. aastast. 199698 kuulus ta Pirita Suusaklubisse. Tema esimesed treenerid olid Kaja Remmelgas ja Tiit Idarand. Sügisel 1998 liitus Kadri Lehtla Nõmme Spordiklubiga, kus ta treeneriks oli Külli Hallik, kes hiljem oli ka noorte ja andekate suusatajate koondise "Merko Team 2005 neidude treener. 2003 astus Kadri Lehtla Audentese Otepää filiaali, kus tema treeneriks oli Jaanus Teppan. Laskesuusatamisega alustas Kadri Lehtla 2006. aasta mais. Tema treenerid on Tõnu Pääsuke, Kristjan Oja ja Hillar Zahkna. Tema esimesed suurvõistlused olid 2007 Otepääl toimunud laskejooksu maailmameistrivõistlused. Segateatejooksus sai Eesti kindlalt viimase, 8. koha. 3 km sprindis oli ta 15., jälitusjooksus tõusis 14. kohale ja rullsuusatamises oli ta samuti 14
Euroopa!" Tänu sellele referaadile veendusin ma täielikult, et ilma koolipoisteta poleks suutnud me seda sõda võita. Neid osales sõjas ligi 2000 ringis ja nad võitlesid kuskil 4000 mehe eet. Me kõik peaksime uhkust tundma selliste sangarite üle. 10 Kasutatud kirjandus 2. http://www.laidoner.ee/projektid/4/ 3. Janar Enok, Garri Kask, Karl Kask, Oliver Lomp, Rainer Lomp, Villu Loonde, Rait Rästa, Roland Tammepõld, Merko Vaga, (2005), Eesti Vabadussõda Koolipoiste silmade läbi. Tallinn: Sentinel 4. Ago Pajur, Tõnu Tannberg, (2006), Eesti Ajalugu II. Tallinn: Avita 5. Andres Adamson, Sulev Valdmaa (2001), Eesti Ajalugu gümnaasiumile. Tallinn: OÜ "Greif". 11 Lisa 1 Eesti polgu kuulipildujarood 1918.a. veebruaris/märtsis 12
käitumine mõjutatud järgijate käitumise poolt. Liidrid kujundavad organisatsiooni kultuuri. Liidrite käitumine peab peegeldama organisatsiooni väärtusi ehk eestvedamine peab olema väärtuspõhine. (Randmann 2011: 16,17) EMT juhatuse esimehe Peep Aaviksoo arvates on juhil ja liidril vahe. ''Usun, et liidril peavad olema teatud kaasasündinud liidriomadused,'' märgib Aaviksoo. ''Ta on suuteline oma olemise ja tegutsemisega andma inimestele usku, et talle tasub järgneda.'' Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus märgib samas, et tema ei tee vahet terminitel juht ja liider. ''Ei saa olla, et firmas on kaks meest -- üks on juht ja teine liider,'' ütleb Annus. Kui see nii siiski on, siis saab Annuse sõnul tõenäoliselt tegelik liider juhiks. (Pärjamäe 1999) 4 2 LIIDRI TEOORIAD 2.1 Isiksuseomaduste teooriad Liidri isiksuseomadused on üheks peamiseks mõjuriks ülesande täitmisel ja grupi säilitamisel
korral ka haridusnõuded, määrab kindlaks kutsenõukogu. Käesolev kutsestandard sisaldab asjaomaste institutsioonide vahel kokkulepitud nõudeid müürsepp I, II, III kutsestandardile. Kutsestandardi kavandi koostas Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu moodustatud ehituse töörühm koosseisus: Tõnu Armulik Tallinna Ehituskool Aulika Riisenberg Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Jüri Orlov AS Merko Ehitus Enn Tammaru ICOPAL Katto OY, TKT Enn Siim EMV 2005 aasta juunis viidi läbi kutsestandardi kavandi arvamusküsitlus, millesse kaasati Eesti erinevate ettevõtete ja koolitajate esindajad Eesti erinevatest piirkondadest. Müürsepp I, II, III kutsestandardi lõppredaktsiooni koostamisel on töörühm arvestanud kutsestandardi kavandi kohta arvamusküsitlusel tehtud ettepanekuid ja märkusi. Käesolev kutsestandard on koostatud uustöötlusena.
