Kalvi Mõis Pöddes in Kirchspiel Maholm, Wierland Kalvi mõisa on esmamainitud 1485. aastal. Mõisa tollased omanikud von Loded ehitasid selle välja Eesti ühe suurejoonelisema vasallilinnusena. Tõenäoliselt 15. sajandil püstitatud
- 15.sajandi esimesel poolel. Linnuse pindalaks on 3,2 hektarit ja linnuse kohal kõrgub võimas 51 meetri kõrgune Pikka Hermanni torn. Mõisad Seal kandis on teadaolevalt 5 mõisa. AA mõis, Illuka mõis, Saka mõis, Mäetaguse mõis ja Kalvi mõis. Viimane mainitust on tõenäoliselt kõige kuulsam. Ajalugu ulatub 1196.aastasse, mil Taani kuningas Knud VI käis Virumaal ristiusku levitamas. Esimesed ajalooallikad kirjeldavad kohta aktiivse kaubandusalana. Kalvi on oma ajaloo jooksul tegutsenud
Telesaate arvustus Ma vaatasin saadet vabariigi kodanikud ning see oli eetris 24.11.2009. Saate külalised olid Tervise Arengu Instituudi juht Maris Jesse, Alkoholitootjate Liidu juht Janek Kalvi, psühhiaater Jaanus Mumma ja ajakirjanik Jüri Pino. Põhiline vaidlusküsimus oli alkohol ja selle piirangud. Enamasti kõik esinesid väga hästi ja viisakalt. Kõige sümpaatsema mulje jättis Jaanus Mumma sest ta on vanem mees ja tal on elukombeid. Kõige vähem meeldis Janek Kalvi ses ta tundus väheke ülbe olevat. Ma arvan et paremaid saatekülalisi poleks sinna võimalik panna sest nad kõik teavad alkoholi kohta väga hästi.
Meedia on staaride looja, kuid samas ka nende kukutaja Kui sinust tänapäeval meedias ei räägita, siis tõenäoliselt ei ole sa staar. Meediakajastused on lahutamatu osa kuulsuste elu juures. Tänapäeval on palju staare, kes on nö. "ühe päeva liblikad". Sellised kuulsused on enamasti saanud lühikese aja jooksul suure meedia tähelepanu osaliseks, hakanud seda just nautima, kuid siis kaotanud selle tähelepanu. Tihti on sellised inimesed just tõsielusarjade staarid, kelle elu huvitab rahvast vaid lühikeseks ajaks seejärel tahab publik näha juba uusi ja veel huvitavamaid, naljakamaid ja ilusamaid staare. Tänapäeva tarbija vajab kiiret vaheldust ja palju meelelahutust. Näitena võib tuua tõsielusarja "Prooviabielu" staarid Heleni ja Kalvi- Kalle, kes olid eesti rahva lemmik-klounid saate kuvamise ajal, kuid kes hakkasid peale saate lõppu (ja isegi juba viimaste episoodide ajal) rahvast ära tüütama. Sellegipoolest tahaksid...
TÕDE JA ÕIGUS IV OSA Tegelased: Indrek Karin Indreku naine Köögertal pankrotis ärimees Paralepp advokaat Vesiroos Karini isa Tiki Indreku noorem tütar Miia vanem tütar Tiina teenija (2. osas haigete jalgadega laps) proua Meeli Karini sõbranna härra Sutt ajakirjanik proua Itam/Kitty Karini sõbranna proua Horst Karini sõbranna kunstnik Mägar maalis Kitty lapsest pildi peale ta surma isand Pilu kirjanik Ida Langebrunn Karim hambaarst; Karini kunagine kooliõde, käib halva tujuga tema juures Aleks Karim Ida mees Melesk õpilane Mauruse koolist, sai Indrekult öömaja Kalvi Indreku töökaaslane Rönee laulja, armub Karinisse
maapäevade pidamise kohaks. Sellest ajast pärinevad ka Riias valmistatud neogooti stiilis uksed. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. a. Nüüd on see kasutusel kontserdisaalina. Ruumis paiknevad toolid on valmistatud kohalike meistrite poolt sajandivanuse mööbli eeskujul. Pilt 3 Kokkuvõte Linnused olid muinasajal heaks kaitseks ründajate eest. Kasutatud kirjandus 1. Kalvi Aluve "Kuressaare linnus-kindlus", Eesti Raamat, Tallinn, 1977. 2. Kalvi Aluve "Eesti Keskaegsed Linnused", Valgus, Tallinn, 1993. 3. Kalvi Aluve "Kuressaare linnus", Valgus, Tallinn, 1980.