Võla osakaal kasvab mõjutades kapitali hinna arvutusi Tegevuskasum kasvab Kapitali tootlus üldiselt kahaneb kuna tegevuskasumi kasv on investeeritud kapitali kasvuga võrreldes proportsionaalselt väiksem 7 Puhaskasum (kapitalimahutused amortisatsioon) mitterahalise käibekapitali muutus neto võlapositsiooni muutus = omakapitali vaba rahavoog (FCFE) 8 Merko FCFE 1999: Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017 Kapitalimahutused 48,943 Käibekapitali muutus 24,907 + Neto võlapositsiooni muutus (27,815) Omakapit ali vaba rahavoog 9,306 9 Võrdlevas hindamise käigus tuletatakse vara väärtus võrreldava vara hinnast kasutades Hinna/Tulu suhtarve (P/E)
Samuti peetakse olulisteks ka tsentraalsete vee-ja kanalisatsioonitrasside ehitamist. Kui Harku vallal õnnestub korraldada konkursid erinevate veepiirkondade vee-ettevõtete leidmiseks, siis peaks see probleem lahenduma. Uute elamurajoonide rajamisega ja elanike asumisega Harku valda kerkib päevakorda uute lasteaedade ehitamise vajadus. 2012. aastal lahendatakse lasteaedade avamine Harku ja Tabasalu alevikes. Need on tähtsad tulevikku suunatud investeeringud. AS Merko Ehitus on alustanud Swedbanki toetusel 70 maja ehitamist Tabasallu, kusjuures sooviti vallapoolset osalust 2-3 mln krooni osas trasside ja teede rajamisel. Prognoositavalt võimaldaks rajatavasse elurajooni elavama tulevate elanike tulumaks juba ühe aastaga tagasi teenida osalemiseks tehtava investeeringu. Valla eelarve tulude maht on 203,2 miljonit krooni, kulude maht 199,3 miljonit krooni ja finantseerimistehingute maht 3,9 miljonit krooni. Suurim
dividenditootluse abil, jagades makstava dividendi aktsia hinnaga. Selleks, et enda dividenditootlust suurendada, on hea mõte dividendid re-investeerida ehk osta saadud dividendide eest aktsiaid juurde. Oma portfelli koostamisel on väga suur tähtsus riskide hajutamisel. Roosaare soovitab osta 3- 5 erineva firma dividendiaktsiaid. Dividendiaktsiad Tallinna Börsil Harju Elekter Tallinna Vesi Premia Foods Tallinna Kaubamaja Merko Ehitus Roosaare samm-sammuline juhend rikastumiseks: 1. Kirjuta välja oma rahaga seotud eesmärgid. 2. Pane ühte tulpa kirja oma igakuised kulud. 3. Vaata need kulud kriitilise pilguga üle - kas oleks kärpimisruumi? 4. Pane teise tulpa kirja oma igakuised passiivsed tulud. 5. Hakka oma sissetulekust taha kõrvale panema.