saab jälgida istungisaali rõdult. 2. Riigikogu istungid on avalikud ja neid saab jälgida istungisaalist. 3. Riigikogu istungid ei ole avalikud ja neid ei saa jälgida. MIS VÄRVI ON ISTUNGITESAALI SEINAD? 1. Rohelised 2. Sinised 3. Roosad KES TEMA ON JA KELLENA TA TÖÖTAB? 1. Ta on Eiki Nestor ja ta töötab Riigikogu esimehena . 2. Ta on Kalvi Kõva ja ta töötab Riigikogu I aseesimehena. 3. Ta on Eiki Nestor ja ta töötab Riigikogu I aseesimehena. VASTUSED 2 1 1 2 1
Läänemeri aastal 2100 Kalvi Väljamäe Mina arvan, et kõige tõenäolisemalt on Läänemeri aastal 2100 muutunud Euroopa sisemereks. Kuid on ka teisi teooriaid. Seda arvan ma selle pärast, et Taani väinad liiguvad kokku ja sealt ei pääse varsti enam vett läbi. See võib juhtuda mandrite liikumisel voi kallaste varisemisel. Muutudeks sisemereks hakkab läänemere soolsus vähenema ja paljud kala ja taimeliigid sureks või ei saaks seal enam nii elujõuliselt elada
tahtnud seda. Karin läks närvi ja lubas lahutada ja oma tahtmise saamiseks kasvõi Indreku tappa. Karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek kirjutas talle tseki ja rääkis talle armastusest, rahast ja verest. Karin jättis tseki laua peale. Äia kaudu sai Karin raha ja ämm kurtis, et nad on pankrotis. XIV- Indrek hakkas kõvasti kirjutama, et maha rahuneda, isegi öösiti. Tema juurde tuli Kalvi. Kalvi mainis esimesel vestlusel, et on kahju nendest meestest, kes ei tea kus naised käivad. Indrek tegi näo nagu ta ei saaks aru. Kalvi sai vihaseks, et Indrek tegi tema jutu naljaks ja lõpuks ütles, et Karinit nähti suudlemas advokaadiga, mille peale Indrek talle virutas. Kalvi otsis lepitust ja Indrek mõistis, et teise õnnetused teevad talle heameelt kuna ta enda naine surivoodil. Nad leppisid ära.
Ida-Virumaa kaunimad vaated on kindlasti pankrannikult. Kuulsaim on Ontikal asuv Valaste juga, kuhu on rajatud vaateplatvorm. Peipsi järv on ajapikku saanud suvitajate lemmikpaigaks. Soe vesi, kuum liiv ja kõrvetav päike meelitavad turiste ligi. Kui pikki rannariba jalutada, siis võib leida sobiva privaatse koha, kus rannamõnusi nautida. Põhjarannikul leidub palju mõisaid, mis on kogu Eestile vägagi unikaalsed paigad. Võib kindlalt väita, et üheks ilusamaks on restaureeritud Kalvi Mõis. Neljatärnihotell pakub mitmesuguseid protseduure ja mugavusi. Mõisa ümber saab jalutada ja nautida ilusat loodust. Minu elukohas Jõhvis on üks omapärasemaid kirikuid, mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Ei leidu just palju ehitisi, mis on üle elanud palju rüüstamisi. Narva jõe kallastel asub relvamuusem, mida sõjaajaloost huvitatud võiksid vaatamas käia. Sinimägedel asuvad sõdalaste memoriaalid. Mainimata ei saa jätta ka meie Kohtla kaevandusmuuseumit, mis
projekte. Eesti sai loa finantstehingute maksu kehtestamiseks Euroopa Liidu rahandusministrid andsid täna häälteenamusega loa Eestil ja veel 10 eurotsooni riigil valmistuda finantstehingute maksu kehtestamiseks, kirjutab Reuters. Lisaks Eestile said loa finantstehingute maksu kehtestamiseks Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania, Austria, Portugal, Belgia, Kreeka, Slovakkia ja Sloveenia. Nädala tippsündmus Liviko juht nõuab õlleaktsiisi tõstmist Liviko juht Janek Kalvi soovitab võrdsustada kange ja lahja alkoholi aktsiis, et ettevõtteil oleks võrdsed konkurentsitingimused ning suhteliselt odav õlu ja siider ei meelitaks noorukeid napsitama. Nädala poliitik Juhan Parts Ansip Partsi tööga hakkama saamisest: rahulolematuseks pole põhjust Küsimus oli püstitatud, kuna viimasel ajal on Partsi haldusalas olnud palju igasuguseid probleeme alates Estonian Airi hädadest kuni segaduseni EASis ja Eesti Energia Ameerika projektiga
Eesti keskaegsed linnused Ehitati,et end vaenlase eest kaitsta Eestis hakati asulaid kindlustama pronksajal,üle 2000 aasta tagasi Keskaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Keskaegsete linnuste võrdlus Soome 20 Slovakkia 2500 Saksamaa 19000 Prantsusmaa 40000 Eesti 100 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks,kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sot...