Arendaja Ncc Ehitus Arco Investeeringute Omakodumaja Ncc Ehitus AS Võrreldava hoone Vana Kuuli 1 Helme 14 Räägu 7 Aiandi 3 aadress Ehitaja Ncc Ehitus Merko Ehitus Omakodumaja Ncc Ehitus Ehituse algus Juuli 2010 Mai 2010 - 2007 Ehituse valmimine August 2011 Kevad 2011 2008 2008 Müügi algus käib käib käib käib
siseviimistlus Nordkalk AS 126 106 140 222 Vasalemma ja mujal, paemurd ES Sadolin 170 643 634 785 886 Tallinn, Rapla, värvid Tikkurila-Vivacolor 57 172 326 386 Tallinn, ehitusvärvid Eskaro AS 75 152 182 213 Maardu, ehitusvärvid Merko Ehitus 649 1670 3110 4414 4427 Harjumaa Eesti Ehitus OÜ 602 985 1588 2504 3752 Tallinn Skanska EMV AS 340 1150 1137 1910 1851 Tallinn Koger&Partnerid AS 120 500 676 932 1180 Tallinn YIT Ehitus 221 792 1607 920 Tallinn Teede REV-2 AS 585 655 1126 1198 Tallinn Aspi AS 577 983 1228 Tallinn
On vaja teada, millal mingeid tegevusi tehakse ning mis tegevus millele järgneb (nt pole mõtet teha kliendipäeva ja peale seda rääkida, et oli lahe kliendipäev. Pigem räägid, et tuleb kliendipäev ja tulge kõik kohale). Turunduskommunikatsiooniplaan: Mis kanal? Mis teeme? Mis maksab? Ajaline jaotus? Kommunikatsiooniplaan (ja kanalid) peab olema sihtrühma põhine, sihtrühmale/sihtrühmadele suunatud. Oluline on ka see, mida kliendid ettevõttest arvavad (nt Merko kuvandi üks osa on kvaliteet), samuti eristavus (kõik tahavad olla turvalised, kvaliteetsed, kindlad). Kanalite valik: peab vaatama, et iseendale vastu ei räägi. Et sõnum ja vorm oleks ühtne (igas kanalis sama sõnum). Erinevad kanalid on näiteks: - klassikaline meediareklaam (trükireklaam; ajalehereklaam, ajakirjad; välireklaam; ringhäälingureklaam raadio ja tele) - müügi edendamine (materjalid jm, mis anname kliendile; sageli levitavad jaotusmaterjale ka
Mõned ettevõtted, nt Philips eelistavad ühisettevõtteid ja teised, nt ABB, eelistavad omandamist. Praktikas piiravad tehnoloogilised ja turuomadused ning ettevõtte kultuur ja strateegilised kaalutlused määravad, mis on võimalik ja mis on soovitav. 1. Allhanke/tarnijasuhted lühiajalise kestusega; eelisteks kulude ja riskide vähendamine, lühendatud turule toomise aeg. Miinuseks otsingukulud, toote sooritus ja kvaliteet. Näiteks ehitussektoris Merko, logistikafirmad 17 2. Litsentsimine tähtajaline. Eeliseks tehnoloogia omandamine. Miinuseks Lepingukulud ja lepingulised piirangud. Nt ravimitööstuses Eli Lilly ostis sisse tsefalosporiini baastehnoloogia ning kasutades majasiseseid oskusi oli ettevõte võimeline sellest tootma mitmesuguseid antibiootikume, litsentsitud tehnoloogiale seeläbi väärtust lisades
vabatahtlik tegevus, omaalgatus Asutused Valitsus, McDonald's, FC Flora, Elukoht,lapsed, parlament, Leibur, EMT, Punane Rist, haridus, töökoht, vallavalitsus, Merko Ehitus Greenpeace, isiklikud suhted, politsei ja (kõik Eesti riik ei sekku piirivalveamet, eraettevõtted) Loomakaitse maksu- ja Selts, tolliamet, Naabrivalve, koolid, haiglad, huviringid hooldekodud
· Põhinimekirjal peab olema turuväärtus (selle puudumisel omakapital) vähemalt 4mln eurot, lisanimekirjal 1 mln eurot. · Põhinimekirjal peab aktsiaid avalikkuse käes olema vähemalt 25%, lisanimekirjal 15%. · Põhinimekirja puhul peab juhtide seas olema 2 nõukogu liiget sõltumatud üle 30% osalusega aktsionäridest, lisnimekirjal esitatud nõudeid eiole. 119. Nimetage 5 ettevõtet, kes on Tallinna börsil. Premia Foods; Olympic Entertainment Group; Merko ehitus; Arco vara; Tallink Grupp 120. Mida näitab väärtpaberituru sügavus ja turu laius? Turu sügavus on kaubeldavate väärtpaberite väärtuseline maht. On turu võime absorbeerida endasse suuremad väärtpaberikoguseid. See väljendub turuhinna tundlikkuses suuremate väärtpaberi ostu või müügiorderite koguste suhtes. Turu laius näitab ostjate ja müüjate arvukust. 121. Mida näitab börsiindeks?