Johannes Käbin Johannes Käbin (tegelikult Ivan Käbin; 24. september 1905 Kalvi 26. oktoober 1999) oli Eesti NSV riigitegelane, Eestimaa Kommunistliku Partei juht 19501978 ja Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 19781983. Käbinit peetakse tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt. Käbini perekond asus 1907. a Eestist ümber Venemaale. Käbin astus 1927 ÜK(b)P liikmeks ning tegutses seejärel peamiselt parteilistel ametikohtadel
õnnestunud leida. Kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks vastakat teooriat. Enamasti lähtutakse 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt esmalt ehitati üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn. Seda täiendati mõni aeg hiljem nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandist pärit linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hiljem linnuse uurimisega tegelenud Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on pooldanud siiski Seuberlichi teoorit, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest
Oleneb ka täiesti olukorrast. Ise olen rohkem suhteinimene ja seega pooldan suhte sisest vahekorda. 6.Kas püsisuhte loomisel tähtsustate inimese juures samu asju? Kuna olen püsisuhte pooldaja, siis loomulikult tähtsutan samu asju. 2.Milleni kirjeldatud käitumine viib?Analüüsige allpool toodud lugusid,vastates järgmistele küsimustele -Millised riskid kaasnevad kirjeldatud käitumisviisiga? -Millist nõu annaksite loo tegelastele,et tagada turvaline ja nauditav suguühe? Doris ja Kalvi lugu Nad tunnevad teineteist päris ammu.Vähemalt nende jaoks on kaks aastat pikk aeg.Suguühtes olid nad esimest korda poolteist aastat tagasi,kaitsevahendeid ei ole nad siiani kasutanud-noormees oskab vahekorra õigel ajal lõpetada.Seni on kõik hästi kulgenud,kuid viimasel ajal kummitab Dorisel pidevalt peas küsimus,et äkki ta jääb rasedaks ja kool jääb pooleli?Tema sõbrannal juhtuski nii... Kuigi noormees oskab õigel ajal lõpetada, kaasnevad sellise vahekorra stiiliga
Täna saad renoveeritud mõisa külastada ja seal toimuvad ettetellimisel ekskursioonid. Kalvi mõis Kalvi mõis (Pöddes) oli mõis Viru-Nigula kihelkonnas, Virumaal. Mõisa härrastemaja asub Kalvikülas, mis tänapäeval jääb Aseri valda Ida-Virumaal. Mõisa mainiti esimest korda 1485. aastal, kui lossi valdaja Hans Lode lossimaja ja mõisa (Pöddese, tõestuskirjades ka Podwes, Podwis) tuhande marga eest Tallinna piiskopile Simon von der Borchile pantis. Nime Kalvi (Kalf, Kalve) sai mõis selle hilisematelt omanikelt, kui Jürgen Kalf 1551. aasta 24. augustil oma vennale Diedrichile jättis. 18. sajandist kuulus mõis Essenitele, Schoulzidele, Baranoffidele, Lvovskitele ja Schillingitele. Mõisa viimased omanikud olid Schillingid. Mõisa uus peahoone valmis vahetult enne Esimest maailmasõda . Palmse mõis Pärast põhjalikke renoveerimistöid näitab Palmse mõis end külastajatele seninägematus ilus. Härrastemaja taga avaneb 1753
Muistsed eestlased kasvatasid endale ainult söögiks vajlikke köögivilju ning selle juures ei pööratud aia kujunduslikule ilule erilist tähelepanu. Sakslaste tulekuga asi muutus:talupojad, kes mõisnike juures aiatöödel käisid, viisid oma sakste juures õpitud iluaiandusnippe ka kodutaludesse ja nii kujuneski omamoodi ajanduskultuur. Tänapäevases Eestis pööratakse samuti suurt tähelepanu iluaiandusele. Vist mitte keegi ei kujutaks Eestimaad ette ilma suursuguste Kalvi, Sagadi, palmse ja teiste mõisadeta. Need ja paljud teised mõisad on siia ehitanud saksa soost mõisnikud, kes on andnud meile vapustavad arhitektuurimälestised ja turismimagnetid. Peale ajandus- ja mõisakultuuri on sakslased Eestisse toonud ristiusu. Varemalt olid muistsed eestlased taatausulised ja ristiusustamisega pöörati nad sunniviisiliselt teise usku. Ristiusustamine on kindlasti muutunud eestlasi vähe kinnisemaks, sest sunniviisiliselt teise
too kurtis, et raha on kõik ära kadunud ja nad on pankroti äärel. Tuli välja et Äia kaudu oli Karin raha saanud, aga milleks ta seda kasutada tahtis seda ei teatud. XIV Indrek hakkas enda rahustuseks tööd rohkem tegema ja seda ka suurema innustusega, sest midagi muud ei pakkunud talle suuremat pinge maandust kui kirjaniku töö. Isegi tema kolleegid panid tähele, et Indrekut tabas mingi imelik huvi oma töö vastu, et isegi öösiti töötas. Ühel päeval tuli Indreku juurde Kalvi, kes alguses hakkas oma kurnavast tööst ja perest rääkima, kuid jättis vihjeid, millest Indrek aru sai. Nimelt esimese kõneluse lõpus lausus Kalvi lause, et küll on kahju nendest meestest, kes ei tea kus nende naised käivad. Kuid Indrek tegi nagu poleks sellest aru saanud. Isegi Indreku ämm ei teadnud enam midagi öelda, kuna tal oli piiritus leitud ja karistuse mõistmine ees. Mitu päeva ajas Kalvi oma juttu ühe teema ümber
vastasjõu rolli. 3. Nimeta riigikogu fraktsioonid ja nende juhid. Eesti Keskerakond (K) - Kadri Simson Eesti Reformierakond (Re) - Jaanus Tamkivi Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) - Kaia Iva Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) - Sven Mikser 4. Nimeta Riigikogu alatised komisjonid ja nende juhid. Euroopa Liidu asjade komisjon (ELK) - Arto Aas Keskkonnakomisjon (KKK) - Erki Nool Kultuurikomisjon (KK) - Urmas Klaas Maaelukomisjon (MEK) - Kalvi Kõva Majanduskomisjon (MK) - Kaja Kallas Põhiseaduskomisjon (PSK) - Rait Maruste Rahanduskomisjon (RK) - Sven Sester Riigikaitsekomisjon (RKK) - Mati Raidma Sotsiaalkomisjon (SK) - Margus Tsahkna Väliskomisjon (VK) - Marko Mihkelson Õiguskomisjon (ÕK) - Marko Pomerants 5. Kirjelda Riigikogu saadiku töönädalat. Riigikogu töö toimub järgmise ajagraafiku alusel: 1) esmaspäev: kell 9.00–11.00 – fraktsioonide töö kell 11.00–13
Alutaguse maastikupildile on iseloomulikud sood. Siin paikneb Eesti suurim soostik Puhatu, mis liidab väiksemaid soid: Krivasoo, Laukasoo, Agusalu soo jt. Maakonna lääneosas asub Muraka raba, mis koos Ratva rabaga moodustab ühtse sookaitseala ning Sirtsi soo Lääne- Virumaa piirialal. Põllumaad leidub kõrgendikul ja jõgede ääres. Vaatamisväärsused. Kuremäe klooster, Iisaku vaatetorn, Illuka mõis, Mäetaguse mõis, Kalvi mõis, Maidla mõis, Hermanni Linnus, Purtse kindlus, Vaivara sinimäed, Valaste juga, Kiviõli tuhamägi jt. Kasutatud allikad. ENE Eesti Nõukogude Entsüklopeedia. http://www.galerii.ee/panoraam/eesti/teemad/idaviru/index.html http://www.ida-virumaa.ee/index.php? tab=blocks/attractions.php&lang=est§ion=0&sub=1# http://www.google.com/imgres?imgurl=http://2.bp.blogspot.com/_h79-oKLQgZk/S- LWXCQV9rI/AAAAAAAAAAk/HAOCVw1cWXo/s320/300px-Ida-Virumaa- kaart.jpg&imgrefurl=http://estjavir
Kuressaare Linnus Esimene teade Kuressaares piiskopilinnuse olemasolust pärineb 1381. aastast. Ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks teooriat. Arhitekt Seuberlich Hermanni sõnul ehitati esmalt üles linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida hiljem täiendati konvendihoonega. Teine teooria pärineb arhitekt Kalvi Auldelt, kes arvab, et kivilinnuse ehituslugu algab 13.saj lõpus rajatud Pika Hermanni tornist. Torn olevat olnudringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurjad siiski nõustuvad Seuberlichiga. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam linnuste võrk Euroopas just Baltikumis. Konvendihoone tüüpi linnuse
Stalnuhhin, Rein Ratas, Heimar Lenk, Mailis Reps, Marika Tuus-Laul, Siret Kotka, Enn Eesmaa, Aadu Must, Olga Ivanova, Mihhail Korb, Viktor Vassiljev, Erki Savisaar, Tarmo Tamm, Martin Repinski, Vladimir Velman, Märt Sults, Kersti Sarapuu, Valeri Korb, Priit Toobal, Kalev Kallo, Toomas Vitsut, Lauri Laas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimekirjast valitud: Sven Mikser, Rainer Vakra, Ivari Padar, Helmen Kütt, Eiki Nestor, Andres Anvelt, Mihkel Raud, Jevgeni Ossinovski, Tanel Talve, Kalvi Kõva, Heljo Pikhof, Hannes Hanso, Urve Palo, Indrek Saar, Jaanus Marrandi. IRLi nimekirjast valitud: Juhan Parts, Urmas Reinsalu, Helir-Valdor Seeder, Marko Mihkelson, Marko Pomerants, Ken-Marti Vaher, Margus Tsahkna, Andres Metsoja, Raivo Aeg, Aivar Kokk, Priit Sibul, Jaak Aaviksoo, Viktoria Ladõnskaja, Maire Aunaste. Vabaerakonna nimekirjast valitud: Artur Talvik, Andres Herkel, Ain Lutsepp, Krista Aru, Andres Ammas, Külliki Kübarsepp, Jüri Adams, Monika Haukanõmm.
seisukohtadele. Seuberlichi teooria järgi ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. Uuenduslikumad uurjad, kes toetusid Seuberlichi teooriale lisasid, et praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka tükike praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest. Teine teooria, mille eestvedajaks oli arhitekt Kalvi Aluve ja mis kinnitub 1970. aastatel tehtud vaatlustele ümberehituse ajal on see, et kivilinnuse ehituslugu algas juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. 2010.–12. aastal toimunud arheoloogilised välitööd näitasid, et Kuressaare linnuse näol on tegu omapärase vesilinnusega, mis ehitati otse madalale rannaalale. Linnuse ehitamist
Liikmete arv 2015.a seisuga u 12638. Sotsiaaldemokraatlik Erakond Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Erakonna esimees on Jevgeni Ossinovski ja peasekretär Inara Luigas. Aseesimehed on Urve Palo, Helmen Kütt, Indrek Saar ja Kajar Lember. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhatusse kuuluvad lisaks neile Kalev Härk, Tõnu Ints, Kalvi Kõva, Helmen Kütt, Reet Laja, Kajar Lember, Lauri Läänemets, Marianne Mikko, Eiki Nestor, Ivari Padar, Urve Palo, Maris Sild, Stanislav Tšerepanov ja Rannar Vassiljev. Erakonna volikogu juhataja on Jüri Morozov ja asejuhataja Helmen Kütt. Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Liikmete arv 2015.a seisuga on u 6186.