Aktsiaid on võimalik soetada nii börsilt kui ka börsiväliselt turult. Börsiettevõtete aktsiaid saab osta otse väärtpaberibörsilt ja mitteavalike ettevõtete aktsiaid nn mittereguleeritud turult. Eestis ei ole enamik aktsiaid börsil kaubeldavad. Seisuga 1. veebruar 2006 olid Tallinna Väärtpaberibörsil kaubeldavad 15 ettevõtte aktsiad. Põhinimekirjas olid järgmiste ettevõtete aktsiad: Baltika, Eesti Telekom, Harju Elekter, Merko Ehitus, Norma, Starman, Tallinna Kaubamaja, Tallinna Vesi, Tallink Grupp. I-nimekirjas olid järgmiste ettevõtete aktsiad: Kalev, Klementi, Rakvere Lihakombinaat, Saku Õlletehas, Tallinna Farmaatsiatehas, Viisnurk. Aastate eest olid kaubeldavad ka näiteks Eesti Ühispanga, hiljuti Hansapanga jne aktsiad. 4.2.2. Lihtaktsiate väärtus Aktsial on nii raamatupidamisväärtus kui ka turuväärtus. Aktsia raamatupidamisväärtus on määratud
Tegemist on mittetäieliku kohustusega, st täitmisnõuet alati pole. Sest aktsiaid võib märkija nõuda siis, kui kapitali suurendamine on toimunud. Muidu on kahju hüvitamise nõue ainult olemas, kui ole kapitali suurendamist toimunud. Börsil olevad ühingud aktsia nimiväärtus peab olema vähemalt 10 krooni minimaalnõue. Aktsia nimiväärtus kokkulepe, mis väljendab teatud proportsiooni kapitali suhtes. Reaalne majanduslik tähendus puudub. Kõrgeim hind AS Merko ehitus 300-400 krooni. Kõige madalam on Kalevil. Hinda mõjutavad teised tegurid. Aktsionäride õigused olulised lävendid,mis annavad otsustusõiguse. 11 On olemas eelisaktsia, mid aon eestis väga harva kasutatud, kus on võimalik aga hääleiust piirata. Selle aktsia omanikul on õigus saada dividente teistest varem, aga hääleõigus on piiratud. Vahetusvõlakiri iga aktsiaselts võib võtta laenu
Variatsioonikoefitsient on ilma ühikuta suurus, võimaldades võrrelda erinevates ühikutes mõõdetud tunnuste varieeruvust. Näide 10-11 Variatsioonikoefitsient Esitatud on kolme ettevõtte aktsiakursside aritmeetilised keskmised ja standardhälbed ajavahemikul 01.01.2007 kuni 14.03.2007. Leida, millise firma aktsia oli kõige ebastabiilsem. Eesti Ehitus Merko Ehitus Tallinna Vesi Keskmine 187,84 354,99 266,90 Std.hälve 18,47 28,86 17,99 Var.koef 0,098 (9,8%) 0,081 (8,1%) 0,067 (6,7%) Kuna aktsiakursside keskväärtused on küllalt erinevad, siis tuleb leida variatsioonikoefitsient iga aktsia kohta. Kõige ebastabiilsemaks osutub see aktsia, mille kursi suhteline hälve on kõige suurem.
2312 1654 Uibo Lauri Pärnu 05:33:59 M21 193 184 Ukins Valdis Läti 03:10:26 M21 2109 1712 Uudeberg Arvo Lääne-Viru 05:01:33 M21 1061 745 Uudeberg Tanel Tartu 03:58:59 M21 875 620 Uurimäe Roomet Harju 03:50:03 M21 283 358 Uuring Raul Tallinn 03:17:15 M21 659 984 Uutar Aivar Harju 03:38:26 M21 987 401 Vaga Merko Rapla 03:55:27 M21 2042 2557 Vagner Richard Tallinn 04:55:36 M21 2329 1885 Vahar Priit Harju 05:36:57 M21 2172 2131 Vahi Jaanus Tallinn 05:10:09 M21 2316 2107 Vahimets Marko Harju 05:35:16 M21 1684 2459 Vaht Priit Harju 04:30:13 M21 1487 1297 Vahter Kaimo Tallinn 04:19:45 M21 1162 1159 Vahter Tõnu Harju 04:03:57 M21
annaabi.ee 