Tallinna Ehituskool Rühm 12. Kalvi Riim Ehituspäevik, ehitusjärelvalve ja hea ehitustava Referaat Rühmajuhendaja: Alar Kurg Tallinn 2013 Ehituspäevik Ehitustööde päevikut peetakse iga päeva kohta, millal vastavat ehitist ehitatakse. Ehitustööde päevikusse kantakse. 1)tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud töötajad ja kasutatud seadmed;
Ratas, Ligi, Paet, Kruuse, Talvik, Simson, 6 erakonda- RE, IRL, KE, SDE, EKRE, mandaadi Arno Sild ja Laaneots. Vabaerakond. Maire Aunaste Neist said osad ministriteks, nt Ratas. 11. VRK-s said ringkonnamandaadi Ivari Paet ja Toom on Europarlamendis, Padar, Hanno Pevkur, Heimar Lenk, Liina Kersna, Kalvi Kõva, Uno Kaskpeit, Tarmo Savisaar oli linnapea. Tamm ja Priit Sibul. Riigikokku tulevad nn joonealused asendusliikmed. Ülesanded. Kirjuta lahtritesse sobivad numbrid. NB! Mõni number ei sobi kuhugi. Riigikogu valimised KOV valimised Europarl. valimised Presidendi valimised 2. 3. 5. 6. 10. 13. 17. 18. 2. 4. 5. 6. 10. 12. 13. 1. 3. 6. 9. 11. 14. 18. 1. 4. 6. 7. 8. 11
Erakonna esimees Mart Laar SOTSIAALDEMOKRAADID Sotsiaaldemokraatlik Erakond on Eesti erakond. See tekkis 7. veebruaril 2004 Rahvaerakond Mõõdukad ümbernimetamise tulemusel. Erakonna ideoloogia on modernne sotsiaaldemokraatia. Karel Rüütli (sündinud 25. detsembril 1978 Tartus) on Eesti poliitik, XI Riigikogu liige, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimees ning endine Eestimaa Rahvaliidu esimees (2008 - 2010). Erakonna esimees on Sven Mikser, peasekretär Kalvi Kõva. RAHVALIIT Eestimaa Rahvaliit on Eesti suurim erakond, omades ~9400 liiget. Arnold Rüütel Rahvaliidu auesimees Andrus Blok Rahvaliidu esimees Lääne - Viru mkü esimees Mai Treial Riigikogu liige, Rahvaliidu aseesimees ideoloogia: agraar, konservatiivne KESKERAKOND ideoloogia: tsentristlik, sotsiaal liberaalne, populistlik Esimees Edgar Savisaar EESTIMAA ROHELISED Erakond Eestimaa Rohelised on rohelisel ideoloogial põhinev Eesti erakond, mis asutati Tallinnas 25
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tu...
Kiviõli I Keskkool Gümnaasiumiaste Erki Pääro 12. klass Auto hifi helisüsteemi ehitus Praktilinetöö Juhendajad: Kalvi Pääro, Jorma-Jan Erik Kiviõli 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.Autoraadio...........................................................................................................................4 2.Helivõimendi..................................................................................................................
SE ja selle seletuskirjale ning tehtud muudatusettepanekutele. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 SE teise lugemise 10.06.2014 koostatud seletuskirja muudatusettepaneku nr 2 kohaselt ühendati Vabariigi Valitsuse 21.04.2014 algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 654 SE5 ja Riigikogu liikmete Eiki Nestori, Kalev Kotkase, Kalvi Kõva ning Sven Mikseri 12.10.2011. algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning 1 VVS- RT I,1995,94; internetis; https://www.riigiteataja.ee/akt/105052017011?leiaKehtiv; 21.10.2017 2 Internetis: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014109, 21.10.2017 3 691 SE II Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus; internetis: https://www.riigikogu
I Eesti NSV poliitilised olud 1) J. Stalini surm 1953. aastal ning selle mõju a. järgnes nn. sula-aeg, mis tõi kaasa ühiskonna liberiseerumise 2) Ungari ülestõusu mahasurumise mõju a. otsese relvavõitluse hääbumine b. kolhoosikorra algav toibumine c. inimeste materiaalne olukord paranes 3) Eesti NSV muutus “näidisliiduvabariigiks” II J. Käbin ja tema meeskond 1)Johannes Käbini elu a. oli sündinud 1905.aastal Virumaal Kalvi vallas b. 1910.aastal lahkus pere eestist Peterburi ja seejärel Sussanino asulasse c. 1930.aastal suunati ta parteitööle Siberisse ning seejärel Moskvasse õppima d. töötas õppejõuna ühes Moskva instituudis e. 1941.aastal tuli ta Eestisse tööle parteiaparaati 2) J.Käbini valitsemisaeg a. kasutas kogu oma valitsemisaja jooksul laveerimispoliitikat b. head kontaktid kujunesid N. Hruštšoviga
Majutus mõisas on luksuslik ja eriline, tavaliselt ka viibidakse seal eriliste sündmustega seoses, näiteks pulmad. _______________________ 18,19 http://spaafan.jaager.net/ 20 http://www.mois.ee/ 14 Korraldades mõisas mõnda pidu või üritust, saab tavaliselt tellida samast kohast peale peopinna ka sellised sinna juurde kuuluvad teenused nagu majutus ja toitlustus. Üks kuulsamaid Eesti mõisu on kindlasti Kalvi mõis, mida mainiti esmakordselt 1485.aastal hoolimata oma vanusest pakub Kalvi mõis tänapäeval viimase tehnikaga varustatud konverentsiruume, et saaks ennast mugavalt tunda nii töises kui ka vabas keskonnas.21 Tänapäevaseks mõisaks võib pidada villasid. Eesti üks tuntumaid villasid on Pärnus asuv Ammende Villa Hotell ja Restoran, mis võlub külalisi eelkõige oma rannaäärse ja rohelisuses oleva asukohaga. Samas pole asukoht villa ainus peibutis, Ammende Villa
kuni 8 kilomeetrit. Näiteks Jägala klindilaht, Kiiu klindilaht, Kuusalu klindilaht, Tsitre klindisaar jne. Lahemaa klindilõik - levib Muuksi ja Palmse vahel ligi 70 kilomeetril. Seda lõiku iseloomustavad merest eemaldunud 3-10 km ja tugevasti liigestatud, osaliselt kuni täielikult mattunud klindiastangud. Nt. Valgejõe klindilaht, Loobu klindiorg jne. Lääne-Viru klindilõik - levib Virumaa lääneosas Palmse ja Kalvi vahemikus ligi 95 kilomeetril. Klindilõiku iseloomustavad kõrge (üle 60 m) paeplatoo. Näiteks Sagadi klindiplatoo, Kunda klindilaht jne. Ida-Viru klindilõik - hõlmab umbes 95-kilomeetrise osa Kalvi ja Sillamäe vahemikus. Sellele on iseloomulik suhteliselt sirgjooneliselt kulgev kuni 55 m kõrgune astang. Näiteks Kalvi klindisaar, Saka-Ontika-Toila klindiplatoo, Päite klindiplatoo. Vaivara klindilõik - levib Virumaa idaosas Sillamäe ja Meriküla vahemikus ligi 40 kilomeetril
10. Andres Herkel 11. Kaia Iva 12. Tõnu Juul 13. Helmer Jõgi 14. Raivo Järvi 15. Mart Jüssi 16. Helle Kalda 17. Lembit Kaljuvee 18. Kalev Kallo 19. Ene Kaups 20. Urmas Klaas 21. Valeri Korb 22. Kalev Kotkas 23. Peeter Kreitzberg 24. Jaan Kundla 25. Tiit Kuusmik 26. Tõnis Kõiv 27. Tarmo Kõuts 28. Kalvi Kõva 29. Kalle Laanet 30. Mart Laar 31. Lauri Laasi 32. Valdur Lahtvee 33. Heimar Lenk 34. Margus Lepik 35. Jürgen Ligi 36. Väino Linde 37. Aleksei Lotman 38. Inara Luigas 39. Lauri Luik 40. Ott Lumi 41. Maret Maripuu 42. Jaanus Marrandi 43. Silver Meikar 44. Maret Merisaar 45. Marko Mihkelson 46. Sven Mikser 47. Tatjana Muravjova 48. Aadu Must 49. Leino Mägi 50
- Riigikaitsekomisjon Riigikaitsekomisjon menetleb juhtivkomisjonina riigi julgeolekut ja kaitset reguleerivaid eelnõusid, teostab tsiviilkontrolli riiklike jõustruktuuride üle ning osaleb riigi julgeoleku ja kaitsepoliitika kujundamisel. Komisjoni esimees: Mati Raidma Komisjoni aseesimees: Toivo Tootsen Komisjoni liikmed: Tõnu Juul Jaan Kundla Tarmo Kõuts Kalvi Kõva Lauri Laasi Nelli Privalova Jaak Salumets Trivimi Velliste Komisjoni ametnikud: Aivar Engel Helena Koff Irene Talu 10 - Sotsiaalkomisjon Sotsiaalkomisjon on üks Riigikogu alatistest komisjonidest, mis moodustati 1992. Aastal. Alguses oli komisjoni nimeks sotsiaal-, töö- ja tervishoiukomisjon. Alates 1992. Aasta 1.
1. Jaak Aab 2. Rein Aidma 3. Robert Antropov 4. Peep Aru 5. Hannes Astok 6. Ivi Eenmaa 7. Enn Eesmaa 8. Eldar Efendijev 9. Ene Ergma 10. Igor Gräzin 11. Andres Herkel 12. Kaia Iva 13. Tõnu Juul 14. Helmer Jõgi 15. Raivo Järvi 16. Mart Jüssi 17. Helle Kalda 18. Lembit Kaljuvee 19. Kalev Kallo 20. Ene Kaups 21. Mari-Ann Kelam 22. Urmas Klaas 23. Valeri Korb 24. Kalev Kotkas 25. Peeter Kreitzberg 26. Elle Kull 27. Jaan Kundla 28. Tiit Kuusmik 29. Tõnis Kõiv 30. Tarmo Kõuts 31. Kalvi Kõva 32. Kalle Laanet 33. Mart Laar 34. Lauri Laasi 35. Valdur Lahtvee 36. Heimar Lenk 37. Margus Lepik 38. Väino Linde 39. Aleksei Lotman 40. Inara Luigas 41. Lauri Luik 42. Ott Lumi 43. Maret Maripuu 44. Jaanus Marrandi 45. Silver Meikar 46. Maret Merisaar 47. Marko Mihkelson 48. Sven Mikser 49. Tatjana Muravjova 50. Aadu Must 51. Leino Mägi 52. Tarmo Mänd 53. Eiki Nestor 54. Erki Nool 55. Mart Nutt 56. Kalle Palling 57. Georg Pelisaar 58. Keit Pentus 59. Heljo Pikhof 60
ja nurga kõrtse,kogemata kannustavad kõrtsid talurahva liigjoomisele,teisest küljest on see vajalik,et igapäeva raskest tööst lohutust leida,, . Enamasti arvestati miili pikkust 7,4 km- ga.See oli saksa miil,samal ajal oli ka kasutusel Rootsi miil ja veel ka verst.Arvati, et iga kiriku juurde võiks ehitada sooja ruumi, kus igaüks end soojendada saaks. (J. Chr. Brotze Viljandi lähedal asunud kõrtsi interjöör 1800-pilt) Teos Kalvi Aluve,, Maakõrtsid ja hobupostijaamad Eestis,, räägib hoonete arhitektuurist.Kõrtside andmed arvukuse kohta,üks vähestest olemasolevatest teostest maakõrtsidest ja hobupostijaamadest. On öeldud,et Eesti kubermangus 18. saj-i lõpus asus 1224 kõrtsi. 1283 aastal oli juba 1423 kõrtsi ja nendest maakõrtse oli 1112 , linna kõrtse 311.Tallinnas 282 kõrtsi,Rakveres 9, Paides 10,Paldiskis 10, lisaks kõrtsidele oli Eestimaa
Tänapäevani säilinud kivilinnuse ehitusloo kohta on liikvel põhiliselt kaks, suuresti vastakat teooriat. Enamik arhitektuuriajaloolasi lähtub 20. sajandi algul linnuse rekonstrueerimistöid juhtinud arhitekti Hermann Seuberlichi seisukohtadest, mille kohaselt ehitati üles esmalt linnuse põhjapoolses nurgas asuv kaitsetorn, mida mõni aeg hiljem täiendati nelinurkse konvendihoonega. 1970. aastatel tehtud vaatluste põhjal oletas toonaseid ümberehitusi juhendanud arhitekt Kalvi Aluve, et kivilinnuse ehituslugu algab juba 13. sajandi lõpus rajatud, linnuse idanurgas asuvast Pika Hermanni tornist, mis olevat olnud ringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurijad, eesotsas Boris Duboviku ja Kaur Alttoaga on naasnud siiski Seuberlichi teooria juurde, täiendades seda omalt poolt väitega, et lisaks praeguse kaitsetorni kahele alumisele korrusele moodustab linnuse vanima osa ka osa praeguse konvendihoone loodetiiva alumistest korrustest
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Austria Belgium Bulgaria Croatia Czech Republic Cyprus Denmark Estonia Finland France Germany Greece Hungary Ireland Italy Latvia Lithuania Luxembourg Malta Netherlands Poland Portugal Romania Slovakia Slovenia Spain Sweden United Kingdom Leidke rahvaarv neis riikides seisuga 1. jaanuar 2008. ja 1. jaanuar 2017. Arvutage rahvaarvu muutus (protsentides) viimase kümne aasta j...
Teemavalikut innustas ka asjaolu, et Kuressaare loss on maailmas ainulaadne arhitektuurimälestis. See annab mulle võimaluse linnust külastades saada mitmekülgseid ajalooteadmisi, saavutada vahetu kontakt minevikuga ning tunda keskaja hõngu. Põnevad on ka muuseumi erinevad püsinäitused loodusest, ajaloost ja Eesti kultuurist. Kuressaare linnust on palju ajalooliselt uuritud ja selle kohta on avaldatud erinevaid artikleid, uurimusi ja raamatuid. Antud töös kasutan raamatut Kalvi Aluve "Kuressaare linnus" (Tallinn, 1980), kuid see raamat kajastab kindluse esimest restaureerimisetappi aastatel 1970-1980. Uuemad ülevaated linnusest tuginevad raamatule "Kastellist kindluseks. Kuressaare linnus- kindluse ehituslugu uute väliuuringute valguses". Kirjapandu baseerub ennekõike uutel, aastatel 4 2010-2015 toimunud arheoloogilistel uuringutel
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (aine 1. ainete koguarvus 2. ainepunktide koguarvus. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. El riigid on: El riigid on: Rahvaarv 2008a. Rahvaarv 2017a. Muutus Austria 8,307,989 8,772,865 464,876 Belgium 10,666,866 11,365,834 698,968 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 -...
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Veenduge, et olete registreerinud ennast õiges õpperühmas. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. Leidke, kui suur osakaal (protsentides) on majandusteaduskonna ainetel (ainekood algab T-tähe 1) - ainete koguarvus 2) - ainepunktide koguarvus. EL riigid on: 2008 2017 Austria 8,307,989 8,772,865 Belgium 10,666,866 11,365,834 Bulgaria 7,518,002 7,101,859 Croatia 4,311,967 4,154,213 Czech Republic 10,343,422 10,578,820 Cyprus 776,333 854,802 Denmark 5,475,791 5,748,769 Estonia 1,338,440 ...
Helme ordulinnus helme linnus (ill 132...134) see 14..15 saj. Pärinev ordulinnus on võetud eesti arhitektuurimälestiste nimestikku. Suurejoonelisel kõrgustikul asuva kaitserajatise näite ja loodusega seotud linnusetüübi ühe esindaja juures kohtame korrapärasuse tendentsi. Linnuse täpne rajamisaeg ei ole teada. Helme on mantelringmüürilinnus. Seestpoolt ümbritsesid ringmüüri kogu ulatuses ruumid. Linnusesse pääseti lõunaküljelt üle vallikraavi ehitatud silda mööda , sillasammaste varemeid on veel säilinud.. helme linnus on pisut suurem kui Karksi pealinnus. Helme linnuse mõõtmed on u. 116X70m, Karksi linnusel 100x40m. Helme linnuse kavatis on jälgitav maapinnal u. 75% ulatuses, mantelringmüür peaaegi tervikuna. Kahjuks on hoovi ümbritsevate ruumide sisemüürid pidevas varisemisohus. Paljud müüritulbad on alles hilj...
Rannikumadalikul asub väga palju ning erinevaid pärandkultuuri objekte, mis aitavad ilmestada erinevate ajalooetappide mõjutusi ala kujunemisel ning arengul. Leidub nii tööstuslikke objekte (nt Jägala puupapivabrik, Mustoja tellisevabrik), ühiskondlikke hooneid (Kiiu vallamaja, Saka rahvamaja) kui muinasaegseid linnamägesid (Eru linnamägi). Pärandkultuuri kontekstis on oluline välja tuua ka rannikumadalikule jäävad mõisad (sh Saka, Sagadi, Vihula, Kalvi jt), mis on sageli kasutust leidnud populaarsete puhke- või 9 konverentsikeskustena ning mängivad piirkonna turismi elavdamisel olulist rolli. Viimaste aastatega on üha enam hakanud levima ka nn elamusmajandus, mille headeks näideteks on rannarestoranid, mis pakuvad kohalikust toorainest valmistatud kvaliteetseid maitseelamusi looduskaunites paikades. Inimestele pakutakse terviklikku elamust, mis hõlmab kvaliteetset
Vallavanem TIIT TÕNTS Haanja vald Haanja vald Volikogu esimees VAHUR ZUPPUR Vallavanem JURI GOTMANS Lasva vald Lasva vald Volikogu esimees HEINO OJAPERV Vallavanem JÜRI NASSAR Meremäe vald Meremäe vald Volikogu esimees ANNI LAHE Vallavanem AIVAR NURK Misso vald Misso vald Volikogu esimees JUHA SAARNIIT Vallavanem LEMBIT SIKK Mõniste vald Mõniste vald Volikogu esimees REIN LEPP Vallavanem TÕNU LINDEBERG Rõuge vald Rõuge alevik, Rõuge vald Volikogu esimees JAAK PÄCHTER Vallavanem KALVI KÕVA Sõmerpalu vald Järvere, Sõmerpalu vald Volikogu esimees GUSTAV HALLER Vallavanem LENHARD ERMEL Urvaste vald Kuldre, Urvaste vald Volikogu esimees ENNO KONTSE Vallavanem RAIN RUUSA Varstu vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees ERE PUDERSELL Vallavanem REIN ANSIP Vastseliina vald Varstu alevik, Varstu vald Volikogu esimees IVAR TRAAGEL Vallavanem KADI KAUR Võru vald Võrumõisa tee 4a, Võru Volikogu esimees HEINO KUUSIK Vallavanem ÜLO TULIK Võru linn Jüri 11, Võru
Tapa Gümnaasium Kadi Saluste Minu Eesti Roheliste rattaretked uurimistöö Juhendaja: Anne Roos Tapa 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................................3 1 EESTI ROHELINE LIIKUMINE................................................4 1.1 Roheliste rattaretk..............................................................5 1.2. Rattaretke korraldus...........................................................8 KOKKUVÕTE.........................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................10 LISAD...................................................................................11 LISA 1 Kirjalik küsitlus Elis Kotkaga ................................................11 LISA 2 Kirjalik küsitlus Rail Ageniga ..................
Virve Kiisa. Virve sündis Järvamaal. Virve Gustel. Peres oli neli last. Kõige vanem, Laine, sündis 20. Jaanuaril 1927.a. Õilme 14. Detsembril 1928, Virve 2. Oktoobril 1930.aastal ja kõige noorem, vend Arved, 24. Märtsil 1932.a. Esimesed lapsed Vilma ja Kalvi surid mõlemad 1927. aasta talvel ühel ja samal päeval difteeriasse. See oli kohutav löök Virve vanematele. See trauma murdis Virve ema tervise, sest Laine oli äsja sündinud. Arved oli imikuna väga haige, põdes viis korda kopsupõletikku. Talle kinnitati kiige lae külge ning kogu aeg teda kiigutati. Ta nuttis väga palju. Tüdrukud olid üsna terved. Kui oli nohu ja köha, siis kutsuti arst koju ning teiste lastega eriti mängida ei lubatud. Ainult arst, lapsed Kira ja Miki ning
Exceli valemeid kasutades leidke vastused järgmistele küsimustele. Lahendus laadige üles keskkonda ained.ttu.ee. Töö esitamise tähtaeg on 9. oktoober kell 8:00. 1. Töölehel Ainekava on TABB ainekava. 2. Töölehel Eurostat on andmed Euroopa riikide rahvaarvu kohta. EL riigid on: Riik Rida Veerg08 Veerg17 Austria 28 6 24 Belgium 8 6 24 Bulgaria 9 6 24 Croatia 19 6 24 Czech Republic 10 6 24 Cyprus 21 6 24 Denmark 11 6 24 Estonia 13 ...
Mõisaarhitektuuris võib varajast juugendit näha Virumaal Neeruti mõisas (rajaja ei olnud enam aadlik, vaid Peterburi kummivabrikant Eduard Heinrich Kirschten). Mõisahoonet iseloomustavad juugendlikult pehmed vormid, pitskrohvpindadest kujundatud ornamendid. Üldplaan on asümmeetriline, mida rõhutab lõunatiiva imposantne vaatetorn. Juugendlikke jooni leidub ka historitsismi ajastu ,,linnuste" traditsioone jätkavates mõisamajades Kalvis (joonis 7) ja Jänedas. Kalvi ehitati aastail 1912-1914 rannaastangule, mere lähedusse. Loss on massivsete kivimüüridega, juugendlike sakmeliste nurgatornidega. Sajandi alguse arhitektuurile on iseloomulikud elemendid veel ka tihe akende ruudustik ning murdkelpkatus. Kõige enam hakkab aga silma graniidist seinte värviline faktuur. Interjööris on jällegi esikohal läbi kahe korruse kulgev hall ning rõdu ja trepid. Jäneda mõisa juugendlikud elemendid on aga punastest tellistest laotud faktuur ja seinu ilmestavad
Tallinna Tehnikaülikool Ehitiste projekteerimise instituut Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool Referaat Alar Kotli Arhitektuur EEA0021 Autor: Juhendaja: Anne Lannes Tallinn 2011 Sissejuhatus Arhitekt Alar Kotli astus ehituskunsti 1930. aastate alguses, samaaegselt moodsa arhitektuuri jõudmisega Eestisse. Ta tegi kaasa funktsionalismist taandumise laine, rõhutades esinduslikkust ja traditsionalismi nii enne kui ka pärast sõda, ning asus moodse arhitektuuri taasavastajate esiridadesse 1950. aastate teisel poolel. Viljaka ja kõrgprofessionaalse loojana on ta alati kuulunud eesti arhitektide ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
